Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 19. november 2013

Mitmeaastane finantsraamistik 2014–2020 — korduma kippuvad küsimused

Käesolevas teabekirjas antakse selgitusi Euroopa Liidu uue mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 kohta. Siit leiab vastused Euroopa Parlamendis hääletusel olnud teemade, eelarve üldise struktuuri, saadaolevate summade, tulevase eelarve rahastamise ja korrektsioonimehhanismide kohta. Samuti esitatakse kasulikke tabeleid ja graafikuid.

See on täiendus pressiteatele, milles esitatakse tulevase eelarve olulisemad punktid.

Mis on mitmeaastane finantsraamistik?

Mitmeaastase finantsraamistikuga sätestatakse maksimaalsed iga-aastased summad (edaspidi „ülemmäärad”), mida EL võib kasutada eri poliitikavaldkondades (edaspidi „rubriigid”) ajavahemikul, mis ei ole lühem kui viis aastat. Tulevane mitmeaastane finantsraamistik hõlmab seitset aastat alates 2014. aastast kuni 2020. aastani.

Finantsraamistik ei ole ELi seitsme aasta eelarve. See kujutab endast finantsplaneerimise ja eelarvedistsipliini raamistikku, mille abil tagatakse ELi kulutuste tegemine prognoositult. See võimaldab ELil ühtlasi korraldada arvestatavate tulemuste saamiseks ühist poliitikat piisavalt pika ajavahemiku jooksul. Määratledes selle, kuidas ja millistesse valdkondadesse peaks EL seitsme aasta jooksul investeerima, on mitmeaastane finantsraamistik nii poliitiliste prioriteetide väljendus kui ka eelarve planeerimise vahend. Aastaeelarve võetakse vastu finantsraamistiku põhjal ja tavaliselt jäävad aastaeelarve kulud allapoole mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäära, kuna ettenägematuteks vajadusteks tuleb jätta mingi varu.

Mille üle Euroopa Parlament täna õieti hääletas?

Täna andis Euroopa Parlament oma nõusoleku määrusele, millega kehtestatakse mitmeaastane finantsraamistik, ja hääletas mitmete sellega seotud küsimuste üle. Vastavalt asutamislepingule peab mitmeaastase finantsraamistiku vastu võtma nõukogu pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt (vajalik on kõikide liikmete absoluutset enamust).

Täna hääletusel olnud mitmeaastase finantsraamistiku pakett koosneb järgmistest dokumentidest:

1. mitmeaastase finantsraamistiku määrus – eeskirjade ja sätete kogum, millega määratakse kindlaks mitmeaastase finantsraamistiku struktuur ja üldine toimimine,

vaata: http://www.consilium.europa.eu/media/2060418/st11655.en13.pdf

2. institutsioonidevaheline kokkulepe – vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 259 vastu võetud kokkuleppe eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini, parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine. Lisaks täpsustatakse mitmeaastase finantsraamistiku määruse teatavaid sätteid, näiteks spetsiaalsete paindlikkusinstrumentide kasutuselevõtu kohta.

http://register.consilium.europa.eu/pdf/en/13/st11/st11298.en13.pdf

3. deklaratsioonid järgneva kohta:

   • omavahendid,

   • avaliku sektori kulutuste tõhususe parandamine ELi tegevusega hõlmatud valdkondades,

   • soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine,

   • noorte töötus ja teadusuuringute tugevdamine,

   • riiklikud haldusdeklaratsioonid,

   • mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine/muutmine.

Lisaks täna hääletusel olnud teemadele koosneb mitmeaastane finantsraamistik ka ELi omavahendite süsteemi käsitlevast otsusest (ELi eelarve tulu) ja üksikute toetusprogrammide õiguslikest alustest, milles määratakse kindlaks toetuskõlblikkuse tingimused ja vahendite eraldamise kriteeriumid.

Kas kõik uued toetusprogrammid on juba vastu võetud?

Ei, ilma mitmeaastase finantsraamistiku määruse lõpliku vastuvõtmiseta ei ole õiguslikult olnud veel võimalik vastu võtta üksikuid rahastamiskavasid, kuna lähtesumma kindlaksmääramine sõltub lõplikust finantsraamistiku lepingust.

Paljude programmide puhul on poliitiline kokkulepe juba saavutatud alates 2011. aastast toimunud läbirääkimiste käigus.

Seega ootavad paljud uued programmid vaid lõplikke numbreid. Mõnedes liikmesriikides on läbirääkimised veel käimas.

Ülevaate saamiseks valdkondlike läbirääkimiste viimase seisu kohta palun vaadake järgmist veebilehte: http://ec.europa.eu/budget/mff/programmes/index_en.cfm

Kas omavahendeid käsitlev otsus on juba vastu võetud?

Omavahendeid käsitleva otsuse ja sellega seonduvate rakendusmeetmete üle käivad veel läbirääkimised. Otsuse võtab nõukogu vastu pärast arvamuse saamist Euroopa Parlamendilt eeldatavasti 2014. aasta jooksul. See jõustub alles pärast seda, kui kõik liikmesriigid on selle ratifitseerinud kooskõlas oma põhiseaduslike nõuetega. Kogemused näitavad, et see võib aega võtta üks kuni kaks aastat, kuid liikmesriikide parlamentide ametlik kaasamine kooskõlas asutamislepingu artikliga 311 on hädavajalik, sest omavahendeid käsitlevas otsuses sätestatakse ELi eelarve õiguslikult siduvad nõuded seitsmeks aastaks. Pärast jõustumist kohaldatakse otsust tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014. Olgugi, et see hõlmab sama ajavahemikku, ei ole see juriidiliselt seotud mitmeaastase finantsraamistiku määrusega.

Kas praegune mitmeaastane finantsraamistik jääb samaks kuni 2020. aastani?

Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) toimimise vaatab komisjon läbi 2016. aastal, võttes igakülgselt arvesse majanduses valitsevat olukorda ja ka kõige värskemaid makromajanduslikke prognoose.

Kas toetusesaajad saavad toetust uute programmide alusel alates 2014. aasta jaanuarist?

Poliitilise kavatsuse kohaselt tuleks uued programmid käivitada võimalikult kiiresti 2014. aasta alguses. See sõltub olulisel määral läbirääkimiste seisust ja iga toetusprogrammi juhtimise eripäradest.

Milline on mitmeaastase finantsraamistiku struktuur ja sisu?

Mitmeaastane finantsraamistik on jagatud kuude kulukategooriasse („rubriigid”), mis vastavad ELi erinevatele tegevusvaldkondadele:

1. Arukas ja kaasav majanduskasv

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks: teadusuuringud ja innovatsioon; haridus ja koolitus; üleeuroopalised võrgud transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas; sotsiaalpoliitika; ettevõtjate areng jne.

1b. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus: regionaalpoliitika, mille eesmärk on järele aidata vähemarenenud ELi riike ja piirkondi; kõikide piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ja piirkondadevahelise koostöö edendamine.

2. Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad: ühine põllumajanduspoliitika, ühine kalanduspoliitika, maaelu areng ja keskkonnakaitsemeetmed.

3. Julgeolek ja kodakondsus: justiits- ja siseküsimused, piirikaitse, sisserände- ja varjupaigapoliitika, tervis, tarbijakaitse, kultuur, noored, teave ja dialoog kodanikega.

4. Üleilmne Euroopa: ELi välistegevus (nn välispoliitika), näiteks arengu- ja humanitaarabi. Samuti annab Euroopa Arengufond ELile kui üleilmsele osalejale rahalisi vahendeid. See ei ole siiski osa ELi eelarvest ega kuulu seetõttu mitmeaastasesse finantsraamistikku.

5. Haldusküsimused: kõikide Euroopa institutsioonide halduskulud, pensionid ja Euroopa koolid.

6. Hüvitised: ajutine rahavoogude mehhanism, mille eesmärk on tagada, et 2013. aasta juulis ELiga ühinenud Horvaatia ei panustaks esimesel aastal pärast ühinemist ELi eelarvesse rohkem kui ta sealt saab.

Mis on ülemmäärade eesmärk?

Ülemmäärad on maksimaalsed iga-aastased summad, mis sätestatakse mitmeaastases finantsraamistikus. Nendega määratakse kindlaks summad, mida nimetatud kuus poliitikavaldkonda võivad ELi eelarvest aasta jooksul ja kogu 2014–2020 perioodil kasutada. Kulude ülemmäärasid on kahte liiki:

1. Aastane ülemmäär iga rubriigi jaoks, väljendatud kulukohustuste assigneeringutena (õiguslikult siduvad lubadused kulutada raha, mida ei pruugita maksta välja samal aastal, kuid mille väljamaksmise võib jaotada mitme eelarveaasta peale);

2. Üldine iga-aastane ülemmäär:

kulukohustuste assigneeringutele, mis vastavad iga rubriigi ülemmääradele;

maksete assigneeringutele, mis on antud aastal tegelikud väljamaksmiseks ettenähtud summad. (Tavaliselt vastavad eelarves ettenähtud summad iga rubriigi kavandatavate maksetele.) Aastased maksete assigneeringud peavad olema täielikult kaetud aasta kogutulust.

Üldine ülemmäär on samuti väljendatud protsendina ELi prognoositavast kogurahvatulust. Seda protsenti ajakohastatakse igal aastal kõige värskemate kättesaadavate kogurahvatulu prognooside põhjal, et kontrollida, kas ELi prognoositud maksete tase ei ületa maksimaalset omavahendite summat, mida EL võib aasta jooksul koguda (1.23 % ELi kogurahvatulust).

Kuidas tagatakse kulutuste kvaliteet?

Kulutuste kvaliteet tagatakse näiteks järgmiste meetmete abil:

• selge orienteeritus tulemustele kõikides poliitikavaldkondades on määrava tähtsusega, et saavutada Euroopa 2020. aasta majanduskasvu strateegia eesmärgid;

• poliitika ja programmide lihtsustamine muudaks need kasutajasõbralikumaks ja vähendaks vigade tõenäosust;

• jätkatakse ELi rahastamise ranget kontrolli kogu Euroopa Liidus ja liikmesriikides ning tõhustatakse veelgi ELi majandushuvide kaitset, sealhulgas Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) ja tulevase Euroopa Prokuratuuri abil;

• tõhus ühtekuuluvuspoliitika, maaelu areng ja kalandusfondi tegevus seotakse majanduse juhtimisega, et julgustada liikmesriike täitma Euroopa poolaasta raames antud ELi soovitusi;

• uued rahastamisvahendid võivad suurendada ELi rahastamise mõju, meelitades võimendava mõju abil ligi erakapitali;

• uus tulemusreserv soodustab silmapaistvalt edukaid projekte, toetades neid ühtekuuluvuspoliitika, maaelu arengu ja kalandusfondi raames.

Mis juhtub, kui esineb ootamatuid olukordi?

Uus mitmeaastane finantsraamistik võimaldab suuremat paindlikkust, et reageerida ootamatutele olukordadele:

maksete paindlikkus: teatavatel tingimustel ja arvestades mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud üldisi ülemmäärasid võib kasutamata maksete assigneeringuid ja varusid kanda üle ühest eelarveaastast järgmisse. Sellised kohandused tuleb tasakaalustada, vähendades vastavalt aasta n-1 maksete ülemmäära;

majanduskasvu ja tööhõive kulukohustuste paindlikkus: aastatel 2014–2017 kasutamata kulukohustuste assigneeringutest moodustatakse täiendavate kulutuste reserv aastateks 2016–2020 majanduskasvu ja tööhõive valdkonnas (eelkõige noorte tööhõive jaoks);

spetsiifiline paindlikkus noorte tööhõive ja teadusuuringute puhul: selleks et koondada võimalikult vara võimalikult palju vahendeid sinna, kus neid kõige enam vajatakse, saab 2014.-2015. aastaks ettepoole tuua kuni 2,1 miljardit eurot noorte tööhõive algatuse ja kuni 400 miljonit eurot teadusuuringute, programmi „Erasmus” ning VKEde tarvis;

paindlikkus enim puudustkannatavate isikute puhul: liikmesriigid võivad vabatahtlikult suurendada enim puudustkannatavatele isikutele antavat abi ühe miljardi euro võrra;

ettenägematute kulude varu: see on viimane vahend ettenägematutes olukordades ja see moodustab 0,03 % ELi kogurahvatulust.

Nagu varemgi, jätab eelarvesse kantud maksete assigneeringute ning aastaste ülemäärade vahele jääv varu ning samuti eelarvesse kantud kulukohustuste assigneeringute ja iga rubriigi kulude ülemmäära vahele jääv varu manööverdamisruumi asjaomaste mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade piirides, kui tekivad ettenägematud vajadused ja hädaolukorrad.

Võttes arvesse varasemaid kogemusi, on teatavate vahendite sekkumisvõimalusi laiendatud, näiteks on tehtud seda hädaabireservi puhul. Vahendite jaotamise maksimumsummasid on suurendatud ja kasutamata summasid võib kanda üle järgmis(te)se aasta(te)sse. Järgmised paindlikkusmehhanismid hoitakse väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku ja rahastamisel ei pea arvestama kulutuste ülemmääradega:

• hädaabireserv (maksimaalselt 280 miljonit eurot aastas) on ette nähtud humanitaar- ja tsiviilkriisiohje ja kolmandates riikides korraldatavate kodanikukaitse operatsioonide rahastamiseks, et kiiresti reageerida ettenägematutele sündmustele. Näiteks võeti hädaabireservi 2012. aastal kasutusele pärast Süüria konflikti puhkemist, samuti pärast Mali konflikte ja Saheli põuda;

• solidaarsusfondi (maksimaalselt 500 miljonit eurot aastas) eesmärk on võtta kasutusele hädaabivarud pärast suurt loodusõnnetust liikmesriigis või kandidaatriigis, näiteks 2009. aasta maavärin Itaalias Abruzzo piirkonnas või 2012. aasta üleujutused Saksamaal. Abi haldab abisaav riik ja seda tuleks kasutada põhilise infrastruktuuri taastamiseks, hädaabiteenuste rahastamiseks, ajutiseks majutuseks või puhastusoperatsioonideks või vahetute terviseohtude tõrjumiseks;

• paindlikkusinstrumendist (maksimaalselt 471 miljonit eurot aastas) rahastatakse selgelt määratletud kulusid, mida ei saa ELi eelarvest katta ilma mitmeaastases finantsraamistikus kehtestatud iga-aastaseid ülemmäärasid ületamata. Paindlikkusinstrumenti on näiteks kasutatud 2009. aastal, et toetada energiaprojektide rahastamist Euroopa majanduse elavdamise kava raames ja aidata kaasa tuumaelektrijaama tegevuse lõpetamisele Bulgaarias;

• Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi (maksimaalselt 150 miljonit eurot aastas) eesmärk on aidata inimestel naasta tööturule pärast töökaotust, mis on tingitud maailmakaubanduse struktuurimuutuste tõttu (nt töökohtade ümberpaigutamine, finants- ja majanduskriis). Näiteks toetati sellest Belgia töötajad pärast General Motorsi tehase sulgemist Antwerpenis.

Omavahendid

Kuidas tulevast mitmeaastast finantsraamistikku rahastatakse?

2013. aasta veebruaris nõustus Euroopa Ülemkogu tegema mõned muudatused omavahendite süsteemis aastateks 2014–2020. Praegune süsteem aga jääb siiski jõusse kuni nõukogu võtab ametlikult vastu ja ratifitseerib uue omavahendeid käsitleva otsuse. Üldiselt ja ilma et see mõjutaks käimasoleva seadusandliku menetluste tulemust, kohaldatakse järgmisi põhimõtteid järgmise omavahendite otsuse kehtima hakkamiseni:

praegune rahastamissüsteem kantakse suures osas üle;

traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud) sissenõudmiskulusid (mille liikmesriigid jätavad endale) vähendatakse 25 %-lt 20 %-ni, mis tähendab, et 80 % kogutud tulude summast moodustab ELi eelarve;

finantskorrektsioonide süsteemi ratsionaliseerimine, olgugi et üsna piiratult.

Lisaks sellele on loodud kõrgetasemeline töörühm omavahendite süsteemi läbivaatamiseks. Selle töö tulemuste põhjal hindab komisjon, kas uued omavahendite algatused on asjakohased.

ELi omavahendid on ELi tulu. Iga-aastased kulud peavad täielikult olema kaetud aastatuluga. ELi eelarve ei tohi olla puudujäägis. Eri liiki omavahendid ning nende arvutamise meetod on esitatud omavahendeid käsitleva nõukogu otsuses. Samuti piirab see omavahendite maksimaalset iga-aastast summat, mida EL võib aasta jooksul koguda, 1,23 %-le ELi rahvamajanduse kogutulust. Omavahendeid on kolme liiki:

traditsioonilised omavahendid: koosnevad peamiselt väljastpoolt ELi pärineva impordi tollimaksust ja suhkrumaksudest. ELi liikmesriigid jätavad endale 25 % sissenõudmiskulude katteks;

käibemaksupõhised omavahendid: kohaldatakse ühtset määra, milleks on 0,3 % kõigi liikmesriikide ühtlustatud käibemaksu arvestusbaasilt;

kogurahvatulul põhinevad omavahendid: iga liikmesriik annab ELile oma kogurahvatulust kindla protsendi. Ehkki see kavandati selleks, et katta kõik ülejäänud kulud, mida muud vahendid ei kata, on sellest süsteemist saanud suurim ELi eelarve tuluallikas.

Muud tuluallikad (umbes 1 %) on maksud ja muud mahaarvamised ELi töötajate töötasudest, pangaintressid, kolmandate riikide rahaline osalus kindlates programmides, viivised ja trahvid.

Finantskorrektsioonimehhanismid

Finantskorrektsioonimehhanismi eesmärk on parandada teatavate liikmesriikide osamaksed, mida peetakse ülemäärasteks võrrelduna nende rahvusliku rikkusega. Uute sätetega lihtsustatakse praegust finantskorrektsioonide süsteemi. Enne omavahendeid käsitleva otsuse lõplikku vastuvõtmist ja ratifitseerimist jätkatakse praeguse süsteemi kohaldamist. Pärast otsuse vastuvõtmist makstakse korrigeerimisõigusega liikmesriikidele hüvitust tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2014.

Praegune korrektsioonimehhanism (omavahendite otsus 2007–2013):

Ühendkuningriigi tagasimakse: Ühendkuningriigile hüvitatakse 66 % ulatuses tema osamakse ja eelarvest tagasisaadava summa vahe. Ühendkuningriigi tagasimakse kulud on jagatud ELi liikmesriikide vahel proportsionaalselt selle osaga, mille nad annavad ELi kogurahvatulusse. Kuid Saksamaa, Madalmaad, Austria ja Rootsi, kes pidasid oma suhtelist osamakset eelarvesse liiga kõrgeks, maksavad ainult 25 % oma osast Ühendkuningriigi korrigeerimise rahastamises;

ühekordsed väljamaksed: Madalmaad ja Rootsi saavad kasu oma kogurahvatulul põhinevate aastaste osamaksete vähendamisest vastavalt 605 miljonit eurot ja 150 miljonit eurot;

vähendatud käibemaksu sissenõudmismäärad kehtivad Austria (0,225 %), Saksamaa (0,15 %), Madalmaade ja Rootsi (0,1 %) puhul.

Tulevased korrektsioonimehhanismid (omavahendite otsus 2014–2020) peavad saama eelneva heakskiidu:

Ühendkuningriigi tagasimakset kohaldatakse edasi;

Taani, Madalmaad ja Rootsi saavad kasu oma kogurahvatulul põhinevate aastaste osamaksete vähendamisest vastavalt 130 miljonit, 695 miljonit ja 185 miljonit eurot; Austria saab kasu oma kogurahvatulul põhinevate aastaste brutomaksete vähendamisest vastavalt 30 miljonit eurot 2014. aastal, 20 miljonit eurot 2015. aastal ja 10 miljonit eurot 2016. aastal;

vähendatud käibemaksu sissenõudmismäärad Saksamaa, Madalmaade ja Rootsi jaoks fikseeritakse 0,15 % tasemele.

Lisateave

Lugege tänast pressiteadet: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-1096_et.htm

Külastage mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) veebisaiti ja üksikuid ELi toetuskavasid

Uurige toetuskavade näitajaid jooksevhindades ja 2011. aasta hindades

Uurige ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika riiklikke toetusi

Lugege teabekirja MEMO/13/1006, kus on president Barroso videosõnumi täistekst

Lugege teabekirja MEMO/13/79 mitmeaastase finantsraamistiku kohta