Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/12/310

Brüssel, 8. mai 2012

Erasmuse programmi 2010/11. aasta selgitatud statistika

Täna avaldas Euroopa Komisjon uued andmed Erasmuse programmist 2010/11. õppeaastal toetust saanud üliõpilaste, õppejõudude ja muude kõrgharidustöötajate arvu kohta (IP/12/454) 231 410 Euroopa tudengit ja 42 813 kõrgharidustöötajat said Erasmusest raha, et minna välismaale õppima, tööpraktikale, õpetama või koolitusele.

Erasmus võimaldab üliõpilastel veeta 3–12 kuud mõnes muus Euroopa riigis, kas siis õpingute eesmärgil või mõnes ettevõttes või muus organisatsioonis praktikal. Osaleda võib iga üliõpilane, kes on ühes 33-st Erasmuse programmis osalevast riigist (ELi liikmesriigid, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra, Türgi ning alates 2011/12. aastast ka Šveits) võetud vastu mõnda osalevasse kõrgkooli. Programmist võivad toetust saada ka kutsekõrgkoolide lühikursustel osalevad tudengid.

Uus rekord: üle 230 000 Erasmuse-tudengi

Alates programmi käivitamisest on Erasmuse stipendiumi saanud tudengite arv pidevalt kasvanud. Esmakordselt ületas see 200 000 piiri 2009/10. õppeaastal, 2010/11. õppeaastal jõuti aga uue rekordini: välismaale õppima või koolitust saama läks 231 410 tudengit, mis on 8,5% rohkem kui aasta varem (2009/10. aastal oli kasv eelneva aastaga võrreldes 7,4%).

Joonis 1: Erasmuse tudengite arv aastas ajavahemikus 1987/88–2010/11

Joonis 2: Erasmuse üliõpilasliikuvus: üliõpilaste arvu muutumine protsentides 2009/10. ja 2010/11. aasta võrdluses lähteriikide kaupa

Nagu on näidatud joonisel 2, on Erasmuse üliõpilaste arv peaaegu kõikides riikides kasvanud. Suurim oli välismaale suunduvate Horvaatia üliõpilaste arvu kasv Horvaatias (132%), sellele järgnesid Liechtenstein (52%) ja Küpros (22%). 19 riigis oli kasv suurem kui keskmine näitaja 8,5%.

Ühes riigis – Luksemburgis – Erasmuse üliõpilaste arv vähenes (-5,8%). Tegemist on aga endiselt riigiga, kes oma kogu tudengkonnast saadab suurima protsendi tudengeid välismaale.

Erasmuse eesrindlased

Hispaania saatis enim tudengeid niihästi õpingutele kui ka praktikale (36 183); talle järgnesid Prantsusmaa (31 747) ja Saksamaa (30 274).

Samal ajal oli Hispaania ka kõige populaarsem sihtriik, kuhu saabus 37 432 üliõpilast; järgmised olid Prantsusmaa (27 721) ja Saksamaa (24 734). Ühendkuningriik võttis vastu kaks korda nii palju tudengeid (24 474), kui ta ise välismaale saatis (12 833). Suurem osa riike saatis välismaale rohkem tudengeid, kui vastu võttis. Kõige enam oli välismaalt saabuvate ja välismaale suunduvate tudengite arv tasakaalus Sloveenias, kellele järgnesid Austria, Madalmaad ja Luksemburg.

Vahetusprogrammidesse saatis üliõpilasi 3 041 kõrgkooli, mida on 6,6% rohkem kui eelmisel aastal.

Joonis 3: Erasmuse üliõpilaste liikuvus: ELi keskmine igakuine stipendiumide tase

Keskmine igakuine ELi stipendium langes 2009/10. õppeaasta 254 eurolt 2010/11. õppeaastal 250 eurole. See võimaldas anda stipendiume rohkematele üliõpilastele kui eelmisel aastal. Eespool esitatud joonisel on näidatud neist riikidest välismaale suundunud tudengite keskmine kuustipendium. Euroopa Komisjon on kehtestanud igas riigis kuustipendiumi ülemmäära, kuid täpse taseme määravad kõikidel juhtudel riiklikud bürood ja programmi haldavad kõrgkoolid.

2010/11. aastal said 254 erivajadustega (puuetega) üliõpilast Erasmuse vahetustes osalemiseks lisaraha, samas kui 2009/10. aastal oli selliseid üliõpilasi 257.

Erasmuse õpingute kasv 7,2%

Erasmus pakub tudengitele võimalust sooritada osa oma kraadiõppest (3–12 kuud) välismaal mõnes muus kõrgkoolis.

231 410 Erasmuse tudengist 190 498 läksid välismaale õppima – võrreldes 2009/10. aastaga on see arv kasvanud 7,2%. Välismaale õppima minejate arv vähenes 3 riigis (Luksemburg, Ungari ja Poola), samas kui 16 riigis oli kasv üle keskmise. Suhtarvudena oli kasv 2009/10. õppeaastaga võrreldes suurim Horvaatias (96,6%), kellele järgnesid Liechtenstein (84,2%) ja Küpros (25,1%).

Hispaania saatis õppima enim tudengeid (31 427); talle järgnesid Prantsusmaa (25 789) ja Saksamaa (25 178). Välismaal õppimise kõige populaarsem sihtkoht oli endiselt Hispaania, kes võttis vastu 30 580 Erasmuse tudengit (+4,3%); talle järgnesid Prantsusmaa (23 173, +5,2%) ja Saksamaa (19 120, +6,6%).

Keskmiselt veetsid üliõpilased välismaal pisut rohkem kui 6,4 kuud ja keskmine toetus oli 226 eurot (eelmisel aastal 230 eurot).

Erasmuse üliõpilaste kõige populaarsemad õppeained olid sotsiaalteadused, ärijuhtimine ja õigus (34,7%), neile järgnesid humanitaarvaldkonnad (31,5%) ning inseneriteadused, tootmine ja ehitus (12,6%).

Erasmuse tööpraktika kasv 15%

Alates aastast 2007 on Erasmus pakkunud tudengitele võimalust minna välismaale, et omandada töökogemusi ettevõtetes või muudes organisatsioonides. 2010/11. õppeaastal valis selle võimaluse iga kuues – 231 410-st Erasmuse tudengist 40 912, mis on eelmise aasta näitajast 15,1% rohkem. Tööpraktika keskmine kestus oli 4,3 kuud ja tudengid said ELi stipendiumi keskmiselt 366 eurot (võrdluseks: 2009/10. aastal 386 eurot).

Nagu viimastel aastatel, oli Prantsusmaa taas enim tudengeid Erasmuse tööpraktikale saatnud riik (5 958, seega kokku 14,6%); talle järgnesid Saksamaa (5 096, 12,5%) ja Hispaania (4 756, 11,6%). Erasmuse tööpraktika kõige populaarsem sihtkoht oli Ühendkuningriik, mis võttis vastu 6 970 tudengit (17%); talle järgnesid Hispaania (6 852, 16,7%) ja Saksamaa (5 614 ehk 13,7%).

Et toetada välismaa tööpraktikakohti, võib kõrgkool luua praktikakonsortsiumi. Sellistesse konsortsiumidesse kuuluvad kõrgharidusasutused ja muud organisatsioonid, näiteks ettevõtted või ühingud.
Aastal 2010/11 rahastati 13 riigis 74 sellist konsortsiumi. Konsortsiumid leidsid praktikavõimaluse rohkem kui 14% tudengile.

Suurim hulk Erasmuse praktika valinud tudengeid olid sotsiaalteaduste, ärijuhtimise ja õigusteaduse taustaga (26,6%), teisel kohal olid humanitaarvaldkonnad (17,1%), mis olid eelmisel õppeaastal olnud esikohal, ning neile järgnesid põllumajanduse ja veterinaaria üliõpilased (15,4%), kelle arv oli eelmise aastaga võrreldes kasvanud kaheksakordseks.

Kui palju (bakalaureuse- ja magistriõppe) üliõpilasi on Erasmuse programmis osalevates riikides? Kui paljud neist veetsid 2010/11. aastal osa oma õppeajast või kogu õppeaja välismaal?

32 osalisriigi kogu 22,5-miljonilisest tudengkonnast umbes 1% sai 2010/11. õppeaastal Erasmuse tudengite liikuvusstipendiumi1.

Eeldades, et keskmine õpiaeg kõrgkoolis on 4-5 aastat (bakalaureuse- ja magistriõpe), võib arvestada, et ligikaudu 4,5% kõikidest Euroopa tudengitest saab mingil ajal kõrgkooliõpingute kestel Erasmuse stipendiumi. Neist 67% on bakalaureuseõppes, 28% magistriõppes, 1% doktoriõppes ja 4% lühikursusel. Kõikidest üliõpilastest ligikaudu 10% veedab või on veetnud osa oma õpiajast või kogu õpiaja Erasmuse või muude avalike või eravahendite toel välismaal.

Bukarestis (Rumeenia) 26–27. aprillil 2012 toimunud kohtumisel (IP/12/394) võtsid kõrghariduse eest vastutavad ministrid vastu Bologna liikuvusstrateegia, mille kohaselt peaks 2020. aastaks 20% Euroopas kõrghariduse omandanutest olema osa õpingutest läbinud välisriigis – niisugune siht seati Euroopa kõrghariduse liikuvuse jaoks 2011. aasta novembris.

Erasmuse keeleõppe intensiivkursused

Erasmus pakub ELi vähem levinud ja vähem õpetatavate keelte erikursusi, et aidata üliõpilastel valmistuda õpinguteks või tööpraktikaks välismaal. Kursused toimuvad riikides, kus need keeled on ametlikud keeled. Kursusi ei korraldata kõige laialdasemalt õpetatavates keeltes, nagu inglise, saksa, prantsuse ja hispaania (kastiilia) keeles.

Toetatavate intensiivkeelekursuste arv on alates toetusprogrammi käivitamisest märkimisväärselt kasvanud. 2010/11. aastal toimus 24 riigis umbes 392 kursust (eelmisel aastal 361, seega +8,6%), kus osales kokku 5 872 Erasmuse üliõpilast (+9%).

Kõige populaarsemad keeleõppe sihtriigid olid Itaalia, Belgia (flaamikeelne piirkond) ja Portugal. Kõige kõrgem oli keelekursustel osalevate saabuvate üliõpilaste osakaal Sloveenias, kus neil osales 18,9% kõikidest saabuvatest Erasmuse tudengitest; talle järgnesid Island (13,9%) ja Eesti (12,7%).

Erasmuse töötajate liikuvus (õpetustöö ja töötajate koolitus)

Samuti võimaldab Erasmus kõrgkoolide õppejõududel ja eraettevõtete töötajatel minna välismaale õpetama ajavahemikuks ühest päevast kuni kuue nädalani. Samuti võivad kõrgkoolide akadeemilised ja mitteakadeemilised töötajad saada välismaal koolitust viiest päevast kuni kuue nädalani.

2010/11. õppeaastal toetas Erasmuse programm 42 813 õppejõudude ja õpetamisega mitte seotud kõrgkoolitöötajate vahetust niihästi õpetamise kui ka koolituse saamise eesmärgil. Aastaga on see arv kasvanud 13,3%, seega on kasv olnud tunduvalt suurem kui eelmisel aastal (3,8%).

Saatjariikide tippkolmik oli Poola (5 210), Hispaania (4 506) ja Saksamaa (3 674). Töötajate liikuvuse sihtriikide esirinnas oli Hispaania (4 304), kellele järgnesid Saksamaa (4 195) ja Itaalia (3 703). Töötajate vahetuse puhul on välismaalt riiki saabujate ja välismaale suundujate arv üldjuhul omavahel rohkem tasakaalus kui üliõpilasvahetuste puhul.

51,2% Erasmuses osalevatest töötajatest olid 2010/11. õppeaastal mehed. 13 erivajadustega töötajat said Erasmuse vahetustes osalemiseks lisaraha (eelmisel aastal oli selliseid töötajaid 5). Niisuguste liikuvusperioodide keskmine kestus oli 5,7 päeva ja keskmine toetus – lisaks nende tavapärasele palgale – 662 eurot (2009/10. õppeaastal 672 eurot).

Töötajate vahetustes osales 2 254 kõrgkooli, mida on 4,6% rohkem kui eelmisel aastal.

Oluline kasv õpetamislähetustes

Erasmuse kaudu õpetamislähetuseks raha saanud õpetajate arv on pidevalt kasvanud ja alates meetme käivitamisest 1997/98. õppeaastal on rahastatud rohkem kui 300 000 töötaja vahetust. 2010/11. õppeaastal toetati 42 813 töötaja vahetust, millest 31 617 olid õpetamislähetused (+8,9% võrreldes eelmise aastaga).

Ligikaudu 355 korral said õpetamislähetuse ettevõtete töötajad, keda kutsuti õpetama teiste Euroopa riikide kõrgkoolidesse (+37% võrreldes eelmise aastaga).

Saatjariikide tipus oli Poola, kus sai toetust 3 376 õpetamislähetust; talle järgnesid Hispaania (3 272) ja Saksamaa (3 006). Nagu varasematelgi aastatel, olid õpetamislähetuste kõige populaarsemad sihtkohad Saksamaa (3 059), Hispaania (3 017) ja Itaalia (2 859).

Kõige liikuvamad olid järgmiste valdkondade õpetajad: humanitaarvaldkonnad (30,5%), sotsiaalteadused, ärijuhtimine ja õigusteadus (22,6%), inseneriteadus, tootmine ja ehitus (13,7%). Õpetajad veetsid õpetamise eesmärgil välismaal keskmiselt 5,6 päeva – alates 2000/01. aastast, mil keskmine oli 6,9 päeva, on see näitaja vähehaaval, kuid pidevalt vähenenud. Keskmine toetus ühe töötaja õpetamisülesande kohta – lisaks nende tavapärasele palgale – oli 645 eurot, mida on veidi vähem kui eelmisel aastal (654 eurot).

Töötajate koolitamine kogub populaarsust

Alates meetme kehtestamisest 2007. aastal on töötajate koolituste toetamine kiiresti populaarsust kogunud. 2010/11. õppeaastal toetati 42 813 töötaja vahetust, millest 11 196 olid töötajate koolitusperioodid (+28% võrreldes eelmise aastaga). Need vahetused on mõeldud niihästi akadeemilistele kui ka mitteakadeemilistele töötajatele, kaasa arvatud administratsiooni ja tugiteenuste töötajatele.

2010/11. õppeaastal sai välismaal ettevõtetes koolitust 2 728 kõrgharidustöötajat (+48,6% võrreldes eelmise aastaga).

Kõige enam töötajaid saatis välja koolitust saama Poola (1 834), kellele järgnesid Hispaania (1 234) ja Soome (782). Kõige populaarsem sihtriik oli Hispaania (1 287), kellele järgnesid Saksamaa (1 136) ja Ühendkuningriik (1 121).

Töötajate koolitusperioodid kestsid keskmiselt 6,2 päeva. Töötajate koolitustes osales rohkem nais- kui meestöötajaid (68%), samas kui õpetuslähetustes oli naisi ainult 42,1%.

Erasmuse süvendatud programmide arv kasvamas

Erasmus pakub õppejõududele ja üliõpilastele võimalust korraldada temaatilisi õppeprogramme, mis kestavad kümnest päevast kuue nädalani. EL rahastab nende niinimetatud süvendatud programmide korraldamist, sealhulgas ka osalejate sõidu- ja elamiskulusid.

Kõige arvukamalt korraldas neid programme Itaalia, kus toimus 51 kursust (12,6% koguarvust); talle järgnesid Saksamaa (38) ja Prantsusmaa (32). Kõige populaarsemad teemavaldkonnad olid sotsiaalteadused, ärijuhtimine ja õigusteadus (26%), reaalteadused, inseneriteadus, tootmine ja ehitus (18%). Matemaatika ja arvutiõpetuse ning humanitaarvaldkondade kursusi oli kumbagi 15% koguarvust. Kursuste keskmine kestus oli pisut üle 12 päeva.

2010/11. õppeaastal korraldati 404 Erasmuse süvendatud programmi (eelmisel aastal 384). Neil osales 13 963 üliõpilast (nii välisriikidest kui ka oma riigist: +10,7%) ja 5 010 õpetajat (+14,4%).

Erasmuse ülikoolide koostööprojektid

Erasmuse programm edendab ühisprojektide rahastamise kaudu ka Euroopa kõrghariduse moderniseerimist. Sellised projektid võivad kesta kuni 3 aastat ning nende eesmärk on julgustada kõrgkoolide ja muude huvirühmade rahvusvahelise koostöö kaudu kõrgharidusreforme. Taotlusi võetakse vastu üks kord kalendriaastas ja igal aastal eraldatakse neile projektidele ligikaudu 20 miljonit eurot.

Paljud niisugustest Erasmuse selle osa alusel rahastatud projektidest on viinud otsustavate arenguteni kõrghariduses. Näiteks Euroopa ainepunktide kogumise ja ülekandmise süsteem (ECTS) oli algselt Erasmuse projekt, enne kui sellest sai oluline liikuvust soodustav vahend, mida nüüdseks kasutatakse üle kogu Euroopa. (ECTS annab igale õppeprogrammi osale teatava hulga ainepunkte, lähtudes sellest, kui palju üliõpilane peab teatava õppetulemuse saavutamiseks tööd tegema. Seetõttu hõlbustab see süsteem tudengitel ainepunktide kogumist erinevatest programmidest ja lihtsustab välismaal sooritatud õpingute tunnustamist.)

Ülikoolide koostööprojektide taotluste arv on aasta-aastalt kasvanud. Aastal 2011 esitati 197 taotlust (2010. aastal 194). Rahastamiseks valiti neist välja 69 ehk keskmiselt läks läbi 35% taotlusi. Enim taotlusi esitas Ühendkuningriik (29), kellele järgnesid Soome ja Belgia (kumbki 21), Itaalia (18) ja Hispaania (16). Ühendkuningriik oli edukaim ka vastu võetud projektitaotluste arvu poolest – neid oli 17.

Kui palju kulutab EL Erasmuse programmile?

Praegusel eelarveperioodil (2007–13) on EL eraldanud Erasmuse programmile 3,1 miljardit eurot. 2010/11. õppeaastal oli kogueelarve ligikaudu 460 miljonit eurot, millest 435 miljonit oli mõeldud liikuvuse toetamiseks.

Suuremat osa Erasmuse eelarvest haldavad osalevate riikide bürood. Ligikaudu 90% Erasmuse eelarvest läheb üliõpilaste ja töötajate liikuvuse toetamiseks. Erasmus toetab ka mitmepoolseid projekte ja võrgustikke; nende arvele langeb 4% eelarvest. Neid haldab tsentraalselt Brüsselis asuv Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (EACEA).

Alljärgnevas tabelis on näidatud, kui palju Erasmuse rahalisi vahendeid on aastate lõikes kulutatud liikuvusele.

Tabel 1. Erasmuse riiklikele büroodele eraldatud detsentraliseeritud vahendid

Aasta

Üliõpilaste ja töötajate liikuvuseks eraldatud

Erasmuse aastaeelarve, miljonites eurodes

Muutus aastas

1988

13,00

1989

26,84

106,46%

1990

32,88

22,50%

1991

43,86

33,39%

1992

62,88

43,37%

1993

67,88

7,95%

1994

72,78

7,22%

1995

73,46

0,93%

1996

74,3

1,14%

1997

70,00

-5,79%

1998

100,27

43,24%

1999

100,27

0,00%

2000

111,79

11,49%

2001

116,19

3,94%

2002

121,9

4,91%

2003

142,53

16,92%

2004

168,00

17,87%

2005

200,96

19,62%

2006

245,75

22,29%

2007

372,25

51,48%

2008

416,36

11,85%

2009

415,25

-0,27%

2010

435,03

4,76%

2011

469,64

7,96%

2012

480,22

2,25%

2013(*)

489,82

2,00%

(*) Hinnanguline

Kuidas eraldatakse Erasmuse rahalisi vahendeid riigi tasandil?

Erasmuse kogueelarve, mis on ette nähtud üliõpilaste ja töötajate liikuvuseks, eraldatakse riikidele järgmiste tegurite põhjal:

  • Rahvaarv: üliõpilaste, kõrgkooli lõpetanute ja õppejõudude (rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse ISCED tasemed 5-6). Andmed saadakse Eurostatilt.

  • Elukallidus ja kaugus pealinnade vahel: neid kasutatakse paranduskoefitsientidena, mida kohaldatakse rahvaarvu suhtes

  • Varasema osaluse näitaja: arvutatakse minevikus välismaale suundunud töötajate ja üliõpilaste arvu põhjal (kasutades uusimaid saadaolevaid andmeid).

Kuidas määratakse kindlaks ELi kuustipendium?

Erasmuse stipendiumid on mõeldud katma osa välismaal elamisest ja reisimisest tulenevatest lisakuludest. Erasmuse üliõpilased ei maksa neid välismaal vastu võtvale asutusele õppemaksu.

Igas riigis jaotavad riiklikud bürood nende käsutuses olevad rahalised vahendid kõrgkoolide vahel. Riiklik büroo võib otsustada anda vähematele üliõpilastele kõrgemaid stipendiume (nagu näiteks Bulgaarias, Küprosel ja Türgis) või anda rohkematele üliõpilastele madalamaid stipendiume (näiteks Prantsusmaal või Itaalias), kuid ta peab kinni pidama Euroopa Komisjoni poolt igale sihtriigile kehtestatud stipendiumide ülempiirist (vt elukestva õppe programmi juhend).

Riiklik büroo eraldab seda taotlevatele kõrgkoolidele raha, lähtudes sellistest teguritest nagu taotletud summa või varasem osalemine. Seejärel võib kõrgkool otsustada, kui suurt igakuist stipendiumi ta maksab üliõpilastele (ja kui suurt nädala- või päevatoetust töötajatele), võttes aluseks riikliku büroo kehtestatud piirid, mis on igas riigis erinevad.

Igakuine stipendium sõltub sihtriigist ja liikuvuse tüübist. Näiteks on tendents anda tööpraktikaks kõrgemaid stipendiume kui välismaal õppimiseks.

Euroopa Liidu antavat Erasmuse stipendiumi võib täiendada mitmesuguse kaasrahastamisega riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest allikatest.

Riiklikud bürood võivad kuustipendiumi suurendada sotsiaal-majanduslikult ebasoodsamas olukorras olevate tudengite puhul.

2010/11. aastal ulatus keskmine ELi üliõpilaste liikuvuse kuustipendium Hispaania tudengite 133 eurost kuni Küprose tudengite 653 euroni. Kõigi riikide lõikes oli keskmine kuustipendium 250 eurot.

Kuidas saavad üliõpilased ja töötajad taotleda Erasmuse stipendiumi?

Erasmuse programm on avatud kõikidele üliõpilastele, kes õpivad kõrgkoolis, mis on alla kirjutanud Erasmuse ülikoolihartale ja asub mõnes 33 osalisriigist (ELi 27 liikmesriiki, Island, Liechtenstein, Norra, Türgi, Horvaatia ja 2011/12. õppeaastast ka Šveits). Erasmuse ülikoolihartale on alla kirjutanud enamik Euroopa kõrgkoole – rohkem kui 4000.

Esimene samm Erasmuse õppe- või praktikastipendiumi taotlemisel on võtta ühendust oma kodukõrgkooli rahvusvaheliste suhete talitusega ja täita enne liikuvusperioodi Erasmuse õpingute puhul õppeleping, Erasmuse tööpraktika puhul aga koolitusleping. Selles lepingus on sätestatud programm, mida tudeng peab oma õppe- või praktikaperioodi jooksul järgima, ning need peab heaks kiitma kodukõrgkool, välismaal asuv vastuvõttev kõrgkool või ettevõte ning tudeng ise. See lihtsustab Erasmuse perioodi jooksul rahuldavalt sooritatud töö täielikku akadeemilist tunnustamist kodukõrgkooli poolt ja tagab sellise tunnustamise.

Erasmusega õppima: kes soovivad sooritada osa oma õpingutest välismaal, peavad olema kõrgkoolis vähemalt teisel kursusel.

Erasmusega praktikale: tudengid võivad pääseda Erasmuse tööpraktikale juba alates kõrgkooli esimesest kursusest.

Iga õppe- või praktikaperiood välismaal võib kesta 3–12 kuud, kombinatsioonina kokku kuni 24 kuud. Kutsekõrghariduse lühikursustel õppivate tudengite minimaalne praktika kestus on kaks kuud.

Erasmus töötajale: Õpetada soovivad töötajad peavad esitama oma kodukõrgkoolile või lähetavale ettevõttele vastuvõtva kõrgkooliga kokku lepitud õpetamiskava. Töötajad, kes soovivad taotleda Erasmuse koolitustoetust, peavad samuti laskma oma koolituskava heaks kiita oma kodukõrgkoolil ja vastuvõtval kõrgkoolil või ettevõttel.

Kuidas saab ülikool õiguse osaleda Erasmuse programmis?

Enne kui ülikool või muu kõrgharidusasutus saab osaleda Erasmuse liikuvus- või koostööprojektides, peab ta nõustuma teatavate põhimõtetega ja täitma muid kohustusi, mis on ette nähtud Erasmuse ülikoolihartas. Rõhk on asetatud kõrge kvaliteedi tagamisele. Vastuvõttev kõrgharidusasutus ei tohi nõuda saabuvatelt Erasmuse üliõpilastelt õppemaksu ja üliõpilastel, kes naasevad oma kodukõrgkooli, tuleb automaatselt ja täielikult tunnustada rahuldavalt lõpetatud kursusi või praktikaperioode.

Mis on Erasmus Mundus?

Erasmus Munduse programm on traditsioonilise Erasmuse programmi rahvusvaheline sõsarprogramm, ehkki viimasest sõltumatu. Alates programmi käivitamisest 2004. aastal on üle 25 000 üliõpilase kõikjalt üle maailma saanud Erasmus Munduse stipendiumi, et õppida Euroopa kõrgharidusasutustes. Erasmus Munduse aastaeelarve (aastal 2011) on üle 220 miljoni euro ja programmi eesmärk on toetada akadeemilist tipptaset, soodustada koostööd ELi-väliste riikidega ja suurendada Euroopa kõrghariduse atraktiivsust. Erasmus Mundus pakub toetust kõrgkoolidele ja stipendiume inimestele, kes osalevad:

  • Euroopa magistri- ja doktoriõppe ühisprogrammides (k.a stipendiumid),

  • partnerluses Euroopa-väliste kõrgharidusasutuste vahel ning üliõpilastele ja akadeemilistele töötajatele pakutavates stipendiumides,

  • projektides, millega edendatakse Euroopa kõrgharidust kogu maailmas.

Euroopa haridusprogrammide rahvusvaheline mõõde lõimitakse tulevasse programmi „Erasmus kõigi jaoks” (IP/11/1398).

Miks on programmi nimi Erasmus?

Erasmuse programm on saanud oma nime filosoofi, teoloogi ja humanisti Rotterdami Erasmuse (1466–1536) järgi. Erasmus, kes elas reformatsiooniajastul, on üldtuntud dogmatismivastane.

Erasmus elas ja töötas mitmel pool Euroopas, kogudes teadmisi, kogemusi ja ideid, mida võis leida kontaktidest teiste riikidega.

Akronüümi ERASMUS võib lugeda ka nii: EuRopean Community Action Scheme for the Mobility of University Students (Euroopa Ühenduse tegevuskava üliõpilaste liikuvuse heaks).

Lisateave:

Vt ka: Erasmuse uus rekord: üliõpilasvahetuste arv kasvanud 8,5% (IP/12/454)

Lisateave Erasmuse programmi kohta (inglise keeles)

Faktid ja arvandmed Erasmuse kohta [brošüür]

Erasmuse statistika (inglise keeles)

1 :

2010. aastal oli EL-27 üliõpilaste koguarv ligikaudu 18,5 miljonit.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site