Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel/Strasbourg, 19. november 2013

Programm „Loov Euroopa”: korduvad küsimused

(vt ka IP/13/1114)

Mis on „Loov Euroopa”?

„Loov Euroopa” on uus ELi programm, millega toetatakse Euroopa kino ning kultuuri- ja loomesektoreid, et suurendada nende panust tööhõivesse ja majanduskasvu. Programmi 2014.–2020. aasta eelarve on 1,46 miljardit eurot,1 millest toetatakse kümneid tuhandeid kunstnikke, kultuuri- ja audiovisuaalvaldkonna töötajaid ning näitekunsti, kujutava kunsti, kirjastamise, filminduse, televisiooni, muusika, interdistsiplinaarse kunsti, kultuuripärandi ja videomängude valdkonna organisatsioone. Toetus võimaldab neil tegutseda kogu Euroopas, jõuda uute kuulajate-vaatajateni ja arendada digiajastul vajalikke oskusi. Programm aitab Euroopa kultuuriteostel jõuda teiste riikide publikuni ning kaitseb seeläbi ühtlasi Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Miks on „Loov Euroopa” Euroopale vajalik?

Kultuur mängib ELi majanduses olulist rolli. ELi uuringud on näidanud, et kultuuri- ja loomemajandus moodustab ligikaudu 4,5% ELi SKPst ja ligi 4 % tööhõivest (8,5 miljonit töökohta, ning kui arvestada mõju kandumist teistesse sektoritesse, on see näitaja veelgi suurem). Euroopa on loomemajanduse toodete ekspordis maailmas juhtival kohal. Selle positsiooni säilitamiseks tuleb investeerida sektorite suutlikkusesse tegutseda ka piiriüleselt.

„Loova Euroopa” puhul lähtutakse sellest vajadusest ning suunatakse investeeringud sinna, kus nende mõju on kõige suurem.

Uus programm võtab arvesse üleilmastumise ja digitehnoloogia mõju, mis muudab kultuuriteoste loomise ja levitamise viise ning juurdepääsu kultuuriteostele, aga ka tuluvoogude ja ärimudelite muutumist. Kõnealused muutused avavad kultuuri- ja loomesektorile uusi võimalusi. Programm aitab neil neid võimalusi kasutada, nii et nad saaksid kasu üleminekust digitehnoloogiale ning looksid uusi töökohti ja rahvusvahelisi karjäärivõimalusi.

Millised riigid võivad taotleda „Loova Euroopa” raames rahastamist?

„Loov Euroopa” on avatud 28 liikmesriigile ning teatavate tingimuste täitmise korral EFTA riikidele (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), ELi kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele (Montenegro, Serbia, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo) ja naaberriikidele (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova, Ukraina, Alžeeria, Egiptus, Maroko, Tuneesia, Jordaania, Liibanon, Liibüa, Palestiina, Süüria ja Iisrael). ELi-välistel riikidel tuleb programmis osalemise eest maksta „piletiraha”. Tasu põhineb nende SKP suurusel võrreldes programmi eelarvega.

Kas üksikisikud võivad toetust taotleda?

Programm „Loov Euroopa” ei ole üksikisikute taotlustele avatud, kuid kultuuriorganisatsioonide esitatavate projektide kaudu jõutakse ligikaudu 250 000 kunstniku ning kultuuri- ning audiovisuaalse valdkonna töötajani. See on palju kulutõhusam viis tulemuste ja kestva mõju saavutamiseks. Komisjoni hinnangul jõuavad „Loova Euroopa” toetatavad projektid otseselt või kaudselt miljonite inimesteni.

Mida täpselt „Loova Euroopaga” toetatakse?

Toetatavatel projektidel peab üldjuhul olema piiriülene mõõde. Suuremat osa eelarvest kasutatakse üksikprojektidele toetuste andmiseks. Programmist toetatakse siiski ka muid sarnaste eesmärkidega algatusi, nagu Euroopa kultuuripealinnad, Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuripärandi ja muinsuskaitse päevad ning viit Euroopa Liidu auhinda (ELi kultuuripärandi auhind / Europa Nostra auhinnad, ELi kaasaegse arhitektuuri auhind, ELi kirjandusauhind, Euroopa auhind piire ületava muusika eest (EBBA) ja ELi MEDIA auhind).

Milliseid probleeme püüab programm lahendada?

Praegu ei kasuta kultuuri- ja loomesektor ühisturgu optimaalselt. Üks selle sektori probleeme on turu killustatus, mis on seotud kultuuritavade ja keelte erinevusega: Euroopa Liidus on 24 ametlikku keelt, kolm eri tähestikku ja ligikaudu 60 ametlikult tunnustatud piirkondlikku ja vähemuskeelt. Selline mitmekesisus on osa Euroopa rikkusest, kuid samas takistab see näiteks kirjandusteoste jõudmist teiste riikide lugejateni, raskendab kino- ja teatrikülastajate jaoks teistest riikidest pärit teoste vaatamist ega lase muusikutel jõuda uute kuulajateni.

Eurobaromeetri möödunud kuul tehtud uuring (IP/13/1023) näitas, et ainult 13% eurooplastest on viimase aasta jooksul külastanud mõne muu Euroopa riigi muusiku kontserti ning ainult 4% on vaadanud mõne muu Euroopa riigi teatri etendust. Suurem toetus publikubaasi kujundamisele ja sektori suutlikkusele suhelda oma publikuga näiteks meediapädevuse algatuste või uute interaktiivsete internetivahendite kaudu võib aidata avalikkuseni tuua rohkem teiste riikide teoseid.

Kuidas erineb „Loov Euroopa” praegustest programmidest „Kultuur”, „MEDIA” ja „MEDIA Mundus”? Kas nende programmide nimed kaovad kasutusest?

Loov Euroopa ühendab senised eraldiseisvad Euroopa kultuuri- ja audiovisuaalsektorite toetusmehhanismid üheks keskseks programmiks, mis on avatud kõigile kultuuri- ja loomesektoritele. Samas tegeletakse alaprogrammide „Kultuur” ja „MEDIA” kaudu ka edaspidi siiski audiovisuaaltööstuse ning teiste kultuuri- ja loomesektorite konkreetsete vajadustega. Need tegevussuunad toetuvad seni edukalt tegutsenud programmidele „Kultuur” ja „MEDIA” ning need viiakse vastavusse tulevikuülesannetega. Programm „MEDIA Mundus”, mis toetab Euroopa ja rahvusvaheliste spetsialistide koostööd ning Euroopa filmide rahvusvahelist levitamist, integreeritakse „Loova Euroopa” alamprogrammi „MEDIA”.

Ühe raamprogrammiga maksimeeritakse eri sektorite sünergiat ning suurendatakse tõhusust.

„Loov Euroopa” hõlmab sektoriülest tegevussuunda. Mida see tähendab?

Tegevussuund koosneb kahest osas: finantstagatisvahend, mida haldab Euroopa Investeerimisfond ja mis alustab tegevust 2016. aastal eesmärgiga lihtsustada väikeettevõtjate juurdepääsu pangalaenudele. Sektoriülese tegevussuunaga toetatakse ka uuringuid, analüüsi ja andmekogumist poliitikakujundamise aluseks oleva tõendusbaasi parandamiseks, katseprojekte audiovisuaalse ja muude kultuuri- ja loomesektorite vahelise koostöö edendamiseks ning „Loova Euroopa” teabepunkte taotlejate nõustamiseks.

Kuidas toimub „Loova Euroopa” haldamine?

„Loov Euroopa” on lihtsam, hõlpsasti äratuntav ja juurdepääsetav ühenduskanal Euroopa kultuuri- ja loovtöötajate jaoks, olenemata sellest, millises kunstivaldkonnas nad täpselt tegutsevad; ühtlasi toetatakse sellega ka ELis ja väljaspool seda toimuvaid rahvusvahelisi ettevõtmisi. Programmi haldamine toimub ka edaspidi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse kaudu.

1 :

1,46 miljardit eurot hinnangulist inflatsiooni arvesse võttes. See vastab 2011. aasta püsivhindades 1,3 miljardile eurole.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website