Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon tutvustab majanduskasvu soodustamise vahendeid

Commission Européenne - MEMO/12/497   27/06/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 27. juuni 2012

Euroopa Komisjon tutvustab majanduskasvu soodustamise vahendeid

Euroopa Liidu liidrid tulevad 28. ja 29. juunil Euroopa Ülemkogus kokku, et saavutada üksmeel mahuka meetmepakme – „Majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe” suhtes. Nende meetmete abil püütakse soodustada majanduskasvu ja luua uusi töökohti Euroopa Liidus.

Pake toetub tähtsamatele meetmetele, mida Euroopa Komisjon on viimastel aastatel võtnud. Alates strateegia „Euroopa 2020” rakendamise algusest kaks aastat tagasi on komisjon teinud hulk algatusi, et aidata Euroopal kriisist välja tulla, hoogustada majanduskasvu ning luua rohkem ja paremaid töökohti. Praegusel, Euroopa integratsiooni seisukohast otsustaval ajal on tarvis tugevdada jõupingutusi, et kujundada ELis välja arukas, jätkusuutlik ja kaasav majandus.

Käesolevas ülevaates kirjeldatakse komisjoni esitatud algatusi, millele oodatakse Euroopa Ülemkogu täielikku toetust majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe heakskiitmise kaudu.

Allpool on mõnda neist algatustest lähemalt kirjeldatud.

Strateegia „Euroopa 2020”

Strateegia „Euroopa 2020” on ELi pikaajaline kasvustrateegia, mille esitas kaks aastat tagasi komisjon ja mille kiitis heaks Euroopa Ülemkogu. Strateegias on kindlaks määratud ELi majanduskasvu edendamise vahendid kümneks aastaks ning selles keskendutakse uutele lahendustele ja struktuurireformidele. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu põhimõtetele tuginedes on strateegias „Euroopa 2020” sätestatud viis põhieesmärki tööhõive, teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse, vaesuse vähendamise ja kliima/energeetika valdkonnas. Strateegia rakendamine jätkub ja see peaks andma liikmesriikide püüdlustele ühise suuna, tuues nõnda kõigile kasu. Selle rakendamine on väga tähtis Euroopa kasvupotentsiaali suurendamiseks. Strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide rakendamiseks on loodud majanduspoliitika koordineerimise mehhanism, nn Euroopa poolaasta.

Riigipõhised soovitused

Iga liikmesriik peaks rakendama strateegiat „Euroopa 2020” eraldi riikliku reformikava alusel, milles on kindlaks määratud tema konkreetsed ülesanded. Komisjon koostab igal aastal 28 riigipõhiste soovituste dokumenti (27 neist liikmesriikide jaoks ja ühe dokumendi euroala kui terviku jaoks), tuginedes liikmesriikide riiklike reformikavade (majandus- ja tööhõivepoliitika) ja nende stabiilsus- ja lähenemisprogrammide (eelarvestrateegia) analüüsile. Soovitustes visandatakse meetmed, mida tuleks komisjoni arvates võtta ettenähtud poliitikaeesmärkide saavutamiseks sellistes valdkondades nagu töö- ja kaubaturg, pensionid, haridus, maksusüsteem ja eelarvepoliitika. 2012. aasta riigipõhised soovitused avaldati 30. mail ja Euroopa Ülemkogu peaks need 28. ja 29. juunil heaks kiitma. Seejärel võtab majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) need juulis ametlikult vastu.

Õigusaktide „topeltpakk” [ECFIN]

Need kaks määruse eelnõu aitavad euroala eelarvepoliitika koordineerimist veelgi tugevdada. Komisjon esitas eelnõud 23. novembril 2011 (vt MEMO/11/822) ja need põhinevad nn kuuspakil (kuuest õigusaktist koosnev pake), mis jõustus 13. detsembril 2011 (vt MEMO/11/898).

Esimese määruse eelnõu eesmärk on parandada veelgi järelevalvet eelarve üle ning sellega võetakse kasutusele ühine ajakava ja ühised eeskirjad, mis võimaldavad euroala liikmesriikide eelarveid enne nende vastuvõtmist aktiivsemalt kontrollida ja hinnata. Selline eelhindamine võimaldab paremini ära hoida kõrvalekallete tekkimist mõne konkreetse liikmesriigi eelarves ja vältida nende võimalikke tagajärgi selle liikmesriigi majanduspartneritele. Teise määruse eelnõuga püütakse tõhustada kõige suuremate finantsprobleemidega euroala liikmesriikide olukorra jälgimist.

„Topeltpakki” analüüsivad praegu nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Liidu Nõukogu. Komisjon teeb kõik selleks, et saavutada oma ambitsioonikatele õigusaktide eelnõudele kiire heakskiit.

Ühtse turu süvendamine [MARKT]

Alates ühtse turu akti vastuvõtmisest 13. aprillil 2011 on komisjon täitnud oma lubaduse ja esitanud 12 olulist õigusakti ettepanekut (vt IP/11/469 ja MEMO/11/239, samuti IP/12/187) ning võtnud 30 täiendavat meedet, et soodustada majanduskasvu, edendada tööhõivet ja suurendada usaldust ühtse turu vastu. On väga oluline lõpetada läbirääkimised nende 12 vahendi üle käesoleva aasta lõpuks.

Selle tulemusena saaksid üle 21 miljoni ettevõtja ja 500 miljoni tarbija Euroopas kasu näiteks ühtsest riskikapitali turust, lihtsustatud raamatupidamisnõuetest ja soodsamast patendikaitsest kogu Euroopas. Kodanike jaoks muutuks lihtsamaks saada oma kutsekvalifikatsioonile tunnustus ja leida töökoht muus liikmesriigis. Kaubad saaksid kergemini ringelda ja teenuste piiriülene osutamine muutuks lihtsamaks tänu paremini ühtlustatud eeskirjadele ja standarditele ning tänu meetmetele, millega eemaldatakse põhjendamatud piirangud teenuste osutamiselt. Uued vaidluste lahendamise viisid aitaksid tarbijatel saada rohkem kasu digitaalse ühtse turu pakutavatest võimalustest ja e-kaubanduse laiendamisest kuni 2,5 miljardi euro ulatuses.

Ühtse turu eeliste tagamine ei eelda ainult turu ühtset reguleerimist, vaid ka muudatusi turu juhtimises. Selle saavutamiseks on aastate jooksul loodud mitmesuguseid praktilisi vahendeid ja võrgustikke. Oma hiljutises teatises „Ühtse turu parem juhtimine” teeb komisjon ettepaneku koondada jõupingutused suurima kasvupotentsiaaliga sektoritele (vt IP/12/587 ja MEMO/12/427). Aastatel 2012–2013 on selleks välja valitud teenindussektor ja võrgutööstus, mille puhul komisjon kutsub liikmesriike üles direktiivide ülevõtmisega mitte mingil juhul hilinema ega eksima. Omalt poolt pakub komisjon tõhusamat ülevõtmisalast abi, et leida lahendus võimalikele probleemidele.

Komisjon pakub ka meetmeid teenindussektori toimimise parandamiseks. See on oluline, sest teenuste direktiiviga reguleeritavate teenuste panus ELi SKPsse on üle 45% ja direktiivil peab olema kandev roll majanduskasvu edendamisel (vt IP/12/587 ja MEMO/12/429), eelkõige äriteenuste, ehitus- ja turismisektoris. Majandusanalüüsist, mis on koostatud liikmesriikide poolt teenuste direktiivi rakendamisel tehtud edusammude hinnangu alusel, selgub, et direktiivi rakendamine suurendab järgmise 5–10 aasta jooksul ELi SKPd kuni 0,8%. See näitaja võiks suureneda 2,6%–ni, kui liikmesriigid avaksid aktiivsemalt oma turud direktiiviga hõlmatud teenustele.

Käesoleval aastal täitub 20 aastat ühtse turu loomisest. Ühtse turu akti täienduseks on komisjonil kavas esitada 2012. aasta lõpuks teine meetmete kogum, mille eesmärk on vähendada turu killustatust ja kõrvaldada allesjäänud takistused teenuste vaba liikumise, innovatsiooni ja loometegevuse eest. „Ühtse turu akti nr 2” vastuvõtmine on kavandatud 2012. aasta sügiseks ja akt sisaldab uusi vahendeid majanduskasvu, konkurentsivõime ja sotsiaalse arengu edendamiseks. Samuti korraldab komisjon oktoobris 2012 ühenädalase ürituse nimetusega „Uus majanduskasv”, mille raames toimub ka teine iga-aastane ühtse turu foorum, kus vahetatakse arvamusi ühtse turu tuleviku kohta.

Lisateave:

Ühtse turu akt: http://ec.europa.eu/internal_market/smact/

Brošüür „Single Market Act: Together for new growth”

Digitaalne ühtne turg [CNECT]

Möödunud aastal astuti mitu tähtsat sammu, millest mõnel oli vahetu mõju. Nende hulgas oli uus mobiilside rändlusteenuste määrus (vt MEMO/12/316), määrus e-allkirjade ühtlustamiseks ja e-identimise süsteemide koostalitlusvõimeliseks muutmiseks (vt IP/12/558) ning e-kaubanduse mahu suurendamise kava (vt IP/12/10). Nende meetmetega toetatakse digitaalmajandust, mis kasvab igal aastal 12%.

Lisaks tuleb võtta täiendavaid seadusandlikke meetmeid, et võimaldada välja kujundada tõeline digitaalne ühtne turg. Piltlikult öeldes on turu vundamendiks kiire lairibaühendus, nagu see on kavas välja ehitada Euroopa Ühendamise Rahastu (vt IP/12/583) kaudu, ja ehituskivideks pilvandmetöötlus.

Eelolevatel nädalatel esitletakse ELi pilvandmetöötluse strateegiat, mis põhineb uutel andmekaitse eeskirjadel. Strateegiaga võimaldatakse luua Euroopas 2015. aastaks kaks miljonit uut töökohta.

Lisaks on edaspidi kavas ühtlustada autoriõiguste, e-maksete, e-hangete, e-arvete ja interneti turvalisuse eeskirju.

Digitaalse ühtse turu kujundamise eesmärk on tagada Euroopale pikaajaline konkurentsivõime. Praegused ja tulevased ettepanekud aitavad kaasa tootmissektori tegevuse säilitamisele Euroopas, tervisesektori jätkusuutlikkuse parandamisele, eelarvepuudujäägi vähendamisele jne. Eeskirjade ühtlustamine võimaldab võtta kasutusele standardid, kujundada välja koostalitlusvõime ja rakendada ühiseid õiguslikke tavasid ning aidata seega suurendada tootlikkust. Näiteks võib tuua kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrkude standardi kasutuselevõtu, mis on aidanud Euroopal saavutada alates 1990. aastatest juhtpositsiooni üleilmses mobiilsidetööstuses, mille aastakäive on 250 miljardit eurot.

Regulatiivne koormus

ELi majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020” rõhutatakse seda, kui tähtis on parandada ettevõtluskeskkonda muu hulgas aruka reguleerimise ja regulatiivse koormuse vähendamise kaudu, et suurendada Euroopa ettevõtjate konkurentsivõimet maailmas. Möödunud aasta novembris tegi komisjon algatuse regulatiivse koormuse vähendamiseks eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks ning ELi õigusaktide kohandamiseks mikroettevõtjate vajadustele (vt IP/11/1386). VKEd annavad majanduskasvu suure panuse – nende osakaal kõigi ettevõtjate hulgas on 99% ja nende arvel on kaks kolmandikku erasektori töökohtadest. Nende kasvupotentsiaali ärakasutamine toob ELi majandusele ainult kasu.

Komisjoni püüdlused regulatiivset koormust vähendada said alguse möödunud aastakümnel. Jaanuaris 2007 esitas komisjon tegevuskava, mille eesmärk oli vähendada ettevõtjatele ELi õigusaktidest tulenevat halduskoormust 2012. aastaks 25%. Euroopa Ülemkogu kiitis kava heaks märtsis 2007. Ettevõtluskeskkonna parandamine ja bürokraatia vähendamine on ühine eesmärk, mida saab saavutada ainult ELi institutsioonide ja liikmesriikide koostöö kaudu.

Euroopa Komisjon on juba ette pannud meetmed, mille abil oleks võimalik vähendada bürokraatiat kuni kolmandiku võrra ehk säästa üle 40 miljardi euro. Näiteks võib komisjoni ettepanek käibemaksu e-arvete kasutuselevõtmise kohta tuua kasu 22 miljonile maksukohustuslasest ELi ettevõtjale, kes hoiaksid kokku ligikaudu 18,4 miljardit eurot (vt IP/10/1645), ning komisjoni 2009. aasta veebruari ettepanek, millega vabastatakse mikroettevõtjad teatavate raamatupidamiseeskirjade järgimisest, aitab kokku hoida ligikaudu 6,3 miljardit eurot (vt IP/09/328).

Energiaturg [ENER]

Liikmesriigid on võtnud kohustuse kujundada 2014. aastaks välja ühtne energiaturg. Selleks et energia siseturg saaks toimida, peab valitsema õiguskindlus, mis võimaldab teha investeeringuid nii energia tootmisse kui ka infrastruktuuri, nii taastuvatesse energiaallikatesse kui ka energiatõhususse.

Sellise õiguskindluse loomise aluseks on energia siseturgu käsitlevad ELi õigusaktid. Need sisaldavad sätteid energiaturgude nõuetekohase toimimise kohta ja uusi eeskirju tootmis- ja jaotusvõrgu eraldamise kohta ning nendega hõlbustatakse piiriüleste investeeringute tegemist.

Taastuvenergia direktiiviga on kehtestatud kõikidele liikmesriikidele siduvad eesmärgid, mille täitmise korral peaks taastuvenergia üldine kasutamine ELis suurenema 2020. aastaks 20%. Komisjoni hiljutises teatises taastuvenergia strateegia kohta on käsitletud võimalusi taastuvate energiaallikate integreerimiseks Euroopa süsteemi ka pärast 2020. aastat (vt IP/12/571).

Euroopa Parlamendis ja nõukogus äsja heaks kiidetud energiatõhususe direktiivi eesmärk on aidata liikmesriikidel tugevdada jõupingutusi energia tõhusamaks kasutamiseks energiaahela kõikides etappides alates energia muundamisest ja jaotamisest kuni lõpptarbimiseni (vt MEMO/12/433).

Lisaks õiguslikele tagatistele vajab piiriülese turu areng ka rahalist toetust, iseäranis majandusliku ebakindluse perioodil. Euroopa Ühendamise Rahastu energeetikaportfellist rahastatakse projekte, mis aitavad täita lünki Euroopa energiastruktuuris. On tehtud ettepanek investeerida 9,1 miljardit eurot üleeuroopaliste võrkude väljaarendamisse (vt IP/11/1200 ja MEMO/11/710).

Innovatsioon: majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimine [RTD]

Euroopa Komisjoni innovatsiooniliidu strateegiaga edendatakse konkurentsivõimet ja tööhõivet innovatsiooni parema rahastamise ja paremate raamtingimuste loomise kaudu. ELi praeguse teadusuuringute raamprogrammi, nn seitsmenda raamprogrammi (RP7) raames investeeritakse teadusuuringutesse ja innovatsiooni seitsme aasta jooksul 55 miljardit eurot ja antakse otsetoetust ligikaudu 17 000 VKE-le. RP7 riskijagamisrahastust eraldatakse Euroopa Investeerimispanga kaasabil üle 10 miljardi euro innovatsiooni tehtavateks erainvesteeringuteks ning sellest vähemalt 1 miljard eurot on ette nähtud VKEdele. RP7 raames ning tänu avaliku ja erasektori partnerlustele on Euroopa tõusnud maailmas esirinda olulisemate tehnoloogiate, näiteks innovatiivsete ravimite, keskkonnasäästlike õhusõidukite, nanoelektroonika ja manussüsteemide arendajana.

Komisjon esitab juulis soovitused Euroopa teadusruumi väljakujundamise kohta. Ühise teadusruumi loomise eesmärk on optimeerida üleeuroopalisi teadusuuringuid ja üleeuroopalist innovatsiooni, eemaldada tõkked teadlaste liikuvuselt ja ideede levikult kogu Euroopas ning tugevdada kõrgkoolide ja ettevõtjate vahelisi sidemeid. ELi liikmesriigid teevad praegu koostööd 10 ühise uurimisprogrammi raames, tegeledes selliste küsimustega nagu Alzheimeri tõve ravi, ning teevad investeeringuid 48 prioriteetsesse teadusuuringute infrastruktuuri projekti, mis hõlmavad näiteks kliinilisi uuringuid, bioloogilist mitmekesisust ja päikeseenergiat. 10 neist projektidest on praegu rakendamisel ning 16 projekti rakendamist on kavas alustada käesoleval aastal.

Komisjon on teinud ettepaneku suurendada innovatsiooni rahastamist ELi järgmisest eelarvest programmi Horisont 2020 raames 80 miljardi euroni (vt MEMO/11/848). Selle uue, lihtsustatud programmi raames koondatakse kogu ELi tasandi toetus alates teadusuuringuteks ettenähtud toetusest kuni turustamistoetuseni, ning luuakse uued võimalused kiiresti kasvavatele, innovatiivsetele ettevõtjatele.

Lisateave innovatsiooniliidu kohta:

http://ec.europa.eu/research/innovation-union/index_en.cfm

Lisateave programmi Horisont 2020 kohta: http://ec.europa.eu/research/horizon2020/index_en.cfm?pg=home

Euroopa patendireform [MARKT]

Euroopa Ülemkogu peaks 28. ja 29. juunil jõudma lõplikule kokkuleppele ühes tähtsamatest ja kauem vaetud innovatsiooni edendamise vahenditest – tõelises Euroopa patendisüsteemis, mis hõlmab ühtset Euroopa patenti ja ühist patendikohust. Ettepaneku aluseks on tõhustatud koostöö (vt IP/11/470). Ülemkogu on kokku leppinud kõiges peale kohtu asukoha.

Pärast heakskiitmist muudab Euroopa Liidu patent uuenduste patentimise Euroopas lihtsamaks ja odavamaks, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. 25 liikmesriigis võetakse kasutusele ühtne patent, mille saamiseks tuleb ilma täiendavate bürokraatlike formaalsusteta esitada üks taotlus. Hispaania ja Itaalia, kes selles tõhustatud koostöös ei osale, võivad vastavalt aluslepingu sätetele uue süsteemiga ühineda igal ajal pärast selle kasutuselevõtmist.

Ühtne patent on oluline samm ELi mahajäämuse ületamiseks võrreldes USA või Hiinaga: patendikaitse saamine igas ELi riigis eraldi maksab kokku kuni 36 000 eurot võrreldes 2000 euroga USAs ja kõigest 600 euroga Hiinas.

Euroopa lihtsustatud patendisüsteem on väga tähtis vahend innovatsiooni edendamiseks ning teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute suurendamiseks Euroopas. Lihtsustatud tõlkekorraldus ühtse patendi puhul võimaldab patenditaotlejatel kokku hoida kuni 80% praegusest kuludest ja suunata rohkem vahendeid teadustegevusse.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/patent/index_en.htm

Euroopa Investeerimispanga kapital [ECFIN]

Euroopa Investeerimispanga (EIP) näol on ELil majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks oma mõjukas institutsioon. EIP, kelle laenuandmisvõime on mitu korda suurem kui Maailmapangal, on mänginud alates 2008. aastast kriisiga toimetulekul tähtsat rolli. Paraku ei võimalda panga praegune kapital teha enam. Selleks et EIP saaks anda majanduskasvu ja tööhõive edendamisse suurema panuse, tuleb tema kapitalibaasi tugevdada, st panga aktsionärid ehk liikmesriigid peavad tegema suuremaid sissemakseid. President Barroso kutsus liikmesriike seda tegema juba oma 2011. aasta kõnes, mis käsitles olukorda Euroopa Liidus (vt KÕNE/11/607).

Panga sissemakstud kapitali suurendamine 10 miljardi euro võrra võimaldaks EIP-l suurendada laenude andmist järgmise kolme kuni nelja aasta jooksul 60 miljardi euro võrra ning see omakorda aitaks ligi meelitada teisi rahastajaid, kes investeeriksid uutesse projektidesse kokku 180 miljardit eurot. Lisaks on komisjon ja EIP teinud ettepaneku kasutada ELi eelarvet, et võimendada risikijagamisvahendite kaudu EIP grupi finantseerimisvõimet. Seejuures võib tugineda teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna olemasolevatele skeemidele ning infrastruktuuriga seotud projektivõlakirjadele, samuti võib väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamisel tugineda struktuurifondidele.

President Barroso ja EIP president Hoyer saatsid 21. juunil Euroopa Ülemkogu liikmetele kirja, milles nad soovitasid EIP kapitali suurendada (vt MEMO/12/470).

Projektivõlakirjade algatus [ECFIN]

Komisjon esitas 19. oktoobril 2011 ettepaneku projektivõlakirjade algatuse kohta. Algatusel oli kaks eesmärki: anda uut hoogu projektivõlakirjade turgudele ja aidata infrastruktuuriprojektide läbiviijatel saada erasektorist pikaajalist rahalist toetust (vt IP/11/236 ja MEMO/11/707).

Komisjon käivitab 2012. ja 2013. aastal praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames katseetapi. Selleks muudetakse üleeuroopalisi võrke (TEN) käsitlevat määrust ning konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi käsitlevat otsust, et kasutada kokku kuni 230 miljoni euro ulatuses kõnealuste programmide eelarveridadel olevaid vahendeid. Ettepaneku üle peavad juulis hääletama Euroopa Parlament ja nõukogu. Eelarvest eraldatav kogusumma 230 miljonit eurot kombineeritakse EIP-lt saadavate rahaliste vahenditega. Kordistavat toimet ja krediidikvaliteedi parandamist arvesse võttes hindab komisjon, et katseetapis võivad projektivõlakirjad aidata teha investeeringuid kuni 4,6 miljardi euro ulatuses. 2014.–2020. aasta finantsraamistikus on projektivõlakirjade algatus Euroopa Ühendamise Rahastu lahutamatu osa.

Struktuurifondide kasutamine [REGIO/EMPL]

Euroopa Komisjon on ühtekuuluvuspoliitika kui ELi peamise majanduskasvu investeerimise poliitika raames teinud alates 2009. aasta aprillist sularahaprobleemidega liikmesriikidele ettemakseid kokku 11,25 miljardit euro ulatuses, et nad suudaksid kiiresti investeerida majanduskasvu edendamise projektidesse.

Lisaks on kohandamisprogrammi kohaldavatele riikidele, kellele antakse spetsiaalset makromajanduslikku abi (praegu Portugal, Rumeenia, Läti, Iirimaa ja Kreeka), alates 2011. aastast pakutud võimalust alandada riiklikku kaasrahastamismäära 10 protsendipunkti võrra, et muuta nende jaoks lihtsamaks projektide elluviimiseks vajalike vahendite hankimise (vt IP/11/942). Selleks et kiirendada projektide elluviimise otsuste tegemist, on komisjonilt heakskiitu vaja küsida ainult selliste projektide puhul, mille kogumaksumus on üle 50 miljoni euro (kuni 2010. aasta juunini oli see künnis 25 miljonit eurot).

Projektide elluviimise hõlbustamiseks on menetlusi mitmel moel lihtsustatud ning liikmesriikidele on osutatud spetsiaalset haldusabi, et aidata neil kohandada oma haldussüsteeme ELi eeskirjadele. Komisjon saatis ajavahemikus 2012. aasta veebruarist maini kaheksasse liikmesriiki, milles noorte töötus on kõige suurem (Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Portugal ja Slovakkia), töörühmad, kes aitasid neil liikmesriikidel jaotada ümber ELi struktuurifondide vahendeid kokku ligikaudu 7,3 miljardi euro ulatuses, tuues niimoodi kasu üle 460 000 noorele (vt MEMO/12/100, töörühmade tegevuse tulemused).

Kreekas koostati ametlik loetelu 181 prioriteetsest suurprojektist investeeringute koguväärtusega 115 miljardit eurot. Projektid peaksid aitama luua kuni 110 000 uut töökohta (vt IP/12/549).

ELi eelarve majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks [BUDG]

Komisjoni ettepanekus eelarveperioodiks 2014–2020 on juttu sellest, et ELi tulevastest eelarvetest tuleks veelgi rohkem toetada töökohtade loomist edendavat majanduskasvu. Ehkki üldised ülemmäärad külmutatakse 2013. aastaks kokkulepitud tasemel, kutsutakse järgmist mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas ettepanekus üles suurendama toetust neile valdkondadele, mis võivad Euroopa majanduskasvu eriti jõudsasti edendada (vt IP/11/799).

Jätkusuutlik majanduskasv saab alguse meie linnadest ja maapiirkondadest. Märkimisväärsed summad majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamiseks (376 miljardit eurot kogu perioodiks) seotakse tihedamalt strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega. Uued tingimuslikud sätted tagavad, et ELi rahastamine on orienteeritud tulemustele ja sellega luuakse liikmesriikidele tugevad stiimulid nimetatud strateegia eesmärkide edukaks saavutamiseks. Iga liikmesriigiga sõlmitakse partnerlusleping, millega tagatakse, et nii liikmesriik kui ka EL suurendab rahastamist.

Euroopa Ühendamise Rahastu kui uue rahastamisvahendi eesmärk on edendada kogu Euroopale väärtust andvate infrastruktuuriprojektide elluviimist (vt IP/11/1200). Rahastu sisaldab 50 miljardit eurot ja selle raames on koostatud esialgne loetelu transpordi-, energeetika- ja infotehnoloogiaprojektidest, mis aitavad Euroopat ühendada. Selline majanduskasvu soodustav ühendamine annab parema juurdepääsu siseturule ja aitab kaotada isolatsiooni jäänud „saarekesed” majanduses. Euroopa Ühendamise Rahastu pakub võimalusi kasutada innovatiivseid rahastamisvahendeid enamate investeeringute tegemise kiirendamiseks ja kindlustamiseks, kui seda oleks võimalik saavutada üksnes avaliku sektori vahenditest rahastamise korral. Komisjon soodustab ELi projektivõlakirjade kasutamist, et kõnealuste oluliste projektide elluviimisele hoogu juurde anda.

Järgmise seitsme aasta jooksul suurendatakse märkimisväärselt teadustegevusse ja innovatsiooni suunatavaid investeeringuid. Ühine ELi strateegia Horisont 2020 kogumahuga 80 miljardit eurot aitab suurendada Euroopa üleilmset konkurentsivõimet ning luua töökohti ja ideid tulevikuks. Sellesse koondatakse kõik valdkondlikud projektid, et teha lõpp killustatusele, ja tagatakse, et ELi rahastatud projektid täiendaksid ja aitaksid kooskõlastada liikmesriikide tegevust (vt IP/11/848).

Komisjon teeb ka ettepaneku tugevdada hariduse ja kutseõppe programme. Praeguste vahendite killustatusest jagusaamiseks teeb komisjon ettepaneku luua 15,2 miljardi euro suuruse eelarvega hariduse, kutseõppe ja noorsoo integreeritud programm, mis oleks konkreetselt suunatud oskuste arendamisele ja liikuvusele.

Tööhõive edendamine [EMPL]

Tööhõivemeetmete pakett (vt IP/12/380 ja MEMO/12/252), mida komisjon esitles 18. aprillil, kujutab endast keskpika perioodi tegevuskava, mille alusel EL ja liikmesriigid võtavad meetmeid majanduse elavdamiseks tööhõivet toetaval viisil. Paketiga õhutatakse liikmesriike keskenduma eelkõige töökohtade loomisele tervishoiu ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris ning tegevusele, mis on seotud keskkonnasaaste ja CO2 heitkoguste vähendamisega. Samuti soovitatakse liikmesriikidel vähendada tööjõu maksukoormust ja maksustada selle asemel kõrgemalt keskkonda kahjustavaid tooteid. Paketi raames kutsub komisjon liikmesriike endiselt üles kasutama paremini ELi vahendeid ning pakub neile selleks abi. Eriti soovitab ta kasutada tõhusamalt Euroopa Sotsiaalfondi, mille vahenditega toetatakse inimeste oskuste arendamist, nende harimist, abistamist tööotsingul ja sotsiaalset kaasamist. Euroopa Sotsiaalfondi abiga luuakse igal aastal keskmiselt umbes 2 miljonit töökohta. Lisaks aidatakse inimeste koolitamise kaudu luua töökohti ka kaudselt.

Töötajate liikuvus [EMPL]

Komisjon püüab soodustada liikuvust tõelise ELi tööturu loomise kaudu.

Töötajate liikuvuse suurendamiseks on tarvis kõrvaldada nende vaba liikumise õiguse kasutamist häirivad õiguslikud ja praktilised takistused. Komisjon on teinud ettepanekud näiteks pensioniõiguste ülekandmise parandamiseks (vt MEMO/05/384), piiriüleste töötajate maksustamise lihtsustamiseks ning õiguste ja kohustuste tundmise edendamiseks.

Selleks et tööotsijad leiaksid lihtsamini sobiva töökoha ning et ühe riigi tööotsijad saaksid oma oskuste ja kogemuste alusel kandideerida vabadele töökohtadele teistes riikides, kavatseb komisjon muuta Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES tõeliseks töökoha leidmise ja värbamise vahendiks Euroopas. Selleks on kavandatud, et (alates 2013. aastast) saab ise veebi kaudu esitada tööpakkumisi ja töökohale kandideerimise avaldusi ning et kasutajatel on Euroopa tööpakkumistest pidev geograafiline ülevaade. Alates 21. maist on kõikide liikmesriikide 18–30aastastel noortel, kes otsivad tööd teistes liikmesriikides, tänu katseprojektile „Sinu esimene EURESi töökoht” võimalik otsida teavet ja saada abi töökoha leidmisel, samuti saavad nad taotleda rahalist toetust töökohale kandideerimise või koolituskulude katmiseks. Projekti algetapis soovitakse parandada 5000 inimese piiriülest liikuvust.

Maksupoliitika [TAXUD]

Maksustamist käsitatakse eelkõige tulude saamise vahendina. Ent vähemalt sama oluline on mõju, mida maksustamine avaldab konkurentsivõimele, tööhõivele ja majanduskasvule.

2012. aasta Euroopa poolaastal keskendus komisjon sellele, kuidas liikmesriigid saaksid muuta oma maksusüsteeme nii, et need aitaksid rohkem soodustada majanduskasvu. Selleks võiks näiteks vähendada tööjõu maksukoormust ja keskenduda rohkem keskkonnamaksudele (vt riigipõhised soovitused).

ELi tasandil on komisjon teinud energia maksustamise direktiivi ettepaneku. Direktiiviga toetatakse maksukoormuse nihutamist tööjõult keskkonnale, rohelist majandust ning ELi energia- ja kliimaeesmärke (vt IP/11/468). Direktiivi rakendamine võib aidata luua 2030. aastaks miljon uut töökohta.

Ettevõtluskeskkonna parandamiseks tegi komisjon 2011. aasta märtsis ettepaneku võtta kasutusele ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas (vt MEMO/11/171). See aitab muuta piiriülese ettevõtlusega tegelemise hulga lihtsamaks ja odavamaks, võimaldades ühtseid eeskirju maksustatava kasumi arvutamiseks ja asjaajamist ettevõtja peamise asukohaliikmesriigi maksuhaldurite kaudu (s.t „kõik ühest kohast” süsteemi kasutades). Konkurentsivõimelisema ettevõtluskeskkonna loomiseks on hiljuti tehtud veel muid ELi algatusi, sealhulgas on avaldatud teatis topeltmaksustamise kohta (vt IP/11/1337) ja teatis käibemaksu tuleviku kohta (vt IP/11/1508).

Liikmesriikide tõhustatud koostöö raames on kavas kehtestada finantstehingute maks, mis võib kujuneda oluliseks tuluallikaks, anda panuse suurema finantsstabiilsuse saavutamisse ja aidata taastada usaldust pankade vastu (vt IP/11/1085).

Selleks et saada tagasi maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõttu kaduma läinud miljardid eurod, on komisjon teinud ettepaneku võtta hulk konkreetseid meetmeid nii liikmesriikide, ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil (vt IP/12/697 ja MEMO/12/492) ning tal on kavas töötada 2012. aasta lõpuks välja üldine lähenemisviis maksuparadiiside ja agressiivsete maksuplaneerijate suhtes.

Nõukogus on praegu käsil ELi hoiuste intresside maksustamise direktiivi täiendamise ettepaneku ja viie ELi mittekuuluva riigiga karmimate hoiuste maksustamise lepingute sõlmimise volituste arutamine (vt MEMO/12/353) ning komisjon õhutab nõukogu neid dokumente kiiresti vastu võtma, sest need kujutavad endast olulisi vahendeid võitluses maksudest kõrvalehoidumise vastu.

Kaubandus [TRADE]

Euroopa majanduse elavdamise kava üks põhitala on väliskaubandus. Majanduskasvu ja tööhõive edendamisel on kesksel kohal turgude avamine vabakaubanduslepingute kiirema sõlmimise teel. Hoolimata Euroopa püüdlustest viia lõpule Doha läbirääkimistevoor, on mitmepoolse tasandi edusammud väga aeglased. Seepärast on Euroopa suurendanud oma jõupingutusi uute vabakaubanduslepingute alaste läbirääkimiste alustamiseks ning käimasolevate läbirääkimiste lõpetamiseks: 1. juulil 2012 täitub üks aasta ELi-Lõuna-Korea vabakaubanduslepingu sõlmimisest, tänu millele suurenes ELi eksport Koreasse 2011. aastal 16%. Volinik De Gucht on seadnud prioriteediks püüda lõpule viia läbirääkimised Kanada, samuti aga Singapuriga, mis on värav Kagu-Aasiasse. Kõnealuses piirkonnas peab EL läbirääkimisi veel India ja Malaisiaga ning alustas hiljuti kaubandusläbirääkimisi Vietnamiga (vt IP/12/689). Hiinaga loodab EL alustada läbirääkimisi investeerimislepingu üle ja komisjon taotleb peagi liikmesriikidelt volitusi läbirääkimiste alustamiseks Jaapaniga. Transatlantilise kaubanduspiirkonna loomist silmas pidades kiitsid USA president Obama, komisjoni president Barroso ja Euroopa Nõukogu eesistuja Van Rompuy hiljuti heaks ELi ja USA kõrgetasemelise tööhõive ja majanduskasvu töörühma vahearuandes kirjeldatud edusammud (vt MEMO/12/462). Käesoleval aastal on sõlmitud kaubanduslepingud Peruu ja Colombia (vt IP/12/690) ning Kesk-Ameerikaga. Läbirääkimised on käimas meie Ladina-Ameerika partneritega, Mercosuri riikidega. Samuti tihendab EL suhteid naaberriikidega nii lõunas kui ka idas. Idanaabritest on hiljuti laiaulatuslik leping sõlmitud Ukrainaga.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site