Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Korduma kippuvad küsimused Erasmuse ja selle eelarve kohta

Commission Européenne - MEMO/12/816   26/10/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES IT SV PT FI EL HU LT MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

MÄRGUKIRI

Brüssel, 26. oktoober 2012

Korduma kippuvad küsimused Erasmuse ja selle eelarve kohta

23. oktoobril palus Euroopa Komisjon nõukogul ja Euroopa Parlamendil katta kiiresti ELi 2012. aasta eelarvesse tekkinud 9 miljardi euro suurune puudujääk. Kui täiendavaid rahalisi vahendeid ei suudeta leida, sattuvad ohtu mitmed ELi toetusprogrammid, sealhulgas Erasmuse üliõpilasvahetusprogramm (IP/12/1137). Komisjoni ettepanekust paranduseelarve kohta selgub, et elukestva õppe programmi eelarves on 180 miljoni euro suurune puudujääk, millest 90 miljonit eurot on vaja maksta Erasmuse üliõpilastele. Peale selle on Marie Curie meetmeprogrammi raames teadlastele makstavates toetuses samuti tekkinud 102 miljoni euro suurune puudujääk.

Erasmuse programm võimaldab üliõpilastel veeta 3–12 kuud mõnes muus Euroopa riigis, kas siis õpingute eesmärgil või mõnes ettevõttes või muus organisatsioonis praktikal. Osaleda võib iga üliõpilane, kes on ühes 33-st Erasmuse programmis osalevast riigist (ELi liikmesriigid, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi) võetud vastu mõnda osalevasse kõrgkooli. Erasmus on osa ELi elukestva õppe programmist ja moodustab rohkem kui 40% selle eelarvest. Elukestva õppe programmi alla kuuluvad samuti Leonardo da Vinci programm (kutseharidus ja -koolitus, vähemalt 25% eelarvest), Comeniuse programm (kooliharidus, vähemalt 13% eelarvest) ja Grundtvigi programm (täiskasvanuharidus, vähemalt 4% eelarvest).

Miks on praegu probleeme Erasmuse programmi rahastamisega?

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt oli ELi 2012. aasta üldeelarve kogusumma 132,7 miljardit eurot. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament leppisid siiski kokku, et lõplik eelarve on 129,1 miljardit eurot. 2012. aasta eelarvest oli vaja katta ka umbes 5 miljardi euro väärtuses maksmata jäänud arveid, mis pärinesid 2011. aasta – samuti alarahastatud – eelarvest. Komisjon, nõukogu ja parlament leppisid kokku, et hindavad 2012. aasta jooksul eelarve täitmist, et teha kindlaks, kas on vaja lisaraha. Need kolm institutsiooni on omavahel regulaarselt suhelnud seoses mitme programmi eelarvepuudujäägiga, ent neil ei ole õnnestunud kokkuleppele jõuda. 23. oktoobril välja pakutud paranduseelarve eesmärk on katta tekkinud puudujäägid.

Kas Erasmusel jätkub rahalisi vahendeid 2012. aasta lõpuni?

Jah. Euroopa Komisjon on andnud 70% 2012/2013. õppeaastaks kavandatud Erasmuse toetustest programmis osalevate riikide büroodele, kes jagavad saadud raha üliõpilastele ja ülikoolidele. Seega ei tohiks käimasoleval semestril kuni aasta lõpuni olla probleeme Erasmuse toetuste maksmisel välismaale õppima või tööle siirduvatele üliõpilastele.

Kas 2012. aasta jaanuarist septembrini välismaale läinud üliõpilased on oma toetuse kätte saanud?

Jah, kui nad on õpilasvahetuse või praktika lõpetanud ja esitanud oma ülikoolile aruande selle kohta, et nende õppeperiood või praktika on lõppenud. Sellisel juhul on nad kätte saanud kogu ettenähtud toetuse. Kõnealuseid toetusi ei mõjuta praegune eelarve kokkutõmbamine, sest riikide bürood ja seega ka ülikoolid ja kutseõppeasutused on juba kätte saanud 2011/2012. õppeaastaks ettenähtud toetused.
Kas 2012. aasta oktoobrist kuni 2013. aasta veebruarini välismaale siirduvad Erasmuse üliõpilased saavad oodatust väiksemat toetust?

Probleeme ei tohiks olla nendel üliõpilastel, kes lähevad välismaale 2012/2013. õppeaasta esimesel semestril. Ent kui ELi 2012. aasta eelarve puudujääki ei suudeta kõrvaldada, peab tekkinud tühiku katmiseks kasutama 2013. aasta eelarve vahendeid. Kui ülikoolidel ja kolledžitel napib jätkuvalt rahalisi vahendeid, siis vähendavad nad tõenäoliselt 2012/2013. õppeaasta teiseks semestriks pakutavate kohtade arvu või hoopis toetussummasid, mis võib omakorda tähendada seda, et ebasoodsamas majanduslikus olukorras olevatel üliõpilastel ei ole võimalik programmis osaleda.

Kui võetakse kasutusele kõik eelarvelised vahendid, saab komisjoni hinnangul ajavahemikul 2012–2013 Erasmuse programmist toetust umbes 270 000 üliõpilast.

Kui palju on komisjon senini riiklikele büroodele raha andnud? Milline on puudujääk?

Komisjon on juba üle kandnud umbes 99% elukestva õppe programmile kavandatud 2012. aasta eelarvevahenditest. Elukestva õppe programm hõlmab Erasmuse, Leonardo Da Vinci, Comeniuse ja Grundtvigi programme. Kokku on komisjon kandnud üle 925 miljonit eurot programmis osalevatele riikidele ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele (EACEA), mis juhib ühte osa elukestva õppe programmist. Umbes 45% sellest summast on ette nähtud Erasmuse toetuste maksmiseks.

2012. aasta eelarvepuudujääk tähendab, et komisjon ei ole saanud kompenseerida riiklike büroode poolt elukestva õppe programmi raames esitatud maksenõudeid kogusummas ligikaudu 160 miljonit eurot.

Sellised nõuded on esitanud järgmiste riikide bürood: Austria (6,3 miljonit eurot), Belgia (prantsuskeelne kogukond, 3 miljonit eurot), Belgia (hollandikeelne kogukond, 4,7 miljonit eurot), Eesti (2,8 miljonit eurot), Iirimaa (Erasmus, 1,3 miljonit eurot), Iirimaa (Leonardo, Comeniuse ja Grundtvigi programmid, 0,9 miljonit eurot), Itaalia (23,7 miljonit eurot), Leedu (4,3 miljonit eurot), Läti (3,7 miljonit eurot), Poola (29,5 miljonit eurot), Rumeenia (12,9 miljonit eurot), Saksamaa (Leonardo ja Grundtvigi programm, 14,5 miljonit eurot), Saksamaa (Erasmuse programm, 11,3 miljonit eurot), Saksamaa (Comeniuse programm, 5,9 miljonit eurot), Slovakkia (5 miljonit eurot), Sloveenia (2,7 miljonit eurot), Tšehhi Vabariik (7,2 miljonit eurot) ja Ühendkuningriik (Erasmuse ja Comeniuse programmid, 19,2 miljonit eurot).

Samuti ootab komisjon veel enne käesoleva aasta lõppu täiendavaid maksenõudeid kogusummas umbes 60 miljoni euro eest. Maksenõuded peaksid esitama järgmiste riikide bürood: Belgia (saksakeelne kogukond), Bulgaaria, Hispaania, Küpros, Kreeka, Madalmaad, Malta, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Ungari. Kui ELi eelarvesse ei tehta peagi täiendavat süsti, ei ole komisjonil võimalik neid maksenõudeid täita või osutub see võimalikuks alles 2013. aastal, kui vabanevad uued eelarvevahendid.

ELi mittekuuluvad riigid, mis osalevad Erasmuses ja tema sõsarprogrammides, maksavad programmis osalemise eest.

Mida on komisjonil kavas selle probleemi lahendamiseks ette võtta?

Puudujäägid esinevad pea kõikide ELi eelarverubriikide puhul. Komisjon rakendab tekkinud olukorra lahendamiseks kõiki oma käsutuses olevaid meetmeid. Ta teeb näiteks ettepaneku paigutada ümber kõik rahalised vahendid, mida ära ei kasutata. Komisjon on teinud ettepaneku nn koondümberpaigutuse kohta ja seda arutatakse hetkel parlamendis ja nõukogus. Käesoleval aastal on aga kõikidest valdkondadest võimalik ümber paigutada rahalisi vahendeid kogusummas, mis jääb allapoole 500 miljonit eurot. Sellest paraku ei piisa. Seetõttu on komisjon palunud eelarvepädevatelt institutsioonidelt (Euroopa Parlament ja liikmesriigid), et need suurendaksid kiiresti makseid 2012. aasta eelarvesse.

Mis juhtub, kui liikmesriigid ei suuda puudujääki katta?

Kui liikmesriigid ja Euroopa Parlament ei saavuta kokkulepet täiendavate maksete tegemise kohta eelarvesse, satub elukestva õppe programmi täitmine ohtu. Tõenäoliselt kannatavad kõigepealt koolide, täiskasvanute ja kutseõppe koostööprojektid ning Erasmuse üliõpilastele ja Leonardo Da Vinci programmi praktikantidele ei ole võimalik maksta oodataval määral toetusi. Kui rahanappus jätkub, võib see mõnel juhul avaldada mõju riiklike büroode töötajate palkadele.

2013. aastal, kui saab hakata kasutama uue eelarve vahendeid, läheb olukord esialgu paremaks. Komisjon on teinud ettepaneku, et järgmisel aastal makstaks elukestva õppe programmi toetamiseks 1,09 miljardit eurot. Ligikaudu 490 miljonit eurot sellest summast on kavas kulutada Erasmuse toetuste maksmiseks vahetuses viibivatele üliõpilastele ja töötajatele. Ent kui liikmesriigid ei suuda katta 2012. aasta eelarvepuudujääki (vähemalt 180 miljonit eurot), kasutatakse 2013. aasta eelarvevahendeid osaliselt nimetatud negatiivse bilansi (suurusega vähemalt 180 miljonit eurot) katmiseks. On tõenäoline, et need vahendid kulutatakse 2013. aasta keskpaigaks täielikult ära ja pärast seda võivad tekkida isegi suuremad probleemid.

Milline osa ELi eelarvest kulub elukestva õppe programmi toetamiseks?

ELi kogueelarve suurus ajavahemikul 2007–2013 oli jooksevhindades 975 miljardit eurot. Elukestva õppe programmi eelarve on 7 miljardit eurot, mis moodustab ELi eelarvest 0,71%. Elukestva õppe programmi puudujääk ulatub hetkel umbes 180 miljoni euroni.

ELi kavandatava eelarve suurus ajavahemikul 2014–2020 on jooksevhindades 1,156 triljonit eurot. Programmi „Erasmus kõigile‟ tulevase eelarve prognoositav suurus on 19 miljardit eurot, mis moodustab kogueelarvest 1,64%.

Kui palju kulutab EL Erasmuse programmile ja kuidas see summa jaguneb?

Praegusel eelarveperioodil (2007–13) on EL eraldanud Erasmuse programmile 3,1 miljardit eurot. 2012. aastal eraldatakse programmile 480 miljonit eurot ja 2013. aastal on kavas eraldada 490 miljonit eurot (vt allpool olevat tabelit). See moodustab umbes 0,35% ELi eelarvest. 2012/2013. õppeaastal, 25 aastat pärast programmi käivitamist, jõuab Erasmuse üliõpilaste arv 3 miljonini.

EL maksab igal aastal toetusi riiklikele büroodele 33 osalisriigis. Riiklikud bürood vastutavad konkursikutsete korraldamise ja toetuslepingute sõlmimise eest oma riigi ülikoolide, koolide, kolledžite ja muude haridusasutustega. Üliõpilased saavad Erasmuse toetust taotleda oma koduülikooli kaudu, kes vastutab neile kokkulepitud toetuse maksmise eest.

Erasmuse kogueelarve, mis on ette nähtud üliõpilaste ja töötajate liikuvuseks, eraldatakse riikidele järgmiste tegurite põhjal:

  • Rahvaarv: üliõpilased, kõrgkooli lõpetanud ja õppejõud (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse ISCED tasemed 5-6). Andmed saadakse Eurostatilt.

  • Elukallidus ja kaugus pealinnade vahel: neid kasutatakse paranduskoefitsientidena, mida kohaldatakse rahvaarvu suhtes

  • Varasema osaluse näitaja: arvutatakse minevikus välismaale suundunud töötajate ja üliõpilaste arvu põhjal (kasutades uusimaid saadaolevaid andmeid).

Ligikaudu 90% Erasmuse eelarvest läheb üliõpilaste ja töötajate liikuvuse toetamiseks. Erasmus toetab ka koostööprojekte ja võrgustikke; nende arvele langeb 4% eelarvest. Neid haldab tsentraalselt Brüsselis asuv Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA). Ülejäänud 6%-st, mis on eraldatud Erasmuse programmile, kaetakse büroode tegevuskulud (keskmiselt 4.4% ulatuses) ja muud tegevused, sealhulgas õpingud, konverentsid, ülikoolide ja ettevõtete vaheline koostöö, Bologna protsessi sekretariaadi tegevus ning samuti uue mitmemõõtmelise ülikoolide hindamissüsteemi ettevalmistusega seotud töö.

Alljärgnevas tabelis on aastate lõikes näidatud, kui palju Erasmuse rahalisi vahendeid on kulutatud alates 1988. aastast.

Erasmuse riiklikele büroodele eraldatud detsentraliseeritud vahendid

Aasta

Üliõpilaste ja töötajate liikuvuseks eraldatud Erasmuse aastaeelarve, miljonites eurodes

Muutus aastas

1988

13,00

1989

26,84

106,46%

1990

32,88

22,50%

1991

43,86

33,39%

1992

62,88

43,37%

1993

67,88

7,95%

1994

72,78

7,22%

1995

73,46

0,93%

1996

74,30

1,14%

1997

70,00

-5,79%

1998

100,27

43,24%

1999

100,27

0,00%

2000

111,79

11,49%

2001

116,19

3,94%

2002

121,90

4,91%

2003

142,53

16,92%

2004

168,00

17,87%

2005

200,96

19,62%

2006

245,75

22,29%

2007

372,25

51,48%

2008

416,36

11,85%

2009

415,25

-0,27%

2010

435,03

4,76%

2011

469,64

7,96%

2012

480,22

2,25%

2013(*)

489,82

2,00%

(*)Hinnanguline

Kuidas määratakse kindlaks ELi kuustipendium?

Erasmuse stipendiumide eesmärk on katta osa välismaal elamisest ja reisimisest tulenevatest lisakuludest. Erasmuse üliõpilased ei maksa neid välismaal vastu võtvale asutusele õppemaksu.

Igas riigis jaotavad riiklikud bürood nende käsutuses olevad rahalised vahendid kõrgkoolide vahel. Riiklik büroo võib otsustada anda vähematele üliõpilastele kõrgemaid stipendiume (nagu näiteks Bulgaarias, Küprosel ja Türgis) või anda rohkematele üliõpilastele madalamaid stipendiume (näiteks Prantsusmaal ja Itaalias), kuid ta peab kinni pidama Euroopa Komisjoni poolt igale sihtriigile kehtestatud stipendiumide ülempiirist (vt elukestva õppe programmi juhendraamat).

Riiklik büroo eraldab seda taotlevatele kõrgkoolidele raha, lähtudes sellistest teguritest nagu taotletud summa või varasem osalemine. Seejärel võib kõrgkool otsustada, kui suurt igakuist stipendiumi ta maksab üliõpilastele (ja kui suurt nädala- või päevatoetust töötajatele), võttes aluseks riikliku büroo kehtestatud piirid, mis on igas riigis erinevad.

Igakuine stipendium sõltub sihtriigist ja liikuvuse tüübist. Näiteks tööpraktikaks antakse üldiselt kõrgemaid stipendiume kui välismaal õppimiseks. Riiklikud bürood võivad sotsiaal-majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevate tudengite puhul kuustipendiumi suurendada.

Euroopa Liidu antavat Erasmuse stipendiumi võib täiendada mitmesuguse kaasrahastamisega riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest allikatest.

2010/2011. õppeaastal ulatus keskmine ELi üliõpilaste liikuvuse kuustipendium Hispaania tudengite 133 eurost kuni Küprose tudengite 653 euroni. Kõigi riikide lõikes oli keskmine kuustipendium 250 eurot.

Kuidas saavad üliõpilased ja töötajad taotleda Erasmuse stipendiumi?

Erasmuse programm on avatud kõikidele üliõpilastele, kes õpivad kõrgkoolis, mis on saanud Erasmuse ülikooliharta ja asub mõnes 33 osalisriigist (ELi 27 liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi). Erasmuse ülikoolihartaga on ühinenud enamik Euroopa kõrgkoole – rohkem kui 4000.

Esimene samm Erasmuse õppe- või praktikastipendiumi taotlemisel on võtta ühendust oma kodukõrgkooli rahvusvaheliste suhete talitusega ja täita enne liikuvusperioodi Erasmuse õpingute puhul õppeleping, Erasmuse tööpraktika puhul aga koolitusleping. Selles lepingus on sätestatud programm, mida tudeng peab oma õppe- või praktikaperioodi jooksul järgima, ning selle peavad heaks kiitma kodukõrgkool, välismaal asuv vastuvõttev kõrgkool või ettevõte ning tudeng ise. See lihtsustab õpingute tunnustamise korda ja tagab selle, et kodukõrgkool tunnustab täielikult vahetusüliõpilase poolt Erasmuse vahetusperioodi jooksul rahuldavalt sooritatud tööd.

Erasmusega õppima: üliõpilased, kes soovivad sooritada osa oma õpingutest välismaal, peavad olema kõrgkoolis vähemalt teisel kursusel.

Erasmusega praktikale: üliõpilased võivad pääseda Erasmuse tööpraktikale juba alates kõrgkooli esimesest kursusest.

Iga õppe- või praktikaperiood välismaal võib kesta 3–12 kuud, kombinatsioonina kokku kuni 24 kuud. Kutsekõrghariduse lühikursustel õppivate üliõpilaste minimaalne praktika kestus on kaks kuud.

Erasmus töötajale: Õpetada soovivad töötajad peavad esitama oma kodukõrgkoolile või lähetavale ettevõttele vastuvõtva kõrgkooliga kokku lepitud õpetamiskava. Töötajad, kes soovivad taotleda Erasmuse koolitustoetust, peavad samuti laskma oma koolituskava heaks kiita kodukõrgkoolil ja vastuvõtval kõrgkoolil või ettevõttel.

Erasmuse eesrindlased

2010/2011. õppeaastal saatis Hispaania enim tudengeid niihästi õpingutele kui ka praktikale (36 183); talle järgnesid Prantsusmaa (31 747) ja Saksamaa (30 274).

Hispaania oli kõige populaarsem sihtriik, kuhu saabus 37 432 üliõpilast; järgmised olid Prantsusmaa (27 722) ja Saksamaa (24 733). Ühendkuningriik võttis vastu kaks korda nii palju tudengeid (24 474), kui ta ise välismaale saatis (12 833). Suurem osa riike saatis välismaale rohkem tudengeid, kui vastu võttis. Kõige enam oli välismaalt saabuvate ja välismaale suunduvate tudengite arv tasakaalus Sloveenias, kellele järgnesid Hispaania ja Madalmaad.

Vahetusprogrammidesse saatis üliõpilasi 3 040 kõrgkooli, mida on 6,6% rohkem kui eelmisel aastal.

Erasmuse õpingute kasv 7,2%

2010/2011. õppeaastal läksid Erasmuse 231 408 tudengist 190 495 välismaale õppima – võrreldes 2009/2010. õppeaastaga on see arv kasvanud 7,2%. Välismaale õppima minejate arv vähenes 3 riigis (Luksemburg, Ungari ja Poola), samas kui 16 riigis oli kasv üle keskmise. Suhtarvudena oli kasv õppeaastaga 2009-2010 võrreldes suurim Horvaatias (96,6%), kellele järgnesid Liechtenstein (84,2%) ja Küpros (25,1%).

Keskmiselt veetsid üliõpilased välismaal pisut rohkem kui 6,4 kuud ja keskmine toetus oli 232 eurot (eelmisel aastal 236 eurot).

Erasmuse üliõpilaste kõige populaarsemad õppeained olid sotsiaalteadused, ärijuhtimine ja õigus (34,7%), neile järgnesid humanitaarvaldkonnad (31,5%) ning inseneriteadused, tootmine ja ehitus (12,6%).

Erasmuse tööpraktika kasv 15%

Alates aastast 2007 on Erasmus pakkunud tudengitele võimalust minna välismaale, et omandada töökogemusi ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Õppeaastal 2010-2011 valis selle võimaluse iga kuues – 231 408-st Erasmuse tudengist 40 913, mis on eelneva aasta näitajast enam kui 15% rohkem. Tööpraktika keskmine kestus oli 4,3 kuud ja tudengid said ELi stipendiumi keskmiselt 366 eurot (võrdluseks: õppeaastal 2009-2010 386 eurot).

Nagu viimastel aastatel, oli Prantsusmaa taas enim tudengeid Erasmuse tööpraktikale saatnud riik (5 958, seega kokku 14,6%); talle järgnesid Saksamaa (5 096, 12,4%) ja Hispaania (4 756, 11,6%). Erasmuse tööpraktika kõige populaarsem sihtkoht oli Ühendkuningriik, mis võttis vastu 6 970 tudengit (17%); talle järgnesid Hispaania (6 852, 16,7%) ja Saksamaa (5 614 ehk 13,7%).

Et toetada välismaa tööpraktikakohti, võib kõrgkool luua praktikakonsortsiumi. Sellistesse konsortsiumidesse kuuluvad kõrgharidusasutused ja muud organisatsioonid, näiteks ettevõtted või ühingud. Õppeaastal 2010-2011 rahastati 13 riigis 74 sellist konsortsiumi. Konsortsiumid leidsid praktikavõimaluse rohkem kui 14% tudengile.

Suurim hulk Erasmuse praktika valinud tudengeid olid sotsiaalteaduste, ärijuhtimise ja õigusteaduse taustaga (26,6%), teisel kohal olid humanitaarvaldkonnad (17,1%), mis olid eelmisel õppeaastal olnud esikohal, ning neile järgnesid põllumajanduse ja veterinaaria üliõpilased (15,4%), kelle arv oli eelmise aastaga võrreldes kasvanud kaheksakordseks.

Kui palju (bakalaureuse- ja magistriõppe) üliõpilasi on Erasmuse programmis osalevates riikides? Kui paljud neist veetsid õppeaastal 2010-2011 osa oma õppeajast või kogu õppeaja välismaal?

32 osalisriigi kogu 22,5-miljonilisest tudengkonnast umbes 1% sai 2010/-11. õppeaastal Erasmuse tudengite liikuvusstipendiumi1.

Eeldades, et keskmine õpiaeg kõrgkoolis on 4-5 aastat (bakalaureuse- ja magistriõpe), võib arvestada, et ligikaudu 4,5% kõikidest Euroopa tudengitest saab mingil ajal kõrgkooliõpingute kestel Erasmuse stipendiumi. Neist 67% on bakalaureuseõppes, 28% magistriõppes, 1% doktoriõppes ja 4% lühikursusel. Kõikidest üliõpilastest ligikaudu 10% veedab või on veetnud osa oma õpiajast või kogu õpiaja Erasmuse või muude avalike või eravahendite toel välismaal.

Bukarestis (Rumeenia) 26–27. aprillil 2012 toimunud kohtumisel (IP/12/394) võtsid kõrghariduse eest vastutavad ministrid vastu Bologna liikuvusstrateegia, mille kohaselt peaks 2020. aastaks 20% Euroopas kõrghariduse omandanutest olema osa õpingutest läbinud välisriigis – niisugune siht seati Euroopa kõrghariduse liikuvuse jaoks 2011. aasta novembris.

Lisateave

Erasmuse uus rekord: üliõpilasvahetuste arv kasvanud 8,5% (IP/12/454)

Lisateave Erasmus programmi ja Elukestva õppe programmi kohta

Faktid ja arvandmed Erasmuse kohta [brošüür]

Erasmuse statistika

1 :

1 2010. aastal oli EL-27 üliõpilaste koguarv ligikaudu 18,5 miljonit.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site