Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 13. juuli 2012

Liiklusohutus: tehnoülevaatuspakett – sõidukite rangem kontroll elude säästmiseks

Mis on uus tehnoülevaatuspakett?

Tehnoülevaatuspakett hõlmab kolme valdkonda: korraline tehnoülevaatus, liiklevate tarbesõidukite tehnokontroll ja sõidukite registreerimine.

Kõiki neid teemasid käsitletakse käesolevas MEMOS eraldi.

Korraline tehnoülevaatus – peamised parendused

Praegused eeskirjad: Direktiiviga 2009/40/EÜ sätestatakse sõidukite korralise tehnoülevaatuse miinimumnõuded. Korraline tehnoülevaatus – see on õigusaktidega nõutav sõiduki regulaarne ülevaatus. Direktiivi kohaldatakse sõiduautode, busside ning raskeveokite ja nende haagiste suhtes, kuid mitte motorollerite ega mootorrataste suhtes.

Uute ettepanekute kohaselt (vt kokkuvõtet erasõiduki juhtide jaoks allolevas tabelis):

1. Sõidukite ülevaatuse kohustust laiendatakse kõige suuremasse riskirühma kuuluvatele liiklejatele, hõlmates mootori jõul liikuvad kahe- või kolmerattalised sõidukid (mootorrattad ja mopeedid) ning kerghaagised (alla 3,5 tonni). Praegu ei ole nimetatud kahe sõidukite kategooria suhtes ELi õigusega kohustusi seatud.

Ettepanekuga täpsustatakse tehnoülevaatust käsitlevate selliste erandite ulatust, mida liikmesriigid võivad teha teatud sõidukite puhul (näiteks põllumajandussõidukid või sõidukid, mida ei kasutata avalikus liikluses ning mille valmistajakiirus on väiksem kui 40 km/h).

Erandid hõlmavad samuti ajaloolise väärtusega sõidukeid, mille määratlus on nüüd ka täpsem.

2. Tehnoülevaatuse sageduse määramisel tuleb arvesse võtta kahte asjaolu – sõiduki vanust ja aastast läbisõitu. Vanadele sõidukitele tehtava ülevaatuse sagedust suurendatakse ning suure aastase läbisõiduga sõidukid peavad läbima ülevaatuse igal aastal, nagu see juba toimib taksode ja kiirabiautode puhul.

Teatud sõidukite kategooriate puhul ei ole tehnoülevaatus praegu piisavalt sage, et tagada nende korrasolek. Ettepanekuga muudetakse korralise tehnoülevaatuse miinimumnõudeid seoses kontrolli sagedusega rangemaks kolme sõidukite kategooria puhul:

Sõiduautod – esimene ülevaatus nelja aasta möödudes, siis kahe aasta järel ning seejärel igal aastal.

(üleminek skeemile 4-2-1 praeguse 4-2-2 asemel)

Kuni 3,5 tonnise massiga autod ja tarbesõidukid, mille läbisõit on esimese tehnoülevaatuse päevaks (s.o nelja aasta möödudes) üle 160 000 kilomeetri, tuleb pärast esimest ülevaatust esitada ülevaatuseks igal aastal. (4-1-1 praeguse 4-2-2 asemel)

Muutused erasõiduki juhtidele riikide kaupa:

Uus sõidukite tehnoülevaatus 4 - 2 - 1 ja muutused erasõiduki juhtidele

praegune ülevaatuse sagedus*

Liikmesriigid

Autod

Mootorrattad

Motorollerid

Muutused erasõiduki juhtidele

Austria

3 - 2 - 1

1 - 1 - 1

muutusi ei ole

Belgia

4 - 1 - 1

tehnoülevaatust ei ole

seoses autodega muutusi ei ole; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Bulgaaria

3 - 2 - 1

tehnoülevaatust ei ole

seoses autodega muutusi ei ole; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Küpros

4 - 2 - 2

tehnoülevaatust ei ole

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Tšehhi Vabariik

4 - 2 - 2

4 - 2 - 2

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; vanemaid mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal

Taani

4 - 2 - 2

4 - 2 - 2

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; vanemaid mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal

Eesti

3 - 2 - 2 - 2- 1

3 - 2 - 2 - 2- 1

autosid, mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal alates kuuendast aastast (varem kümnendast)

Soome

3 - 2 - 1

tehnoülevaatust ei ole

seoses autodega muutusi ei ole; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Prantsusmaa

4 - 2 - 2

tehnoülevaatust ei ole

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Saksamaa

3 - 2 - 2

2 - 2 - 2

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; vanemaid mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal

Kreeka

4 - 2 - 2

tehnoülevaatust ei ole

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Ungari

4 - 3 - 2 - 2

3 - 3 - 2 – 2°)

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; vanemaid mootorrattaid hakatakse kontrollima igal aastal ning ka motorollereid hakatakse kontrollima

Iirimaa

4 - 2 - 2

tehnoülevaatust ei ole

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Itaalia

4 - 2 - 2

4 - 2 - 2

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; vanemaid mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal

Läti

1 - 1 - 1

1 - 1 – 1°)

seoses autode ja mootorratastega muutusi ei ole; hakatakse kontrollima motorollereid

Leedu

3 - 2 - 2

1 - 1 - 1

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; seoses mootorrataste ja motorolleritega muutusi ei ole

Luksemburg

3.5 - 1 - 1

3.5 - 1 - 1

muutusi ei ole

Malta

1 - 1 - 1

tehnoülevaatust ei ole

seoses autodega muutusi ei ole; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Madalmaad

4 - 2 - 2 - 1

tehnoülevaatust ei ole

autosid hakatakse kontrollima igal aastal alates kuuendast aastast (varem üheksandast); hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Poola

3 - 2 - 1

3 - 2 - 1°)

seoses autode ja mootorratastega muutusi ei ole; hakatakse kontrollima motorollereid

Portugal

4 - 2 - 2 - 1

tehnoülevaatust ei ole

autosid hakatakse kontrollima igal aastal alates kuuendast aastast (varem üheksandast) hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Rumeenia

2 - 2 - 2

tehnoülevaatust ei ole

vanemaid autosid hakatakse kontrollima igal aastal; hakatakse kontrollima mootorrattaid ja motorollereid

Slovakkia

3 -1 - 1

4 - 2 - 2

seoses autodega muutusi ei ole; vanemaid mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal

Sloveenia

3 - 2 - 2

3 - 1 - 1

muutusi ei ole

Hispaania

4 - 2 - 2 - 1

5 - 2 - 2

autosid hakatakse kontrollima igal aastal alates kuuendast aastast (varem üheksandast); vanemaid mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal

Rootsi

3 - 2 - 1

4 - 2 - 2

seoses autodega muutusi ei ole; vanemaid mootorrattaid ja motorollereid hakatakse kontrollima igal aastal

Ühendkuningriik

3 - 1 - 1

3 - 1 - 1

muutusi ei ole

*) Skeem 4-2-1 tähendab esimest kontrolli nelja aasta möödudes, järgmist kahe aasta pärast ning edaspidi toimub kontroll igal aastal.

°) Motorollereid praegu ei kontrollita.

Allikas: CITA, AUTOFORE.

3. Ülevaatuse tegemiseks kasutatavad seadmed peavad vastama teatavatele miinimumnõuetele, mis võimaldavad kirjeldatud ülevaatusmeetodite tõhusat toimimist.

Ülevaatusel kasutatavate seadmete kättesaadavus ja omadused määravad tehnoülevaatuse kvaliteedi. Praegu ELi õigusaktid ei hõlma sätteid ülevaatusel kasutatavate seadmete kohta.

Ettepanekus esitatakse loetelu korralisel tehnoülevaatusel kasutatavast miinimumvarustusest ja selle tehniline spetsifikatsioon.

Olemasolevate nõuetele mittevastavate seadmete sujuvaks väljavahetamiseks määratakse üleminekuperiood.

4. Tehnoülevaatust tegevatel inspektoritel peavad olema teatavad teadmised ja oskused ning nad peavad olema läbinud nõuetekohase koolituse.

Tehnoülevaatuse kõrge tase eeldab ülevaatust tegeva personali oskuste ja pädevuse kõrget taset. Ettepanekuga sätestatakse, millises valdkonnas peab inspektoriks pürgija teadmisi omama ning kehtestatakse koolitussüsteem, mis hõlmab algkoolitust ja regulaarset täiendõpet. Määratakse ka kindlaks, milliseid valdkondi selline koolitus peab hõlmama.

Määratakse kindlaks üleminekuperiood, et võimaldada ülevaatust tegeva olemasoleva personali sujuvat kohanemist korrapärase koolituskorraga.

5. Vastavalt ühtlustatud eeskirjadele hinnatakse kindlakstehtud puudusi sõltuvalt nende ohtlikkusest.

Sõiduki tehnoseisundi hindamine tuleb ühtlustada kogu ELis ning et see oleks võimalik, tuleb ka leitud puudusi hinnata vastavalt ühtsetele nõuetele. Selleks võttis komisjon 2010. aastal vastu soovitused puuduste hindamise kohta. Soovitustes määratleti kolm puuduste kategooriat (väikesed, suured ja ohtlikud) lähtuvalt nende tagajärgedest sõiduki ohutusele ning asjaomases direktiivis loetletud võimalikud puudused seostati ühe või mitme kõnealuse kategooriaga.

Puuduste hindamise eeskirjad ja kategooriate määratlus võetakse nüüd määrusesse üle.

6. Volitatud eraettevõtjate teostatava tehnoülevaatuse kvaliteedikontrolli hakkavad tegema riiklikud järelevalveasutused.

Liikmesriikidel on kohustus teostada järelevalvet tehnoülevaatuse teostajate ning nende tehtud tehnokontrolli kvaliteedi üle.

Selleks et säilitada aja möödudes ülevaatuse kõrge kvaliteet, peavad liikmesriigid kehtestama kvaliteedi tagamise süsteemi, mis hõlmab tehnoülevaatuse tegemise lubade andmist, järelevalvet ja loa tagasivõtmist, peatamist või tühistamist.

7. Läbisõidunäitude registreerimise abil saadakse ametlik tõend, et teha kindlaks läbisõiduga seotud pettusi.

Ettepanekuga sätestatakse selged reeglid läbisõidumõõdikuga seotud pettuste õiguslikuks käsitlemiseks. Läbisõidumõõdiku näitude registreerimine iga tehnokontrolli käigus annab võimaluse teha kindlaks läbisõidumõõdikuga manipuleerimine. Selliste andmete säilitamisega luuakse alus tõhusamale läbisõidu kontrollile ning asjaomase teabe piiriülesele kasutamisele tulevikus, kui riiklikud registrid omavahel ühendatakse.

Liiklevate tarbesõidukite tehnokontroll – peamised parendused

Praegused eeskirjad: Direktiivi 2009/40/EÜ täiendab direktiiv 2000/30/EÜ, millega on ette nähtud nõue kontrollida tarbesõidukite tehnoseisundit korraliste kontrollide vahel (liiklevate sõidukite kontrolli abil). See tähendab liiklevate tarbesõidukite kohapealseid täiendavaid tehnokontrolle.

Vastavalt uuele ettepanekule:

1. Sõidukid valitaks välja käitajate riskiprofiili alusel ning keskendutakse suure riskiga ettevõtjatele, mis võimaldab vähendada nende ettevõtjate halduskoormust, kes hooldavad oma sõidukeid nõuetekohaselt. Riskiprofiili koostamine hakkab tuginema varasema korralise tehnokontrolli ning liiklevate sõidukite kontrolli tulemustel, arvestades leitud puuduste hulka ja raskusastet ning ajategurit, millega omistatakse varasematele tehnokontrollidele suurem tähtsus.

2. Praegu tehakse liiklevate tarbesõidukite tehnokontrolli üle 3,5 tonnise massiga sõidukite puhul. Ettepanekuga laiendatakse liiklevate sõidukite tehnokontrolli kohustuslikkust kergetele tarbesõidukitele (mass alla 3,5 tonni) ning nende haagistele, kuna selliseid sõidukeid kasutatakse autovedudel järjest sagedamini. Teatavad nõuded, nagu kutseliste juhtide koolitamine või kiirusepiirikute paigaldamine, selliste sõidukite puhul praegu ei kehti, mis põhjustab nendega suhteliselt palju liiklusõnnetusi.

3. Liiklevate sõidukite tehnokontrollide arv aastas ja liikmesriigi kohta seotakse registreeritud tarbesõidukite arvuga, et saavutada liikmesriikide vahel ühtlasemalt jaotuv liiklevate sõidukite kontrollimine.

4. Liiklevate sõidukite tehnokontrolli teostatakse etapiviisiliselt. Esmalt kontrollitakse sõiduki üldist seisundit ning tema dokumentatsiooni, nagu tehnokontrolli kontrollkaart või liikleva sõiduki tehnokontrolli varasem aruanne. Esialgse kontrolli tulemustest sõltuvalt võidakse teha üksikasjalikum liiklevate sõidukite tehnokontroll. Liiklevate sõidukite üksikasjalikuma kontrolli tegemiseks kasutatakse liikuvaid kontrolliüksuseid või see tehakse lähedalasuvas ülevaatuspunktis.

5. Liiklevate sõidukite kontrolli käigus tuleks kontrollida ka veose kinnitamist. Veose ebapiisav kinnitamine on veoautodega toimuvate liiklusõnnetuste puhul kuni 25 protsendil juhtudest oluline tegur.

6. Puuduste hindamise nõuete ühtlustamine, liiklevate sõidukite tehnokontrolli tegevate inspektorite teadmiste ja oskuste tase, mis vastab tehnokontrolli nõuetele, ning korralised kooskõlastatud tehnokontrollid aitavad ära hoida ebavõrdset kohtlemist.

Sõidukite registreerimine – peamised parendused

Praegused eeskirjad: Direktiivis 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta sätestatakse nõuded registreerimistunnistuste väljastamise, nende vastastikuse tunnustamise ning selliste tunnistuste minimaalselt ühtlustatud sisu suhtes.

Vastavalt uuele ettepanekule:

1. Andmeid registreeritud sõidukite kohta tuleb säilitada riiklikes elektroonilistes registrites.

2. Tehnilised andmed, mis saadakse sõiduki tüübikinnituse andmisel, kuid mida tingimata ei trükita registreerimisdokumentidele, peavad olema inspektorile tehnoülevaatuse tegemisel kättesaadavad.

3. Tehnoülevaatuse tõhus jõustamine tuleb tagada sõidukite registreerimise korra abil.

Peamised faktid ja arvandmed

Vanemate sõidukite tehnokontroll

Sõiduki vanuse ja õnnetuse raskuse vahel on selge korrelatsioon. Empiirilised tõendid kinnitavad, et tehnilise rikkega seotud raskete õnnetuste (surmajuhtumid) arv suureneb oluliselt sõiduki viiendal-kuuendal aastal.

Probleemi lahendamiseks tuleb sellistele vanematele sõidukitele teostada asjakohast tehnilist kontrolli.

Probleemi lahendamiseks tuleb kuuest aastast vanematele sõidukitele teostada asjakohast tehnilist kontrolli.

Mootorrataste ja motorollerite tehnokontroll

Mootorratturid on kõige suuremas ohus olevad liiklejad, kelle puhul liiklussurmade üldiselt kahanev suundumus ei ole täheldatav. Teedel hukkub siiani üle 4500 mootorratturi1 aastas. 8 % mootorratastega juhtuvatest õnnetustest on tingitud tehnilistest vigadest või on nendega seotud.

Mopeedijuhid on liiklussurmade arvu poolest (rohkem kui 1400 hukkunut2) üleesindatud. 500 neist on noored vanuses 14–21 aastat. Üle 25 000 mopeedijuhi on saanud raskeid vigastusi ning ligikaudu 9000 neist ohvritest on noored vanuses 14–21 aastat.

Juurdepääs andmetele

Korralise tehnoülevaatuse ja liiklevate sõidukite tehnoülevaatuse käigus kogutakse oluline hulk andmeid sõiduki ning tema seisundi kohta. Neid andmeid võiks potentsiaalselt kasutada mitmed asutused, et tagada puuduste kindlakstegemise jätkumeetmed, korraldada suunatud kontrolle ning samuti tõhustada poliitika kujundamist. Samuti oleks korraline tehnoülevaatus ja liiklevate sõidukite tehnoülevaatus palju tõhusam, kui oleks kasutada kogu varasem teave sõiduki ning tema tehniliste andmete kohta. Selline andmete vahetamine on oluline ka läbisõidumõõdikutega seotud pettustega võitlemisel, eriti ELi-sisesel kasutatud autode turul.

Mis saab edasi?

Kavandatavate meetmete peamine eesmärk on suurendada liiklusohutust ning aidata saavutada poliitiline eesmärk - vähendada liiklussurmade arvu aastas 50% kuni aastani 20203.

Oleks võimalik säästa rohkem kui 1200 elu ning vältida rohkem kui 36 000 õnnetust.4

Hinnanguline rahaline kasu ühiskonnale oleks üle 5 600 miljoni euro.

Tehnoülevaatuspaketi meetmetel on kolm vahetut eesmärki:

1. Tõhustada haavatavate liiklejate ja eelkõige noorte kaitset;

2. Luua ühtne Euroopa tehnoülevaatusala, mis põhineb kontrolli, seadmete, inspektorite kutsekvalifikatsiooni ja puuduste hindamise ühtlustatud nõuetel ning tugineb liikmesriikide koostööl;

3. Vähendada halduskoormust selliste vedajate jaoks, kes täidavad liiklusohutuse tehnilisi nõudeid.

Ettepanekud peavad enne jõustumist heaks kiitma Euroopa Parlament ning liikmesriigid.

Pikemas perspektiivis hõlmaks teine etapp ühtlustatud ühendusesisest andmete vahetamise süsteemi, mis seob olemasolevad andmebaasid ning võimaldab sellistele andmetele kontrolli eesmärgil juurdepääsu kõikjal ELis, näiteks millal tahes läbisõidumõõdiku näitude õigsuse piiriüleseks kontrollimiseks.

Selline andmete kättesaadavus kogu ELis võiks luua aluse ka tehnoülevaatuse kontrollkaartide vastastikusele tunnustamisele, kui tehnoülevaatuse vajalik ühtlustamine on Euroopa tasandil teoks saanud.

Täiendava teabega tutvumiseks: IP/12/780

1 :

Andmebaas CARE

2 :

Andmebaas CARE

3 :

Poliitikasuunised liiklusohutuse valdkonnas aastateks 2011–2020 (COM (2010) 389 final

4 :

Tehnoülevaatuse tõhustamise meetmete mõju hinnang (SWD(2012) 206).


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site