Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 27. september 2012

Pilvandmetöötluse võimaluste kasutamine Euroopas – mis see on ja mida see kasutaja jaoks tähendab?

Vt ka IP/12/1025.

Mis on pilvandmetöötlus?

Pilvandmetöötlus tähendab andmete salvestamist, töötlemist ja kasutamist kaugarvutites, millele pääseb ligi interneti kaudu. Paljud kasutavad pilvetehnoloogiat juba praegu, aimamatagi, et nad seda teevad. Mitmesugused teenused, nagu veebipõhised e-postiteenused või suhtlusvõrgud, võivad põhineda just sellel tehnoloogial. Neile, kes kasutavad IT-d oma töös, võimaldab pilvandmetöötlus suurt paindlikkust vajamineva andmetöötlusvõimsuse osas. Kui näiteks mingi teenuse kasutus suureneb, on väga lihtne selle jaoks vajalikku andmetöötlusvõimsust suurendada. Kui ettevõte peaks selleks kõigepealt oma andmekeskusse paigaldama uue masina, võtaks see hoopis rohkem aega.

Kuidas pilvandmetöötlus toimib?

Kasutaja ühendab oma arvuti pilveplatvormiga spetsiaalse tarkvara abil. Pilve andmetöötlusvõimsus pärineb suurtest sadade serverite ja andmesalvestussüsteemidega andmekeskustest, mis toetavad praktiliselt igasugust arvutitarkvara (alates andmetöötlusest kuni arvutimängudeni), mida kasutada soovitakse. On olemas tasuta pilveteenuseid (nt veebimeil), tasuliste teenuste eest saab aga enamasti maksta paindlikult iga kasutuse eest eraldi või kuutasu kaupa.

Kus säilitatakse pilveteenuste kasutajate andmeid?

Kusagil maailmas asuvas andmekeskuses. Kui andmete asukoht on oluline, saavad kasutajad lasta selle pilveteenuse lepingus täpsustada. Isikuandmeid tuleb andmekaitsedirektiivi kohaselt säilitada kas Euroopa Majanduspiirkonnas või riigis, kus kehtivad samaväärsed eraelu puutumatuse seadused.

Millised on kasutajate jaoks pilvandmetöötluse põhieelised?

Kasutajad ei pea ostma tarkvara ega ostma ja käigus hoidma kalleid servereid ja salvestusseadmeid. Nii hoitakse kokku raha ja bürooruumi ning vajatakse vähem IT-töötajaid. Lisaks võimaldab pilvetehnoloogia kasutajatele peaaegu täielikku paindlikkust salvestusmahu ja kasutatavate vahendite osas.

Miks on pilvandmetöötluse võimaluste kasutamiseks vaja ELi strateegiat?

Pilvetehnoloogia majanduslik kasu on hoopis suurem (160 miljardit eurot ehk ligikaudu 300 eurot inimese kohta aastas), kui meetmeid võetakse Euroopa tasandil. Praegu ei ole ettevõtjad eri liikmesriikide eeskirjade erinevuse tõttu oma õiguslikes kohustustes kindlad, mistõttu venib ka pilvandmetehnoloogia kasutuselevõtt. Liikmesriikide pilvandmetöötlusalgatused (nt Andromède Prantsusmaal, G-Cloud Ühendkuningriigis ja Trusted Cloud Saksamaal) on küll teretulnud, kuid neist üksi ei piisa ning see ei ole ka kõige tõhusam moodus pilveteenuste turu sellise kasvu saavutamiseks, millest kõik kasu saaksid.

Millist kasu toob Euroopa pilvandmetöötlusstrateegia majandusele ja tööhõivele?

Uute prognooside kohaselt võib pilvandmetöötlusest saadav tulu edukate poliitikameetmete korral küündida ELis 2020. aastaks peaaegu 80 miljardi euroni (st sektori kasv rohkem kui kahekordistuks). Seega tähendab see strateegia uue tööstusharu ülesehitamist ja eelkõige paremat konkureerimist Ameerika Ühendriikidega.

Üldisemalt oodatakse, et ELi pilvandmetöötlusstrateegia täieliku rakendamise puhastuluna peaks 2020. aastaks lisatama ELi SKP-le aastas 160 miljardit eurot (ajavahemikul 2015–2020 peaks kogutulu olema peaaegu 600 miljardit eurot). Strateegia rakendamiseta oleks majanduskasu vaid kolmandik sellest.

Nimetatud kasu tuleneb peamiselt sellest, et ettvõtjad saavad säästa raha või kasutada tehnoloogiat, mis aitab suurendada nende tööviljakust.

Mis puutub üldisesse töökohtade arvu, siis oodatakse strateegia täieliku rakendamise tulemusel 3,8 miljoni uue töökoha loomist. Kui aga õiguslikke ja muid poliitilisi tõkkeid ei kõrvaldata, oleks loodavate töökohtade arv vaid 1,3 miljonit1.

Milline on meetmete ajakava? Millal jõutakse konkreetsete muutusteni?

Komisjon viib 2013. aastal ellu teatises esitatud põhimeetmed, mis on eelkõige seotud pilvandmetöötluse standardimise ja sertifitseerimise, kindlate ja õiglaste lepingutingimuste väljatöötamise ning Euroopa pilvandmetöötluspartnerlusega. 2013. aasta lõpuks esitatavast arenguaruandest selgub, kas on vaja täiendavad poliitilisi ja seadusandlikke algatusi.

Kes saaksid pilvandmetöötlusest kasu?

Pilvandmetöötlus võib kasu tuua kõigile internetikasutajatele ja muuta radikaalselt paljusid valdkondi.

Uuringute tulemuste kohaselt vähendas 81% pilvetehnoloogiat kasutavatest ettevõtetest IT-kulusid 10–20%, ülejäänud 20% vähendas aga kulusid 30% või enamgi.

Paljud tarbijad kasutavad juba praegu pilvandmetöötluse baasteenuseid (nt internetipõhiseid e-posti kontosid). Pilvetehnoloogia eelisteks on tasuta või minimaalse hinnaga suur salvestusmaht, mugav ja asukohast sõltumatu juurdepääs ning kulude kokkuhoid.

Pilvandmetöötlus võib suurt kasu tuua ka avalikule sektorile, sest ta hõlbustab lõimitud ja tõhusate teenuste pakkumist väiksemate kuludega.

Samuti võib pilvandmetöötlus soodustada uurimistegevust, kuna uurimisasutused saavad oma kohapealset andmetöötlustaristut täiendada pilveteenuste osutajate omaga ning hallata seega tohututes kogustes andmeid ja neid palju kiiremini töödelda. Lisaks hoogustub innovatsioon, sest uusi IT-toodete või teenuste ideid on märksa lihtsam ja odavam järele proovida.

Kuidas aitab pilvandmetöötlus kaasa keskkonnakaitsele?

Nagu lennundus, on ka andmetöötlusvaldkond oma jõudsa kasvu tõttu üks kõige kiiremini suurenevaid CO2-heite allikaid. Samas on aga pilvetehnoloogia kasutus parim moodus suurendada arvutikasutuse CO2-tõhusust. Seda põhjusel, et on palju lihtsam kavandada suuri investeeringuid pilvetehnoloogiasse, mille puhul kasutatakse vähese energiakasutusega servereid ja keskkonnahoidlikke energiaallikaid, kui tagada, et sajad miljonid arvutikasutajad teeksid keskkonnahoidlikke valikuid. Pealegi saab riistvara kasutust optimeerida ja seega vähendada mingite kindlate ülesannete täitmiseks vajalike seadmete arvu.

Euroopa Komisjoni rahastamisel viiakse praegu ellu uurimisprojekti EuroCloud-server, mille esimeste tulemuste kohaselt peaks saama pilvandmetöötlust tagava andmekeskuse energiatarbimist vähendada 90%. Seda lisaks energiasäästule, mis on juba saavutatud tänu lauaarvuti- ja serveripõhiste lahenduste asendamisele pilvepõhiste lahendustega.

Kuidas võib pilvandmetöötlus mõjutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektorit?

Uuringust, milles osales 1000 Euroopa ettevõtet, selgus, et pilvandmetöötluse kasutuselevõtu tõkete kõrvaldamise korral

  • võtaks üle 98% ELi ettevõtteid pilvetehnoloogia kasutusele või hakkaks seda rohkem kasutama;

  • tõmbaks pilvetehnoloogia ligi uusi kasutajaid: 96% ELi ettevõtetest, kes veel pilve ei kasuta, kuid seda kaaluvad, hakkaksid sellesse ka reaalselt investeerima;

  • suureneks vajadus IT-oskustega inimeste järele ja seda mitte üksnes põhivaldkondades, nagu andmekeskuste haldamine, vaid näiteks ka digitaalturunduse, rakenduste loomise, suhtlusvõrkude ning rahandusalase teadlikkuse vallas.

Euroopa pilvandmetöötluspartnerlusest lähemalt

Mis on Euroopa pilvandmetöötluspartnerlus ja mida selle raames tehakse?

Euroopa pilvandmetöötluspartnerluses osalevad kõrged ametnikud, kes vastutavad Euroopa avalik-õiguslikes asutustes riigihangete eest, ning telekommunikatsiooni ja IT-valdkonna tähtsad ettevõtted. Partnerlus, mille eesotsas on juhtorgan, koondab avalik-õiguslikke hankeasutusi ja tööstusharu konsortsiume, et võtta ühiselt kommertskasutusele eelnevate hangetega seotud meetmeid. Nii saavad nad välja selgitada avaliku sektori nõuded pilvandmetöötlusele, koostada IT-teenuste hankimise spetsifikaadid ning hankida teostusnäidised. Seega aitab partnerlus saavutada seda, et avalik-õiguslikud asutused hangiksid pilveteenuseid ühtemoodi või suisa koos, järgides ühiseid kasutajanõudeid. Partnerluse eesmärk ei ole luua füüsilist pilvandmetöötlustaristut. Pigem püütakse partnerlusega tagada, et Euroopas nii avalikus kui ka erasektoris pakutavad kaubanduslikud pilveteenused vastaksid Euroopa vajadustele. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa hankenõuded, mille kasutamist ELis edendavad partnerluses osalevad liikmesriigid ja avaliku sektori asutused.

Kuidas Euroopa pilvandmetöötluspartnerlus toimib?

Juhtorgan annab nõu strateegiliste tegevussuundade väljatöötamiseks, eriti selle kohta, kuidas saaks avalik sektor võtta pilveteenused kasutusele nii, et selle käigus kujuneks välja turg, millest saaksid kasu kõik potentsiaalsed pilvetehnoloogia kasutajad.

Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse teine tähtis element on rakendamise tasand: seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel tehtavate IKT-uuringute alla kuuluva kommertskasutusele eelnevaid hankeid käsitleva projekti2 jaoks on esialgu eraldatud 10 miljonit eurot. Selle projekti elluviimiseks peavad eri liikmesriikide avaliku sektori esindajad tegema tihedat koostööd ja ühendama oma jõud, et kooskõlastada avaliku sektori nõuded pilvandmeteenuste hankimisele ja kasutamisele.

Mis on Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse juhtorgani põhiülesanne?

Juhtorgani põhiülesanne on:

  • anda nõu selle kohta, millised peaksid olema strateegilised prioriteedid, et pilvandmetöötlusest saaks Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse kaudu majanduskasvu, innovatsiooni ja kulutõhusate avalik-õiguslike teenuste mootor;

  • esitada soovitusi selliste poliitikameetmete väljatöötamiseks, mis võimaldaksid turvalist ja koosvõimelist pilvandmetöötlust, mis omakorda aitaks välja kujundada digitaalset ühtset turgu.

Milline on Euroopa pilvandmetöötluspartnerluse juhtorgani töökorraldus?

Juhtorgani liikmed ja eesistuja, kes tegutsevad iseenda nimel, määrab ametisse digitaalarengu eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik. Juhtorgani kohtumised toimuvad kaks või kolm korda aastas. Juhtorgan võib nõu pidada tööstusharu ning akadeemiliste ja valitsusasutuste ekspertidega.

Juhtorgani esimene koosolek peaks toimuma 2012. aasta viimases kvartalis.

Andmekaitse, turvalisus, privaatsus ja kasutajate õigused

Kuidas aitab pilvandmetöötlusstrateegia pilveteenuste kasutajatel oma õiguste eest seista?

Üks strateegia põhimeetmeid on koostada lepingute näidistingimused, et katta Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalast välja jäävad küsimused: andmete säilitamine pärast lepingu lõppemist, andmete avalikustamine ja terviklus, andmete asukoht ja edastamine, andmete omandiõigus ning otsene ja kaudne vastutus. Lepingutingimuste jaoks järjepidevate lahenduste leidmise ja arendamisega suurendatakse kasutajate usaldust ning soodustatakse seega pilveteenuste ulatuslikku kasutuselevõttu.

Kuidas on see strateegia seotud komisjoni ettepanekutega andmekaitse kohta?

Pilveteenuste osutajatele ja kasutajatele muret valmistavaid küsimusi võeti igati arvesse komisjoni 2012. aasta jaanuaris esildatud andmekaitsemääruse ettevalmistamisel. Kavandatud määrus on pilvandmetöötluse tulevase arengu jaoks hea üldine alus.

Arvestades, et andmekaitseküsimused tunnistati üheks suuremaks pilvandmetöötluse kasutuselevõtu tõkkeks, on seda olulisem, et Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament töötaksid usinalt selle nimel, et määruseettepanek võetaks 2013. aastal võimalikult aegsasti vastu.

Kui kavandatud määrus on vastu võetud, pakub komisjon selles sätestatud uute mehhanismide kaudu vajalikke lisajuhtnööre Euroopa andmekaitsealaste õigusnormide kohaldamise kohta pilveteenuste suhtes.

Mida konkreetset võetakse maailma tasandil ette ühesuguse reguleerimise tagamiseks?

Pilvandmetöötlus on globaalne nähtus, mis eeldab tõhusamaid rahvusvahelisi arutelusid turvalise ja sujuva piiriülese kasutamise üle.

Euroopa Komisjon tegutseb kaubandust, õiguskaitset, turvalisust ja küberkuritegevust käsitlevatel rahvusvahelistel aruteludel selle nimel, et neis võetaks pilvandmetöötlusega kaasnevaid uusi probleeme kõigiti arvesse.

Need arutelud toimuvad mitmepoolsetel foorumitel, nagu WTO ja OECD, et edendada pilvandmeteenustega seotud ühiste eesmärkide saavutamist. Samuti peetakse dialooge USA, Jaapani ja teiste riikidega.

Kuidas teab kasutaja, kas tema andmeid säilitatakse Euroopas või kusagil mujal?

Lepingutingimustes tuleks käsitleda andmete asukoha küsimust. Läbirääkimisi välistavad standardlepingud, mida paljud pilveteenuste osutajad praegu kasutavad, ei pruugi aga seda infot sisaldada. Pilvandmetöötlusstrateegia kohaselt on vaja koostada lepingute näidistingimused, et katta Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalast välja jäävad küsimused, sealhulgas ka andmete asukoha küsimus.

Mis saab kasutaja andmetest, kui pilveteenust osutav ettevõte lõpetab tegevuse?

See on tavaliselt lepingutingimustes kirjas. Vaja on selgemat kaitset ning seetõttu koostabki komisjon Euroopa ühise müügiõiguse reguleerimisalast välja jäävate küsimuste käsitlemiseks lepingute näidistingimused.

Standardid, sertifitseerimine ja lepingud

Miks ei koosta komisjon vajalikke standardeid, vaid ootab nende koostamist tööstusharult?

Standardimine toimib kõige paremini siis, kui see toimub tööstusharu eestvedamisel. Tööstusharu teeb juba praegu väga palju tööd selle nimel, et luua standardid, mille abil suurendatakse pilveteenuste koosvõimet.

Standardite koostamisega tegeletakse juba praegu, kuid praegu puudub kokkulepe selle üle, milliste standarditega tagataks vajalik koosvõime ning andmete porditavus ja pööratavus. Komisjon soovib välja selgitada sidusad otstarbekate standardite kogumid, et teenusekasutajatel ja -osutajatel oleks oma tegevust hõlpsam korraldada.

Millal võetakse kasutusele sertifitseerimissüsteem?

Komisjon aitab Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti ning muude asjakohaste asutuste kaasabil luua kogu ELi hõlmavad vabatahtlikud sertifitseerimiskavad pilvandmetöötluse valdkonnas (sh andmekaitse kohta) ja koostab 2014. aastaks selliste kavade loetelu.

Mis saab, kui ettevõtted ei soovi vabatahtlikus sertifitseerimissüsteemis osaleda?

Selliste ettevõtetega töötatakse koos, et muuta süsteem köitvamaks. Rahvas soovib sellist teavet ja sertifitseerimine ei toimu ju ettevõtete karistamiseks. Nii luuakse neile võimalus anda võimalikele kasutajatele infot pakutu kvaliteedi ja nõuetele vastavuse kohta.

Kas pilvandmetöötlusstrateegiaga nähakse ette nn Euroopa superpilve loomine?

Strateegia eesmärk ei ole luua füüsilisi taristuid. Pigem on komisjoni soov, et loodaks üldsusele kättesaadavad pilveteenused, mis vastavad Euroopa standarditele ja seda mitte üksnes õigusnormide seisukohast, vaid ka konkurentsivõime, avatuse ja turvalisuse poolest.

Kuidas tagatakse pilveteenuste turvalisus?

Pilvandmetöötlusega kaasnevad spetsiifilised turvariskid on seotud sellega, et ühte ja sama pilve ja vahendeid ehk siis füüsilist taristut kasutavad sageli paljud erinevad pilveteenuse osutaja kliendid. Pilveteenuste puhul on kontroll turvalisuse üle teatavas ulatuses teenuseosutaja kätes ja seetõttu peab kasutaja saama hinnata, kas teenuseosutaja on täitnud turvanõuded. Selles seisnebki sertifitseerimiskavade tähtsus – teenuseosutajad saavad võimalikele kasutajatele usaldusväärselt näidata, et nad on nõuded täitnud. Teisest küljest võib see isegi turvalisust suurendada, kui IT-turvalisust mitte valdavad isikud jätavad turvaküsimused pilveteenuse osutaja juures töötavate IT-ekspertide hoolde.

Kas pilved on koosvõimelised? Kui keeruline on pilveteenuse osutajat vahetada?

Praegu ei ole pakutavad pilveteenused nii koosvõimelised kui võiks. Pilveteenuste pakkujad võivad kasutada erinevaid opsüsteeme või rakendusliideseid, mis ei ole koosvõimelised. See tähendab, et ühe teenuseosutaja jaoks välja töötatud tarkvara teise teenuseosutaja puhul hõlpsasti kasutada ei saa. Nii võib kasutaja jääda ühest teenuseosutajast sõltuma, kuna andmeid ei pruugi olla lihtne ühest pilvest teise üle viia (nn lock-in ehk klientide sidumine ühe teenuseosutajaga).

Kas pilvandmetöötlusstrateegias käsitletakse laiemaid turbeküsimusi?

Strateegias ei käsitleta interneti ja veebikeskkonnaga seotud üldisi turbeküsimusi. Lähikuudel käsitleb komisjon üldisi küberturbega seotud probleeme küberturbestrateegias, mis puudutab kõiki infoühiskonna teenuseosutajaid, sh pilveteenuste osutajaid. Strateegias nähakse muu hulgas ette turvariskide juhtimiseks võetavad asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed ning pädevatele asutustele olulistest intsidentidest teatamise kohustused.

Kas pilvandmetöötlusstrateegia eesmärk on raskendada rahvusvaheliste pilveteenuste osutajate tegevust Euroopas?

Sugugi mitte. Strateegiaga püütakse luua Euroopale paremad tingimused pilvandmetöötluse üleilmses kasvus osalemiseks. Selleks vaadatakse läbi isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamist puudutavate lepingute tüüptingimused, kohandatakse neid vajaduse korral pilvandmetöötlusele ja kannustatakse riikide andmekaitseasutusi kiitma heaks pilveteenuste osutajatele mõeldud siduvaid ettevõtluseeskirju3. Peale selle arutab komisjon tähtsamaid pilvandmetöötlusküsimusi USA, Jaapani ja muude riikidega toimuvate rahvusvaheliste dialoogide käigus.

1 :

Vt IDC (veebruar 2012) „Quantitative Estimates of the Demand for Cloud Computing in Europe and the Likely Barriers to Take-up”.

3 :

Komisjon lähtub eelnõu koostamisel artikli 29 töörühma asjakohastest arvamustest (vt dokumendid WP 195 ja WP 153). Siduvad ettevõtluseeskirjad on üks viis võimaldada seaduslikku rahvusvahelist andmeedastust, kuna nendega reguleeritakse jõustataval viisil seda, kuidas teatava ettevõtte eri üksused käivad ümber isikuandmetega olenemata sellest, kus riigis nad asuvad.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website