Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Vaesus: Komisjon teeb ettepaneku luua uus Euroopa abifond enim puudustkannatavate inimeste jaoks. Korduvad küsimused.

Commission Européenne - MEMO/12/800   24/10/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

MÄRGUKIRI

Brüssel, 24. oktoober 2012

Vaesus: Komisjon teeb ettepaneku luua uus Euroopa abifond enim puudustkannatavate inimeste jaoks. Korduvad küsimused.

(vt ka IP/12/1141)

Kuidas abifond toimib?

Abifondi toimimismehhanism on märkimisväärselt paindlik. Liikmesriigid koostavad aastate 2014–2020 rakenduskavad riigis või piirkondades valitsevast tegelikust olukorrast ja eelistustest lähtudes (nt kas jagada toitu või kaupu või neid mõlemaid kombineerida). Seejärel kiidab komisjon riiklikud rakenduskavad heaks ja riiklikud ametiasutused ise otsustavad, kuidas pakutavat toetust partnerorganisatsioonide (sageli vabaühenduste) abiga kätte toimetada. Sarnast toimimisviisi on juba kasutatud ühtekuuluvusfondide puhul.

Riiklikud asutused võivad kas osta toiduaineid või kaupu, teha need partnerorganisatsioonidele kättesaadavaks või rahastada partnerorganisatsioone toidu või kaupade ostmiseks. Kui toiduaineid või kaupu ostab partnerorganisatsioon, võib ta neid jaotada ise või usaldada jaotamise teistele partnerorganisatsioonidele.

Miks on loodava abifondi keskmes toit, kodutus ja materiaalset puudust kannatavad lapsed?

Kavandatud abifondi eesmärk on aidata enim puudustkannatavatel isikutel, kodututel ja materiaalset puudust kannatavatel lastel välja murda vaesuse ja puuduse nõiaringist ning anda konkreetne panus strateegia „Euroopa 2020” raames seatud eesmärgi – vähendada vähemalt 20 miljoni võrra vaesuses või vaesusohus elavate inimeste arvu – saavutamisse.

Materiaalne puudus avaldub eelkõige ja peamiselt selles, et inimestel puudub võimalus saada piisavas koguses piisava kvaliteediga toitu. Selline võimalus aga on Maailma Terviseorganisatsiooni poolt määratletud kui põhivajadus. Äärmise vaesuse ja tõrjutuse eriti ränk vorm on kodutus. Euroopas on praegu hinnangute kohaselt 4,1 miljonit kodutut inimest.

Uue rahastamisvahendi puhul pööratakse erilist tähelepanu lastele, sest lapsed on vaesusest haavatavamad kui muud elanike rühmad ja materiaalse puuduse vormid, mis neid räsivad, ei luba neil tõenäoliselt koolis sama hästi edasi jõuda kui nende jõukamad eakaaslased, neil on tõenäoliselt halvem tervis ja neil on täiskasvanuna raskem oma potentsiaali täiel määral kasutada.

Uue abifondi taoline rõhuasetus on tingitud mitte üksnes sellest, et nimetatud äärmise materiaalse puuduse vormid võivad osutuda eluohtlikuks, vaid ka tõsiasjast, et toidu- ja selliste esmatähtsate kaupade nagu riiete puuduse tõttu ei ole enim puudustkannatavatel isikutel võimalik pääseda vaesusest ja tõrjutusest ega ka saada osa koolitus- või nõustamismeetmetest.

Kuidas valitakse partnerorganisatsioonid?

Partnerorganisatsioonide valiku teevad liikmesriigid avalik-õiguslike asutuste või vabaühenduste seast objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel.

Kuidas saab sellise passiivse abistamisega aidata inimestel vaesusest jagu saada?

Esiteks on piisava toidu ja selliste esmatähtsate kaupade nagu riiete tagamisega võimalik luua alles eeldused, et inimestel üldse tekiks lootus leida tööd ja seega pääseda vaesusest ja tõrjutusest. Nii tekib neil näiteks ka võimalus osaleda koolitustel. Pealegi ei ole abifond üksnes passiivne abistaja. Riiklikes rakenduskavades, mis abifondi kasutamiseks koostatakse, tuleb ette näha ka aktiivsed sotsiaalse kaasamise meetmed, mida võib osaliselt fondi vahenditest rahastada.

Kas kavandatud eelarvest piisab, arvestades asjaolu, et ELis on 40 miljonit toidupuudust kannatavat inimest?

Abifondi eesmärk ei ole jõuda kõigi 40 miljoni Euroopas toidupuudust kannatava inimeseni, vaid nendeni, kes on eriti kehvas olukorras. Liikmesriikide koostada on rakenduskavad, mille keskmes on hädasti abi vajavad isikud. Lisaks tuleb täpsustada, et 2 miljonit on arv, mille võrra nüüd suureneb inimeste arv, keda tänu ELi rahastamisele on võimalik aidata. Otse abifondist, liikmesriikide kaasrahastatud vahenditest ja partnerorganisatsioonide mitterahaliste panustena toetust saavate inimeste arv ulatub kokku 4 miljonini.

Kuidas seda eelarvet rahastatakse? Kas see raha arvatakse maha liikmesriikidele struktuurifondidest eraldatud summadest?

Vastavalt juunis 2011 esitatud mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekule (vt IP/11/799) tuleb 2,5 miljardit eurot ühtekuuluvuspoliitika eelarverealt. Teisisõnu hõlmab mitmeaastase finantsraamistikuga ettenähtud eelarveliste vahendite kogusumma mitte üksnes Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi, vaid ka enim puudustkannatavate isikute jaoks loodavat uut abifondi.

Kuidas täiendab abifond Euroopa Sotsiaalfondi?

Kavandatud abifond aitab inimestel välja murda vaesuse ja puuduse nõiaringist, pakkudes neile ajutisi leevendusmeetmeid, st rahuldab nende esmavajadusi, nii et neil tekiks võimalus asuda tööle või osaleda koolitus- ja nõustamismeetmetes, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond. Inimesed, kel ei ole piisavalt toitu või riideid või muid esmatähtsaid kaupu, ei ole suutelised käima koolitusel ega saama nõustamist.

Miks lõpetatakse ELi edukas programm „Toiduabi jaotamine ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele”?

Enim puudust kannatavate isikute abiprogramm loodi 1987. aastal. Selle eesmärk oli kasutada mõistlikult tol ajal tekkinud põllumajandussaaduste ülejääke, andes need liikmesriikide käsutusse, kes kasutasid neid ühenduses enim puudust kannatavatele isikutele toiduabi andmiseks. Samas viitavad ühise põllumajanduspoliitika järk-järguline reformimine ja rahvusvahelistel turgudel samaaegselt toimuv hinnatõus sellele, et ELi põllumajanduskaupade turgusid tahetakse ajavahemiku 2011–2020 perspektiivis hoida (keskmiste näitajate osas) tasakaalus, ilma et tekiks turusekkumise vajadust.

Lisaks toimus 13. aprillil 2011. aastal kohtuasi, mille algatas Saksamaa ja mida toetas Rootsi ning milles Euroopa Liidu Üldkohus langetas otsuse, milles ta taunis rahalisi toetusi, mis liikmesriigid said enim puudust kannatavate isikute 2009. aasta toiduabi programmi raames, et osta toitu liidu turult.

Kuna on oodata sekkumisvarude lõppemist, on see programm minetanud oma põhjendatuse ja pärast 2013. aastat seda enam ei jätkata.

Miks on nii, et praegune sekkumisvarudel põhinev programm tuleb lõpetada, samas kui uues programmis on nende kasutamine lubatud?

Kuigi ELi põllumajanduslikud sekkumisvarud jäävad mahult väga tagasihoidlikuks, on toiduturud üsna volatiilsed. Võimalik, et mõne aasta pärast, juhul kui teatavate toodete turuhinnad langevad, võime täheldada toiduainete sekkumisvarude moodustumist. Uuele abifondile oleks majanduslikult soodne selliseid sekkumisvarusid hindade taastudes kasutada. Seepärast on ettepanekus sellise võimalusega arvestatud.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site