Navigation path

Left navigation

Additional tools

KKK Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) kohta

European Commission - MEMO/12/839   07/11/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 7. november 2012

KKK Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) kohta

Mis on EIT?

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) loodi Euroopa Komisjoni algatusel 2008. aastal ning tegemist on autonoomse ELi asutusega, mis edendab maailmatasemel innovatsiooni, kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Ta koondab kokku tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtjad ning püüab oma eesmärke saavutada uudse piiriüleste avaliku ja erasektori partnerluste põhimõtte kaudu ehk Teadmis- ja Innovaatikakogukondade (TIKid) kaudu. EIT-l on Budapestis asuv halduspeakorter, samas kui TIKid on tegevad Euroopa 17 eri kohas Barcelonast Stockholmini ning Londonist Krakówini. Praeguseks on loodud kolm TIKi, mille põhivaldkonnad on säästev energeetika (InnoEnergy), kliimamuutus (Climate KIC) ning info- ja kommunikatsiooniühiskond (EIT ICT Labs).

Mida ootab komisjon EIT-lt tulevikus?

EIT eesmärk on Euroopa innovatsioonivõimekuse suurendamise abil luua homseid ettevõtjaid ja tagada, et Euroopa teadmiste kolmnurk oleks maailma paremikus. TIKid keskenduvad peamistele ühiskondlikele probleemidele ning instituut on kui katalüsaator uute tehnoloogiate ja teadusuuringute tulemuste levitamisel ja kasutusele võtmisel.

EIT ja TIKide puhul on püütud bürokraatiat hoida minimaalsel tasemel ja tagada paindlikkus uutele või esilekerkivatele vajadustele ja võimalustele kiiresti reageerimiseks, et saaks näidata häid tulemusi. Komisjon soovib, et EIT oleks lihtsustamise vallas eeskujuks.

Innovatsiooni käimapanevaks jõuks on tudengid, teadlased ja ettevõtjad. Selle haridusmõõde loob uued võimalused karjääri kujundamiseks ning aitab luua seoseid akadeemilise maailma ja erasektori vahel.

Esimesed TIKid on olnud tegevad suhteliselt lühikest aega, kuid nad on juba näidanud oma mõju. Alates TIKide töö algusest on loodud 27 iduettevõtet ning 35 patenti on kinnitamisel. TIKide magistri- ja doktoriõppe programmides ning suvekoolides on osalenud või osalemiseks soovi avaldanud rohkem kui 800 teise astme üliõpilast. Lisaks on kolm esimest TIKi kaasanud üle 280 partneri haridus-, teadus- ja ärimaailmast.

Komisjon loodab, et 2020. aastaks saab EITi abiga loodud ligikaudu 600 iduettevõtet ning toetatakse 10 000 magistranti ja 10 000 doktoranti, kes keskenduvad teadusele ja ettevõtlusele.

Millised on järgmised sammud?

Komisjon on esitanud strateegilise innovatsiooniprogrammi, mis sätestab EIT prioriteedid ajavahemikuks 2014–2020. Need on järgmised: olemasolevate TIKide konsolideerimine, kuue uue TIKi loomine ning EIT mõju suurendamine Euroopas. TIKide abiga saadavaid teadmisi tuleks jagada võimalikult suure auditooriumiga, kasutades selleks näiteks stipendiumiskeeme, vilistlasvõrgustikku ja sidusrühmade foorumit. Neid meetmeid täiendavad püüdlused muuta EIT juhtimine tõhusamaks ning seada sisse uus järelevalvesüsteem EIT ja TIKide tulemuslikkuse hindamiseks. Järelevalvesüsteem võimaldab EIT-l mõõta oma tulemuslikkust seatud eesmärkide ning Euroopa ja üleilmse tasandi parimate tavade taustal.

Kuidas valiti välja teemad kuue uue TIKi jaoks? Milliste kriteeriumide alusel määratleti nende ulatus?

Komisjon on teinud ettepaneku, et EIT looks 2014. aastal kolm uut TIKi: innovatsioon tervislike eluviiside ja aktiivsena vananemise jaoks; toorained – säästev uurimine, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja asendamine; ja tulevikutoit – säästev tarneahel alates ressurssidest kuni tarbijateni. 2018 lisanduks veel kolm: linnaline liikuvus, lisaväärtusega tootmine ja arukad turvalised ühiskonnad Teemad keskendusid majanduslikele ja ühiskondlikele probleemidele. Uued TIKid aitaksid samuti kaasa programmi Horisont 2020 ja Euroopa 2020. aasta töökohtade loomise ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele.

Kuue uue TIKi teemade valiku aluseks oli strateegilise innovatsiooniprogrammi projekt, mille EIT juhatus esitas komisjonile 2011. aasta juunis. Samal ajal töötati välja kriteeriumid iga teema innovatsioonipotentsiaali objektiivseks hindamiseks. Neid kriteeriume hinnati laiema innovaatikakogukonnaga avaliku arutelu käigus.

Kui palju on komisjonil kavas EITd ajavahemikul 2014–2020 rahastada?

EIT on alates oma loomisest 2008. aastal saanud ELi eelarvest 308,7 miljonit eurot. Programmi Horisont 2020 ettepanekus kavandab komisjon EIT-le antavat toetust märkimisväärselt suurendada, nähes ajavahemikuks 2014–2020 eelarvest ette peaaegu 3,2 miljardit eurot.

Eelarvet suurendatakse, et esimesed kolm TIKi saaksid tugevamaks muutuda ja kasvada ning et rajada teed kuue uue TIKi moodustamiseks aastaks 2018. EIT toetus moodustab keskmiselt 25 % TIKide kogueelarvest. Toetus võib TIKiti erinev olla, sest nende eelarvelised vajadused on erinevad ning EIT raha jagatakse TIKidele konkurentsi alusel.

Kuidas tagab EIT rahastamise muudest allikatest?

EIT rahastamismudel toetub TIKi kaasatud partnerite vahenditele. Ainult 25% TIKide rahast tuleb EIT-lt, ülejäänu saadakse muudest allikatest, sealhulgas TIKi partneritelt.

Esialgne kogemus on näidanud, et tööstuspartnerid on meelsasti nõus panustama. TIKidel on samuti õnnestunud saada lisatoetust riiklikest ja piirkondlikest allikatest. Näiteks Saksamaa valitsus eraldas 50 miljonit eurot TIKi ICT Labs haridusalgatuse „Software Campus” halduseks viieaastase ajavahemiku vältel.

Miks on TIKide asukohad geograafiliselt nii kontsentreeritud?

TIKide keskused – ning kliimamuutuste TIKi puhul regionaalsed rakendus- ja innovatsioonikeskused – asuvad kogu Euroopas. Lisaks on TIKide ja nende partnerite tegevus geograafiliselt laiemalt levinud kui keskuste asukohtadest järeldada võiks. Näiteks säästva energeetika TIKi keskus „Ibeeria” asub küll Barcelonas, kuid selle tegevus ja partnerid hõlmavad ka Hispaania muid piirkondi ning samuti Portugali.

EIT on tegutsenud alles lühikest aega ning kui tegevus laieneb, siis laienetakse ka geograafiliselt üle kogu Euroopa. EIT kui katuseorganisatsiooni all soovib komisjon edendada Euroopa tipptasemel asutuste sidemeid. See on üks peamine prioriteet, mis on sätestatud strateegilises innovatsiooniprogrammis.

Mida on tehtud selleks, et muuta EIT ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks atraktiivsemaks?

Komisjon on teinud meetmeettepanekuid EIT otsuste tegemise protsessi ja rakendusmenetluste täiustamiseks, säilitades samal ajal EIT vajaliku paindlikkuse. Uute TIKide teemad valiti vastavalt nende potentsiaalile luua uusi ärivõimalusi.

Ettevõtjate osalus EIT ja TIKide tegevuses on juba praegu küllalt suur ja kasvab veelgi. Praegu on TIKidel üle 280 partneri, kellest 113 (ligi 40 %) on äriühingud. Näiteks kliimamuutuste TIK on oma tegevusse kaasanud suurel arvul kohalikke VKEsid. Tööstuspartnerite toetus moodustab TIKi InnoEnergy 290 miljonilisest eelarvest ligi kolmandiku. EIT ICT Labs eelarve puhul on tööstuspartnerite osalus 20 %.

Ettevõtteid, nii suuri rahvusvahelisi ettevõtteid kui VKEsid, köidab EIT ärisõbralik ja pikaajaline lähenemisviis innovatsioonile ning samuti selle paindlikkus ja püüdlused tagada lihtsad ja selged eeskirjad.

Milline on EIT roll programmis Horisont 2020?

Programmis Horisont 2020 mängib EIT olulist innovatsiooni edendavat rolli tipptasemel teadusuuringute, hariduse ja äri omavahelise sidujana. EIT asetab hariduse innovatsiooni keskmesse ning TIKide abiga luuakse üleeuroopalised „ökosüsteemid”, mis võimaldavad ettevõtjatel muuta uued ideed turustatavateks toodeteks ja teenusteks.

EIT aitab saavutada programmi Horisont 2020 eesmärki „ühiskondlike probleemide lahendamine”, täiendades laiema strateegia raames ka teisi algatusi. Ta annab oma panuse ka eesmärgi „tööstusliku juhtpositsiooni saavutamine ja konkurentsivõimelised raamistikud” täitmisse, soodustades tulemustele suunatud teadusuuringuid ja edendades innovaatiliste kiire kasvupotentsiaaliga VKEde loomist. Veel aitab EIT teadusalade, valdkondade ja riikide vahelise liikuvuse edendamise kaudu luua tipptasemel teadusbaasi.

Programm Horisont 2020 võimaldab vajalikku lihtsust ja paindlikkust, et EIT saaks täielikult ära kasutada oma innovatsioonipotentsiaali, näidata uusi lähenemisviise ja meelitada ligi ettevõtjaid. Programmiga julgustatakse EITd oma autonoomiast maksimumi võtma, et ta saaks uutele ja esilekerkivatele vajadustele kiiresti reageerida.

Millised on edulood alates EITi loomisest?

Kliimamuutuste TIK ja Naked Energy

Ühendkuningriigis asuv iduettevõte Naked Energy lõi hübriidpäikesepaneeli, mis toodab elektrit ja soojust. Kliimamuutuste TIK pidas seda toodet innovatsiooniks päikeseenergia valdkonnas ning tegi Naked Energyga koostööd, et tutvustada seda tehnoloogiat mõnedele partneritele, sealhulgas haiglatele, koolidele ja kaubanduskeskustele. Nende kohtumiste tulemusena alustas suur kaubanduskett Sainsbury’s pilootprojekti. Kõnealune ettevõtte võitis kliimamuutuste TIKi ettevõtluskonkursi 2011. aastal ning EIT ettevõtlusauhinna 2012. aastal.

EIT ICT Labs ja Trifense

Berliini tehnikaülikooli hargettevõte Trifense soovib kaitsta äriühinguid ja organisatsioone küberkuritegevuse ohtude eest. Trifense võitis EIT ICT Labs auhinna ning teeb nüüd TIKiga koostööd valdkonnas „tuleviku meedia ja sisu pakkumine”. Tulemuseks on innovaatilised turvalisuslahendused. Koostöö TIKiga võimaldas Trifense'il luua uusi äri- ja teadussidemeid.

TIK InnoEnergy ja NOEM - Think Co2

NOEM - Think Co2 lõi uue energiatõhusa, kokkupandava moodulmaja, mille saab püsti panna paari päevaga ning mille ruutmeetri hind on alla 2000 euro. Ehitise saab uuesti tükkideks võtta veelgi kiiremini ning viia selle teise kohta. Samuti saab seda laiendada, kui ruumi on rohkem tarvis. Hispaanias Barcelonas asuv ettevõte võitis EIT ettevõtlusauhinna säästva energia valdkonnas ning teeb nüüd koostööd TIKiga InnoEnergy, et toodet arendada ja turustada.

HULT Global Case Challenge

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti ja TIKi esindav võistkond võitis 2012. aasta aprillis teise koha maailma ühel juhtival ettevõtlusvõistlusel HULT Global Case Challenge.

Viieliikmeline võistkond osales Euroopa Liidu ja TIKi InnoEnergy rahastatud magistrikursusel. Nende projekti eesmärk oli suurendada päikeseenergia kasutamist Aafrikas. Tuhanded üliõpilased rohkem kui 130 riigist ja kuuelt kontinendilt osalesid viies linnas ja internetis toimunud võistlusel, et pääseda New Yorki raamatukogus toimunud finaali. Finaalüritusel osalesid ka endine USA president Bill Clinton ja Nobeli rahupreemia laureaat Muhammad Yunus.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website