Navigation path

Left navigation

Additional tools

Brüssel, 12. september 2012

Küsimused ja vastused: Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ja nende rahastamist käsitlev komisjoni ettepanek

Milline on ettepaneku eesmärk?

Komisjoni ettepaneku eesmärk on suurendada Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste nähtavust, tunnustamist, tõhusust, läbipaistvust ning usaldusväärsust. Seetõttu kavatseb komisjon parandada kõnealuste erakondade ja sihtasutuste õigus- ning finantsraamistikku.

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet ega tulevasi otsuseid ELi eelarvest erakondade ja poliitiliste sihtasutuste rahastamiseks eraldatavate kogusummade kohta.

Milline on Euroopa tasandi erakondade ja nendega seotud poliitiliste sihtasutuste ülesanne?

Aluslepingutes ja põhiõiguste hartas tunnustatakse Euroopa tasandi erakondade tähtsat rolli, kuna need aitavad kaasa euroopaliku poliitilise teadvuse kujundamisele ja liidu kodanike tahte väljendamisele (Euroopa Liidu lepingu artikkel 10 ja põhiõiguste harta artikkel 12).

Euroopa tasandi erakondade liikmeteks on liikmesriikide riigi ja piirkonna tasandi erakonnad ning enamikul juhtudest võivad liikmeks astuda ka üksikisikud. Erakondadel on Euroopa demokraatia tugevdamisel täita oluline ülesanne, kuna nad on privilegeeritud olukorras, mis võimaldab neil luua kontakte kodanikega ning ületada liikmesriikide ja Euroopa tasandi poliitika vaheline lõhe. Piiriülese poliitilise dialoogi edendamise kaudu aidatakse kaasa Euroopa avaliku arutelu tekkele.

Milliseid eeskirju kohaldatakse Euroopa tasandi erakondade suhtes praegu?

Esimesed eeskirjad kehtestati juba 2003. aastal (määrus 2004/2003) ning need käsitlevad peamiselt Euroopa tasandi erakondade rahastamist. 2007. aastal tehtud muudatuste järel hõlmab kõnealune määrus ka nendega seotud poliitilisi sihtasutusi. 2012. aastal tegutseb Euroopa tasandil 13 erakonda ja 12 poliitilist sihtasutust, kelle vahel jagatakse kokku 31 miljonit eurot. Kuigi kõnealused erakonnad ja sihtasutused on Euroopa tasandil tunnustatud ning neid rahastatakse ELi eelarvest, on tegemist siseriikliku õiguse alusel toimivate juriidiliste isikutega.

Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa Parlamendi fraktsioonid ei ole üks ja seesama asi, kuigi neil on sageli sarnased nimed ja liikmeskond.

Milleks on Euroopa tasandi erakondadele vaja spetsiifilist õiguslikku seisundit?

Tegemist on Euroopa Parlamendi pikaajalise nõudmisega, mida korrati Euroopa Parlamendi saadik Marietta Giannakou koostatud resolutsioonis, mis võeti vastu eelmise aasta aprillis.

Euroopa tasandi erakonnad on muutunud ELi poliitilise elu oluliseks osaks. Erinevatel põhjustel, sealhulgas seetõttu, et liikmesriikide õigussüsteemis on nad oma seisundilt valitsusvälised organisatsioonid, ei ole nad siiski suutnud neile aluslepingutega pandud ülesandeid siiani täielikult täita.

Euroopa õigusliku seisundiga antakse Euroopa tasandi erakondadele vajalik tunnustus ning see aitab neil nähtavalt ja tõhusalt tegutseda kõikjal Euroopas ja kaugemalgi. Tegemist on märkimisväärse sammuga Euroopa Liidus demokraatia edendamise suunas.

Komisjon loodab, et kaasseadusandjad lepivad uutes eeskirjades kiiresti kokku, et neid saaks juba 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimiskampaaniate suhtes rakendada.

Euroopa Parlament on nõudnud erakondade Euroopa tasandi põhikirja kehtestamist juba aastaid. Miks on komisjon kõnealuse põhikirja ettepaneku esitamisega siiani oodanud?

Euroopa tasandi erakondadele põhikirja loomine on ambitsioonikas ja eeldatavasti kaugeleulatuv samm, mis nõuab hoolikat analüüsi.

2007. aastal, kui eeskirju viimati muudeti, ei olnud komisjonil piisavalt aega ning seetõttu piirduti kehtivasse õigusakti ainult mõnede muudatuste tegemisega.

Täna on täidetud kõik tingimused, et esitleda ambitsioonikat ettepanekut, millega kehtestatakse täiesti uus raamistik, mille raames saavad Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused areneda, kasvada ning kohaneda praeguste ja tulevaste väljakutsetega.

Milline seos on Euroopa tasandi erakondi ja poliitilisi sihtasutusi käsitleval ettepanekul ning komisjoni 2012. aasta veebruari ettepanekul Euroopa sihtasutuse põhikirja kohta?

Komisjon võttis veebruaris vastu seadusandliku ettepaneku Euroopa sihtasutuste üldise põhikirja kohta. Kõnealuse laiaulatusliku ettepaneku eesmärk on oluliselt lihtsustada selliste sihtasutuste üleeuroopalist tegevust, mis tegutsevad üldist kasu toovates valdkondades, nagu tervishoid, haridus, teadus või põhiõigused. Ettepanekuga tullakse vastu sidusrühmade ja Euroopa Parlamendi pikaajalistele nõudmistele sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas.

Euroopa tasandi erakondi ja nendega seotud Euroopa tasandi poliitilisi sihtasutusi käsitlev ettepanek pakub viimati nimetatutele välja nende vajadustele kohandatud konkreetse õigusliku, finants- ja regulatiivse raamistiku.

Euroopa põhikiri on mõeldud nii Euroopa tasandi erakondadele kui ka Euroopa tasandi poliitilistele sihtasutustele. Miks kohaldatakse nende suhtes erinevaid rahastamiseeskirju?

Erakondadele ja poliitilistele sihtasutustele tekkivad kulud on oma laadilt erinevad. Erakonnad vajavad juba oma olemusest tulenevalt paindlikkust ja võimalust kohaneda poliitiliste arengute ootamatute ja äkiliste arengutega ning neile reageerida, mis põhjendab nende jaoks spetsiaalse režiimi kehtestamist.

Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused täidavad aga ülesandeid ning neile tekib kulusid, mis on sarnased ELi programmidest rahastatavate muude apoliitiliste sihtasutuste või organisatsioonide kuludega. Seetõttu ei ole nende praeguse tegevustoetuste süsteemi muutmine põhjendatud.

Millised täpselt on Euroopa õigusliku seisundi ja ELi eelarvest rahaliste vahendite saamise tingimused?

Erakonnad ja sihtasutused, kes soovivad Euroopa tasandil registreerumise kaudu saada Euroopa tasandi juriidiliseks isikuks, peavad täitma mitmeid tingimusi. Kõnealused tingimused hõlmavad esinduste omamist piisavalt paljudes ELi liikmesriikides, samuti mittetulunduslike põhimõtete ning ELi põhiväärtuste järgimist. Lisaks sellele teeb komisjon ettepaneku, et Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused peavad täitma sisedemokraatiat, juhtimist, läbipaistvust ja usaldusväärsust käsitlevaid rangeid nõudmisi.

Loodame ja usume, et kõnealused tingimused, mida on võimalik täita erakondade ja üksikisikute organiseeritud ja pühendunud piiriüleste liitude abil, aitavad kaasa uute Euroopa tasandi erakondade korrapärasele esilekerkimisele.

ELi eelarvest rahaliste vahendite saamiseks tuleb end kõigepealt Euroopa tasandi erakonna või sihtasutusena registreerida. Arvestades aga kõnealuseks otstarbeks ettenähtud ELi vahendite piiratust, on komisjon arvamusel, et erakond peab demonstreerima piisaval määral tahet osaleda üleeuroopaliste küsimuste arutamisel ning seda, et tal on piisavalt toetust, et esindada piisavalt suure osa ELi kodanike vaateid ja arvamusi. Sellest tulenevalt, ning tunnustusena rollile, mis Euroopa Parlamendil ELi kodanike otsesel esindamisel on, võimaldatakse juurdepääs ELi vahenditele ainult sellistele erakondadele, kes on esindatud Euroopa Parlamendis vähemalt ühe liikmega.

Valimistel osalemine on objektiivne viis, mille alusel määrata kindlaks Euroopa tasandi erakonna soov osaleda üleeuroopaliste küsimuste arutamisel ning tema populaarsus valijate hulgas. Seda täiendavat nõuet tuleks vaadelda kui stiimulit Euroopa demokraatlikus elus võimalikult kõrgel tasemel kaasalöömiseks.

Mida mõeldakse ELi põhiväärtuste järgimise all? Kas euroskeptilisi erakondi karistatakse?

Kõik Euroopa tasandi erakonnad ja sihtasutused peavad austama peamisi põhiõigusi ning põhimõtteid. See hõlmab inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdsuse, õigusriigi põhimõtete ning inim- ja vähemuste õiguste austamist.

Praeguste ega tulevaste eeskirjadega ei soovita mingil juhul vältida tervet ja demokraatlikku arutelu ELi tuleviku teemadel.

Kas Euroopa tasandi erakonnad võivad osaleda siseriiklikel referendumitel, kui need käsitlevad ELiga seotud küsimusi?

Ei. Siseriiklike referendumite rahastamine, isegi kui need käsitlevad ELiga seotud küsimusi, on valdkond, mille lahendamisel tuleb jätkuvalt lähtuda siseriiklikest õigusaktidest.

Milliste meetmetega on kodanike jaoks tagatud, et nii ELilt kui ka erasektorist saadud vahendeid kasutatakse seaduslikel eesmärkidel?

Komisjon teeb ettepaneku tõhustada märkimisväärselt läbipaistvus-, raamatupidamis- ning kontrolliraamistikku. Uued eeskirjad kohustaksid näiteks Euroopa Parlamenti avaldama tunnustamis- ja rahastamismenetluste kohta üksikasjalikku teavet, mis hõlmaks muu hulgas iga-aastaseid finantsaruandeid, annetajate ja erakonnaliikmete loetelusid ning Euroopa Parlamendile registreerimismenetluse käigus esitatud dokumente ja põhikirju.

Lisaks sellele nähakse ettepanekuga ette tervikliku süsteemi loomine, mille abil jälgitakse, kuidas nii ELilt kui ka erasektorist saadud vahendeid vastu võetakse ja kulutatakse. See hõlmab teabe koordineerimist ja vahetust erinevate ELi asutuste ja siseriiklike pädevate ametiasutuste vahel.

Komisjon teeb ka ettepaneku luua range karistussüsteem, mis sõltuvalt rikkumisest hõlmaks karistusi väikestest trahvidest kuni Euroopa õigusliku seisundi äravõtmiseni.

Lisaks selgitatakse ettepanekus, et rahastamiseeskirjade kuritarvitamise ärahoidmiseks võetakse Euroopa Parlamendi liikmeid erakonnale ELi eelarvest eraldatavate summade kindlaksmääramisel arvesse ainult juhul, kui nad jäävad selle Euroopa tasandi erakonna liikmeks, millega on seotud ka nende riigi või piirkonna tasandi erakond. See peaks ELi kodanike ja hääletajate jaoks tagama ka suurema vastutuse ja läbipaistvuse.

Kas Euroopa tasandi erakondadele ettenähtud Euroopa õiguslik seisund mõjutab tingimusi, mille alusel erakonnad töötajaid värbavad?

Ei. Tööõigus ega maksustamisseadused ei kuulu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 224 kohaldamisalasse.

Sellegipoolest teeb komisjon Euroopa erakondade ja sihtasutuste isemajandamise edendamiseks ettepaneku, mille kohaselt antakse piiriülestele annetustele samasugused maksusoodustused, kui liikmesriikide siseselt tehtud annetustele.

Miks on põhikirja käsitlevale komisjoni ettepanekule lisatud finantsmäärust käsitlev komisjoni töödokument? Miks ei ole esitatud kahte ametlikku seadusandlikku ettepanekut?

Finantsmäärus on praegu läbivaatamisel. Kuigi kaasseadusandjate vahel on ametlik kokkuleppe juba saavutatud, ei ole muudetud määrus veel jõustunud ning seda ei saa rohkem muuta.

Komisjon on aga käesolevale ettepanekule lisatud töödokumendi heaks kiitnud. See muudetakse ametlikult seadusandlikuks ettepanekuks pärast seda, kui läbivaadatud finantsmäärus on vastu võetud.

Kõnealust kahte dokumenti tuleks vaadelda ühtse paketina.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website