Navigation path

Left navigation

Additional tools

Finantsmäärus: mida uut on oodata ELi vahenditest abi saajatel?

European Commission - MEMO/12/501   27/06/2012

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 27. juuni 2012

Finantsmäärus: mida uut on oodata ELi vahenditest abi saajatel?

Miks oli vaja muuta finantsmääruse eelarve- ja kulueeskirju?

Komisjon hindab pidevalt seda, kuidas ta haldab ELi rahalisi vahendeid, võttes arvesse omandatud kogemusi, tagasisidet lõppkasutajatelt ja sidusrühmadelt ning vajadust finantseeskirju ajakohastada. Peale selle on kohustuslik vaadata iga kolme aasta järel üle finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad.

Majanduskriisist ülesaamiseks on vaja kaaluda, kuidas saaks ELi vahendeid kasutada lihtsamalt, usaldusväärsemalt, tulemuslikumalt ja tõhusamalt.

Tehtud muudatused tulid õigeaegselt nii abisaajate kui ka rahastamisasutuste jaoks – enne praegu arutatava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kuluprogrammide käivitamist.

Kõnealuse läbivaatamise eesmärgid

EL on ajakohastamas oma finantsmenetlusi, et need aitaksid paremini kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele. Laias laastus jagunevad muudatused kolmeks:

1. Lihtsustamine: bürokraatia vähendamine, menetluste kiirendamine ja tähelepanu suunamine paberimajanduselt tulemustele;

2. Aruandekohustus: usaldusväärsema finantsjuhtimise ja tugevama ELi finantshuvide kaitse tagamine;

3. Innovatsioon: selliste finantsmehhanismide loomine, mis võimaldavad võtta kasutusele kolmandate isikute vahendeid ELi vahendite mõju võimendamiseks.

Mis on uut?

Toetuste süsteemi suunitlus nihkub kuluhüvitustaotluste hüvitamiselt tulemuspõhistele maksetele: ühekordsed maksed, kindlasummalised maksed ja ühikukulud.

Seni hüvitati ELi toetustega enamikul juhtudel teatav osa abisaaja tegelikest kuludest, mis põhjustab aeganõudvat paberimajandust nii abisaajale, kes peab kõigist kuludest üksikasjalikult aru andma, kui ka komisjonile, kes peab projekti puhul hindama mitte üksnes tulemusi, vaid ka kõigi hüvitamiseks esitatud kulude abikõlblikkust.

Kavandatud lihtsustus seisneb peamiselt tegelike kulude asendamises ühekordsete maksete (maksed kauba vastu), kindlasummaliste maksete (protsendimäär teatavate kulukategooriate hüvitamiseks) ja ühikukuludega (määr ühiku kohta, näiteks inimese kohta päevas).

  • ühekordse makse maksimaalne lävi (praegu 25 000 eurot) tühistatakse; selle asemel määrab komisjon summad sõltuvalt programmi sisust;

  • abisaajatega võib nõustuda, et ühekordsed maksed, kindlasummalised maksed ja ühikukulud arvutatakse abisaaja varasemate andmete või tavapäraste raamatupidamistavade alusel. Sellist lähenemisviisi kasutatakse eelkõige nn keskmiste personalikulude puhul teadusuuringute rahastamisel;

  • üksuste puhul, kes ei saa regulaarset töötasu, näiteks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) omanikud või füüsilisest isikust ettevõtjad, saab makse alusena määrata kindlaks ühikukulud (näiteks päevatasu).

Lihtsamate taotlusvormide laiem kasutamine viib tähelepanu kulude põhjendamiselt kokkulepitud tulemuste tõendamisele, mille saavutamiseks meedet ELi eelarvest toetatakse.

Lühemad maksetähtajad

Abisaajad saavad õiguse saada neile määratud raha kätte 30, 60 või 90 päeva jooksul, sõltuvalt sellest, kui aeganõudev on tulemuste võrdlemine lepinguliste kohustustega. Ehkki komisjon kohaldab praegugi vabatahtlikult samasuguseid tähtaegu, tähendavad uued sätted, et tähtajast mittekinnipidamine annab abisaajale õiguse nõuda viivist.

Toetuste määramiseni kuluva aja lühendamine ja soovituslik tähtaeg

Konkursikutsetes nimetatakse kuupäev, mil taotlejaid on kavas teavitada nende projektide hindamise tulemustest. Üldjuhul peab see kuupäev mahtuma kuue kuu sisse pärast taotluste esitamisaja lõppu. Konkursikutses antakse teada ka edukate kandidaatidega toetuslepingute sõlmimise (või neile toetuse andmise otsustest teatamise) kavandatud kuupäev. Üldjuhul peab see kuupäev mahtuma kolme kuu sisse pärast hindamistulemustest teatamist.

Kui maksimaalsest soovituslikust tähtajast ei peeta kinni, peab komisjoni vastutav ametnik (keda nimetatakse finantsmääruses „eelarvevahendite volitatud käsutajaks”, enamasti peadirektor) peab seda põhjendama ning tegema oma iga-aastases tegevusaruandes vajaduse korral parandusmeetmete ettepaneku. See säte peaks kiirendama projektide hindamis- ja lepingusõlmimisetappi.

Eelmaksetelt intresside teenimise ja intressi tagastamise kohustuse tühistamine

ELi vahendite saajad ei ole enam kohustatud avama pangas eraldi intressi kandvaid kontosid. Lisaks, isegi kui intress koguneb, ei tule seda Euroopa Liidu Komisjonile tagastada, samuti ei loeta seda projekti tuluks.

Sellega kaob halduskoormus, mida abisaajad ja sidusrühmad, eelkõige teadusringkonnad (näiteks EARTO, FFG) ja valitsusvälised organisatsioonid (näiteks Euclidi võrgustik, TSEN, VOICE) sagedasti kritiseerisid, kui 2009. aastal korraldati enne komisjon 2010. aasta ettepaneku esitamist avalik arutelu.

Kergemad haldusnõuded rohkematele väikeste toetuste saajatele

Kuni 25 000 euro suuruste toetuste taotlejad on juba praegu vabastatud teatavate dokumentide esitamisest. Nüüd suurendatakse seda künnist 60 000 euroni.

Selliste toetuste puhul ei tohi enam nõuda ettemaksutagatisi; abisaaja kinnitab oma õiguslikku seisundit, samuti finantssuutlikkust ja tegevusvõimet ise, ilma et oleks tarvis tõendavaid dokumente; ei nõuta tõendeid selle kohta, et abisaaja ei ole seisundis, mis välistab tema osalemise menetluses. Selliste toetuste puhul ei kohaldata ka mittetulunduslikkuse põhimõtet.

Nimetatud künnised kehtivad ühe abisaaja kohta, mida võib olla oluline teada mitme, konsortsiumis tegutseva abisaajaga meetmete puhul.

Toetuste maksmise korra täiendav lihtsustamine ja paindlikumaks muutmine

Praegu on nn mitmeastmelised toetused (alltoetuste andmine), mille puhul abisaaja valib hiljem abisaajad oma konkursikutse raames, piiristatud kogu alltoetuseks makstava abisumma maksimaalse künnisega, mis piirab esialgu nimetamata, teatavate oskustega partnerite kaasamise võimalusi. See ülempiir tühistatakse.

Käibemaks ja ELi vahendid

Praegu kehtiv reegel, mille kohaselt käibemaks võib olla abikõlblik, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasinõutav, jääb põhimõtteliselt kehtima. Sellele lisaks lubatakse aga riiklikel ametiasutustel arvata käibemaks abikõlblike kulude hulka meetmete puhul, milles nad ei osale riiklike ametiasutustena.

Kasumi määratlust toetuses on lihtsam selgitada, võttes arvesse arutelusid sidusrühmadega. Kasum on meetme laekumi ja abikõlblike kulude vahe. Komisjon nõuab tagasi üksnes selle osa kasumist, mis vastab ELi toetuse osatähtsusele meetme rahastamises.

Eeskirjad, mis reguleerivad mitterahalisi sissemakseid, mida saab kasutada kaasrahastamiseks, muudetakse paindlikumaks, eelkõige alla 60 000 euro suuruste toetuste puhul.

Tegevustoetusi ei tule enam järk-järgult vähendada. Samuti ei võeta kasumi arvutamise juures arvesse reservi loomist tegevustoetuse saaja poolt.

Hanked

Hangete eeskirjad põhinevad üldjuhul ELi riigihankedirektiividel. Seepärast on muudatused üsna piiratud:

  • Tagatisi ei nõuta automaatselt; see hakkab sõltuma riski hindamisest;

  • Menetlusi lihtsustatakse summade puhul, mis jäävad ELi riigihankedirektiivides sätestatud künnistest allapoole;

  • Ühishanked ei ole võimalikud mitte üksnes liikmesriikide, vaid ka EFTA ja kandidaatriikide vahel, kui see on rahvusvahelise lepinguga ette nähtud.

IT-vahendid

Sidepidamine abisaajate ja muude ametiasutustega peaks toimuma üha enam elektrooniliselt. Lisatud on mitmeid konkreetseid sätteid, näiteks toetuste ja hangete valdkonnas, et edendada kiiret ja paberivaba sidet.

Hea haldustava ja õiguskaitsevahendid

Tulevikus ei lükata ettepanekuid ja pakkumusi, mille dokumendid on puudulikud või ebaselged, kohe tagasi. Nende saatjad saavad võimaluse esitada puuduv teave või anda selgitusi tingimusel, et see ei muuda esialgset ettepanekut või pakkumust. Samuti peab rahastamisasutuse akt, mis mõjutab kodanikku negatiivselt, sisaldama teavet õiguskaitsevahendite kohta, mille abil sellist akti on võimalik vaidlustada.

Kuidas muuta ELi vahendite kontrollisüsteem veelgi tulemuslikumaks ja tõhusamaks?

Liikmesriigid võtavad suurema vastutuse ELi vahendite haldamise eest

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317 kohustab liikmesriike tegema komisjoniga koostööd ELi eelarve täitmise valdkonnas. Kuni 80 % ELi eelarvest hallatakse koostöös liikmesriikidega sellistes valdkondades nagu põllumajandus ning majanduskasvu ja tööhõive edendamiseks antav abi ELi piirkondadele (struktuurifondid). Põllumajanduse valdkonnas esitavad riiklikud makseasutused ametliku kinnituse nende poolt kulutatava ELi raha kohta. See on aidanud vähendada vigu.

Uute eeskirjade kohaselt esitavad struktuurifondide ja muude koostöös hallatavate ELi vahendite riiklikud haldurid ka iga-aastaseid juhtkonna avaldusi, mida kontrollivad sõltumatud audiitorid.

Täiendavad meetmed vastutuse tugevdamiseks, usaldusväärse finantsjuhtimise ja ELi finantshuvide kaitse tagamiseks

Ühtlustatakse sätted, mis käsitlevad kaudset eelarve täitmist, mille raames ELi vahendeid rakendavad liikmesriikide riigiasutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid või muud volitatud asutused.

Kui eeldatakse, et abisaaja teatavate meetmete kontrollimisel avastatud vigu võib leida ka sama abisaaja muude samalaadsete meetmete puhul, võidakse selliste vigade suhtes tehtud järeldusi laiendada ka nimetatud meetmetele. See võib viia täiendavate sissenõudmisteni ja on tugevamaks stiimuliks täita ELi rahastamiseeskirju.

ELi nõudeid koheldakse pankrotimenetlustes samuti kui liikmesriikide samaväärseid nõudeid.

Selleks et hoida ära ELi vahendite väärkasutamist, on nüüdsest lubatud avaldada otsuseid sellise väärkasutamise eest määratud karistuste kohta.

ELi vahendite mõju võimendada võimaldavad uuenduslikud finantsmehhanismid

ELi vahendite mõju võimendamine rahastamisvahendite abil

Rahastamisvahendid, s.o laenude ja kapitaliosaluste, k.a riskikapital ja tagatised, kujulised abimeetmed olid olemas ka varem ja annavad olulise panuse ELi poliitiliste eesmärkide saavutamisse.

Uue finantsmäärusega luuakse neile tugev ühtlustatud raamistik. Sagenenud rahastamisvahendite kasutamine mitmekordistab ELi vahendite mõju, muutes need sel viisil tõhusamaks. Uues eeskirjad hõlbustavad ka koostööd Euroopa Investeerimispanga grupiga.

Auhinnad

Suurema tähelepanu saavad auhinnad, mida varem koheldi erilaadsete toetustena. Neid jagab komisjon pärast konkursile laekunud taotluste hindamist. Auhindu võidakse anda juba tehtud panuste eest ELi poliitikasse. Stimuleerivate auhindade väljakuulutamise kaudu saab ergutada paljude neile kandideerivate võimekate taotlejate loovust ja uuenduslikke lahendusi olemasolevatele probleemidele.

Avaliku ja erasektori partnerlus (PPP)

Avaliku ja erasektori partnerluse vallas on kaks uuendust: esiteks saab luua spetsiaalsed PPP asutused, mida juhitakse näidisfinantsmäärusel põhinevate eeskirjade alusel, teiseks saavad PPPd kaudse eelarve täitmise raames rakendada eraõiguslikud üksused.

ELi usaldusfondid

Välistegevuse sihtfondid on mitmete abiandjate, eelkõige ELi, tema liikmesriikide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või eraõiguslike abiandjate, näiteks üksikisikute vahenditest moodustatud fondid, mis on loodud kokkulepitud eesmärkide toetamiseks. Need võivad olla seotud näiteks võitlusega mingi haiguse vastu või need võivad keskenduda abi andmisele näiteks loodusõnnetuste korral.

Uus finantsmäärus lubab ELil selliseid usaldusfonde asutada. Neid hakkab juhtima komisjon ja nende suhtes kohaldatakse sama kõrgeid aruandlusnorme kui ELi eelarve suhtes. Neid hakatakse juhtima asutamisakti kohaselt, mis kajastab abiandjate kokkulepet ELi usaldusfondi eesmärkide ja juhtimise kohta. Uus võimalus asutada ELi usaldusfonde suurendab Euroopa rahalise toetuse kooskõlastatust välistegevuses ning suurendab ka ELi ja tema liikmesriikide nähtavust välisabis.

Millised on järgmised sammud?

Finantsmäärus sätestab ELi eelarve põhimõtted ja reguleerib ELi eelarvevahendite kasutamist. Kui saavutatakse poliitiline kokkulepe, võetakse finantsmäärus pärast suvevaheaega ametlikult vastu. Samal ajal võtab komisjon vastu rakenduseeskirjad, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohase delegeeritud õigusakti, milles esitatakse finantsmääruse üksikasjad ja mis aitab veelgi kaasa läbivaatamise eesmärkide saavutamisele. Enamikku kõnealuse pakme eeskirjadest hakatakse kohaldama 1. jaanuarist 2013. Seadusandlik menetlus algatati komisjoni 22. detsembri 2010. aasta ettepanekuga KOM(2010) 815 (lõplik).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website