Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Strasbourg/Brüssel, 19. november 2013

Programmi Erasmus+ kohta korduvad küsimused

(Vt ka IP/13/1110)

Mis on Erasmus+?

Erasmus+ on uus Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogramm aastateks 2014–2020. See hõlmab hariduse kõiki valdkondi ja asendab mitut praegu ELis kehtivat programmi: elukestva õppe programm – Erasmus (kõrgharidus), Leonardo da Vinci (kutseharidus), Comenius (üldharidus), Grundtvig (täiskasvanuharidus), programm „Aktiivsed noored” ning viis rahvusvahelise koostööprogrammi (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa, Edulink ning tööstusriikidega tehtava koostöö programm). Erasmus+ pakub esimest korda toetust ka spordivaldkonnas, eelkõige rahvaspordiprojektidele.

Programmiga Erasmus+ suurendatakse ELis teadmiste ja oskuste edendamiseks eraldatavaid rahalisi vahendeid olulisel määral (+40%), mis näitab, kui tähtsal kohal on haridus- ja koolituspoliitika ELi ja liikmesriikide jaoks. Eesmärk on arendada inimese isiksust ja parandada tööväljavaateid.

Uus programm tugineb olemasolevate programmide (nt Erasmus) kogemustele ja edule, kuid selle mõju on veelgi suurem. Programm lähtub veendumusest, et investeerimine haridusse ja koolitusse võimaldab avada inimeste varjatud võimed, olenemata nende vanusest või sotsiaalsest päritolust.

Mida toetatakse Erasmus+ raames?

Erasmus+ eesmärk on parandada omandatud hariduse ja kutseoskuste kvaliteeti ja muuta need eesmärgistatumaks. Kaks kolmandikku vahenditest läheb toetusteks, mis võimaldavad rohkem kui neljal miljonil inimesel õppida, saada koolitust, töötada või tegutseda vabatahtlikuna välismaal aastatel 2014–2020 (võrreldes 2,7 miljoniga aastatel 2007–2013). Välismaal viibimine võib ulatuda mõnest päevast kuni aastani.

Rahastamist võivad taotleda õpilased, õpetajad, praktikandid, vabatahtlikud, noortejuhid ja rahvaspordivaldkonna töötajad. Samuti on võimalik rahastada haridusasutuste, noorteorganisatsioonide, ettevõtete, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning vabaühenduste partnerluskavasid ja ka reforme, mida liikmesriigid kavandavad haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamiseks ning innovatsiooni, ettevõtluse ja tööalase konkurentsivõime edendamiseks.

Nähakse ette pakkuda suuremat tuge IT-platvormide näol (e-partnerlus), et koolid ja muud koolitajad saaksid suhelda veebipõhiselt.

Tänu programmile Erasmus+ suurendatakse Euroopa mõõdet spordivaldkonnas ja püütakse kõrvaldada sellised riigipiire mittetunnistavad nähtused nagu võistlustulemustega manipuleerimine ja doping. Toetust võivad saada ka riikidevahelised rahvaspordiprojektid, mis aitavad kaasa näiteks hea juhtimistava ning sotsiaalse ja kehalise aktiivsuse arendamisele kõigis vanuserühmades ning millega pakutakse sportlastele muu eriala omandamise võimalusi.

Mille poolest erineb Erasmus+ praegustest programmidest?

Uus programm on põhjalikum ja strateegilisem, kuid peamised eesmärgid on samad: parandada kutseoskusi, suurendada tööalast konkurentsivõimet ning toetada haridus-, koolitus- ja noorsoosüsteemide ajakohastamist.

Erasmus+ võimaldab luua sünergiat haridussüsteemi eri valdkondade ja töömaailma vahel. Ühtne programm võimaldab lihtsustada toetuse taotlemise eeskirju ja menetlusi ning vältida killustatust ja dubleerimist.

Programmil on mitmeid uusi aspekte.

Laenutagamisrahastu, et aidata üliõpilastel läbida kogu magistriõppeprogramm välismaal ja omandada teadmismahukatel töökohtadel nõutavaid oskusi.

Teadmusühendused, mis hõlmavad kõrgharidusasutuste ja ettevõtete partnerlust loovuse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse edendamiseks ning pakuvad uusi õppekavasid, õppimisvõimalusi ja kvalifikatsioone.

Valdkondlikud oskusühendused, mis hõlmavad kutsehariduse ja -koolituse pakkujate ning ettevõtete partnerlussuhteid eesmärgiga suurendada tööalast konkurentsivõimet ja kõrvaldada oskustöötajate nappus, võttes kasutusele sektori vajadustest lähtuvad õppekavad ja uuendusliku metoodika.

Programm ühendab praegusi kõrghariduse rahvusvahelist mõõdet edendavaid eri programme, st võimaldab üliõpilaste liikumist ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate riikide vahel ning suutlikkust arendavaid koostööprojekte kolmandate riikide kõrgharidusasutustega.

Mis on programmis Erasmus+ erinevat üliõpilaste jaoks?

Programm muudetakse mitmel viisil kättesaadavamaks. Näiteks pakub Erasmus+ rohkem tuge üliõpilastele, kes enne vahetusülikooli või tööpraktikale suundumist soovivad lihvida oma keeleoskust. Lisaks on tänu infotehnoloogia oskuslikumale rakendamisele võimalik propageerida paindlikke õppevorme, nagu kaug- ja osakoormusõpet.

Programmi toetused muudetakse veelgi sihtotstarbelisemaks (nt lähtudes elukallidusest sihtriigis) ning suuremat tähelepanu pööratakse ebasoodsa sotsiaalse tausta ja puuetega üliõpilastele, samuti äärepoolseimate piirkondade üliõpilastele. Iga riik võib ELi toetusele lisada oma riigi või piirkonna eelarvest eraldatava toetuse.

Laenutagatis loob ka kindlama toetuspinna üliõpilastele, kes soovivad läbida kogu magistriõppeprogrammi mõnes muus Euroopa riigis. Sellest on kasu eelkõige tagasihoidlikumate majanduslike võimalustega üliõpilastel, keda riiklike toetuste ja laenuvõimaluste puudumine on varem takistanud välismaale õppima minemist.

Uus Erasmuse harta seab eesmärgiks kõrgel tasemel korraldatud õppe, mis põhineb rangematel kõrgharidusasutuste vahelistel lepingutel, milles täpsustatakse üliõpilaste keeleoskuse miinimumtase ja antakse üksikasjalikku teavet majutusolude ja viisavajaduse kohta.

Kas programmis Erasmus+ on üliõpilaste toetused eri riikides paremini ühtlustatud?

Jah. Eesmärk on paremini ühtlustada kriteeriumid, mille alusel määratakse toetuse suurus. Samas säilitatakse võimalus võtta arvesse nõudlust toetuste järgi ja muid rahastamisallikaid, mis on riigiti erinevad. Üliõpilased võivad ELi toetusele lisaks saada toetust nii riigilt kui ka piirkondlikult või kohalikult omavalitsuselt.

ELi toetuse määr sõltub eelkõige sihtriigist.

Programmis Erasmus+ osalevad riigid jagatakse kolme rühma elukallidusest lähtuvalt. Üliõpilane, kes läheb õppima samasse elukallidusrühma kuuluvasse riiki, võib saada EList keskmise määraga toetust, st 200–450 eurot kuus. Konkreetse summa määrab sihtriigis Erasmus+ toetusi haldav riiklik büroo. Riiklik büroo võtab arvesse nõudlust ja muid rahastamisallikaid. Büroo võib kõrgharidusasutustele näiteks kehtestada toetuse miinimum- ja maksimumsumma, kui kaasrahastamisvõimelisi asutusi või piirkondi on vähe.

Üliõpilane, kes läheb õppima suurema elukallidusega riiki, saab keskmise määraga toetust, millele lisatakse vähemalt 50 eurot kuus (kuid toetus ei või ületada 500 eurot kuus). Kui üliõpilane läheb õppima madalama elukallidusega riiki, võetakse keskmise määraga toetusest maha vähemalt 50 eurot kuus (kuid toetus ei või jääda alla 150 euro kuus). Äärepoolseimatest piirkondadest pärit üliõpilased ja riigid, kes kuuluvad äärepoolseimate piirkondade programmi, saavad kõrgema määraga toetust.

ELi toetuse suurus sõltub ka sellest, kas teise riiki minnakse õppima või praktikale. Praktika puhul saavad üliõpilased lisaks õpinguteks antud ELi toetusele veel 100–200 eurot kuus, sest nad ei saa tihtipeale kasutada odavat tudengimajutust või -toitlustust jms. Toetuse suuruse määrab riiklik büroo või kõrgharidusasutus, kui on tegu piirkondliku või kohaliku omavalitsuse kaasrahastamisega.

Samuti on ette nähtud erivõimalused väikse sissetulekuga peredest pärit üliõpilaste jaoks. Riiklik büroo võib otsustada anda välismaale õppima asujale lisaks ELi tavapärasele toetusele veel täiendavalt 100–200 eurot kuus ELi eelarvest, sõltuvalt sellest, millist riikliku tasandi toetust sellele sihtrühmale juba antakse.

Ka erivajadustega üliõpilastele on vajalikeks lisakulutusteks ette nähtud kõrgema määraga ELi toetus.

Kas need üliõpilased, kes on eelmise elukestva õppe programmi raames juba Erasmus-toetust saanud, võivad samuti osaleda?

Jah. Nüüdsest on programmis Erasmus+ osalejana võimalik korduvalt minna välismaale õppima ja koolitust saama.

Üliõpilastel on võimalik välismaal õppida ja/või koolitust saada kuni 12 kuu jooksul igas astmes (bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppes) ja eri kestusega ajavahemikel (nt kaks kuuekuulist perioodi või kolm neljakuulist perioodi). Samas on kõrgharidusasutustel õigus eelistada neid, kes ei ole varem sellises liikuvusprogrammis osalenud.

Kui keegi on elukestva õppe programmi raames juba vahetusüliõpilasena Erasmus-programmis osalenud, siis võetakse seda arvesse juhul, kui ta taotleb toetust sama haridusastme jaoks. Näiteks kui üliõpilane on juba teinud elukestva õppe programmi raames läbi kuuekuulise Erasmus-vahetusprogrammi magistriõppes, võib ta taotleda Erasmus+ liikuvustoetust magistriõpinguteks ajavahemikuks, mis jääb alla kuue kuu. Samas, kui seesama üliõpilane soovib jätkata doktoriõppes, võib ta programmist Erasmus+ saada toetust kuni 12kuuliseks perioodiks, sest tegu on kõrgema haridusastmega.

Muud eelnevalt kasutatud liikuvustoetused, nagu koolitusteks Leonardo da Vinci programmist elukestva õppe programmi raames või Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalemiseks programmi „Aktiivsed noored” raames, ei lähe programmis Erasmus+ ühes kõrgharidusastmes lubatud maksimaalselt 12kuulise õppe- või praktikaperioodi väljaarvutamisel arvesse.

Kas liikuvus on endiselt Erasmus+ põhieesmärk?

Jah, liikuvusele eraldatakse jätkuvalt suurim osa (kaks kolmandikku) programmi Erasmus+ eelarvest. Ehkki pearõhk jääb endiselt üliõpilaste liikumisele, pööratakse rohkem tähelepanu õpetajate, koolitajate ja noorsootöötajate toetamisele, sest neil on oluline roll programmi propageerimisel. Just nemad võivad oma tegevusega süsteemi mõjutada, kui naasevad oma endisse töökohta ja hakkavad välismaal õpitut rakendama.

Kuidas lahendab Erasmus+ noorte töötuse probleeme?

Programmi panus võitlusse noorte töötuse vastu seisneb selles, et noortele antakse võimalus täiustada selliseid põhioskusi nagu võõrkeele- ja suhtlemisoskus ning kohanemisvõime ja luuakse võimalusi õppida elama ja töötama eri rahvusest ja eri kultuuritaustaga inimeste seas.

Programm lihtsustab ülikoolide ja ettevõtjate koostööd selle tagamisel, et õppekavad põhineksid oskustel, mida üliõpilastel tööle asudes vaja läheb. Lisaks aitab programm haridusasutustel ja noorteühendustel luua tihedamaid sidemeid ettevõtetega. See toetab ka poliitikareforme sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu IT-alased oskused ning tööturuvajadusi paremini arvestav haridus ja koolitus.

Erasmus+ rõhutab informaalse õppimise olulisust. Elu näitab, et tööandjad hindavad kõrgelt oskusi, mis on omandatud mitteformaalse õppimise teel (nt vabatahtlikuna tegutsedes). 75% Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalenutest kinnitas, et saadud kogemus on nende karjäärivõimalusi parandanud.

Uuringud on samuti näidanud, et üliõpilased, kes on läbinud osa oma õpingutest välismaal, leiavad sagedamini seal ka oma esimese töökoha.

Mida Euroopa Komisjon veel teeb üliõpilaste ja noorte liikuvuse suurendamiseks?

Raha on oluline, kuid ainult sellest ei piisa. Tuleb kõrvaldada takistused riigi ja piirkonna tasandil, näiteks muuta teave kättesaadavamaks, tagada võimalus kasutada riiklikke laene ja toetusi rahvusvaheliste uuringute tegemiseks ning lihtsustada välismaal omandatud teadmiste ja kogemuste tunnustamist.

Juunis 2011 otsustasid ELi haridusministrid teha kõik selleks, et miski ei takistaks noortel välismaal õppimist ega koolitust saamist. Selleks et jälgida nende ülesannete täitmist, töötas komisjon koos liikmesriikidega välja nn liikuvusalase edetabeli, mille abil jälgitakse olukorda kõigis ELi liikmesriikides. Tulemused avaldatakse mõne nädala pärast.

Liikmesriigid kinnitasid ühiselt ka liikuvusalased eesmärgid kõrgkoolide ja kutsekoolide õpilaste jaoks. 2020. aastaks peaks vähemalt 20% kõrgkoolilõpetanutest ELis olema läbinud osa õppekavast välismaal. Kutsehariduses peaks 2020. aastaks üle 6% kutsealusõppe ja -koolituse läbinutest vanuserühmas 18–34 olema läbinud osa õppe- või koolituskavast välismaal.

Miks on vaja ELis uut suhtumist haridusse ja koolitusse?

Alates programmide loomisest on maailm päris palju muutunud. ELi majandus on toibumas meie aja kõige tormilisemast etapist. Peaaegu kuus miljonit noort inimest ELis on tööta, samal ajal ei suuda 36% tööandjatest leida vajalike oskustega töötajaid. Oskustöötajate nappus Euroopas on muret tekitav, kusjuures 15aastastest noortest on ligikaudu 20% puuduliku lugemisoskusega ja 73 miljonil täiskasvanul on madal haridustase (või puudub neil kvalifikatsioon).

Euroopa tööturg muutub samuti. Kõrget kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade arv suureneb ning vähekvalifitseeritud ametite osatähtsus väheneb. Eelduste kohaselt vajatakse 2020. aastal peaaegu 35% töökohtadel kõrgetasemelisi (kraadiõppe tasemel) kutseoskusi. Üks strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärke on suurendada kõrghariduse omandanute osatähtsust noorte täiskasvanute hulgas 40%ni (praegu ligikaudu 36%). Erasmus+ saab toetada inimesi ja aidata neil täiendada oma oskusi välimaal õppides ja koolitust saades ning haridus- ja koolitusasutustel tegevust ajakohastada.

Teine oluline eesmärk on vähendada praegust koolist väljalangemise näitajat (12,7%) alla 10%. Selle saavutamiseks toetatakse programmi Erasmus+ kaudu haridus- ja koolitussüsteemi, sealhulgas üldharidussüsteemi ajakohastamist. Ajakohastatakse kogu süsteemi alates väikelaste haridusest kuni keskhariduse ja kutsealusõppeni. Mitteformaalset õpet toetatakse noorte vahetusprogrammide ja vabatahtliku tegevuse kaudu.

Vajalike oskustega inimeste puudust saab vähendada ka ettevõtetega koostööd ja partnerlussidemeid arendades, tänu millele on võimalik koostada vajadustele vastavad õppekavad. Seepärast aitab uus programm arendada nendele küsimustele keskenduvaid partnerlussuhteid eri sektorite vahel.

Mis toimub uue programmi raames täiskasvanuhariduses?

Edaspidi ei ole kavas toetada üksikute täiskasvanute liikuvust, v.a mõne strateegilise partnerluse raames.

Täiskasvanuhariduses töötavad õpetajad ja õppejõud saavad endiselt taotleda individuaalset toetust (nii lühi- kui ka pikaajalisteks) õpinguteks välismaal. Kolm praegu toimivat haridustöötajate liikuvuse meedet (täiendõpe, assistendikohad ning külastused ja vahetusprogrammid) koondatakse üheks meetmeks. Täiskasvanuharidust aitavad ajakohastada strateegilised partnerlused.

Luuakse Euroopa täiskasvanuõppe elektrooniline platvorm EPALE.

Mida kujutab endast uus avatud juurdepääsu nõue?

Avatud juurdepääsu nõudega tagatakse, et kõik õppematerjalid, mille valmimist on rahastatud programmi Erasmus+ raames, on kõigile vabalt kättesaadavad; nõude aluseks on põhimõte, et kõigest sellest, mille eest makstakse üldsuse, st meie kõigi rahaga, peaksid kasu saama ka kõik. Kui programmist Erasmus+ toetuse saaja töötab välja haridusliku sisuga materjale, peab ta need üldsusele avaldama avatud õppematerjalide keskkonnas avatud sisulitsentsi kasutades.

Millised riigid võivad osaleda?

ELi liikmesriigid,

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ühinemiseelse strateegia raames.

Euroopa Vabakaubanduspiirkonna (EFTA) riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalised.

Šveitsi Konföderatsioon, kui ta on sõlminud sellekohase rahvusvahelise lepingu.

Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigid, kellega on sõlmitud kahepoolne leping.

ELi liikmesriigid on automaatselt programmi Erasmus+ osalised. Teised eespool loetletud riigid võivad programmiga liituda, kui nad on täitnud teatavad haldustingimused ja loonud programmi täitmist haldava riikliku büroo.

Riigid mujalt maailmast võivad osaleda partnerriikidena teatavates meetmetes või teatavatel eritingimustel.

Olulisemad arvnäitajad. Erasmus+ (2014–2020)

Üldeelarve

14,7 miljardit eurot1

Toetusesaajate arv

Rohkem kui 4 miljonit inimest

Kõrgharidus

2 miljonit üliõpilast

Kutseharidus- ja -koolitusasutuste õpilased ja praktikandid

650 000 üliõpilast

Haridustöötajate liikuvus

800 000 õppejõudu, õpetajat, koolitajat ning haridus- ja noorsootöötajat

Vabatahtlik tegevus ja noortevahetus

Rohkem kui 500 000 noort

Magistriõppe laenutagamisrahastu

200 000 üliõpilast

Ühise magistriprogrammi õpingud

Rohkem kui 25 000 üliõpilast

Strateegiline partnerlus

25 000 partnerlusprogrammi, mis ühendavad 125 000 kooli, kutseharidus- ja -koolitusasutust, kõrgharidus- ja täiskasvanuharidusasutust, noorteühendust ja ettevõtet

Teadmusühendused

Rohkem kui 150 teadmusühendust, milles osaleb 1500 kõrgharidusasutust ja ettevõtet

Valdkondlikud oskusühendused

Rohkem kui 150 ühendust, milles osaleb 2000 kutsehariduse ja -koolituse pakkujat ning ettevõtet

Koolid

Rohkem kui 200 000 õpetajat, kes teevad koostööd Interneti kaudu, osaledes rohkem kui 100 000 kooli hõlmavas programmis eTwinning

1 :

Lisavahendeid eraldatakse kolmandate riikidega (partnerriikidega) koostöös rakendatavate meetmete jaoks, kuid sellekohane otsus tehakse tõenäoliselt 2014. aastal.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website