Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

MEMO

Brüssel, 22. juuni 2012

Pangandusliit

Komisjoni usub, et ELi majandus- ja rahaliidu tuleviku suhtes on vaja selget pikemajalist visiooni, et reformid ja otsused, mida EL ja liikmesriigid peavad praeguste probleemide lahendamiseks vastu võtma, tehtaks õiges suunas.

Seepärast on komisjon praeguse kriisi ühe parandusmeetmena toetanud tihedamat majandusintegratsiooni. See uus etapp Euroopa integratsioonis täiendab ELi rahaliitu. Sellega seoses on komisjon välja pakkunud pangandusliidu idee.

Euroopa pangandusliit ei ole veel uus õiguslik vahend. See on kaugemale ulatuv poliitiline visioon ELi tihedamast integratsioonist, mille aluseks on tähtsamad sammud, mis on viimasel ajal pangandussektori reguleerimise tugevdamiseks astutud.

Pangandusliidu idee esitas president Barroso 23. mail viimasel mitteametlikul Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Sellest peale on idee pälvinud poliitilistes debattides palju tähelepanu ning see on tähtsal kohal järgmise Euroopa tippkohtumise päevakavas.

Majandus- ja rahaliidu tugevdamine ja pangandusliidu loomine toob täit kasu üksnes siis, kui kujundatakse välja fiskaalliit.

Järgmisel, 28.–29. juunil toimuval Euroopa Ülemkogul esitab Euroopa Ülemkogu eesistuja aruande, mis on valminud tihedas koostöös Euroopa Komisjoni presidendi, eurorühma eesistuja ja Euroopa Keskpanga presidendiga. Selle aruande koostamisel arutatakse põhjalikumalt tihedama majandusintegratsiooni peamisi alustalasid, nagu pangandusliit ja fiskaalliit, ning töömeetodeid.

Kui visiooni osas jõutakse poliitilise kokkuleppeni, paneb komisjon ette selle rakendamiseks vajalikud meetmed. Komisjon võib teha ettepanekud juba 2012. aasta sügisel. Samuti soovib komisjon, et nõukogu ja Euroopa Parlament kiirendaksid juba töös olevaid õigusakte puudutavate otsuste vastuvõtmist.

1. Panganduse reguleerimine ELis: mida me oleme ära teinud?

Alates kriisi puhkemisest on Euroopa Komisjon esitanud ligikaudu 30 ettepanekut, millega püütakse parandada finantssüsteemi reguleerimist ja toetada reaalmajandust. See on kindel alus tulevase pangandusliidu loomiseks. Samuti on komisjon aidanud tugevdada pangandussektori finantsstabiilsust riigiabi kontrollimise poliitika ning erinevate stabiilsus- ja kohandamisprogrammide kaudu.

Komisjon on võtnud järgmisi meetmeid:

1.1 Meetmed pangandusjärelevalve integreerimiseks:

  • Järelevalvesüsteemile pandi alus 1. jaanuaril 2011, mil loodi kolm Euroopa järelevalveasutust:

  • Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), kes tegeleb pankade järelevalvega, sh pankade rekapitaliseerimise järelevalvega,

  • Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), kes tegeleb kapitaliturgude järelevalvega

  • ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), kes tegeleb kindlustusettevõtete järelevalvega.

Kõigis kolmes järelevalveasutuses on esindatud 27 riiklikku järelevalveametnikku. Nende ülesanne on aidata välja töötada finantsvaldkonna reguleerimise ühtsed eeskirjad, lahendada piiriüleseid probleeme, ennetada riskide kuhjumist ning aidata taastada usaldust. Igal järelevalveasutusel on oma konkreetne ülesanne: näiteks ESMA on reitinguagentuuride üle järelevalvet teostav ELi järelevalveasutus, EBA ja EIOPA viivad läbi stressiteste nende vastavates valdkondades. EBA on teostanud muu hulgas järelevalvet ELi pankade praeguse rekapitaliseerimise üle. ESMA võib keelata tooted, mis ohustavad finantssüsteemi üldist stabiilsust hädaolukorras.

Lisaks on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule antud ülesanne teostada makrotasandi usaldatavusjärelevalvet finantssüsteemi üle Euroopa Liidus.

Selline uus finantsjärelevalve raamistik on olnud kasutusel alates 2010. aasta novembrist.

EBA on teinud head tööd ning tõestanud kiiresti oma usaldusväärsust uue asutusena. EBA tööd hinnates tuleb arvesse võtta eeskirju, mille nõukogu ja Euroopa Parlament on sellele asutusele kehtestanud. Praegu jääb suurem osa pangandusjärelevalvest riiklike järelevalveasutuste kanda ning EBA-l on koordineerija roll. On selge, et tulevikus on vaja kehtestada vahetud järelevalvevolitused ELi tasandil.

Lisateabe saamiseks finantsjärelevalve kohta vt MEMO/10/434.

1.2 Pangandussüsteemi tugevdatakse …

… tagades parema kapitaliseerituse:

Kriisi puhkemisel ei olnud pankadel nii mahult kui ka kvaliteedilt piisavat kapitali, mis tingis enneolematu riigipoolse toetuse andmise. Eelmise aasta juulis (IP/11/915) (MEMO/11/527) pankade kapitaliseerimise kohta esitatud ettepanekuga („kapitalinõuete direktiiv IV”) käivitas komisjon protsessi, millega võetakse Euroopa Liidus kasutusele G20 riikide poolt kokku lepitud uued pankade kapitali käsitlevad rahvusvahelised standardid (laiemalt tuntud kui Basel III kokkulepe). Juhtroll on selles vallas Euroopal, kus neid eeskirju kohaldatakse üle 8 000 panga suhtes, kelle valduses on 53 % maailma varadest. Komisjoni ettepanekud on praegu nõukogus ja Euroopa Parlamendis arutlusel ning komisjon loodab, et peagi jõutakse kokkuleppele.

Samuti soovib komisjon kasutusele võtta juhtimisraamistiku, millega antakse riiklikele järelevalveasutustele uued õigused pankade tähelepanelikumaks jälgimiseks ning võimalike sanktsioonide kehtestamiseks riskide tuvastamise korral, näiteks võivad nad vähendada krediiti olukorras, mis näib viivat mulli tekkimiseni. Euroopa järelevalveasutused sekkuksid näiteks juhul, kui riiklikel järelevalveasutustel on erimeelsusi piiriülestes küsimustes.

Lisateavet pankade kapitaliseerimist käsitlevate ELi meetmete kohta vt IP/11/915.

 lihtsustades pangandussektori restruktureerimist:

Kõigile liikmesriikidele, kes on saanud rahvusvahelist finantsabi, on koos poliitikanõuetega seatud ranged finantssektorit käsitlevad tingimused.

Pangandussektoris nõutavate poliitikameetmete hulka kuulub elujõuetute asutuste nõuetekohane likvideerimine ning elujõuliste pankade restruktureerimine. Rangemad kapitalinõuded, pankade rekapitaliseerimine, stressitestid, finantsvõimenduse vähendamise eesmärgid ning regulatiivse- ja järelevalveraamistiku tugevdamine on samuti olnud üks osa poliitikaalgatustest. Neid stabiliseerimismeetmeid on kõige lihtsam rakendada rahvusvahelise finantsabi raames, kuigi need ei puuduta ainult programmiriike.

Lisaks tuleb meeles pidada, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist (EFSF) saab programmivälistele euroala liikmesriikidele anda laenu finantsasutuste rekapitaliseerimiseks vastavalt kohaldatavatele tingimustele, mis võivad olla asutusepõhised või horisontaalsed ning hõlmavad riigi finantssektori struktuurset reformimist.

Pankade programmikohane restruktureerimine toimub kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega.

Konkreetseid näiteid pangandussektori meetmetest, mida on võetud makromajanduslike kohandamisprogrammide või maksebilansi abiprogrammide raames

Kreekas on pankade rekapitaliseerimiseks eraldatud 50 miljardit eurot Kreeka stabiilsusfondi (Hellenic Stability Financial Fund). Portugalis on pankade maksevõime toetusfondi 12 miljardit eurot eraldatud sihtotstarbelisele kontole keskpangas.

Maksebilansi toetust saanud euroalavälistest riikidest hõlmas Läti programm ka 600 miljoni euro suuruses vahendeid pankade toetuseks. Finantsvahendid on osa finantsabipakettidest, mille eesmärk on stabiliseerida finantssektorit peamiselt pankade programmikohase restruktureerimise kaudu.

Lisateavet programmide kohta vt:

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu_borrower/greek_loan_facility/index_en.htm

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu_borrower/portugal/index_en.htm

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu_borrower/balance_of_payments/latvia/latvia_en.htm

… kaitstes paremini pangahoiuseid:

ELi õigusaktidega on pangahoiused igas liikmesriigis kuni 100 000 euroni hoiustaja kohta juba tagatud juhul, kui pank muutub maksejõuetuks. Finantsstabiilsuse seisukohast hoitakse sellise tagatisega ära olukord, kus hoiustajad hakkaksid paaniliselt raha pangast välja võtma, ning sellega välditakse raskeid tagajärgi majandusele.

2010. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku minna veelgi kaugemale ning ühtlustada ja lihtsustada kaitstud hoiuseid, kiirendada skeemide raames tehtavaid väljamakseid ja parandada skeemide rahastamist, eelkõige hoiuste tagamise skeemide eelrahastamise ja kohustusliku vastastikuse laenuandmissüsteemi kaudu. Eesmärk on, et raskustesse sattunud riiklik hoiuste tagamise skeem võib teise liikmesriigi fondilt laenu võtta. See oleks esimene samm üleeuroopalise hoiuste tagamise skeemi poole. Kõnealust ettepanekut arutatakse endiselt nõukogus ja parlamendis teisel lugemisel. Komisjon kutsub seadusandjaid üles kiirendama kõnealust ettepanekut käsitlevat kaasotsustamismenetlust ja säilitama vastastikuse laenuandmissüsteemi.

Viimastel aastatel on riiklikud ametiasutused mitme pangakriisi juhtimisel loonud makseraskustesse sattunud panga põhjal uue struktuuri ning kandnud mõned sellise panga tähtsamad funktsioonid, nagu hoiuste tagamine, sellele struktuurile üle. Selline probleemide lahendamise mehhanism tagab, et hoiustajad ei kaota mingil juhul oma sääste. Näiteks Northern Rock pank jagati kaheks: heaks pangaks, kus on hoiused ja probleemideta hüpoteeklaenud, ning halvaks pangaks, kus vähenenud väärtusega laenud likvideeritakse.

Lisateavet hoiuste tagamise Euroopa süsteemi käsitleva komisjoni ettepaneku kohta vt IP/10/918.

… vaadates üle riigiabi kontrolli:

Kuidas komisjon on kontrollinud pankadele kriisi ajal antud riigiabi?

Kui finantsturud olid kokku kukkumas, oli mõne poliitiliste otsuste tegija arvamus selline, et jätame ühised eeskirjad kõrvale ning tegutseme omapead. Ilma ELi tasandil koordineerimiseta oleksime võib-olla näinud võidujooksu toetustele, kapitali massilist ülekandmist ühest riigist teise ning võib-olla sellisel kujul siseturu lõppu.

Võtsime kiiresti kasutusele kriisiaegsed eeskirjad. 2008. aasta sügisel avaldas komisjon kiiresti suunised, milles selgitati, kuidas liikmesriigid peaksid toetama raskustesse sattunud pankasid või ettevõtjaid kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. Need suunised põhinesid Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punktil b, mille alusel võib lubada riigiabi „mõne liikmesriigi majanduses tõsise häire kõrvaldamiseks”.

Esimene teatis võeti vastu 2008. aasta oktoobris ning selles esitati toetuskavade aluspõhimõtted. Näiteks peab toetus olema ajaliselt ja ulatuselt piiratud, samuti tuleb tagada, et toetuskavas osalemine ei põhineks rahvusel ning et toetust saavad pangad ei võidaks uusi kliente üksnes tänu valitsuse toetusele (vt IP/08/1495). Hea näide on Iiri pankade toetuskava, mida muudeti nii, et tagada Iiri majandusele süsteemse tähtsusega pankade võrdne osalemine hoolimata nende päritolust (vt IP/08/1497).

2008. aasta detsembris järgnes teatis pankade rekapitaliseerimise kohta, milles käsitleti pankade rekapitaliseerimise vajadust, maksevõimega seotud küsimusi ja reaalmajanduse krediidivõimalusi (vt IP/08/1901). Veebruaris 2009 võeti vastu teatis langenud väärtusega varade kohta, milles esitati raamistik väärtuseta varadega seotud probleemide käsitlemiseks (vt IP/09/322).

2009. aasta juulis võttis komisjon vastu teatise pankade restruktureerimise kohta, milles ta selgitab, kuidas komisjon hindab pankade restruktureerimiseks antavat toetust. Eesmärk on taastada pankade pikaajaline elujõulisus, jagada päästekulusid pankade vahel ning vältida pankadele antavate suurte toetuste tõttu tekkivaid konkurentsimoonutusi (vt IP/09/1180). Alates 1. jaanuarist 2011 peab iga pank, kes taotleb riigi toetust kapitali või probleemse varaga seotud meetmete kaudu, esitama restruktureerimiskava (mitte ainult raskustesse sattunud pangad, nagu varem).

Näitena sellest, kuidas suurte pankade restruktureerimist nende eeskirjade alusel korraldati, võib tuua KBC (vt IP/09/1730) ja Lloyds (vt IP/09/1728).

Milline on olnud komisjoni praktika praeguse ajani?

Tegelikult on komisjon pankadele antava riigiabi kontrollimisel tegutsenud ELi kriisijuhtimis- ja kriisilahendusasutusena ning püüdnud lahendada struktuurseid probleeme, mis on paljusid pankasid juba ammu enne kriisi puhkemist mõjutanud. Töötame kolme peamise eesmärgi nimel: kindlustada finantsstabiilsus, säilitada siseturu terviklikkus ja tagada, et abisaajate elujõulisus taastuks pikaks ajaks. Restruktureerimine, mida me pankadelt nõuame, lähtub kolmest põhimõttest: pank peab saavutama pikaajalise elujõulisuse ilma, et ta vajaks täiendavat riigi toetust, pank ja selle aktsionärid ning hübriidkapitali omanikud kannavad osa panga restruktureerimiskuludest ning vähendatakse toetusest põhjustatud konkurentsimoonutusi. Näiteks oleme mõnelt pangalt nõudnud, et nad loobuksid ebakindlatest ärimudelitest, mis põhinevad ülemäärasel finantsvõimendusel ning tuginevad liialt lühiajalisele rahastamisele. Muudel juhtudel oleme nõudnud tegevuse vähendamist ja pangastruktuuride lihtsustamist. Juhul, kui sai selgeks, et panga elujõulisust ei ole võimalik taastada, hakati pangakriisi nõuetekohaselt lahendama. Valitsuselt saadud toetus tuleb pankadel aga igal juhul tagasi maksta. See tingimus on väga oluline, kuna sellega vähendatakse ebamoraalse käitumise ohtu ning piiratakse maksumaksja kulusid.

Mõned näited: nende meetmetega on läbi viidud restruktureerimine ja kriisi osaline lahendamine sellistes pankades nagu Hypo Real Estate (vt IP/11/898), Kommunalkredit (vt IP/11/389), ja Northern Rock (vt IP/09/1600). Mõnes Saksamaa liidupangas kasutatud ebakindel ärimudel on näiteks LBBW (vt IP/09/1927) ja HSH (vt IP/11/1047) puhul lõppenud panga põhitegevuse ümberkorraldamisega. WestLB pangas, mille elujõulisust ei olnud võimalik taastada, rakendati kriisilahendust (vt IP/11/1576). Muudel juhtudel on riigid pidanud üle võtma koorma, mis kaasneb süsteemselt tähtsate pankade poolt vastuvõetud valede äriotsustega. Sellisel juhul (nt ING ja Commerzbank) oleme nõudnud tegevuse vähendamist ja pangastruktuuri olulist lihtsustamist (vt IP/09/711).

Kui kaua finantssektori riigiabi käsitlevat kriisikorda kohaldatakse? Mis juhtub pärast seda?

Riigiabi kriisiaegsel kontrollil oli alati kaks eesmärki: ühest küljest tuli kustutada tulekahju; teisest küljest valmistasime ette kriisjärgset stsenaariumi. Algusest peale on seatud restruktureerimist käsitlevaid tingimusi, mille eesmärk on stabiliseerida finantsturgusid ja aidata pankadel jätkata reaalmajanduse finantseerimist. Nende tingimuste hulka kuulub see, et pangad hüvitavad ja lõpuks maksavad tagasi riigi toetuse ning et aktsionärid ja hübriidkapitali omanikud jagavad õiglaselt ebamoraalse käitumise ohu vältimise koormat.

Eesmärk oli minna kriisikorralt üle püsivamatele kriisijärgsetele eeskirjadele 2011. aasta lõpus. Kuid turgudel tekkisid uued pinged, mis sundis kriisikorda 2012. aastal jätkama ning kõigi nelja pangandusvaldkonda käsitleva teatise kohaldamisaega pikendati mõningate muudatustega. Sellega püüti eelkõige tagada riigi jaoks asjakohase tasu saamine, kui liikmesriigid otsustavad rekapitaliseerida oma pangad selliste instrumentide (näiteks lihtaktsiate) abil, mille tulusust ei saa eelnevalt fikseerida, mis on tulevikus üha rohkem tõenäoline. Kokku lepiti ka pankade rahastamisvajadustele antavate garantiide (mis moodustavad praegu põhiosa antud toetustest) eest saadava tasu arvutamise läbivaadatud metoodikas, tagamaks, et pankade makstav tasu kajastaks nende sisemist riski, mitte asjaomase liikmesriigi või turu kui tervikuga seonduvat riski (vt IP/11/1488).

Eeskirjasid kohaldatakse seni, kuni turutingimused seda nõuavad. Niipea kui turutingimused seda võimaldavad, võtab komisjon vastu finantssektorile antavat riigiabi käsitleva püsiva korra.

1.3 Muud Euroopa finantssektori tugevdamiseks võetud meetmed

Lisaks finantssektori järelevalve tugevdamisele, hoiustajate kaitse suurendamisele, finantsettevõtete kapitalinõuete karmistamisele ja pangandussektori kriisijuhtimise parandamisele teeb komisjon tööd selleks, et:

  • kontrollida pangandussektori restruktureerimist Erkki Liikaneni juhitava kõrgetasemelise eksperdirühma abil (vt MEMO/12/129);

  • reguleerida varipangandust (vt IP/12/253);

  • muuta krediidireitingud usaldusväärsemaks (vt IP/11/1355);

  • karmistada riskimaandusfonde (vt IP/09/669), lühikeseks müüki (vt IP/10/1126) ja tuletisinstrumente (vt IP/10/1125) käsitlevaid eeskirju;

  • vaadata läbi finantsinstrumentidega kauplemist (vt IP/11/1219), turu kuritarvitamist (vt IP/11/1217) ja investeerimisfonde (vt IP/10/869) käsitlevad eeskirjad;

  • vähendada vastutustundetust soodustavaid pankade maksutavasid (vt IP/09/1120);

  • reformida auditeerimist (vt IP/11/1480) ja raamatupidamisarvestust (vt IP/11/1238).

2. Ettepanekud, mis peaksid peagi jõustuma:

Pangakriisi lahendamise vahendeid käsitlev ettepanek

Kriisis olevate pankade maksevõime taastamist ja kriisilahendust käsitlev komisjoni ettepanek, mis võeti vastu 6. juunil, on viimane väljapakutud meetmetest, millega püütakse tugevdada Euroopa pangandussektorit ja vältida negatiivset mõju hoiustajatele ja maksumaksjatele võimalike tulevaste finantskriiside puhul.

Selle tagamiseks, et erasektor maksaks õiglase osa pankade päästmisel tulevikus, on EL pakkunud välja ühtsed eeskirjad ja õigused, mille abil ELi riigid võivad sekkuda raskustesse sattunud pankade juhtimisse. Pankade jätkuv päästmine on süvendanud inimestes ebaõigluse tunnet, suurendanud riigivõlga ja maksumaksjate maksukoormust.

Pankade maksevõime taastamist ja kriisilahendust käsitlev ühtne ELi raamistik aitaks vältida uue kriisi teket ja lahendada kriisiolukorrad nii kiiresti kui võimalik.

Raamistikuga luuakse vahendid, mille abil tagatakse vajaduse korral pankade ja finantsinstitutsioonide probleemide juhitud lahendamine.

Milliseid vahendeid pakub Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) pangandussektorile?

Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot. Programmivälistele euroala liikmesriikidele pakub ESM võimalust võtta laenu finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimiseks. Sellise finantsabi andmise eelduseks on, et ESMi juhatus ehk euroala liikmesriikide rahandusministrid teevad selle kohta positiivse otsuse. Finantsabi tingimused esitatakse üksikasjalikult vastastikuse mõistmise memorandumis ning need sisaldavad nii asutusepõhiseid kui ka horisontaalseid tingimusi. Rekapitaliseerimise võib läbi viia ka laenu abil, millega kaasneb täiemahuline makromajanduslik kohandamisprogramm. ESMist laenu andmine otse finantsinstitutsioonile ei ole praegu Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga ette nähtud.

3. Keskpika perioodi meetmed

Komisjon on sügisel valmis esitama Euroopa Ülemkogu poliitikasuunistel põhinevaid olulisi ettepanekuid, milles käsitletakse terviklikumat ja vahetumat pangandusjärelevalvet ELi tasandil, ühtset hoiuste tagamise süsteemi ja kriisilahendusfonde.

Järgmised elemendid peaksid olema osa samast üldraamistikust, kui aluspõhimõte on selge: riski jagamine tagatisskeemis eeldab pangandussektori terviklikku ja ranget järelevalvet, millega on võimalik tagada vastastikune usaldus kõigi asjaomaste riikide vahel.

  • piiriüleste pankade ühtne järelevalvesüsteem

Praegu on Euroopa järelevalveasutuste peamine ülesanne kontrollida riiklike järelevalvesüsteemide toimimist ja ühtlustamist, kuid komisjonil on kavas teha ettepanek ELi tasandil pangandusjärelevalve kehtestamiseks. Kehtiv süsteem on liiga killustunud, et praeguste probleemidega toime tulla, ning see ei toeta vajaliku usalduse tekkimist liikmesriikide vahel. Selleks on vaja jõuda poliitilisele kokkuleppele tugevama ja sõltumatu ELi järelevalve suhtes.

  • ühtne hoiuste tagamise skeem

Pidades silmas 2010. aastal tehtud ettepanekut ühtse hoiuste tagamise skeemi kohta, tegi komisjon ettepaneku võimaldada vastastikku laenamist juhul, kui mõni skeemidest satub raskustesse. Komisjon uurib selleks erinevaid võimalusi. Lisaks peetakse hoiuste tagamise skeemi ja kriisilahendusfondi sama raamistiku osaks, kuna pangakriisi eduka lahendamisega välditakse hoiuste ohtu sattumist.

  • ELi kriisilahendusfond

Maksevõime taastamist ja kriisilahendust käsitlev ettepanek võib olla esimene samm ELi kriisilahendusfondi poole. Komisjon teeb ettepaneku luua riiklikud fondid, mis on omavahel seotud ning mis peavad vajaduse korral teatavatel tingimustel Euroopa kriisilahendusfondi süsteemis teineteisele laenu andma.

Lisaks tuleb eelnevalt tagada piiriüleste pankade järelevalve- ja kriisilahenduskorra tihedam integreerimine. Ettepanekuga nähakse ette mehhanismid, millega tagatakse riigiasutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve koostöö raskustesse sattunud piiriüleste pankade puhul.

Liikmesriigid võivad eraldi kriisilahendusfondide loomise asemel kriisilahendusfondid ja kriisilahenduse rahastamiskorra omavahel liita. Vt MEMO/12/416.

Ettepanek peab läbima otsustusprotsessi ning see on praegu arutlusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

4. Muid mõtteid tulevikuks

Küsimus, kas EFSF ja/või ESM võiks anda toetust otse pankadele, on samuti oluline. Riigivõlakirjaturgude ja pankade vahelise seotuse vältimise või katkestamise võimalust võib pidada pankade otsese rekapitaliseerimise alternatiiviks, mis ei ole praegusel kujul ESMi asutamislepingu osa. Seda mõtet tuleks tulevikus arendada, et jõuda praeguse võlakriisi põhjusteni.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site