Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 25. juuli 2012

Riigipeadele ja valitsusjuhtidele saadetud president Barroso kiri, mis käsitleb nõukogu seisukohta 2013. aasta eelarveprojekti kohta

24. juulil 2012 saatis president Barroso ELi riigipeadele ja valitsusjuhtidele kirja, milles ta väljendas oma muret seoses nõukogu seisukohaga 2013. aasta eelarveprojekti suhtes.

24. juulil kiitis nõukogu ilma aruteluta heaks alaliste esindajate komitee (COREPER) 11. juuli 2012. aasta seisukoha, mille kohaselt ei tohiks ELi 2013. aasta eelarvest tehtavate maksete kasv olla suurem kui 2,79 %. Komisjoni 25. aprilli 2012. aasta esialgse ettepaneku kohaselt tuleks aga selleks, et täita liikmesriikide poolt juba kokkulepitud maksekohustused abisaajate ees, makseid suurendada 6,8 %. Nõukogu väljapakutu korral väheneksid maksed 5,2 miljardit eurot võrreldes komisjoni taotlusega, mis lähtus tegelikust maksevajadustest.

24. juuli 2012. aasta kirja täielik tekst

Vaid kolme nädala eest leppisime me Euroopa Ülemkogus kokku, et teeme jätkuvalt kõik vajaliku Euroopa tagasisuunamiseks aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele. Kõik riigipead või valitsusjuhid kirjutasid alla majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppele, mis sisaldab väga spetsiifilisi kohustusi majanduse rahastamiseks, muu hulgas näiteks praeguseks perioodiks ettenähtud, kuid veel kasutamata struktuurifondide vahendite kasutuselevõtu kaudu. Need on just sellised sõnumid, mida meie kodanikud vajavad praegusel raskel ajal.

Kirjutan Teile nüüd, sest olen mures, et meie hiljutise kokkuleppe vaim näib juba olevat 2013. aasta eelarve üle peetavate läbirääkimiste käigus unustatud – nimelt ei soovita teha kättesaadavaks piisavalt vahendeid, mis võimaldaksid Euroopa Liidul anda kokkulepitud tasemel toetust paljudele majanduskasvu suurendavatele projektidele.

Aastaeelarves nähakse ette siduv kulukohustuste summa, mida kasutatakse Euroopa Liidu toetuste maksmiseks kodanikele, VKEdele, teadlastele, põllumajandustootjatele, üliõpilaste ja piirkondadele. Kulukohustustest tulenevad omakorda juriidilised kohustused, mida tuleb hiljem täita asjakohaste maksete tegemise ja programmide tegeliku rakendamise teel kokkulepitud eeskirjade kohaselt. Ilma kulukohustuste võtmiseta ei käivituks paljud projektid mitte kunagi. Seades kahtluse alla ELi suutlikkuse täita oma kohustusi, kõigutame me ühtlasi usku nii oma rahastamisprogrammidesse kui ka lubadusse toetada majanduskasvu.

Siinkohal ma tunnustan ja tervitan julgeid pingutusi, mida paljud Teist teevad riigi rahanduse tugevdamiseks. Komisjoni esitatud eelarveprojektis on seda täielikult arvesse võetud, külmutades kulukohustuste võtmise reaalnäitajates. See näitab, et oleme eelarvesse tehtavate osamaksude puhul selgelt lähtunud meie praegusest olukorrast. Maksete taseme kavandatav suurendamine 6,8 % võrra 2013. aastaks on suures osas tingitud juriidilistest kohustustest. See on vajalik meie poolt juba kokkulepitud meetmete rakendamiseks. Enamik neist maksetest on ette nähtud valdkondadele, millel on kõige suurem majanduskasvu ja konkurentsivõime suurendamise potentsiaal. Kui 2012. aasta eelarves oleksid maksete assigneeringud olnud ette nähtud tegelike vajaduste taset arvestades, oleks ka 2013. aastaks kavandatud maksete suurenemine olnud reaalnäitajates palju väiksem. Olukorda vaadeldes peame me ka seda kõike arvesse võtma. Lõppkokkuvõttes täidab ELi eelarve mitmetes liikmesriikides majanduse stabiliseerimisel ja investeeringute tegemisel väga olulist rolli ning selle eiramisel on negatiivsed tagajärjed.

Nõukogu ettepanek kärpida maksete taset rohkem kui 5 miljardi euro võrra tähendaks kokkuhoidu vale koha pealt. Sellel oleksid rasked tagajärjed majanduse elavnemisele, sest nende kärbete tõttu kannataksid piirkonnad, teadlased või VKEd, kelle rahastamine ähvardaks sel juhul kokku kuivada.

Juba praegu, 2012. aastal on meil suuri raskusi teadusuuringute, innovatsiooni ja ühtekuuluvuse valdkonna maksetaotluste menetlemisel. Oleme ebameeldivas olukorras, kus meil tuleb valida, millised arved tasuda ja milliste tasumine edasi lükata. Kui me ei leia 2012. aasta eelarves tekkinud probleemidele õiget lahendust ja ei jõua 2013. aasta eelarve suhtes asjakohase kokkuleppeni, muudab see olukorra veelgi halvemaks.

Olen väga teadlik pingutustest, mida mõned liikmesriigid peavad tegema, et Euroopa Liit saaks oma juriidilisi kohustusi täita. Kuid loodan, et Te kõik nõustute, et praegu ei ole õige aeg tuua ohvriks majanduskasvu soodustavad investeeringud ja et ELi eelarvest kaasrahastatavad investeeringud pakuvad tõelist lisaväärtust.

Loodan, et Teil on tahet teha Euroopa Parlamendi ja komisjoniga konstruktiivset koostööd, et jõuda kokkuleppeni eelarves, mida Euroopa vajab. Saadan käesoleva kirja koopia Euroopa Parlamendi presidendile.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website