Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Korduma kippuvad küsimused: Erasmuse programm

Commission Européenne - MEMO/12/54   30/01/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/12/54

Brüssel, 30. jaanuar 2012

Korduma kippuvad küsimused: Erasmuse programm

(IP/12/83)

1. Mis on Erasmuse õppeperiood ja kes määrab selle sisu?

Erasmuse õppeperiood kestab 3–12 kuud ja kuulub lahutamatult üliõpilase koduülikoolis või muus kõrgemas õppeasutuses läbitava õppekursuse juurde. Välismaal rahuldavalt läbitud õppeperioodi tuleb akadeemiliselt täielikult tunnustada, nagu on sätestatud üliõpilase, teda lähetava õppeasutuse ja vastuvõtva asutuse vahel sõlmitavas õppelepingus. Õppeleping on leping, mis tuleb koostada enne õppeperioodi algust. Selles on täpselt ette nähtud, millised õppemoodulid üliõpilane peab läbima. Välismaise õppeperioodi lõpul annab vastuvõttev õppeasutus Erasmuse tudengile ja ka teda lähetanud õppeasutusele tunnistuse, millele on kantud kokkulepitud välisõpinguprogrammis saavutatud tulemused.

Erasmuse programmis osalevatel ülikoolidel ja teistel kõrgematel õppeasutustel peab olema Erasmuse ülikooliharta ja oma asukohariigi ametivõimude tunnustus. Erasmuse ülikoolihartaga püütakse tagada programmi kvaliteeti, kehtestades aluspõhimõtted ja kohustused, mida need õppeasutused peavad järgima.

Üliõpilased, kes on registreeritud kõrgkoolis, millele on antud Erasmuse ülikooliharta laiendatud variant, võivad kasutada ka tööpraktikat (praktikandiõpet/internatuuri) välismaal asuvas ettevõttes või organisatsioonis. Lähetav õppeasutus peab välismaal veedetud perioodi täies ulatuses tunnustama, lähtudes enne välismaal veedetava perioodi algust kõigi osapoolte vahel sõlmitud praktikalepingust.

2. Kuidas taotleda Erasmuse üliõpilase liikuvusstipendiumi?

Et osaleda Erasmuse üliõpilasvahetusprogrammis, peab üliõpilane vastama järgmistele tingimustele:

  • olema vastu võetud mõne osaleva kõrgkooli ametlikku kraadi- või diplomiõppeprogrammi ühes 33 osalevast riigist (EL 27 + Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi),

  • olema edukalt lõpetanud vähemalt kõrgkooliõpingute esimese aasta (see tingimus ei kehti tööpraktika puhul).

Erasmuse programmis osaleb valdav osa ELi ülikoole ja muid kõrgkoole. Et saada teavet, kuidas saada Erasmuse stipendiumi, tuleks esmalt pöörduda oma kõrgkooli rahvusvaheliste suhete talitusse või Erasmuse koordinaatori poole. Nemad oskavad anda teavet kõigi Erasmuse vahetuste kohta, milles see õppeasutus osaleb.

3. Kui palju üliõpilasi on Erasmuse programmis osalenud?

Alates 1987. aastast, mil Erasmuse programm käivitati, on selle kaudu toimuv üliõpilasvahetus pidevalt kasvanud ning 2012/2013. õppeaasta jooksul ulatub osalenute koguarv eeldatavasti 3 miljonini.

Sihiks seatud 3 miljoni üliõpilase piirini jõudmine

Välismaale õppima või ettevõttepraktikale läinud üliõpilaste jaotus aastail 2009–2010

4. Kui palju stipendiumi saavad üliõpilased Erasmuse raames?

Keskmine igakuine Erasmuse stipendium 2009/10. õppeaastal oli 254 eurot. Enamikus osalejariikides on stipendiumitaotlejaid tunduvalt rohkem kui saadaolevaid stipendiume. 2009/10. õppeaastal sai välismaal õppimiseks või tööpraktikaks Erasmuse stipendiumi rohkem kui 213 000 üliõpilast, mis on 7,4% rohkem kui eelnenud õppeaastal (ja ühtlasi uus rekord).

Stipendium antakse üliõpilasele, kui ta on läbinud oma kodukõrgkoolis valikuprotsessi ja kui vastuvõttev kõrgkool või ettevõte (praktika puhul) on ta vastu võtnud. Üliõpilast vastu võttev õppeasutus ei tohi nõuda temalt õppemaksu – see on Erasmuse üks aluspõhimõtteid.

Stipendiumi summa on riigiti erinev ja ei ole mõeldud katma kõiki üliõpilase kulusid. Vastupidi, see on mõeldud osaliselt tasakaalustama teise riigi teistsuguseid elamiskulusid.

Euroopa Komisjon on kehtestanud sihtriikide kaupa igakuise stipendiumi ülemmäära. Kui suur stipendium peaks tegelikult olema, seda otsustavad aga Erasmust rakendavad riigisisesed asutused ja kõrgkoolid ise. Enamik neist püüab saavutada suurimat võimalikku osalejate (üliõpilased ja töötajad) arvu, ehkki on ka neid, kes eelistavad maksta vähematele saajatele suuremat stipendiumi. Näiteks võivad riigisisesed asutused ja üliõpilaste kodukõrgkoolid arvestada üliõpilase sotsiaal-majanduslikku tausta ning kaugust kodukõrgkooli ja vastuvõtva kõrgkooli vahel. Erasmuse toetust võib kombineerida muude lisarahadega, mida pakuvad ülikoolid, liikmesriigid, piirkonnad või muud avalik- või eraõiguslikud asutused. Liikuvusstipendiume pakub ka üha suurem hulk eraettevõtteid ja üha enamatel üliõpilastel on nüüd ka võimalik pangast õppelaenu saada.

5. Kas vastab tõele, et Erasmus toetab ka töötajate liikuvust ja keelekursusi?

Jah. Niinimetatud detsentraliseeritud meetmete hulgas, mille eesmärk on edendada üksikisikute liikuvust ja mida korraldavad 33 osalejariigi asutused, on ka Erasmuse õppejõudude lähetamine õpetama ja koolitustele, Erasmuse intensiivprojektid ja Erasmuse keeleõppe intensiivkursused.

Erasmuse töötajate liikuvus

Õppetööülesanded võimaldavad õppejõududel minna teatavaks ajaks välismaale õpetama. Teises riigis asuvas kõrgkoolis õpetamise periood võib kesta 1 päevast (vähemalt 5 tundi õpetamist) kuni 6 nädalani. Sellega tahetakse edendada õpetamistöö tipptaset ja kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd. Õppejõudude liikuvus moodustab Erasmuse kogueelarvest 8%. 2009/10. õppeaastal rahastas Erasmus 29 031 lähetust õpetamise eesmärgil ja 8745 koolitussessiooni. Töötajate koolitusi võimaldatakse ka neile töötajatele, kes ei tegele õpetamisega.

Liikuvuses osalenud õppejõudude arvu kasv 2007/08.–2009/10. õa.

Erasmuse intensiivprojektid ja keeleõppe intensiivkursused

Intensiivprojekt on lühike õppeprogramm, mis toob kokku vähemalt kolme osaleva riigi kõrgkoolide õpilased ja õppejõud. Selle pikkus võib olla 10 järjestikust täispäeva kuni 6 nädalat teemakohast tööd. Eesmärgiks on julgustada selliste teemade õpetamist, mida muidu üksikutes kõrgkoolides ei õpetataks, ning võimaldada üliõpilastel ja õppejõududel töötada üheskoos paljurahvuselistes rühmades. Erasmuse intensiivprojektide peamised tunnusjooned on interdistsiplinaarsed ja multidistsiplinaarsed uuenduslikud töövõtted. 2009/10. õa osales 384 intensiivprojektis 12 606 üliõpilast ja 4378 õppejõudu.

Erasmuse keeleõppe intensiivkursused: see algatus toetab vähem levinud ja vähem õpetatavate keelte erikursusi. Kursusi korraldatakse riikides, kus neid keeli kasutatakse kõrgkoolides õppekeelena. Erasmuse keeleõppe intensiivkursusi ei saa korraldada inglise, saksa, prantsuse ja hispaania (kastiilia) keeles. Kursuste eesmärk on valmistada tulevasi Erasmuse üliõpilasi keeleliselt ja kultuuriliselt ette veetma liikuvusperioodi vastuvõtvas riigis. 2009/10. õppeaastal toimus 361 Erasmuse keeleõppe intensiivkursust, kus osales 5386 üliõpilast.

Muud meetmed

Tsentraliseeritud meetmeid, nagu näiteks võrgustikke, mitmepoolseid projekte ja nendega kaasnevaid tegevusi, haldab ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevamet. Need meetmed on mõeldud arendama kõrgkoolides ja teiste huvigruppide hulgas (nt ettevõtetes) eritegevusi, moderniseerima kõrghariduse erinevaid aspekte ning rakendama selle valdkonna poliitikat ja olema samas poliitikakujundusele sisendiks.

Erasmusest rahastatud ülikoolide koostööprojektide teemavaldkonnad ajavahemikul 2007–2010

Kõrghariduspoliitika prioriteedid, millele Erasmuse koostööprojektid keskendusid aastatel 2007–2010

6. Milline on liikmesriikide roll Erasmuses?

ELi liikmesriigid osalevad Erasmuses mitmel tasandil. Esiteks saadab iga liikmesriik oma ministritasandi esindajad Euroopa Liidu Nõukogusse, kus nad võtavad vastu seadusi ja koordineerivad valdkondade poliitikat, sealhulgas elukestva õppe programmi, mille osa on ka Erasmus. Nõukogu ja Euroopa Parlament otsustavad ühiselt Erasmuse eelarve seitsmeks aastaks. Praegu rahastatakse Erasmust igal aastal ligikaudu 450 miljoni euroga. Teiseks kaasrahastavad riikide asutused oma riigisisese koordinatsiooniasutuse jooksvaid kulusid ja jälgivad Erasmuse rakendamist oma riigis. Elukestva õppe programmi rakendamisel abistab Euroopa Komisjoni elukestva õppe komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest. Ning lõpuks peavad ka kõrgkoolid saama riigi ametivõimude tunnustuse, selleks et pälvida Erasmuse ülikoolihartat, mida on vaja Erasmuse programmis osalemiseks.

7. „Erasmus kõigi jaoks” – mis see on?

„Erasmus kõigi jaoks” on Euroopa Komisjoni kavandatav uus hariduse, koolituse, noortetöö ja spordi valdkonna rahaliste toetuste programm. Programm on kavas käivitada 2014. aastal ning selle raames suurendatakse märkimisväärselt teadmiste ja oskuste edendamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid. „Erasmus kõigi jaoks” põhineb eeldusel, et haridusse ja koolitusse investeerimine aitab avada inimeste võimeid, minna edasi oma isiklikus arengus, omandada uusi oskusi ja parandada tööväljavaateid.

Programmi „Erasmus kõigi jaoks” struktuuri lihtsustatakse, mis aitab suurendada programmi tõhusust, see aga tähendab rohkem toetusi üliõpilastele, praktikantidele, õppejõududele ja teistele. Liikuvus- ja koostöövõimalused on uue programmi raames märkimisväärselt suuremad. Eelkõige on kavas eraldada rohkem vahendeid, et toetada üliõpilaste, kutsekoolide õpilaste, praktikantide, õppejõudude, koolitajate ja noorsootöötajate välismaal õppimist, koolitustel osalemist, õpetamist ja vabatahtlikku tööd. Kavas on luua haridus- ja koolitusasutustele ning noorteorganisatsioonidele rohkem võimalusi partnerlussidemete loomiseks, et vahetada häid tavasid, ning koostööks ettevõtetega, et edendada innovatsiooni ja tööalast konkurentsivõimet, samuti pakkuda suuremat tuge IT platvormide näol (e-partnerlus), et koolid ja muud koolitusepakkujad saaksid suhelda interneti kaudu.

8. Mille poolest erineb „Erasmus kõigi jaoks” praegustest programmidest?

Peamine eesmärk jääb ikka samaks: edendada inimeste arengut, parandada nende oskusi ja seeläbi ka tööalast konkurentsivõimet ning toetada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist. „Erasmus kõigi jaoks” asendab seitse senist programmi üheainsaga: see ühendab praeguse elukestva õppe programmi (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius ja Grundtvig), programmi „Euroopa noored” ning viis rahvusvahelise koostöö programmi (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa, Edulink ning tööstusriikidega tehtava koostöö programm).

Praeguste programmide põhieesmärgid (õpiränne, koostööprojektid ja valdkonnapoliitika reformide toetamine) jäävad samaks, kuid tegevust tihendatakse seal, kus süsteemne mõju on kõige tugevam ja kus luuakse selge ELi lisaväärtus. On ka mitu uut innovaatilist ettepanekut, nagu Erasmuse õppelaenutagamisrahastu magistriõppe üliõpilastele (Erasmus Master), teadmusühendused ja valdkondlikud oskusühendused. Ühtne programm võimaldab lihtsustada taotlemise eeskirju ja menetlusi ning vältida killustatust ja dubleerimist. (Vt IP/11/1398).

Alates aastast 2007 on igal aastal keskmiselt 400 000 inimest saanud ELi toetust õppimiseks, koolituseks ja vabatahtlikuks tööks välismaal. Komisjoni ettepaneku alusel peaks see arv peaaegu kahekordistuma.

Praegu on programmi „Erasmus kõigi jaoks” ettepanek arutlusel nõukogus (27 liikmesriiki) ja Euroopa Parlamendis, kus tehakse lõplik otsus aastate 2014–2020 eelarveraamistiku kohta.

9. Keda Erasmuse programmist toetatakse?

Sihtrühm

Eesmärgid

Eelarve 2009/10

Eelarve osakaal 2009/10

Toetuse­saajate hulk 2009/10

Eelarve* 2012

Toetuse­saajate hulk* 2012/2013

Üliõpilased

Välismaal õppides ja praktikat tehes omandavad üliõpilased uusi teadmisi, arendavad edasiantavaid põhipädevusi.

Üliõpilased saavad hea ettevalmistuse tööturu tulevasteks vajadusteks.

Parem keeleoskus ja kultuuriteadlikkus

330 mln eurot

77%

213 000 üliõpilast

(ligikaudu 20% käis välismaal praktikal)

450 mln eurot

280 000 üliõpilast


(30% läheb välismaale praktikale)

Kõrgkoolide õppejõud

Õpetamise kvaliteet paraneb hea tava ja innovaatiliste õppemeetodite vahetamise kaudu lühikestel õpetamis- ja koolituskäikudel välismaale

21 mln eurot

5%

30 500 õppejõudude välismaal käiku

28 mln eurot

40 000 õppejõudude välismaal käiku

Kõrgkoolide mitteõpetavad töötajad

Rahvusvahelise koostöö edendamine kõrgkoolide vahel lühikeste koolituskäikude kaudu

5 mln eurot

1%

7000 mitteõpetavate töötajate välismaal käiku

7 mln eurot

9 500 mitte­õpetavate töötajate välismaal käiku

Kõrgkoolid

Kõrgkoolide moderniseerimise toetamine ja atraktiivsuse suurendamine

Rahvusvahelise akadeemilise liikuvuse ja koostöö edendamine

Õppe- ja koolituskavade tööturu vajadustega vastavusse viimine

Võimaluste loomine teatavate õppeainete ühiseks õpetamiseks

70 mln* eurot

16%*

3000 kõrgkooli

90 mln eurot

Puudub

Avalikud asutused, ühingud jm huvirühmad

Nende õhutamine kõrgkoolide moderniseerimisse oma panust andma selliste koostööprojektide ja algatuste kaudu nagu teabevahetus, vaatlused, teadusuuringud.

3 mln* eurot

1%*

Puudub

4,5 mln eurot

Puudub

Erasektor

Ettevõtete konkurentsivõime suurendamine teadmiste vahetuse kaudu, sh õpetamine kõrgkoolides

Praktikantide kutseoskuste ja tööalase konkurentsivõime suurendamine

Tööandjate ja tööturuasutuste kaasamine innovaatiliste projektide väljatöötamisse ja elluviimisse.

1 mln* eurot

<1%*

27 000 vastuvõtvat ettevõtet-organisatsiooni

1,5 mln eurot

Puudub

* Need arvud on hinnangulised.

10. Kust leida statistikat Erasmuse programmi kohta

Erasmuse programmi statistika on saadaval alljärgneval veebisaidil ja ka brošüüris „Erasmus – facts, figures & trends – The European Union support for student and staff exchanges and university cooperation in 2009/2010”:

Statistika: http://ec.europa.eu/education/erasmus/doc920_en.htm

Brošüür: http://ec.europa.eu/education/pub/pdf/higher/erasmus0910_en.pdf

1. lisa

Erasmuse saadikud

Programmis osalevad 33 riiki on valinud nn Erasmuse saadikud. Iga riiki on valitud esindama üks üliõpilane ja üks töötaja, lähtudes sellest, millist mõju on Erasmus avaldanud nende töö- ja eraelule. Saadikute roll on õhutada teisi üliõpilasi ja töötajaid kasutama programmi pakutavaid võimalusi.

Riik

Üliõpilaste saadik

Töötajate saadik

BE

Marc GOFFART
from University of Ghent
in 1990 (3 months)
to Free University of Amsterdam (Netherlands)

Hugo MARQUANT
Head of International Office and Erasmus Coordinator (1986-2003)
Léonard de Vinci University College

BG

Boryana KLINKOVA
from Burgas Free University
in 2001 (3 months)
to Chemnitz University of Technology (Germany)

Rumyana TODOROVA
Vice-Rector for International Relations
University of Shumen

CZ

Tomas VITVAR
from Czech Technical University in Prague
in 2000 (6 months)
to Cork Institute of Technology (Ireland)

Milada HLAVÁČKOVÁ
Erasmus department coordinator since 1998/99
VŠB – Technical University of Ostrava

DK

Nina SIIG SIMONSEN
from Roskilde University
in 2009 (4 months)
to Mykolas Romeris University (Lithuania)

Connie VÆVER
Lecturer
VIA University College (TEKO Design)

DE

Katja KROHN
from University of Greifswald
in 2007 (5 months)
to University of Oviedo (Spain)

Christiane BIEHL
LLP/Erasmus institutional coordinator since 1997
University of Cologne

EE

Helen MARGUS
from Tallinn University
in 2005 (5 months)
to University of Ioannina (Greece)

Sirje VIRKUS
Lecturer and Erasmus departmental coordinator
Tallinn University

IE

Jessica GOUGH
from University of Limerick
in 2009 (5 months)
to Autonomous University of Barcelona (Spain)

Miriam BRODERICK
Head of Department of Languages and Cultural Studies
Dublin Institute of Technology

EL

Maria KALIAMBOU
from Aristotle University of Thessaloniki
in 1995 (6 months)
to Ludwig-Maximilians-University of Munich (Germany)

Katerina GALANAKI-SPILIOTOPOULOS
Head of International Relations / LLP/Erasmus ECTS institutional coordinator
Athens University of Economics and Business

ES

Tomás SÁNCHEZ LÓPEZ
from Polytechnic University of Valencia
in 2002 (1 year)
to Helsinki Metropolia University of Applied Sciences (Finland)

Fidel CORCUERA MANSO
Vice-Rector of International relations
University of Zaragoza

FR

Julien PEA
from University of Franche-Comté
2003 (9 months)
to University of Birmingham (UK)

Nathalie BRAHIMI
Lecturer
Lycée Ozenne

IT

Maurizio OLIVIERO
from University of Perugia
in 1988 (9 months)
to University of Alicante (Spain)

Ann Katherine ISAACS
Lecturer
University of Pisa

CY

Stavroulla ANTONIOU
from University of Cyprus
in 2004 (6 months)
to Roma Tre University (Italy)

Maria HADJIMATHEOU
LLP/Erasmus institutional coordinator
University of Cyprus

LV

Madara APSALONE
from University of Latvia
in 2006 (5 months)
to Copenhagen Business School (Denmark)

Aleksejs NAUMOVS
Rector
Art Academy of Latvia

LT

Tadas ZUKAS
from Mykolas Romeris University
in 2001 (6 months)
to Christian Albrechts University of Kiel (Germany)

Vilma LEONAVICIENE
Lecturer
Vilnius Pedagogical University

LU

Matthieu CISOWSKI
from Paris IV – Sorbonne
in 2000
to Bremen University (Germany)

Lucien KERGER
Vice-President
University of Luxembourg

HU

Piroska BAKOS
from University of Pécs
in 1998
to European University Viadrina Frankfurt Oder (Germany)

Mária DUDÁS
Lecturer and institutional coordinator
Óbuda University

MT

David FRIGGIERI
from University of Malta
in 2000 (7 months)
to University of Rennes I (France)

John SCHRANZ
Lecturer
University of Malta

NL

Désirée MAJOOR
from Utrecht University
in 1987 (6 months)
to Bologna University (Italy)

Bram PEPER
Lecturer
Erasmus University Rotterdam

AT

René KREMSER
from Vorarlberg University of Applied Sciences
in 2005 (5 months)
to VAMK University of Applied Sciences (Finland)

Elena LUPTAK
Docent and Erasmus departmental coordinator
Konservatorium Wien University

PL

Diana DMUCHOWSKA
from Medical University of Bialystok
in 2005 (1 year)
to University of Duisburg-Essen (Germany)

Ryszard ZAMORSKI
Vice-Dean
Bydgoszcz University of Technology and Life Sciences

PT

Filipe ARAÚJO
from Catholic University of Portugal
in 1999 (10 months)
to LUMSA University (Italy)

José MARAT-MENDES
Lecturer
New University of Lisbon

RO

Laura Adelina POPA
from Academy of Economic Studies Bucharest
in 2008 (10 months)
to Istanbul University

Ion VISA
Rector
Transilvania University of Brasov

SI

Jure KUMLJANC
from Faculty of Tourism Studies Portorož
in 2007 (6 months)
to University College Birmingham (UK)

Vesna RIJAVEC
Lecturer
University of Maribor

SK

Jana VITVAROVÁ
from University of Žilina
in 2000 (5 months)
to National Institute of Telecommunications, Evry (France)

Jozef RISTVEJ
Vice-Dean for Development and International Relations
University of Žilina

FI

Elina YLIPELKONEN
from Seinäjoki University of Applied Sciences
in 2006
to Protestant University of Applied Sciences Berlin (Germany)

Paula PIETILÄ
Disability Coordinator
University of Turku

SE

Karl-Fredrik AHLMARK
from University of Gothenburg
in 2008 (6 months)
to Loughborough University (UK)

Hans ÅHL
Swedish and Swedish as a second language
Erasmus Intensive Language Course coordinator
Mid Sweden University

UK

Kate SAMWAYS
from Cardiff University
in 2008 (10 months)
to IT Institute for the Disabled in Aveyron (France) and Ca' Foscari University Venice (Italy)

Julia KENNEDY
Erasmus institutional coordinator
Robert Gordon University

HR

Jelena SIMIĆ
from University of Rijeka
in 2010 (4 months)
to University of Wrocław (Poland)

Katica ŠIMUNOVIĆ
Erasmus Faculty coordinator
Josip Juraj Strossmayer University of Osijek

TR

Begum YURDAKOK
from Ankara University
in 2004 (9 months study exchange) and in 2008 (10 months training exchange)
to University of Bologna (Italy) and Karolinska Institut Stockholm (Sweden)

Mr. Mustafa ÇOBAN
Lecturer
Akdeniz University Vocational High School of Health Services

IS

Ásgerður KJARTANSDÓTTIR
from University of Iceland
in 1997 (5 months)
to Umeå University (Sweden)

Guðmundur HÁLFDANARSON
Lecturer
University of Iceland

LI

Gerold BÜCHEL
from University of Liechtenstein
in 2001 (6 months)
to Catholic University of Lyon (France)

Hansjörg HILTI
Lecturer
University of Liechtenstein

NO

Frederik STRAND SARDINOUX
from INSA Toulouse
in 2008 (6 months)
to Norwegian University of Science and Technology

Wolfgang LASCHET
EU Programme coordinator
Norwegian University of Science and Technology

CH

Marco AMHERD
from Zurich University of the Arts
in 2011 ( 10 months)
to CESMD Toulouse (Centre d'Etudes supérieures Musique et Danse)

Antoinette CHARON WAUTERS
Lecturer and International Relations coordinator
University of Lausanne


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site