Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

memo

Brüssel, 25. september 2012

Korduma kippuvad küsimused mitmekeelsuse ja keeleõppe kohta

IP/12/1005

Mida mitmekeelsus tähendab?

  • See on võime rääkida ja vallata mitut keelt;

  • see on strateegia, mis paneb organisatsiooni, ettevõtet või asutust kasutama oma sise- ja/või välissuhtluses rohkem kui üht keelt.

Mis on Euroopa Liidu ametlikud keeled?

ELi institutsioonide 23 ametlikku keelt on järgmised: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.

Kes otsustab, mis on ELi ametlikud keeled?

Otsuse teeb ühehäälselt Euroopa Liidu Nõukogu, kus on esindatud kõik ELi liikmesriigid. Enne ELiga liitumist määrab iga tulevane liikmesriik keele(d), mida ta soovib kasutada ametliku keelena/ametlike keeltena ELi toimingutes. Kõik järgnevad muudatused (uue ametliku keele lisamine või olemasolevast loobumine) peavad kõikide liikmesriikide poolt olema ühehäälselt heaks kiidetud.

Mitut piirkondlikku keelt praegu liikmesriikides räägitakse?

Euroopa Liidus räägitakse umbes 60 vähemus- ja piirkondlikku keelt, lisaks veel rohkem kui 175 keelt, mida räägivad sisserändajad.

Milline staatus on piirkondlikel keeltel ELi institutsioonides?

ELi Nõukogu on kokku leppinud, et teatavaid liikmesriigi põhiseaduses tunnustatud keeli (ka siis, kui need ei ole riigi ametlikud ELi keeled) tohib kasutada ELi ametlikel kohtumistel ja ametlikes dokumentides. ELi institutsioonid ja Hispaania valitsus on sõlminud kokkuleppe baski, katalaani ja galeegi keelte kasutamise kohta dokumentides. Ühendkuningriigi valitsus on sarnase kokkuleppe sõlminud kõmri ja šoti gaeli keelte kohta. Sellistel juhtudel esitab asjaomase liikmesriigi valitsus vajaduse korral omal kulul dokumentide tõlked. Suulist tõlget baski, katalaani/valencia/baleaari ja galeegi keeltest (kuid mitte nendesse keeltesse) pakutakse vajaduse korral nõukogu teatavate koosseisude puhul, milles osalevad piirkondlikud esindajad, samuti Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu istungitel. Tõlke kulud katab asjaomane liikmesriik. Walesi ja Šoti ametiasutused on sisse seadnud samasuguse korralduse.

Kas ELi seadused kaitsevad keelte kasutamist?

Keelealaseid õigusi ja kohustusi ELis kaitseb Euroopa õigus. Euroopa Liidu lepingus (artikkel 3) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (artiklid 21 ja 22) on keelatud diskrimineerimine keele tõttu ja sätestatud, et Euroopa Liit austab keelelist mitmekesisust.

1958. aastal vastu võetud esimene ühenduse määrus nõuab, et ühenduse institutsioonid tõlgiksid õigusaktid ELi igasse ametlikku keelde ja vastaksid kodanike päringutele samas keeles, milles see esitati (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 2, 20 ja 24).

Kas EL kavatseb ametlike keelte arvu vähendada?

Ei. Praegune süsteem on loodud demokraatia, läbipaistvuse ja vastutuse huvides. Ükski liikmesriik ei soovi oma keelest loobuda ning kandidaatriigid tahavad, et nende keeled lisanduksid ametlike keelte nimekirja. Vahel on tehtud ettepanekuid, et ELis võiks olla üks ametlik keel. See oleks aga ebademokraatlik, sest enamik ELis elavaid inimesi ei mõistaks sel juhul, mida nende nimel tehakse ning see vähendaks usaldusväärsust.

Miks Euroopa Komisjon mitmekeelsust edendab?

Sest komisjon soovib 1) tõhustada kultuuridevahelist dialoogi ja ehitada üles kaasavama ühiskonna; 2) aidata 27 liikmesriigi kodanikes tekitada ELi kodanikutunnet; 3) pakkuda inimestele võimalust välismaal õppimiseks ja töötamiseks ning 4) avada ülemaailmses konkurentsis osalevatele ELi ettevõtetele uusi turge.

Lühidalt: mis on ELi keelepoliitika eesmärk?

ELi keelepoliitika eesmärk on kaitsta keelelist mitmekesisust ning edendada keelteoskust kultuurilise identiteedi ja sotsiaalse kaasamise nimel ning ka seepärast, et mitut keelt oskavad kodanikud suudavad paremini ära kasutada haridus- ja töövõimalusi ühtsel turul.

Peamine poliitiline eesmärk on Euroopa, kus kõikidele õpetatakse väga varasest east alates lisaks emakeelele veel vähemalt kaht keelt. „Emakeel +2” eesmärgi püstitasid ELi riigipead ja valitsuste juhid 2002. aasta märtsis Barcelona tippkohtumisel.

Millist rolli mängivad kirjalik ja suuline tõlge?

Euroopa Liidu kirjaliku ja suulise tõlke talituste roll on toetada ja tugevdada mitmekeelsust Euroopa Liidus ning aidata liidu poliitikat kodanikele lähemale tuua. Kodanike teavitamine eelkõige nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad ELi õigusaktidest ning nendega suhtlemine kõigis ametlikes keeltes on ELi õiguspärasuse, läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja tõhususe huvides hädavajalik.

Kas kõik ELi dokumendid tõlgitakse igasse ametlikku keelde?

Ei. Dokumente tõlgitakse vastavalt prioriteetidele: need lähtuvad sihtrühmast ja eesmärgist. Kõigisse 23 ametlikku keelde tõlgitakse õigusaktid ja suuremat avalikku huvi pakkuvad dokumendid. Muud dokumendid (näiteks kirjavahetus riikide ametiasutustega ja otsused, mis on adresseeritud konkreetsetele isikutele või üksustele) tõlgitakse ainult konkreetselt vajalikesse keeltesse.

Euroopa Komisjoni sisene töö toimub kolmes protseduurikeeles – inglise, prantsuse ja saksa keeles. Euroopa Parlamendi liikmed saavad töödokumendid kätte oma emakeeles.

Aga veebisaidid?

Interneti kasutamine selleks, et inimesi ELi tegemistest teavitada, muutub järjest olulisemaks. Komisjoni veebisaitide puhul puudub õiguslikult siduv kohustus tõlkida iga lehekülg kõigisse ametlikesse keeltesse. Sellegipoolest teeb komisjon kõik, et pakkuda oma veebisaitidel võimalikult palju teavet võimalikult paljudes keeltes.

Kui suured on ELi institutsioonide suulise ja kirjaliku tõlke kulud?

Kõigi ELi institutsioonide (sh Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, nõukogu, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee) kirjaliku ja suulise tõlke kulud moodustavad kokku umbes 1 miljard eurot aastas. See on vähem kui 1% ELi eelarvest ehk veidi rohkem kui 2 eurot kodaniku kohta. Euroopa Komisjonis töötab umbes 3 000 põhikohaga tõlkijat ja tõlki.

Milline keel on kõige tähtsam?

Kõiki keeled on võrdselt olulised. ELi keel, mille emakeelena rääkijate hulk on kõige suurem, on saksa keel. Kuid seda ei kasutata eriti palju väljaspool Saksamaad ja Austriat. Maailmas kõige enam kasutatavad ELi keeled on inglise ja hispaania, kuid enamik nende keelte rääkijaist elab väljaspool Euroopat. Kõige levinum teine keel ELis on inglise keel. Viimased küsitlused näitavad aga, et isegi praegu oskab ainult alla poole ELi elanikkonnast inglise keelt suhtlemiseks piisaval tasemel. Prantsuse keel on ametlik keel (või üks ametlikest keeltest) kolmes liikmesriigis (Belgias, Prantsusmaal ja Luksemburgis). Seda räägitakse mitmel pool maailmas ja õpetatakse paljudes ELi koolides, kuid see on palju enam levinud Lõuna- ja Lääne-Euroopas kui mandri põhja- või idaosas.

Kas üks ühine keel oleks lahendus?

Idee, et üks keel võiks rahuldada kõik keelelised vajadused, on liiga lihtsakoeline. On olnud ettepanekuid teha ladina või esperanto keelest üks üleeuroopaline keel, mida EL peaks sellisena tunnustama. Kuna nende keelte puhul peaksid aga kõik inimesed põhimõtteliselt nullist alustama, oleks see lahendus keeruline ning mitte eriti mõistlik muu maailmaga suhtlemisel. Õpetajate koolitamine ja 500 miljonile eurooplasele uue keele õpetamine oleks väga aja- ja ressursimahukas. Seepärast soodustabki Euroopa Komisjoni oma pühendumises mitmekeelsusele mitmekesisust, mitte ühtlustamist.

Mis kasu saan mina keeleõppest?

Tööpuuduse kasvu ja keeruliste majanduslike väljavaadete ajal on võõrkeelte valdamine tööalast konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet silmas pidades lisaväärtuseks ja võtmepädevuseks. Sellepärast tegidki ELi riigipead ja valitsusjuhid 2002. aastal üleskutse hakata juba varasest east alates õpetama vähemalt kaht võõrkeelt.

Kuidas toetab EL keeleõpet välismaal?

Võõrkeelte õppimine välismaal võib kaasa aidata meie riikide majanduse taastumisele ning liikumisele sidusama ühiskonna poole üle kogu Euroopa. Kõigil ELi kodanikel peaks olema võimalus täiendada oma keelteoskust, tutvuda eri kultuuridega ja avastada võimalusi, mida Euroopa Liit ja maailmaturg neile pakuvad. ELi elukestva õppe programmi raames eraldatakse ligikaudu 50 miljonit eurot aastas keelteoskuse tähtsuse teadvustamisele, keeleõppevahenditele juurdepääsu soodustamisele ning keeleõppe ja -õpetamise materjalide väljatöötamisele. Keeleõpe ja keeleline mitmekesisus kuuluvad programmi „Erasmus kõigile” 2014–2020 prioriteetide hulka. Eeldatavalt suurendatakse tunduvalt uue, praegu Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel oleva programmi kaudu keelteoskuse omandamise ja täiustamise rahastamist.

Kas keeled on vajalikud ka äritegevuse jaoks?

Jah, sest selle keele oskus, mida kasutab klient, on väga kasulik. 2006. aastal viidi Euroopa Komisjoni tellimusel läbi uuring selle kohta, kui palju läheb ELi ettevõtetele maksma kehv võõrkeelteoskus. Uuringust ilmnes, et VKEd, kes investeerisid töötajate keeleõppesse või järgisid keelestrateegiat, saavutasid 44,5% suurema eksportmüügi kui need, kes selliseid investeeringuid ei teinud.

Mida eurooplased keeltest arvavad?

Eurobaromeetri 2012. aasta juunis avaldatud arvamusküsitluse kohaselt, milles uuriti ELi kodanike hoiakuid mitmekeelsuse ja võõrkeelte õppimise suhtes, usub peaaegu üheksa ELi kodanikku kümnest, et võõrkeelteoskus on väga kasulik ja 98% ütleb, et keelte valdamine mõjutab positiivselt nende laste tulevikku. Eurooplased teavad väga hästi, mis on mitmekeelsuse eelised: 72% on mitmekeelsuse eesmärgiga nõus ja 77% arvab, et see peaks olema prioriteet; 53% kasutab võõrkeeli oma töös ja 45% arvab, et nad saaksid oma kodumaal parema töökoha, kui oskaksid paremini võõrkeeli.

Milline on eurooplaste keelteoskus?

2012. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt on veidi vähenenud nende eurooplaste arv, kes oma sõnul võõrkeeles suhelda oskavad – 56%-lt 54%-le pärast viimast, 2005. aastal tehtud mitmekeelsuse uuringut. Euroopa Komisjoni korraldatud uuringu (esimene Euroopa keeleoskuse uuring) raames tehti 14 Euroopa riigi teismelistele kooliõpilastele keeleteste; Nendest selgus, et kõigest 42% on pädevad oma esimeses võõrkeeles ning ainult 25% oma teises võõrkeeles. Märkimisväärne osa õpilastest – 14% esimese võõrkeele õppijatest ja 20% teise võõrkeele õppijatest – ei saavuta isegi algtaset. Nende õpilaste osakaal, kes valdavad hästi oma esimest võõrkeelt, varieerub 82%-lt Maltal ja Rootsis (kus esimene võõrkeel on inglise keel) kuni kõigest 14%-ni Prantsusmaal (inglise keele õppijad) ja 9%-ni Inglismaal (prantsuse keele õppijad). Internet on innustanud inimesi täiustama oma passiivse lugemise ja kuulamise oskust võõrkeeles. Internetis näiteks sotsiaalmeedia kaudu regulaarselt võõrkeeli kasutavate inimeste arv on kasvanud 10 protsendipunkti võrra (26%-lt 36%-le). Kõige mitmekeelsem riik Euroopa Liidus on Luksemburg, kus 99% kodanikest valdab vähemalt üht võõrkeelt.

Kes on Euroopa Komisjoni kõige mitmekeelsem inimene?

Euroopa Komisjoni tõlkija Ioannis Ikonomou räägib 32 keelt. Ioannis sündis Irakleio linnas Kreeta saarel. Ta õppis Thessaloniki ülikoolis keeleteadust ja omandas seejärel magistrikraadi Lähis-Ida keelte ja kultuuride erialal Columbia ülikoolis Ameerika Ühendriikides. Ioannis on komisjonis töötanud 2002. aastast. Ta esineb sel nädalal Küprosel peetaval konverentsil "Mitmekeelsus Euroopas”.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website