Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

TEABEKIRI

Brüssel, 12. detsember 2012

ELi 2013. aasta eelarve korduma kippuvad küsimused

Millised on vastuvõetud ELi 2013. aasta eelarve põhinäitajad?

Kulukohustuste assigneeringuteks (KA) on ette nähtud 151 miljardit eurot ja maksete assigneeringuteks (MA) 132,8 miljardit eurot. Esimesed näitavad, kui suuri kohustusi võib võtta tulevikus tehtavateks makseteks, teised aga tegelikult välja makstavat summat. Kulukohustuste assigneeringuid kasutab EL üldiselt pikaajaliste projektide rahastamiseks, maksete assigneeringuid liikmesriikides juba lõpuleviidud projektide hüvitamiseks.

Vt 2. lisas esitatud tabel.

Miks volinik Lewandowski leiab, et vastuvõetud ELi eelarvest ei piisa 2013. aasta vajaduste katmiseks?

Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt kokku lepitud 2013. aasta eelarve maksete assigneeringud jäävad 5 miljardi euro võrra alla komisjoni eelarveprojektis esitatud summale. Nimetatud summa põhines 2013. aasta prognoosidel, mis olid saadud 27 liikmesriigilt, kellele läheb lõviosa ELi eelarve vahenditest (umbes 80%). Liikmesriikide prognooside kohaselt vajab EL järgmisel aastal umbes 156 miljardit eurot eelkõige maksete tegemiseks põllumajandusettevõtjatele, ELi projektide rahastamiseks kõikjal liidus ning hariduse ja VKEde toetamiseks. Kuna varasemad prognoosid on osutunud suhteliselt täpseteks, võib ette näha, et millalgi 2013. aastal tekib 5 miljardi euro suurune puudujääk. Lisaks on Euroopa Parlament ja nõukogu leppinud kokku, et 2012. aasta maksed tehakse 3 miljardi euro ulatuses 2013. aasta eelarvest. Samuti tuleb meeles pidada, et ELile esitatakse iga aasta lõpus maksetaotlusi, mille kogusumma küünib sadade miljoniteni ja mida ei jõuta enam eelarveaasta jooksul tasuda.

Seetõttu on väga tõenäoline, et praegusel kujul vastu võetud ELi 2013. aasta eelarvest ei piisa kogu aastaks ja et juba 2013. aasta septembris tuleb taotleda lisavahendeid.

Kuidas mõjutab 2013. aasta eelarvet paranduseelarve projekt nr 6?

Kuna 2012. aasta eelarves jäi maksete tegemiseks puudu 9 miljardit eurot, esitas komisjon täiendavate vahendite taotlemiseks paranduseelarve projekti nr 6. Vahendeid vajati peamiselt elukestva õppe programmidega, nagu Erasmus, teadusuuringutega, maaelu arendamisega ja ühtekuuluvuspoliitikaga seotud makseteks. Euroopa Parlamendil ja nõukogul oli võimalik leppida kokku, et mõnede maksete tegemine lükatakse edasi 2013. aastasse. Seetõttu mõjutas paranduseelarve projekt ka 2013. aasta eelarve üle peetud läbirääkimisi.

Milliste tulemustega lõppesid paranduseelarve projekti nr 6 üle peetud läbirääkimised?

Euroopa Parlament ja nõukogu leppisid kokku, et 2012. aasta eelarve vahendeid suurendatakse kõige pakilisemate maksete tegemiseks 6 miljardit eurot ning ülejäänud 2,9 miljardit eurot tasutakse 2013. aastal.

Enamikule toetuse saajatest, kelle hulgas on näiteks üliõpilased ja ettevõtjad, makstakse seega 2012. aastal, nagu alguses kavas oli. Ülejäänud 2,9 miljardit eurot, mis lükati edasi 2013. aastasse, on seotud liikmesriikide maksetaotlustega 2000.–2006. aasta projektide eest, mis on veel lõpule viimata või kontrollimata. Asjaomased liikmesriigid on maksete hilinemisega (kuni 2013. aasta alguseni) nõustunud.

Kuidas on võimalik, et ELi eelarves jääb rahast puudu?

See on pikaajalise arengu tagajärg. Viimasel paaril aastal on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud eelarve vastu palju väiksemas mahus, kui komisjoni prognooside kohaselt vaja oleks, kuigi praegune finantsraamistik, mis hõlmab 2007.–2013. aastat, ja üha suurem hulk selle algusaastatel käivitatud ELi rahastamisprojektidest on jõudmas lõpule.

Eelarvepädevad institutsioonid (parlament ja nõukogu) on korduvalt osa nende projektide maksetaotlustest järgnevasse aastasse edasi lükanud. Eelnevast eelarveaastast tulenevad maksetaotlused muudavad eelarveseisundi juba aasta alguses nõrgaks – seda enam, et vastuvõetud eelarvest ei jätku niigi kõikide aasta jooksul tekkivate vajaduste katmiseks.

Lühidalt öeldes on tegu lumepalliefektiga, mille on toonud kaasa iga-aastane ebapiisav eelarve maht ja maksete tegemise edasilükkamine.

Miks ei võiks ELi eelarvet vähendada, kui Euroopas valitseb kriis ja liikmesriikidel tuleb rakendada valulisi kokkuhoiumeetmeid?

Seda ei saa teha peamiselt seetõttu, et erinevalt liikmesriikidest ei rahasta EL oma eelarvest veel toimumata projekte, vaid projekte, mis liikmesriigid on juba oma kulul ellu viinud. ELil on juriidiline kohustus maksta liikmesriikide maksetaotluste alusel oma osa kantud kuludest. ELi makseid võib võrrelda elektri- ja telefoniarvega, mis on esitatud mitte võimalike, vaid juba tarbitud teenuste eest ja mille tasumisest ei saa seega loobuda ka kõige kokkuhoidlikum pere.

Mida tähendavad ühisavaldused, millele Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni juhid on alla kirjutanud?

2012. ja 2013. aasta eelarve kohta on tehtud kolm ühisavaldust (vt 1. lisa).

Esimeses avalduses käsitletakse 2013. aasta maksete assigneeringuid. Avalduse kohaselt „lepivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku 2013. aasta maksete assigneeringute taseme vähendamises võrreldes komisjoni eelarveprojektiga. Nad paluvad, et komisjon algataks aluslepingu kohaselt vajalikke meetmeid ja eelkõige taotleks täiendavaid maksete assigneeringuid paranduseelarves, kui 2013. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad kulude katmiseks.” Samuti tuletatakse meelde Lissaboni lepingu artiklis 323 sätestatud ühist vastutust, millest tulenevalt „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes.”

Teises avalduses keskendutakse 2012. aasta maksevajadustele. Avalduses osutatakse paranduseelarve projektile nr 6, milles komisjon taotles täiendavaid vahendeid mitme programmiga, nagu Erasmus, teadusuuringutega, maaelu arendamisega ja ühtekuuluvuspoliitikaga seotud makseteks. Seejuures tõdevad Euroopa Parlament ja nõukogu, et „paranduseelarves nr 6/2012 ette nähtud täiendavaid maksete assigneeringuid vähendati aga 2,9 miljardi euro võrra võrreldes komisjoni poolt kavandatud summaga ning need ei vasta seega laekunud maksenõuete tasemele”. Avalduse kohaselt esitab komisjon 2013. aasta alguses paranduseelarve projekti, mille eesmärk on katta 2012. aasta peatatud nõuete maksmine niipea, kui maksmise peatamine on kõrvaldatud.

Kolmas avaldus on seotud 2013. aasta halduskuludega.

1. LISA

Kolme ühisavalduse terviktekst

1 2013. aasta maksete assigneeringuid käsitlev ühisavaldus

Võttes arvesse käimasolevaid eelarve konsolideerimise jõupingutusi liikmesriikides ja võttes teadmiseks komisjoni poolt 2013. aastaks kavandatud maksete taseme, lepivad Euroopa Parlament ja nõukogu kokku 2013. aasta maksete assigneeringute taseme vähendamises võrreldes komisjoni eelarveprojektiga. Nad paluvad, et komisjon algataks aluslepingu kohaselt vajalikke meetmeid ja eelkõige taotleks täiendavaid maksete assigneeringuid paranduseelarves, kui 2013. aasta eelarvesse kantud assigneeringud ei ole piisavad alamrubriigi 1a („Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”), alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”), rubriigi 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”), rubriigi 3 („Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus”) ja rubriigi 4 („ELi ülemaailmne roll”) kulude katmiseks.

Lisaks paluvad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjonil esitada hiljemalt 2013. aasta oktoobri keskpaigaks ajakohastatud arvnäitajad alamrubriigi 1b („Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks”) maksete assigneeringute olukorra ja prognooside ning rubriigis 2 („Loodusvarade kaitse ja majandamine”) kajastatud maaelu arendamise kohta ning esitada vajaduse korral paranduseelarve projekt. Euroopa Parlament ja nõukogu on teadlikud asjaolust, et paranduseelarve projekti on võib-olla vaja juba 2013. aasta keskpaigaks. Selleks et hõlbustada maksete assigneeringute taseme otsustamist iga-aastase eelarvemenetluse raames, nõustuvad kolm institutsiooni uurima, kuidas paremini viia omavahel kokku eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega koostatavad maksete assigneeringute prognoosid vastavate vajadustega.

Nõukogu ja Euroopa Parlament võtavad iga paranduseelarve projekti kohta võimalikult kiiresti vastu seisukoha, et vältida maksete assigneeringute puudujääke. Lisaks sellele kohustuvad nõukogu ja Euroopa Parlament töötlema kiirelt igasuguseid maksete assigneeringute ümberpaigutusi, sealhulgas finantsraamistiku eri rubriikide vahel, et kasutada parimal moel eelarvesse kantud maksete assigneeringuid ning viia need kooskõlla tegeliku eelarve täitmise ja vajadustega.

Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 18 kohaselt tuletavad Euroopa Parlament ja nõukogu meelde, et on vaja tagada eelarve täitmise alusel maksete koguassigneeringute korrapärane edenemine seoses kulukohustuste assigneeringutega, et vältida mis tahes ebatavalist täitmata kulukohustuste kuhjumist.

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon jälgivad aktiivselt 2013. aasta eelarve täitmist kogu aasta jooksul, keskendudes maksete tegemisele, saadud tagasimaksete nõuetele ning muudetud prognoosidele, tuginedes komisjoni poolt edastatud üksikasjalikule teabele.

Igal juhul tuletavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon meelde oma ühist vastutust, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 323, et „Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon tagavad rahaliste vahendite olemasolu liidu seaduslike kohustuste täitmiseks kolmandate isikute suhtes”.

2 2012. aasta maksevajadusi käsitlev ühisavaldus

Euroopa Parlament ja nõukogu märgivad, et komisjoni poolt 2013. aasta eelarveprojektis kavandatud maksete tase põhines eeldusel, et 2012. aasta maksevajadused kaetakse 2012. aasta eelarves kasutatavatest assigneeringutest. Paranduseelarves nr 6/2012 ette nähtud täiendavaid maksete assigneeringuid vähendati aga 2,9 miljardi euro võrra võrreldes komisjoni poolt kavandatud summaga ning need ei vasta seega laekunud maksenõuete tasemele.

Seetõttu võtab komisjon endale kohustuse esitada 2013. aasta alguses paranduseelarve projekti, mille ainus eesmärk on katta 2012. aasta peatatud nõuete maksmine niipea kui maksmise peatamine on kõrvaldatud ning muid pooleliolevaid seaduslikke kohustusi, ilma et see piiraks 2013. aasta eelarve nõuetekohast täitmist.

ELi eelarvestamise usaldusväärsuse ja täpsuse tagamiseks võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seisukoha kõnealuse paranduseelarve projekti kohta võimalikult kiiresti, et katta maksmisele kuuluvaid kohustusi.

3 Rubriiki 5 ning töötasude ja pensionide kohandamist käsitlev ühisavaldus

Euroopa Parlament ja nõukogu lepivad kokku, et praeguses etapis ei lisata 2013. aasta eelarvesse 2011. aasta töötasude kohandamise mõju eelarvele. Ilma et see piiraks nõukogu seisukohta kohtuasjades C-66/12, C-63/12, C-196/12 ja C-453/12, paluvad nad ühiselt, et komisjon, kui kohus peaks tegema otsuse komisjoni kasuks ning niipea kui ta seda teeb, esitaks paranduseelarve projekti, mis hõlmab vastavalt vajadusele 2011. aasta töötasude kohandamise mõju rahastamist institutsioonidele, sealhulgas selle tagasiulatuvat mõju ja võimalikke viivised.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seega endile kohustuse selline paranduseelarve projekt võimalikult kiiresti heaks kiita ja näha ette vajalikud täiendavad assigneeringud, seadmata ohtu poliitilisi prioriteete.

2. LISA

2012. ja 2013. aasta ELi eelarve rubriikide kaupa (miljonites eurodes)

(KA – kulukohustuste assigneeringud; MA – maksete assigneeringud)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website