Korduma kippuvad küsimused: Erasmuse programm

MEMO/12/54

Brüssel, 30. jaanuar 2012

Korduma kippuvad küsimused: Erasmuse programm

(IP/12/83)

1. Mis on Erasmuse õppeperiood ja kes määrab selle sisu?

Erasmuse õppeperiood kestab 3–12 kuud ja kuulub lahutamatult üliõpilase koduülikoolis või muus kõrgemas õppeasutuses läbitava õppekursuse juurde. Välismaal rahuldavalt läbitud õppeperioodi tuleb akadeemiliselt täielikult tunnustada, nagu on sätestatud üliõpilase, teda lähetava õppeasutuse ja vastuvõtva asutuse vahel sõlmitavas õppelepingus. Õppeleping on leping, mis tuleb koostada enne õppeperioodi algust. Selles on täpselt ette nähtud, millised õppemoodulid üliõpilane peab läbima. Välismaise õppeperioodi lõpul annab vastuvõttev õppeasutus Erasmuse tudengile ja ka teda lähetanud õppeasutusele tunnistuse, millele on kantud kokkulepitud välisõpinguprogrammis saavutatud tulemused.

Erasmuse programmis osalevatel ülikoolidel ja teistel kõrgematel õppeasutustel peab olema Erasmuse ülikooliharta ja oma asukohariigi ametivõimude tunnustus. Erasmuse ülikoolihartaga püütakse tagada programmi kvaliteeti, kehtestades aluspõhimõtted ja kohustused, mida need õppeasutused peavad järgima.

Üliõpilased, kes on registreeritud kõrgkoolis, millele on antud Erasmuse ülikooliharta laiendatud variant, võivad kasutada ka tööpraktikat (praktikandiõpet/internatuuri) välismaal asuvas ettevõttes või organisatsioonis. Lähetav õppeasutus peab välismaal veedetud perioodi täies ulatuses tunnustama, lähtudes enne välismaal veedetava perioodi algust kõigi osapoolte vahel sõlmitud praktikalepingust.

2. Kuidas taotleda Erasmuse üliõpilase liikuvusstipendiumi?

Et osaleda Erasmuse üliõpilasvahetusprogrammis, peab üliõpilane vastama järgmistele tingimustele:

• olema vastu võetud mõne osaleva kõrgkooli ametlikku kraadi- või diplomiõppeprogrammi ühes 33 osalevast riigist (EL 27 + Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi),

• olema edukalt lõpetanud vähemalt kõrgkooliõpingute esimese aasta (see tingimus ei kehti tööpraktika puhul).

Erasmuse programmis osaleb valdav osa ELi ülikoole ja muid kõrgkoole. Et saada teavet, kuidas saada Erasmuse stipendiumi, tuleks esmalt pöörduda oma kõrgkooli rahvusvaheliste suhete talitusse või Erasmuse koordinaatori poole. Nemad oskavad anda teavet kõigi Erasmuse vahetuste kohta, milles see õppeasutus osaleb.

3. Kui palju üliõpilasi on Erasmuse programmis osalenud?

Alates 1987. aastast, mil Erasmuse programm käivitati, on selle kaudu toimuv üliõpilasvahetus pidevalt kasvanud ning 2012/2013. õppeaasta jooksul ulatub osalenute koguarv eeldatavasti 3 miljonini.

Sihiks seatud 3 miljoni üliõpilase piirini jõudmine

Välismaale õppima või ettevõttepraktikale läinud üliõpilaste jaotus aastail 2009–2010

4. Kui palju stipendiumi saavad üliõpilased Erasmuse raames?

Keskmine igakuine Erasmuse stipendium 2009/10. õppeaastal oli 254 eurot. Enamikus osalejariikides on stipendiumitaotlejaid tunduvalt rohkem kui saadaolevaid stipendiume. 2009/10. õppeaastal sai välismaal õppimiseks või tööpraktikaks Erasmuse stipendiumi rohkem kui 213 000 üliõpilast, mis on 7,4% rohkem kui eelnenud õppeaastal (ja ühtlasi uus rekord).

Stipendium antakse üliõpilasele, kui ta on läbinud oma kodukõrgkoolis valikuprotsessi ja kui vastuvõttev kõrgkool või ettevõte (praktika puhul) on ta vastu võtnud. Üliõpilast vastu võttev õppeasutus ei tohi nõuda temalt õppemaksu – see on Erasmuse üks aluspõhimõtteid.

Stipendiumi summa on riigiti erinev ja ei ole mõeldud katma kõiki üliõpilase kulusid. Vastupidi, see on mõeldud osaliselt tasakaalustama teise riigi teistsuguseid elamiskulusid.

Euroopa Komisjon on kehtestanud sihtriikide kaupa igakuise stipendiumi ülemmäära. Kui suur stipendium peaks tegelikult olema, seda otsustavad aga Erasmust rakendavad riigisisesed asutused ja kõrgkoolid ise. Enamik neist püüab saavutada suurimat võimalikku osalejate (üliõpilased ja töötajad) arvu, ehkki on ka neid, kes eelistavad maksta vähematele saajatele suuremat stipendiumi. Näiteks võivad riigisisesed asutused ja üliõpilaste kodukõrgkoolid arvestada üliõpilase sotsiaal-majanduslikku tausta ning kaugust kodukõrgkooli ja vastuvõtva kõrgkooli vahel. Erasmuse toetust võib kombineerida muude lisarahadega, mida pakuvad ülikoolid, liikmesriigid, piirkonnad või muud avalik- või eraõiguslikud asutused. Liikuvusstipendiume pakub ka üha suurem hulk eraettevõtteid ja üha enamatel üliõpilastel on nüüd ka võimalik pangast õppelaenu saada.

5. Kas vastab tõele, et Erasmus toetab ka töötajate liikuvust ja keelekursusi?

Jah. Niinimetatud detsentraliseeritud meetmete hulgas, mille eesmärk on edendada üksikisikute liikuvust ja mida korraldavad 33 osalejariigi asutused, on ka Erasmuse õppejõudude lähetamine õpetama ja koolitustele, Erasmuse intensiivprojektid ja Erasmuse keeleõppe intensiivkursused.

Erasmuse töötajate liikuvus

Õppetööülesanded võimaldavad õppejõududel minna teatavaks ajaks välismaale õpetama. Teises riigis asuvas kõrgkoolis õpetamise periood võib kesta 1 päevast (vähemalt 5 tundi õpetamist) kuni 6 nädalani. Sellega tahetakse edendada õpetamistöö tipptaset ja kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd. Õppejõudude liikuvus moodustab Erasmuse kogueelarvest 8%. 2009/10. õppeaastal rahastas Erasmus 29 031 lähetust õpetamise eesmärgil ja 8745 koolitussessiooni. Töötajate koolitusi võimaldatakse ka neile töötajatele, kes ei tegele õpetamisega.

Liikuvuses osalenud õppejõudude arvu kasv 2007/08.–2009/10. õa.

Erasmuse intensiivprojektid ja keeleõppe intensiivkursused

Intensiivprojekt on lühike õppeprogramm, mis toob kokku vähemalt kolme osaleva riigi kõrgkoolide õpilased ja õppejõud. Selle pikkus võib olla 10 järjestikust täispäeva kuni 6 nädalat teemakohast tööd. Eesmärgiks on julgustada selliste teemade õpetamist, mida muidu üksikutes kõrgkoolides ei õpetataks, ning võimaldada üliõpilastel ja õppejõududel töötada üheskoos paljurahvuselistes rühmades. Erasmuse intensiivprojektide peamised tunnusjooned on interdistsiplinaarsed ja multidistsiplinaarsed uuenduslikud töövõtted. 2009/10. õa osales 384 intensiivprojektis 12 606 üliõpilast ja 4378 õppejõudu.

Erasmuse keeleõppe intensiivkursused: see algatus toetab vähem levinud ja vähem õpetatavate keelte erikursusi. Kursusi korraldatakse riikides, kus neid keeli kasutatakse kõrgkoolides õppekeelena. Erasmuse keeleõppe intensiivkursusi ei saa korraldada inglise, saksa, prantsuse ja hispaania (kastiilia) keeles. Kursuste eesmärk on valmistada tulevasi Erasmuse üliõpilasi keeleliselt ja kultuuriliselt ette veetma liikuvusperioodi vastuvõtvas riigis. 2009/10. õppeaastal toimus 361 Erasmuse keeleõppe intensiivkursust, kus osales 5386 üliõpilast.

Muud meetmed

Tsentraliseeritud meetmeid, nagu näiteks võrgustikke, mitmepoolseid projekte ja nendega kaasnevaid tegevusi, haldab ELi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevamet. Need meetmed on mõeldud arendama kõrgkoolides ja teiste huvigruppide hulgas (nt ettevõtetes) eritegevusi, moderniseerima kõrghariduse erinevaid aspekte ning rakendama selle valdkonna poliitikat ja olema samas poliitikakujundusele sisendiks.

Erasmusest rahastatud ülikoolide koostööprojektide teemavaldkonnad ajavahemikul 2007–2010

Kõrghariduspoliitika prioriteedid, millele Erasmuse koostööprojektid keskendusid aastatel 2007–2010

6. Milline on liikmesriikide roll Erasmuses?

ELi liikmesriigid osalevad Erasmuses mitmel tasandil. Esiteks saadab iga liikmesriik oma ministritasandi esindajad Euroopa Liidu Nõukogusse, kus nad võtavad vastu seadusi ja koordineerivad valdkondade poliitikat, sealhulgas elukestva õppe programmi, mille osa on ka Erasmus. Nõukogu ja Euroopa Parlament otsustavad ühiselt Erasmuse eelarve seitsmeks aastaks. Praegu rahastatakse Erasmust igal aastal ligikaudu 450 miljoni euroga. Teiseks kaasrahastavad riikide asutused oma riigisisese koordinatsiooniasutuse jooksvaid kulusid ja jälgivad Erasmuse rakendamist oma riigis. Elukestva õppe programmi rakendamisel abistab Euroopa Komisjoni elukestva õppe komitee, mis koosneb liikmesriikide esindajatest. Ning lõpuks peavad ka kõrgkoolid saama riigi ametivõimude tunnustuse, selleks et pälvida Erasmuse ülikoolihartat, mida on vaja Erasmuse programmis osalemiseks.

7. „Erasmus kõigi jaoks” – mis see on?

„Erasmus kõigi jaoks” on Euroopa Komisjoni kavandatav uus hariduse, koolituse, noortetöö ja spordi valdkonna rahaliste toetuste programm. Programm on kavas käivitada 2014. aastal ning selle raames suurendatakse märkimisväärselt teadmiste ja oskuste edendamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid. „Erasmus kõigi jaoks” põhineb eeldusel, et haridusse ja koolitusse investeerimine aitab avada inimeste võimeid, minna edasi oma isiklikus arengus, omandada uusi oskusi ja parandada tööväljavaateid.

Programmi „Erasmus kõigi jaoks” struktuuri lihtsustatakse, mis aitab suurendada programmi tõhusust, see aga tähendab rohkem toetusi üliõpilastele, praktikantidele, õppejõududele ja teistele. Liikuvus- ja koostöövõimalused on uue programmi raames märkimisväärselt suuremad. Eelkõige on kavas eraldada rohkem vahendeid, et toetada üliõpilaste, kutsekoolide õpilaste, praktikantide, õppejõudude, koolitajate ja noorsootöötajate välismaal õppimist, koolitustel osalemist, õpetamist ja vabatahtlikku tööd. Kavas on luua haridus- ja koolitusasutustele ning noorteorganisatsioonidele rohkem võimalusi partnerlussidemete loomiseks, et vahetada häid tavasid, ning koostööks ettevõtetega, et edendada innovatsiooni ja tööalast konkurentsivõimet, samuti pakkuda suuremat tuge IT platvormide näol (e-partnerlus), et koolid ja muud koolitusepakkujad saaksid suhelda interneti kaudu.

8. Mille poolest erineb „Erasmus kõigi jaoks” praegustest programmidest?

Peamine eesmärk jääb ikka samaks: edendada inimeste arengut, parandada nende oskusi ja seeläbi ka tööalast konkurentsivõimet ning toetada haridus- ja koolitussüsteemide moderniseerimist. „Erasmus kõigi jaoks” asendab seitse senist programmi üheainsaga: see ühendab praeguse elukestva õppe programmi (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius ja Grundtvig), programmi „Euroopa noored” ning viis rahvusvahelise koostöö programmi (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa, Edulink ning tööstusriikidega tehtava koostöö programm).

Praeguste programmide põhieesmärgid (õpiränne, koostööprojektid ja valdkonnapoliitika reformide toetamine) jäävad samaks, kuid tegevust tihendatakse seal, kus süsteemne mõju on kõige tugevam ja kus luuakse selge ELi lisaväärtus. On ka mitu uut innovaatilist ettepanekut, nagu Erasmuse õppelaenutagamisrahastu magistriõppe üliõpilastele (Erasmus Master), teadmusühendused ja valdkondlikud oskusühendused. Ühtne programm võimaldab lihtsustada taotlemise eeskirju ja menetlusi ning vältida killustatust ja dubleerimist. (Vt IP/11/1398).

Alates aastast 2007 on igal aastal keskmiselt 400 000 inimest saanud ELi toetust õppimiseks, koolituseks ja vabatahtlikuks tööks välismaal. Komisjoni ettepaneku alusel peaks see arv peaaegu kahekordistuma.

Praegu on programmi „Erasmus kõigi jaoks” ettepanek arutlusel nõukogus (27 liikmesriiki) ja Euroopa Parlamendis, kus tehakse lõplik otsus aastate 2014–2020 eelarveraamistiku kohta.

9. Keda Erasmuse programmist toetatakse?

* Need arvud on hinnangulised.

10. Kust leida statistikat Erasmuse programmi kohta

Erasmuse programmi statistika on saadaval alljärgneval veebisaidil ja ka brošüüris „Erasmus – facts, figures & trends – The European Union support for student and staff exchanges and university cooperation in 2009/2010”:

Statistika: http://ec.europa.eu/education/erasmus/doc920_en.htm

Brošüür: http://ec.europa.eu/education/pub/pdf/higher/erasmus0910_en.pdf

1. lisa

Erasmuse saadikud

Programmis osalevad 33 riiki on valinud nn Erasmuse saadikud. Iga riiki on valitud esindama üks üliõpilane ja üks töötaja, lähtudes sellest, millist mõju on Erasmus avaldanud nende töö- ja eraelule. Saadikute roll on õhutada teisi üliõpilasi ja töötajaid kasutama programmi pakutavaid võimalusi.

Riik	Üliõpilaste saadik	Töötajate saadik
BE	Marc GOFFART from University of Ghent in 1990 (3 months) to Free University of Amsterdam (Netherlands)	Hugo MARQUANT Head of International Office and Erasmus Coordinator (1986-2003) Léonard de Vinci University College
BG	Boryana KLINKOVA from Burgas Free University in 2001 (3 months) to Chemnitz University of Technology (Germany)	Rumyana TODOROVA Vice-Rector for International Relations University of Shumen
CZ	Tomas VITVAR from Czech Technical University in Prague in 2000 (6 months) to Cork Institute of Technology (Ireland)	Milada HLAVÁČKOVÁ Erasmus department coordinator since 1998/99 VŠB – Technical University of Ostrava
DK	Nina SIIG SIMONSEN from Roskilde University in 2009 (4 months) to Mykolas Romeris University (Lithuania)	Connie VÆVER Lecturer VIA University College (TEKO Design)
DE	Katja KROHN from University of Greifswald in 2007 (5 months) to University of Oviedo (Spain)	Christiane BIEHL LLP/Erasmus institutional coordinator since 1997 University of Cologne
EE	Helen MARGUS from Tallinn University in 2005 (5 months) to University of Ioannina (Greece)	Sirje VIRKUS Lecturer and Erasmus departmental coordinator Tallinn University
IE	Jessica GOUGH from University of Limerick in 2009 (5 months) to Autonomous University of Barcelona (Spain)	Miriam BRODERICK Head of Department of Languages and Cultural Studies Dublin Institute of Technology
EL	Maria KALIAMBOU from Aristotle University of Thessaloniki in 1995 (6 months) to Ludwig-Maximilians-University of Munich (Germany)	Katerina GALANAKI-SPILIOTOPOULOS Head of International Relations / LLP/Erasmus ECTS institutional coordinator Athens University of Economics and Business
ES	Tomás SÁNCHEZ LÓPEZ from Polytechnic University of Valencia in 2002 (1 year) to Helsinki Metropolia University of Applied Sciences (Finland)	Fidel CORCUERA MANSO Vice-Rector of International relations University of Zaragoza
FR	Julien PEA from University of Franche-Comté 2003 (9 months) to University of Birmingham (UK)	Nathalie BRAHIMI Lecturer Lycée Ozenne
IT	Maurizio OLIVIERO from University of Perugia in 1988 (9 months) to University of Alicante (Spain)	Ann Katherine ISAACS Lecturer University of Pisa
CY	Stavroulla ANTONIOU from University of Cyprus in 2004 (6 months) to Roma Tre University (Italy)	Maria HADJIMATHEOU LLP/Erasmus institutional coordinator University of Cyprus
LV	Madara APSALONE from University of Latvia in 2006 (5 months) to Copenhagen Business School (Denmark)	Aleksejs NAUMOVS Rector Art Academy of Latvia
LT	Tadas ZUKAS from Mykolas Romeris University in 2001 (6 months) to Christian Albrechts University of Kiel (Germany)	Vilma LEONAVICIENE Lecturer Vilnius Pedagogical University
LU	Matthieu CISOWSKI from Paris IV – Sorbonne in 2000 to Bremen University (Germany)	Lucien KERGER Vice-President University of Luxembourg
HU	Piroska BAKOS from University of Pécs in 1998 to European University Viadrina Frankfurt Oder (Germany)	Mária DUDÁS Lecturer and institutional coordinator Óbuda University
MT	David FRIGGIERI from University of Malta in 2000 (7 months) to University of Rennes I (France)	John SCHRANZ Lecturer University of Malta
NL	Désirée MAJOOR from Utrecht University in 1987 (6 months) to Bologna University (Italy)	Bram PEPER Lecturer Erasmus University Rotterdam
AT	René KREMSER from Vorarlberg University of Applied Sciences in 2005 (5 months) to VAMK University of Applied Sciences (Finland)	Elena LUPTAK Docent and Erasmus departmental coordinator Konservatorium Wien University
PL	Diana DMUCHOWSKA from Medical University of Bialystok in 2005 (1 year) to University of Duisburg-Essen (Germany)	Ryszard ZAMORSKI Vice-Dean Bydgoszcz University of Technology and Life Sciences
PT	Filipe ARAÚJO from Catholic University of Portugal in 1999 (10 months) to LUMSA University (Italy)	José MARAT-MENDES Lecturer New University of Lisbon
RO	Laura Adelina POPA from Academy of Economic Studies Bucharest in 2008 (10 months) to Istanbul University	Ion VISA Rector Transilvania University of Brasov
SI	Jure KUMLJANC from Faculty of Tourism Studies Portorož in 2007 (6 months) to University College Birmingham (UK)	Vesna RIJAVEC Lecturer University of Maribor
SK	Jana VITVAROVÁ from University of Žilina in 2000 (5 months) to National Institute of Telecommunications, Evry (France)	Jozef RISTVEJ Vice-Dean for Development and International Relations University of Žilina
FI	Elina YLIPELKONEN from Seinäjoki University of Applied Sciences in 2006 to Protestant University of Applied Sciences Berlin (Germany)	Paula PIETILÄ Disability Coordinator University of Turku
SE	Karl-Fredrik AHLMARK from University of Gothenburg in 2008 (6 months) to Loughborough University (UK)	Hans ÅHL Swedish and Swedish as a second language Erasmus Intensive Language Course coordinator Mid Sweden University
UK	Kate SAMWAYS from Cardiff University in 2008 (10 months) to IT Institute for the Disabled in Aveyron (France) and Ca' Foscari University Venice (Italy)	Julia KENNEDY Erasmus institutional coordinator Robert Gordon University
HR	Jelena SIMIĆ from University of Rijeka in 2010 (4 months) to University of Wrocław (Poland)	Katica ŠIMUNOVIĆ Erasmus Faculty coordinator Josip Juraj Strossmayer University of Osijek
TR	Begum YURDAKOK from Ankara University in 2004 (9 months study exchange) and in 2008 (10 months training exchange) to University of Bologna (Italy) and Karolinska Institut Stockholm (Sweden)	Mr. Mustafa ÇOBAN Lecturer Akdeniz University Vocational High School of Health Services
IS	Ásgerður KJARTANSDÓTTIR from University of Iceland in 1997 (5 months) to Umeå University (Sweden)	Guðmundur HÁLFDANARSON Lecturer University of Iceland
LI	Gerold BÜCHEL from University of Liechtenstein in 2001 (6 months) to Catholic University of Lyon (France)	Hansjörg HILTI Lecturer University of Liechtenstein
NO	Frederik STRAND SARDINOUX from INSA Toulouse in 2008 (6 months) to Norwegian University of Science and Technology	Wolfgang LASCHET EU Programme coordinator Norwegian University of Science and Technology
CH	Marco AMHERD from Zurich University of the Arts in 2011 ( 10 months) to CESMD Toulouse (Centre d'Etudes supérieures Musique et Danse)	Antoinette CHARON WAUTERS Lecturer and International Relations coordinator University of Lausanne