Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

memo

Brüssel, 14. juuni 2012

Reisijate õigused: mida piiratud liikumisvõimega reisijad peavad teadma lennukiga reisides

Komisjon avaldas suunised, milles selgitatakse puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute õigusi lennukiga reisides. Suunised avaldatakse enne 2012. aasta olümpiamänge, s.t enne sel suvel Londonis toimuvat maailma suurimat spordiüritust, selleks, et lihtsustada piiratud liikumisvõimega sportlaste ja paljude ELi kodanike reisimist, kellel endiselt on lennureisidel probleeme. Suuniste aluseks on üksikasjalik hinnang määrusele puudega ja liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul1.

Milles seisneb probleem?

Reisijate õigusi käsitlevad ELi õigusaktid on kehtinud juba üle nelja aasta. Siiski esineb veel mõningaid praktilisi probleeme ja ebakindlust nii lennuettevõtjatel ja lennujaamadel kui ka puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijatel.

Liiga sageli tuleb ette broneerimisest või pardalelubamisest põhjendamatut keeldumist või ebaselgetel ohutusnõuetel põhinevate piirangute seadmist (vt allpool).

Väga paljud reisijad ei ole teadlikud oma õigustest.

Üksnes piiratud arv (u 40 %) reisijaid teavitab eelnevalt oma abivajadustest. See on põhiprobleem lennuettevõtjatele ja lennujaamadele abi pakkumisel.

Ebakõlade tõttu õigusaktide kohaldamisel esitatakse reisijatele eri juhtudel lennujaamades ja lennukites eri nõudeid ja seatakse eri piiranguid.

Näitena võib tuua järgmised juhud:

  • ÜRO kõrgem ametnik jäeti maha lennureisist Heathrow−Genf, kuna tal ei olnud saatjat. Parapleegiaga ametnik oli sage reisija ning saatjata reisinud 15 aastat.

  • Kolm reisijat jäeti maha Prantsusmaa siselennureisist, sest neil ei olnud saatjat. Hiljem nad vaidlustasid otsuse edukalt kohtus. Lennuettevõtja ja maapealne käitleja said märkimisväärse trahvi eeskirjade rikkumise eest.

Millised eeskirjad praegu kehtivad?

Kehtiv ELi õigusakt lennureisija õiguste kohta jõustus 2008. aasta juulis (määrus (EÜ) nr 1107/2006) ning sellega tagatakse, et inimest ei tohi diskrimineerida puude ega piiratud liikumisvõime tõttu. Puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutel on õigus reisida samasugustel tingimustel nagu isikul, kellel sellised liikumispiirangud puuduvad.

Kõnealused eeskirjad sisaldavad järgmist:

  • õigus mittediskrimineerimisele broneerimisel ja pileti ostmisel;

  • õigus reisida teiste reisijatega võrdsetel alustel;

  • õigus saada teavet selliste ohutusnõuete kohta, mida lennuettevõtjad kohaldavad;

  • õigus saada tasuta abi lennujaamas ja õhusõiduki pardal;

  • õigus transportida tasuta kaht liikumisabivahendit.

Kõnealuste õiguste kasutamiseks peaksid puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijad olema teadlikud järgmistest asjaoludest.

Teavitada lennuettevõtjat, reisibürood või reisikorraldajat oma abivajadustest vähemalt 48 tundi enne lennu väljumist. Lennujaamade käitajaid teavitatakse sellest ning nad vastutavad abi osutamise eest kuni väljumisväravani ja istekohani ning seejärel tagab abi lennuettevõtja. Abi on tasuta.

Kuigi eelnev teavitamine ei ole kohustuslik, on see väga soovitatav, et teenusepakkujad (lennujaama käitajad ja lennuettevõtjad) saaksid anda kõige asjakohasemat abi, arvestades reisija vajadusi ja reisi eripära.

Elektriliste ratastoolide või muu potentsiaalselt ohtlike kaupade transportimisest tuleb lennuettevõtjat 48 tundi varem teavitada.

Reisijate ja meeskonnaliikmete ohutus pardal on ülimalt tähtis. Kui lennuettevõtja jätab lennureisist maha puudega või piiratud liikumisvõimega isiku, peavad selle aluseks olema selgelt põhjendatud ohutusalased kaalutlused.

Alates määruse jõustumisest on tänu määrusele võimaldatud peamistes Euroopa lennujaamades lihtsamat juurdepääsu lennutranspordile ja hõlpsamalt reisida enam kui kahele miljonile puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijale aastas (2010. aasta andmed).

Neli aastat pärast määruse kohaldamist on nüüdseks saadud kogemustele tuginedes avaldatud kõnealused suunised, milles selgitatakse eri osaliste õigusi ja kohustusi.

Mis on meie ettepanek?

Suunised hõlmavad reisijaid kõikides ELi lennujaamades ning kõigi ELi lennuettevõtjate tegevust, kes teenindavad ELi territooriumil käitatavaid või sealt väljuvaid või sinna saabuvaid lende. Suunised hõlmavad ka selliseid EList väljaspool asuvaid lennuettevõtjaid, kes teenindavad Euroopa territooriumil käitatavaid või Euroopast väljuvaid lende.

Nende eesmärk on selgitada lennureisidele diskrimineerimata juurdepääsu eeskirju ning samal ajal järgida kõigi pardal viibivate inimeste ohutuse olulist ja hädavajalikku põhimõtet.

Käesolevaid suuniseid on üksikasjalikult arutatud kõigi sidusrühmadega: riikide ametiasutused, lennundustööstus (lennuettevõtjate ja lennujaamade organisatsioonid), samuti tarbijate ja kasutajate ühingud, eelkõige need, mis esindavad puudega ja piiratud liikumisvõimega isikuid. Suunised koosnevad 22 küsimusest ja vastusest eri teemade kohta.

Käesolevas memos omistame enim tähelepanu kõige sagedasematele ja praktilisematele probleemidele.

Kes on piiratud liikumisvõimega reisija?

Milles seisneb määratlemise probleem?

Määrusega ettenähtud määratlus on väga lai, st et piiratud liikumisvõimega reisija on „isik, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorne või lokomotoorne, alaline või ajutine) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu”. Selle tulemusena on piiratud liikumisvõimega isikut, kellel on õigus saada abi, erinevalt tõlgendatud.

Mida öeldakse suunistes?

Suunistes selgitatakse, et kuigi põhikategooria moodustavad puudega ja eakad isikud, on ka mõningaid teisi haavatavaid inimesi, kellel puudub täielik liikumisvõime, mistõttu nad võivad vajada abi sõltuvalt reisi asjaoludest.

Suunistes rõhutatakse, et abitaotlus peab olema proportsionaalne ja kohandatud vastavalt reisija konkreetsetele vajadustele, kuid eeldatakse, et abi tuleks anda ilma põhjendamatute piiranguteta.

Seoses sellega on oluline märkida, et reisija liikumisvõime võib väheneda lennujaamas, nt väga suurtes lennujaamades, kus tuleb läbida pikki vahemaid, või ümberistumiskohtades. Sel juhul oleks abi vajalik üksnes lennujaamas ning pardal ei peetaks nende liikumisvõimet piiratuks.

Mida tähendab eelnev teavitamine ja miks see nii tähtis on?

Milles seisneb probleem?

Eelnev teavitamine on lennujaamale ja lennuettevõtjale oluline nõuetekohase abi osutamiseks.

Kuna üksnes piiratud arv abivajavaid reisijaid teavitab oma vajadustest enne väljalendu, siis teenuseosutajatel ei ole sageli piisavalt aega vajaliku abi osutamiseks. See on paljude probleemide põhjus kõnealuses süsteemis.

Mida öeldakse suunistes?

Selleks et abiosutajad suudaksid osutada soovitud teenust parima kvaliteediga, on oluline teavitada lennuettevõtjat 48 tundi enne väljalendu, et neil oleks võimalik teha vajalikke ettevalmistusi.

Suunistes rõhutatakse, et kuigi teenuseosutajad peavad tegema vajalikke jõupingutusi, et abistada ka reisijaid, kes ei ole eelnevalt oma vajadustest teavitanud, võivad nad siiski eelisjärjekorras abistada reisijaid, kes seda teinud on.

Kas piiratud liikumisvõimega reisijad peavad tasuta abi saamiseks esitama arstitõendi? Ei

Milles seisneb probleem?

Mõned lennuettevõtjad nõuavad arstitõendit puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute abivajaduste kohta. Mõnel juhul on abiosutamine tasuline.

Mida öeldakse suunistes?

Lennuettevõtjad ja teenuseosutajad ei või nõuda arstitõendit pileti müümise, isikul lennata lubamise või abitaotluse tõendamise eeltingimusena.

Nad võivad seda nõuda üksnes juhul, kui reisija, teiste reisijate või meeskonnaliikmete tervis ja turvalisus võib olla ohustatud. Abi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikutele tuleb osutada tasuta.

Ma vajan pardal hapnikku. Kas ma võin pardale tuua oma hapnikuvaru või tagab selle lennuettevõtja?

Milles seisneb probleem?

Lennuettevõtjad kohaldavad hapniku veo suhtes eri eeskirju, mistõttu on olukord pardal hapnikku vajavate reisijate jaoks segane.

Mida öeldakse suunistes?

Lennuettevõtjad peavad vedama ravivahendeid tasuta, kui ohtlikke kaupu käsitlevatest nõuetest ei tulene teisiti.

Näiteks kui te vajate hapnikku reisi ajal, tuleks pöörduda otse lennuettevõtja poole, et välja selgitada, kas te võite pardale tuua oma hapnikuvaru. Ohutuse eesmärgil võib lennuettevõtja seda mitte lubada ning otsustada teid hapnikuga ise varustada (kuigi ta ei ole kohustatud nii toimima).

Praegu puuduvad standarditud eeskirjad hapniku veo kohta ELis. Seetõttu rõhutatakse suunistes, et lennuettevõtjatel on ohutuskaalutlustel õigus kehtestada oma ohutusnõuded hapniku veo kohta. Reisijaid tuleb sellest aga sõnaselgelt teavitada. Kui lennuettevõtja varustab reisijat hapnikuga, siis suuniste kohaselt tuleb seda teha mõistliku hinna eest.

Kas piiratud liikumisvõimega isikul peab alati olema saatja? Ei

Milles seisneb probleem?

Mõned lennuettevõtjad jätavad lennureisilt põhjendamatult maha puudega või piiratud liikumisvõimega isikud, kellel puudub saatja.

Mida öeldakse suunistes?

Kui te saate hakkama kõrvalise abita, siis üldjuhul suudate te ka iseseisvalt reisida.

Piiratud liikumisvõime ei ole lennuettevõtja jaoks põhjus nõuda, et puudega ja piiratud liikumisvõimega isikud reisiksid saatjaga.

Vaid siis, kui on selge, et reisija ei suuda järgida asjakohaseid ohutusnõudeid, võib nõuda, et reisijat saadaks teine isik.

Kui ma reisin saatjaga, kas ta peab ostma pileti ja kas ta võib istuda minu kõrval?

Milles seisneb probleem?

Lennuettevõtjatel on erinevad eeskirjad selle kohta, kas puudega ja piiratud liikumisvõimega isiku saatja peab maksma oma istekoha eest. On olnud juhtumeid, kui saatja ei saanud istuda abi vajava reisija kõrval, vaatamata sellele, et määruse kohaselt peab lennuettevõtja tegema selleks mõistlikke jõupingutusi.

Mida öeldakse suunistes?

Määruses ei täpsustata, kas istekoht tuleb saatjale võimaldada tasuta või madalama hinnaga. Seega jäetakse kõnealune küsimus lennuettevõtja otsustada. Mõnedel lennuettevõtjatel kuulub see klienditeeninduse juurde.

Suunistes rõhutatakse, et olenemata lennuettevõtjate asjaomastest eeskirjadest, peavad nad reisijatele esitama arusaadavat teavet.

Teavitada tuleb ka juhtudest, kui kehtivad eriohutusnõuded puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute istekoha suhtes, näiteks seoses istekohtadega, kus sellised reisijad võivad takistada hädaolukorras evakueerimist.

Puudega ja liikumispuudega isikute õigusi käsitleva määrusega (EÜ) nr 1107/2006 pannakse lennuettevõtjatele selge kohustus teha mõistlikke jõupingutusi selleks, et anda saatjale istekoht puudega või piiratud liikumisvõimega reisija kõrval. Suunistes rõhutatakse seda punkti.

Kas minu liikumisabivahendite vedu on tasuta?

Milles seisneb probleem?

Puudega ja piiratud liikumisvõimega inimesed ei ole alati teadlikud liikumisabivahendi veo suhtes kohaldatavatest eeskirjadest. See võib viia konfliktideni lennujaamas. Kõnealuse määruse alusel on teil õigus transportida tasuta kaht liikumisabivahendit.

Mida öeldakse suunistes?

Suunistes rõhutatakse, et puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijatel on õigus transportida tasuta kaht liikumisabivahendit. Elektrilist ratastooli kasutav reisija peab sellest teavitama lennuettevõtjat vähemalt 48 tundi varem. Suunistes rõhutatakse ka seda, et tunnustatud juhtkoerad ja abikoerad reisivad nõuetekohase etteteatamise korral salongis.

Kui tegemist on spordivahenditega, mis ei kuulu liikumisabivahendite hulka, kohaldatakse kõikide reisijate suhtes kehtivaid pagasiveo üldeeskirju.

Mida ma peaksin tegema, kui minu arvates ei austa lennuettevõtja või lennujaam minu õigusi?

Milles seisneb probleem?

Reisijad ei ole sageli teadlikud, mida tuleks ette võtta, kui nende arvates ei ole neile nende õigused tagatud ja kui nad tahavad esitada kaebuse.

Mida öeldakse suunistes?

Suunistes selgitatakse järgmist:

  • kui teie arvates ei austata teie õigusi, siis tuleks teil kõigepealt pöörduda lennujaama käitaja või lennuettevõtja poole;

  • kui te ei ole nende vastusega rahul, võite esitada kaebuse riigi pädevale täitevasutusele, kelle roll on tagada, et transpordiettevõtjad kohtleksid kõiki reisijaid vastavalt nende õigustele. Riikide täitevasutuste loetelu on esitatud järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/transport/passengers/air/doc/prm/2006_1107_national_enforcement_bodies.pdf

Millised on järgmised sammud?

Avaldatud suunised pakuvad lennuettevõtjatele ja lennujaamadele abi määruse tõhusamaks kohaldamiseks, lihtsustades niiviisi puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute jaoks lennureise. Lisaks sellele aitavad suunised riikide täitevasutustel kõnealust määrust jõustada. Eelkõige seisneb suuniste reaalne lisaväärtus selles, et suureneb selliste puudega ja piiratud liikumisvõimega isikute arv, keda oodatakse olümpiamängudele ja paraolümpiamängudele.

Lisateave

Lisateavet piiratud liikumisvõimega reisija õiguste kohta saab aadressilt http://ec.europa.eu/transport/passengers/air/prm_en.htm

Vt ka: IP/12/602

1 :

Puudega ja liikumispuudega isikute õigusi käsitlev määrus (EÜ) nr 1107/2006.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website