Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjoni kirjaoskuspoliitika kohta korduvalt esitatud küsimused ja kirjaoskusega tegeleva kõrgetasemelise eksperdirühma aruanne

European Commission - MEMO/12/646   06/09/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 6. september 2012

Euroopa Komisjoni kirjaoskuspoliitika kohta korduvalt esitatud küsimused ja kirjaoskusega tegeleva kõrgetasemelise eksperdirühma aruanne

IP/12/940

Miks kutsus Euroopa Komisjon kokku kirjaoskuse kõrgetasemelise eksperdirühma, kuigi haridus ja kirjaoskus on suuremas osas liikmesriikide pädevuses?

Liikmesriikide ühiseks huviks on kirjaoskuse standardite parandamine nii noorte kui ka täiskasvanute puhul. Komisjoni 2002. aastal algatatud hariduse ja koolituse tööprogrammi üks peamisi eesmärke oli lugemisoskuse parandamine ning 2010.–2020. aasta eesmärkide seas kuulutati see uuesti prioriteediks. Liikmesriigid on võtnud kohustuse, et nad vähendavad selle kümnendi lõpuks puuduliku lugemisoskusega 15-aastaste osakaalu 15%-ni.

2010. aasta novembris tegi Euroopa Liidu Nõukogu komisjonile ettepaneku kutsuda kokku kõrgetasemeline eksperdirühm, kelle ülesandeks on kindlaks teha, kuidas saaks erinevate vanuserühmade puhul lugemisoskust kõige paremini toetada. Eksperdirühma aruandes püütakse juhtida tähelepanu kirjaoskuse kriisile, mis puudutab kõiki liikmesriike, ning esitatakse soovitusi, kuidas seda kriisi lahendada. Komisjon toetab jätkuvalt liikmesriikide püüdlusi kirjaoskuse parandamisel. Komisjoni roll ei ole mingil viisil vastuolus liikmesriikide ainupädevusega oma haridussüsteemide struktuuri ja sisu korraldamisel.

Kuidas valiti rühma kuuluvaid eksperte? Miks valiti eksperdirühma eesistujaks Madalmaade printsess Laurentien?

Kirjaoskuse kõrgetasemelise eksperdirühma liikmed on kirjaoskuse valdkonna spetsialistid. Euroopa Komisjon valis nad nende teadmiste ja staatuse põhjal. Samuti võeti liikmete valikul arvesse geograafilisi ja soolisi aspekte.

Tema Kuninglik Kõrgus Madalmaade printsess Laurentien on selle valdkonna üks juhtivamaid propageerijaid. Ta on UNESCO kirjaoskuse kampaania erisaadik ning Hollandi Lugemise ja Kirjutamise Sihtasutuse esinaine (Stichting Lezen & Schrijven).

Mida kujutab endast kampaania „Euroopa armastab lugeda”?

Kampaania „Euroopa armastab lugeda” algatas volinik Androulla Vassiliou ning selle eesmärk on pöörata tähelepanu kirjaoskuse kriisile Euroopas ja propageerida lugemist kui hobi. Volinik osales mitmel lugemisüritusel, mis toimusid üle kogu Euroopa ja kuhu olid kaasatud lapsed, noorukid ja täiskasvanud. Need üritused olid tihti mitmekeelsed ja seal innustati lapsi ka võõrkeeles ette lugema ja keelelise mitmekesisuse olemust märkama.

Kes on „puuduliku lugemisoskusega isikud”?

Puuduliku lugemisoskusega isikud on need, kes suudavad toime tulla ainult kõige lihtsamate lugemisülesannetega, nagu näiteks tekstist konkreetse teabe leidmine, teksti peateema äratundmine või lihtsa seose loomine igapäevakogemustega.

Et tagada ELi liikmesriikide omavaheline võrreldavus, määratleb ELi näitaja „puuduliku lugemisoskusega isikuid” samade mõistete alusel, mida kasutatakse OECD rahvusvahelise õpitulemuste hindamise programmis (PISA uuring), milles lugemisoskuse taset hinnatakse hindega 1 kuni 5 (kõrgeim tase). Puuduliku lugemisoskusega isikute hulka loetakse õpilased, kelle PISA testi tulemus on alla 2. Sellised õpilased suudavad täita vaid kõige lihtsamaid lugemisülesandeid.

OECD on käivitanud uue programmi PIAAC − rahvusvahelise täiskasvanute pädevuste hindamise programm. Selle kaudu saadakse üksikasjalik ülevaade 16–65 aastaste täiskasvanute oskuste kohta. Uuringu käigus hinnatakse kirjaoskust ja arvutusoskust, samuti inimeste suutlikkust leida probleemile lahendus infotehnoloogiarikkas keskkonnas. Samuti hinnatakse töökohal kasutatavaid oskusi. Esimesed tulemused avaldatakse 2013. aasta oktoobris.

Kuidas ja kas üldse on mõjutanud kirjaoskuse taset internet, sotsiaalmeedia ja nutitelefonide kasutamine?

Internet ja digitaliseerimine on muutnud kirjutamise olemust, selle sagedust ja tähtsust. Digitaalsed suhtlusvahendid motiveerivad kirjutama, see on eriti ilmne noorte inimeste hulgas. Sotsiaalsete on-line-võrgustike nt Facebooki ja MSNi ning SMSi teel suheldes kasutatakse keelt, mille võib liigitada kusagile kõne- ja kirjakeele vahepeale. Tänu kergele ja kiirele ligipääsetavusele võib tekstsõnumite saatmine ja saamine olla vägagi motiveeriv, seda eelkõige nende jaoks, kel on just lugemisega raskusi.

Mõnes koolis ja ka muudes haridusasutustes on hakatud sedalaadi informaalset tegevust õppeprotsessis kasutama, üldjuhul individuaalsete projektide raames. Kui aga pidada silmas sellise tegevuse motivatsioonialast kasutegurit, peaksid haridussüsteemid selliseid informaalseid tegevusi kõrgemalt hindama.

Kirjutamise ja digitaalmeedia teemal peetavatel debattidel on enam levinud esmajoones kaks probleemi: nimelt, kas väikelaste lugema ja kirjutama õpetamisel on käsitsi kirjutamine olulisem kui mobiiltelefoni sõnumi toksimine, ning kas SMSi teel suhtlemine muudab kirjutamise ja õigekirja paremaks või halvemaks? Need vähesed tõendid, mis on praeguseks kättesaadavad, toetavad võrdselt mõlemat seisukohta. Digitaalmeediavahendite kasutamist ja käsitsi kirjutamist on vaja rohkem uurida, et selles uues kontekstis asjakohaseid järeldusi teha.

Miks tüdrukute ja poiste lugemisoskus nii palju erineb?

Sugudevaheline erinevus on peamiselt tingitud motivatsiooni erinevusest. On andmeid, et kõigis vanuserühmades loevad mehed hobi korras vähem kui naised. PISA testide analüüs näitas, et teismelised poisslapsed on lugemisest vähem huvitatud kui tüdrukud, ning see kajastub ka poiste madalamas lugemisoskuses ja mahajäämuse näitajate kõrgemas tasemes.

On võimalusi, kuidas saaks poisse lugema innustada: tuleb kasutada rohkem digitaalformaadis raamatuid, kohandada koolides kasutatavaid lugemismaterjale rohkem poiste huvidele vastavalt ja üleüldse anda kõigile õpilastele (nii poistele kui ka tüdrukutele) rohkem vabadust lugemisvara valikul. Aruandes soovitatakse ka muuta õpetajaamet meeste hulgas populaarsemaks, nii et oleks, kellest eeskuju võtta.

Tundub, et kõrgetasemelise töörühma tegevus piirdus lugemisoskuse teemaga, kas see on nii?

Kõrgetasemeline töörühm keskendus lugemis- ja kirjutamisoskustele ning võttis arvesse erinevaid lugemise aspekte, näiteks uue tehnoloogia kasutamist ning digitaliseerimise mõju lugemis- ja kirjutamisoskusele. Lugemisoskuse kohta on palju rohkem uurimistöid ja muid võrreldavaid andmeid kui kirjutamisoskuse kohta. Kõrgetasemelise töörühma üks soovitusi oli, et töötataks välja rahvusvaheliselt võrreldavad testid kirjutamisoskuse kohta ning et tugevdatakse uuringuid selles valdkonnas.

Kõrgetasemeline töörühm kasutas kirjaoskuse mõistet, mis peegeldas erinevaid kirjaoskuse tasemeid alates elementaarsest kirjaoskusest kuni funktsionaalse ja mitmekülgse kirjaoskuseni. Elementaarset kirjaoskus tähendab tähtede tundmist ja seda, et sõnu ja teksti suudetakse lugeda ja kirjutada tasemel, mis võimaldab endaga hakkama saada ja motiveerib end edasi arendama. Funktsionaalne kirjaoskus on oskus lugeda ja kirjutada ühiskonnas (kodus, koolis ja tööl) toimetulemiseks ja arenemiseks. Mitmekülgne kirjaoskus on oskus kasutada lugemis- ja kirjutamisoskusi selleks, et produtseerida, aru saada, interpreteerida ja kriitiliselt hinnata tekste, mida saadakse erinevate meediavahendite kaudu ning erinevas vormis (trükitud kujul, digitaalsena, audiovisuaalmeedia vahendusel). Mitmekülgne kirjaoskus on alus, mis tagab digitaalse osalemise ja aitab teha teadlikke valikuid finantsküsimustes ja tervishoiuvaldkonnas jne. Ka rahvusvahelistes uuringutes kasutatakse sama mõistet.

Kas on veel muid uuringuid peale OECD PISA uuringu, millega uuritakse õpilaste lugemis- ja kirjutamisoskust?

On ka muid uuringuid, näiteks PIRLS (Progress in International Reading Literacy Study), mida koordineerib Rahvusvahelise Haridustulemuslikkuse Hindamise Assotsiatsiooni (IEA). Uuring vaatleb neljanda astme õpilasi (9–11 aastased).

Täiskasvanute jaoks on OECD käivitanud uue programmi PIAAC (rahvusvaheline täiskasvanute pädevuste hindamise programm). Selle esimesed tulemused avaldatakse 2013. aasta oktoobris.

Kuidas kavatseb kõrgetasemeline töörühm muutusi ellu viia?

Kõrgetasemelise töörühma aruandes tuuakse välja peamised näitajad kirjaoskuse standardite kohta, neid illustreeritakse näidetega erinevatest riikidest ja joonistega. Aruandes esitatakse kokkuvõte asjakohastest uuringutest ning tähtsamatest üleeuroopalistest poliitilistest algatustest, programmidest ja kampaaniatest kirjaoskuse parandamiseks.

Aruandes antakse ka konkreetseid soovitusi erinevate vanuserühmade (väikelapsed, eelkooliiga, teismelised ja täiskasvanud) jaoks ning tuuakse välja seonduvad tegurid, mida saab ja tuleb kasutada olukorra muutmiseks.

Aruanne võetakse vaatluse alla lugemisoskust käsitleval debatil, mis leiab aset ELi haridusministrite mitteametlikul kohtumisel Küprosel 4. ja 5. oktoobril. Seal peetavate arutelude põhjal tehtud järeldused võetakse vastu novembris toimuval haridusteemalisel nõukogu koosolekul. Järeldustes esitatakse üksikasjalik kava, kuidas Euroopa peaks saadud õppetundide taustal edasi liikuma.

Kas see on õige, et 2011. aastal oli ELis umbes 75 miljonit madala haridustasemega täiskasvanut ja et paljudel neist on tõenäoliselt ka puudulik kirjaoskus?

Meil puuduvad täpsed andmed täiskasvanute kirjaoskuse kohta. Ainult Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis on hiljuti tehtud sellekohaseid uuringuid. Need uuringud näitavad, et ühel viiest täiskasvanust ei ole piisavat kirjaoskuse taset, et toime tulla tänapäeva ühiskonna minimaalsete nõudmistega. See on umbes 75 miljonit täiskasvanut kogu ELi piires. Uus uuring (rahvusvahelise täiskasvanute pädevuste hindamise programm) annab veidi täpsemad andmed juba 2013. aasta oktoobris.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website