Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 12. juuli 2012

Asepresident Kroesi avaldus vajaduse kohta parandada lairibavõrkudesse investeerimise keskkonda

Euroopat ootab peagi ees uus digitaaltehnoloogiline üleminek. Uued rakendused ja teenused e-tervisest kuni pilvandmetöötluse ja nutiteleriteni pakuvad inimestele ja ettevõtjatele tohutuid eeliseid ning toetavad üldiselt meie majanduse arengut. Ent paljud uued ideed ei ole vaskkaablil põhinevate ADSL-lairibavõrkudega teostatavad. Me ei saa lubada, et võrgud takistaksid nende suurepäraste võimaluste elluviimist. Vajame investeeringuid uude kiire lairibaühenduse infrastruktuuri. Seepärast on oluline, et seda elutähtsat infrastruktuuri loov sektor, kuhu kuuluvad telekommunikatsioonifirmad ja muud ettevõtjad, oleks tugev.

Enam kui kümne aasta eest avasime Euroopa telekommunikatsioonivõrgud edukalt konkurentsile. Tänini on tulemused olnud tarbijate ja ettevõtete jaoks head. Kuid üleminek kallitele uue põlvkonna kiiretele võrkudele kõrvuti vanade võrkudega toob kaasa konkreetseid probleeme. Avalik sektor saab küll aidata, kuid kõige suurem töö tuleb ära teha erainvesteeringute toel. On selge, et võrgust ja operaatorist olenemata tahavad inimesed enne investeeringu tegemist veenduda selle piisavas tasuvuses, võttes arvesse riske.

Möödunud oktoobris algatas komisjon kaks avalikku arutelu (vt IP/11/1147) seoses hulgimüügitasandi juurdepääsuga telekommunikatsioonivõrkudele ja selle reguleerimisega, milles keskenduti kuluarvestusmeetoditele ja diskrimineerimise vältimisele, et tagada ühtne lähenemisviis kogu Euroopas, arendada ühtset kommunikatsiooniturgu ning aidata saavutada kiire lairibaühenduse eesmärke.

Need arutelud käivitasid üldisema debati reguleerimise rolli üle konkurentsi ja investeeringute edendamisel tehnoloogilise ülemineku ajal. Oma seisukohad esitasid elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud amet (BEREC), riikide reguleerivad asutused, valdkondlikud ühendused, investorid ja ettevõtjad ning korraldati ka üksikasjalikke eksperdiuuringuid.

Oleme kõiki seisukohti põhjalikult vaaginud ning võin nüüd teha teatavaks, millised ettepanekud kavatsen teha, et Euroopast saaks eelkõige kiiretesse järgmise põlvkonna lairiba-juurdepääsuvõrkudesse tehtavate investeeringute toel ühendatud ja konkurentsivõimeline piirkond.

On selge, et õiguspoliitikal peaks siin olema soodustav, mitte takistav roll. Järjekindla ja ühtse reguleerimisega kogu Euroopas saab toetada jätkusuutlikku konkurentsi ja tõhusaid investeeringuid.

Üldjäreldused

1) Konkurentsi toimimiseks on vaja võrdseid tingimusi. Eelkõige ei peaks alternatiivsed operaatorid konkureerima ebavõrdsetes tingimustes: turgu valitsevad operaatorid ei tohiks vahet teha omaenda ja teiste operaatorite jaemüügiüksustel. Ehkki praeguses õigusraamistikus on see küsimus tihti varju jäänud, aitab tõenäoliselt kõige kindlamalt tagada jätkusuutlikku konkurentsi see, kui alternatiivsetele operaatoritele luuakse tõeliselt võrdne juurdepääs turgu valitsevate operaatorite nii olemasolevatele kui ka uutele võrkudele.

2) Liiga jõuline sekkumine piirab paindlikkust, mis omakorda vähendab eri tarbijatele pakutavate teenuste hulka ja kvaliteeti. Eelkõige ühelt tehnoloogialt teisele üle minnes peavad nii turgu valitsevad kui ka muud operaatorid saama uute võimalustega tutvuda. Niivõrd kui võimalik, keskendume tervistava konkurentsi tagamisega seotud küsimustele, mis võimaldaks vähendada regulatiivset sekkumist muudes valdkondades.

3) Peame olema teadlikud nii reguleerimise otsesest kui ka kaudsest mõjust. Näiteks vaskkaablil põhineva juurdepääsuvõrgu hindade reguleerimine hulgimüügiturul võib mõjutada ka muu infrastruktuuri uute kiudoptiliste võrkude, kiudoptilisele kaablile üleminevate (mis tahes operaatorite) võrkude, kaabellevivõrkude ja vahest isegi traadita võrkude hinda ja tasuvust. Sobivatel asjaoludel saame seda ära kasutada, keskendudes hulgihindade reguleerimisel põhitoodetele.

4) Me ei tohiks võitjaid välja valida. Mõiste tehnoloogianeutraalsus kasutamine on lihtsalt üks võimalus mõista anda, et me ei oska mingigi kindlusega prognoosida, missugused on parimad tehnoloogilised lahendused ning kuidas need konkureerivad ja üksteist vastastikku mõjutavad. Järkjärgulised lahendused võivad aidata lühikese ajaga nõudlust suurendada. Näiteks uus kiudoptilist ja vaskkaablit ühendav või kaabellevivõrku uuendav tehnoloogia võib väheste kuludega tõhusalt suurendada allalaadimismahtu.

5) Üldiselt peaksid hulgimüügituru reguleeritud juurdepääsuhinnad andma õigeid signaale selle kohta, kas osta või ehitada. Kui see on majanduslikult põhjendatud, võivad asenduskulud motiveerida teisi operaatoreid ehitama omaenda võrke ning kasutada seega omaenda vara infrastruktuuripõhise konkurentsi toetamiseks. Muul juhul on alternatiivsetel operaatoritel jätkuvalt hulgimüügiturul juurdepääs turgu valitsevate ettevõtjate võrkudele, nii et tarbijad saaksid konkureerivate teenuste vahel valida.

6) Stabiilne ja järjekindel õigusraamistik on juba iseenesest väärtus ning äriinvestorite ja operaatorite usalduse võitmiseks äärmiselt oluline. Ühtsuse saavutamine kogu ühtsel turul on samuti väga tähtis. Meie lähenemisviis peaks olema püsiv, ühtne ja usaldusväärne ka pikas perspektiivis, kuid samuti peab see olema piisavalt paindlik, et kohanduda muutuvate asjaoludega.

7) Küsimusele, kas vaskkaablil põhineva juurdepääsu hinna tõus või langus suurendaks järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse tehtavaid investeeringuid, ei ole lihtne vastata. Eri tegurid mõjutavad arengut eri suundades ning varieeruvad oma suhteliselt tähtsuselt ning mõjult, mida need avaldavad alternatiivsetele ja turgu valitsevatele operaatoritele. Möödunud aasta oktoobris kaalusime mõningaid ideid, kuidas neid konkureerivaid tegureid omavahel kooskõlla viia. Riikide reguleerivad asutused leidsid, et vaskkaablil põhineva juurdepääsu hinna sidumist investeerimiskohustustega järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse oleks keeruline praktikas jõustada ning see jätaks ruumi manipuleerimiseks.

Veelgi olulisem on see, et olles vaadanud läbi kogu tõendusmaterjali ning arvestades märkimisväärset konkurentsi vaskkaablil põhinevate ja järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude vahel, ei ole me veendunud, et vaskkaablil põhineva juurdepääsu hinna järkjärguline vähendamine suurendaks investeeringuid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse. Tegelikult suurenevad investeeringud kiudoptilistesse võrkudesse praegu suhteliselt jõudsalt mõnes liikmesriigis, kus vaskkaablil põhineva juurdepääsu hinnad on ELi keskmisel tasemel või sellest kõrgemad.

Järgmised sammud

Neid tegureid silmas pidades kavandan pikaajalisi regulatiivseid suuniseid, mida kohaldataks vähemalt 2020. aastani. Eelkõige keskendutakse kõnealustes suunistes kolmele valdkonnale.

Esiteks kavandan soovitust diskrimineerimise vältimise kohta. Soovituses rõhutatakse, et võrdse juurdepääsu tagamisel on diskrimineerimise vältimise parimaks tagatiseks samaväärsus.

Olemasolevates võrkudes on selle saavutamine muidugi kulukas, nii et riikide reguleerivad asutused peavad sellistel juhtudel väga hoolikalt lähtuma proportsionaalsuse kaalutlustest, kuid minu arvates ei ole selle eesmärgi saavutamata jätmine uute süsteemide puhul põhjendatud: juurdepääsutoodete samaväärsuse tagamisel tuleb niivõrd kui võimalik võrdsustada tarned enda tarbeks ja tarned kolmandatele isikutele.

Riikide reguleerivad asutused peavad kehtestama tulemuslikkuse põhinäitajad sellistes valdkondades nagu tellimine, tarnimine, rikete kõrvaldamine ja teenuse kvaliteet. Seda tööd tuleb toetada teenustaseme kokkulepete ja garantiidega ning tehnilise ja majandusliku korratavuse testidega, nii et reguleerivad asutused saavad kindlaks teha, et tõhus operaator on võimeline konkureerima turgu valitseva ettevõtja jaetootega samade hulgimüügituru juurdepääsutoodete alusel. Eelkõige eeldab majanduslik korratavus, et eelnevalt tehakse hindade kokkusurumise test, mille elemendid on nõuetekohaselt kindlaks määratud. Selline meetmete kombinatsioon loob tõhusad alternatiivsed garantiid ilma funktsioonipõhise eraldamise vajaduseta, mis on meie arvates viimane abinõu.

Teiseks kavandan eraldi soovitust juurdepääsuvõrgu reguleeritud hulgihindade kuluarvestuse meetodite kohta, et edendada Euroopas ühtsust ja stabiilsust. Järkjärguline lähenemine peaks olema võimalik, kuna ma ei näe põhjust seada kahtluse alla hinnasignaale, mida saadab praegune keskmine vaskpaarile juurdepääsu hind Euroopas (u üheksa eurot kuus). Hindade mõningane kõikumine keskmise taseme ümber võib olla täiesti normaalne.

Üldiselt pakub kõige usaldusväärsemaid ostmise või ehitamise signaale tõhusasse alternatiivsesse infrastruktuuri investeerimiseks pikaajaliste keskmiste lisanduvate kulude metoodika, mis hõlmab ka asjakohast summat ühiste kulude katmiseks. Tegelikult kohaldavadki paljud reguleerivad asutused seda lähenemisviisi või mõnd selle varianti. Asjakohane kaasaegne samaväärne vara vaskkaablipõhise juurdepääsu kulude arvutamiseks näib olevat kiudoptiline võrk, kuna tänapäeval ei ehitaks ükski operaator ju vaskkaablil põhinevat võrku. Kui aja jooksul hakkavad tarbijad uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudest saadavat kasu rohkem väärtustama, peaksid vasehinnad kohanduma, lähtudes põhimõttest, et klient maksab selle eest, mis ta saab. Kui uue põlvkonna juurdepääsuvõrkude hindu reguleeritakse, tuleks reguleerimisel arvestada investeerimisriske, võttes eesmärgiks sellisele infrastruktuurile tehtud kulutuste täieliku tasateenimise, isegi kui kulud edaspidi vähenevad.

Avaliku arutelu käigus uurisime ka seda, kas teatavatele varaklassidele, nagu näiteks tsiviilehituse infrastruktuur, peaks osaks saama erikohtlemine, nagu seda teatavates liikmesriikides tehakse. Oleme näinud, et kõnealuse tava kasutamine ei ole nendes riikides kaasa toonud märkimisväärset erinevust praegusest Euroopa keskmisest juurdepääsuhinnast, mille suhtes, nagu öeldud, mul kahtlusi pole.

Kolmandaks annavad kõnealused algatused võimaluse kehtestada kohustusi nii, et need oleksid alternatiivsete operaatorite jaoks kõige kasulikumad ja takistaksid kõige vähem turgu valitsevate ettevõtjate tavapärast äritegevust. Komisjoni 2010. aasta soovituses järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kohta esitatakse kuludest lähtuv üldpõhimõte turgu valitsevate operaatorite võrkudele juurdepääsuks hulgimüügiturul teatavate mööndustega.

Teen ettepaneku, et kui reguleerivad asutused on kehtestanud õiged tingimused (samaväärsuse kohustus, korratavuse test) ja kui esineb märkimisväärne konkurentsipiirang (tulenevalt operaatoritest, kel on kulupõhine juurdepääs vaskkaablipõhisele võrgule kooskõlas komisjoni suunistega, või muudest infrastruktuuripõhistest konkurentidest), ei pea riikide reguleerivad asutused kohaldama kulupõhist lähenemisviisi otse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrgu hulgimüügituru juurdepääsutoodete suhtes.

Need küsimused on niihästi olulised kui ka keerukad ning siintoodud järeldustele jõudmiseks on mul läinud vaja huvitatud isikute märkimisväärset panust ning palju mõtlemisaega. Ent kõnealuste soovitustega julgustatakse operaatoreid investeerima, tugevdatakse konkurentsi kõigi võrkude vahel ning võimaldatakse operaatoreil konkureerida ka muu kui hinna alusel.

Esitan siinkirjeldatud reguleerivad kavad kinnitamiseks oma kolleegidele kolleegiumis sügisel niipea kui võimalik seoses oma üldise ülevaatega sellest, kuidas digitaalarengu tegevuskava võib veelgi tõhusamalt aidata kaasa digitaalsele arengule Euroopas.

Tahan, et kõik ettevõtjad saaksid selge ja ühese signaali selle kohta, et nad saavad kasumlikult investeerida Euroopa ühenduvusse ning oma investeeringute alusel konkureerida.

Täiendavad meetmed

Neile meetmetele lisanduvad teised, mis koos võimaldavad Euroopat tihedamalt ühendada. Need hõlmavad:

  • avaliku sektori toetust, kas riigiabina riiklikelt või kohalikelt ametiasutustelt või ELi rahastamisena näiteks Euroopa Ühendamise Rahastu või struktuurifondide kaudu. Euroopa Ühendamise Rahastu innovatiivsed rahastamisvahendid võivad kallutada tasakaalu ning meelitada ligi muid turuinvestoreid. Nii on komisjoni ettepanek Euroopa Ühendamise Rahastu loomiseks ja komisjoni läbi vaadatud suunised lairibaühendusele antava riigiabi kohta hea poliitiliste meetmete kombinatsiooni saavutamiseks väga olulised;

  • meetmed järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude väljaarendamise kulude vähendamiseks. Selle aasta lõpu poole esitan seadusandliku ettepaneku mõne piirkonna heade tavade kasutuselevõtuks kogu ELis; see hõlmab näiteks kaablikanalisatsioonide taaskasutust ja sektoritevahelist jagamist ning loamenetluse sujuvamaks muutmist;

  • 4G mobiilsidevõrkude kiireks väljaarendamiseks jätkan raadiospektripoliitika programmi rakendamist. Eelkõige peavad riikide valitsused tegema kättesaadavaks piisava spektri hindadega, mis ei oleks liiga kõrged;

  • peame looma elujõulise digitaalse ühtse turu võrgusisule, uutele teenustele ja rakendustele, mis suurendaksid inimeste huvi kiirema internetiühenduse vastu. Lõpuks on ju tarbijate nõudlus see, mis muudab võrkudesse investeerimise vähem riskantseks ning kasumlikumaks. Eilne ettepanek autoriõiguse mitut territooriumi hõlmava litsentsimise kohta (IP/12/772) on esimene samm autoriõiguste eeskirjade üldisema läbivaatamise suunas digitaalajastul. Oleme juba koostanud kaugeleulatuvad seadusandlikud ettepanekud andmekaitse, vaidluste veebipõhise lahendamise, internetimüügi lepingutingimuste ja elektrooniliste isikutunnistuste valdkonnas ning võtame varsti vastu pilvandmetöötluse strateegia, internetimakseid ja e-kaubanduse direktiivi käsitlevad algatused, nutiteleteenuste poliitika, võrgu neutraalsust käsitlevad suunised, võrguturbega seotud õigusaktid ja palju muud.

Kasulikud lingid

Digitaalarengu tegevuskava veebisait

Neelie Kroesi veebisait

Neelie Kroes Twitteris


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website