Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/12/235

Brüssel, 30. märts 2012

Euroopa kodanikualgatus

I. Üldised küsimused ja vastused Euroopa kodanikualgatuse kohta

  • Mis on Lissaboni lepingus öeldud Euroopa kodanikualgatuse kohta?

  • Millal saab hakata kodanikualgatusi esitama?

  • Mis juhtub olukordades nagu hiljutine Greenpeace'i aktsioon? Kas seda on võimalik korrata ka nüüd, kui kehtib kodanikualgatust käsitlev määrus?

  • Mis on Euroopa kodanikualatuse lisaväärtus?

  • Mis vahe on Euroopa kodanikualgatusel ja petitsioonil?

  • Kas kodanikualgatusi on ka liikmesriikides?

  • Kas Euroopa kodanikualgatuse raames saab tõstatada küsimuse „x”? Kas see algatus läbiks edukalt vastuvõetavuse kontrolli?

  • Kas Euroopa kodanikualgatusega saab käivitada aluslepingute läbivaatamise?

  • Kas ELis elavad kolmandate riikide kodanikud saavad Euroopa kodanikualgatusega ühineda?

II. Küsimused ja vastused määruse kohta: kuidas Euroopa kodanikualgatus toimib?

  • Kes võib algatust korraldada?

  • Kas organisatsioonid tohivad olla kodanikualgatuse korraldajaks?

  • Kas kehtestatakse rahastamise läbipaistvust käsitlevad sätted?

  • Kas Euroopa kodanikualgatuse korraldajate käsutusse antakse ELi vahendeid?

  • Kuidas saavad kodanikud teada käimasolevatest algatustest?

  • Kuidas kontrollib komisjon seda, et algatusi käivitavad rühmad on tõsiste kavatsustega?

  • Kuidas kavatseb komisjon peatada äärmuslasi, kes soovivad kodanikualgatust kasutada oma seisukohtade platvormina?

  • Kas komisjon saab ebaõiglaste ja põhjendamatute algatuste tagasilükkamise kriteeriume kasutada tsenseerimise vahendina?

  • Millised on nõuded kavandatava kodanikualgatuse registreerimiseks?

  • Mis keelt peaksid korraldajad kasutama, et kavandatavat algatust saaks registreerida?

  • Kas komisjon tõlgib kavandatavad algatused?

  • Kuidas saavad potentsiaalsed korraldajad teada, kas nende idee kuulub komisjoni pädevusse?

  • Miks peavad algatusele allakirjutanud olema pärit ühest neljandikust liikmesriikidest? Kas ühest ei piisa?

  • Miks toetusavalduste läve määramisel liikmesriigiti on võetud aluseks liikmesriigi liikmete arv Euroopa Parlamendis?

  • Mis saab toetusavaldustest, mis on kogutud liikmesriikides, kus alammäär jääb saavutamata?

  • Kui vana peab olema, et algatusele saaks alla kirjutada?

  • Kas inimesed peavad algatusele allakirjutamiseks end kandma hääletamisregistrisse?

  • Kui ELi kodanik elab teises liikmesriigis, siis millises liikmesriigis tema toetusavaldust arvestatakse?

  • Kas väljaspool ELi elavad ELi kodanikud saavad algatusele alla kirjutada? Millise liikmesriigi alla nende toetusavaldusi arvestatakse?

  • Kas Euroopa kodanikualgatusele on võimalik alla kirjutada ka veebipõhiselt?

  • Kuidas saavad inimesed olla kindlad, et algatusele veebipõhiselt allakirjutamine on turvaline?

  • Kuidas saavad algatust toetavad isikud olla kindlad, et nende isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil?

  • Kuidas toetusavaldusi kontrollitakse?

  • Kuidas komisjon reageerib heakskiidetud algatustele?

  • Mis juhtub, kui komisjon otsustab jätta kodanikualgatuse alusel meetmeid mitte võtta? Mida saavad inimesed sellisel juhul ette võtta?

  • Kas on võimalik esitada algatust, mis on vastuolus juba käimasoleva algatusega? Kas sama algatust on võimalik esitada mitu korda?

  • Miks oli liikmesriikidel Euroopa kodanikualgatuse rakendamiseks vaja aega üks aasta?

  • Kas kokkulepituga ei muudeta Euroopa kodanikualgatust liialt bürokraatlikuks?

  • Mitu Euroopa kodanikualgatust on tagasi lükatud põhjusel, et neil puudub õiguslik alus või nad ei lähtu „ELi väärtustest”. Kas selline kõrge tagasilükkamise määr ei kahjusta mitte Euroopa kodanikualgatuse ja komisjoni mainet?

  • Kas kodanikualgatused ei ole pelgalt kosmeetiline muudatus, mis tegelikult midagi ei muuda?

I. Üldised küsimused ja vastused Euroopa kodanikualgatuse kohta

1. Mis on Lissaboni lepingus öeldud Euroopa kodanikualgatuse kohta?

Lissaboni lepinguga nähakse ette Euroopa kodanikualgatus. Lepingus on sätestatud, et „vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt” (Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõige 4).

Lepinguga nähakse ka ette, et Euroopa kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused, kaasa arvatud minimaalne liikmesriikide arv, millest kodanikualgatuses osalevad kodanikud peavad pärinema, määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Komisjon võttis oma ettepaneku vastu 31. märtsil 2010. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid määruse vastu 16. veebruaril 2011. Liikmesriikide taotlusel ei kohaldatud seda kuni 1. aprillini 2012 (vt 27. küsimus).

2. Millal saab hakata kodanikualgatusi esitama?

Komisjon võtab algatuste registreerimise taotlusi vastu alates pühapäevast, 1. aprillist 2012. Registreerimine on esimene nõutav samm selleks, et kodanikud saaksid hakata oma algatusele toetusavaldusi koguma.

3. Mis juhtub olukordades nagu hiljutine Greenpeace'i aktsioon? Kas seda on võimalik korrata ka nüüd, kui kehtib kodanikualgatust käsitlev määrus?

Selliseid aktsioone nagu hiljutine Greenpeace'i aktsioon ei loeta kodanikualgatuseks. Lepingus on täpsustatud, et Euroopa kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Vastavalt sellele ei käsitata enne määruse jõustumist tehtud algatusi lepingus sätestatud kodanikualgatusteks, kuna algatuse tegemise ajal veel ei kehtinud määruse eeskirjad ja menetlused. Enne määruse kohaldamise kuupäeva kogutud allkirju ei saa hiljem kasutada. Määruses on sätestatud, et toetusavaldusi saab koguda vaid pärast kavandatava algatuse registreerimist komisjonis.

4. Mis on Euroopa kodanikualatuse lisaväärtus?

Lissaboni lepingu kohaselt toimib Euroopa Liit ka edaspidi esindusdemokraatia alusel ja Euroopa kodanikud on liidu tasandil jätkuvalt esindatud Euroopa Parlamendi kaudu.

Euroopa kodanikualgatus laiendab avalikku mõttevahetust, võimaldades kodanikel uue osalusdemokraatia vahendi abil liidu demokraatlikus elus intensiivsemalt osaleda.

Komisjon säilitab õigusaktide algatamise õiguse ega ole kohustatud kodanikualgatuse põhjal ettepanekut esitama. Komisjon peab hoolega uurima kõiki tema pädevusse kuuluvaid algatusi, et välja selgitada, kas uus poliitika ettepanek on asjakohane.

Seepärast leiab komisjon, et kõnealune uus vahend on äärmiselt kasulik Euroopa demokraatia edendamisel ja ELi poliitika kujundamisel.

5. Mis vahe on Euroopa kodanikualgatusel ja petitsioonil?

Juba varasemate aluslepingutega tagatud õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon erineb märkimisväärselt Lissaboni lepingus ette nähtud uuest kodanikualgatusest. Igal liidu kodanikul ning füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus kas üksikult või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda petitsiooniga (nt kaebusega) Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub liidu tegevusvaldkondadesse ja puudutab otseselt teda. Seega ei nõuta petitsioonidega ilmtingimata uusi poliitika ettepanekuid. Petitsioonid adresseeritakse Euroopa Parlamendile seepärast, et parlament on kodanike esindaja liidu tasandil.

Kodanikualgatuse kaudu on ühel miljonil liidu kodanikul võimalik nõuda otse komisjonilt uute poliitikaalgatuste tegemist.

6. Kas kodanikualgatusi on ka liikmesriikides?

Enamikus liikmesriikides on juba ette nähtud riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil kodanikualgatus. Kodanikualgatused riiklikul tasandil on olemas näiteks Austrias, Hispaanias, Itaalias, Leedus, Lätis, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias, Sloveenias ja Ungaris. Piirkondlikud kodanikualgatused on ette nähtud muu hulgas Austrias, Hispaanias, Madalmaades, Rootsis ja Saksamaal. Kohalikud kodanikualgatused on loodud Belgias, Hispaanias, Itaalias, Luksemburgis, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, ja Ungaris. Kodanikualgatuse näiteid leiab ka väljaspool ELi (näiteks Ameerika Ühendriigid, Šveits). Need kodanikualgatused erinevad märkimisväärselt ulatuse poolest, samuti on üldjuhul erinevusi kasutatavate menetluste vahel.

7. Kas Euroopa kodanikualgatuse raames saab tõstatada küsimuse „…”? Kas see algatus läbiks edukalt vastuvõetavuse kontrolli?

Käesolevas dokumendis ei ole võimalik esitada iga mõeldava algatuse õiguslikku analüüsi. Kriteeriumid on aga piisavalt selged: registreeritakse algatus, mis ei ole selgelt väljapool komisjoni pädevust, ebaõiglane või põhjendamatu või vastuolus ELi väärtustega.

8. Kas Euroopa kodanikualgatusega saab käivitada aluslepingute läbivaatamise?

Ei. Kooskõlas lepingus ja määruses sätestatuga saab kodanikualgatusega kutsuda üles tegema asjakohast ettepanekut vaid küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.

9. Kas ELis elavad kolmandate riikide kodanikud saavad Euroopa kodanikualgatusega ühineda?

Kooskõlas lepinguga ei saa kolmandate riikide kodanikud Euroopa kodanikualgatusega ühineda. Lepingus on selgelt sätestatud, et algatusega saavad ühineda vaid liikmesriikide kodanikud.

II. Küsimused ja vastused määruse kohta: kuidas Euroopa kodanikualgatus toimib?

1. Kes võib algatust korraldada?

Kodanikualgatust saab korraldada kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt seitse kodanikku, kes on pärit seitsmest eri liikmesriigist. Kodanike komitee liikmed peavad olema liidu kodanikud, kes on jõudnud oma elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikku vanusesse (18 aastat kõikides liikmesriikides, välja arvatud Austria, kus selleks vanuseks on 16 aastat). Kodanike komitee määrab ühe esindaja ja ühe asendaja, keda volitatakse kogu menetluse jooksul komitee nimel sõna võtma ja tegutsema. Euroopa Parlamendi liikmeid ei saa kasutada kodanike komitee moodustamiseks vajaliku miinimumi saavutamiseks.

2. Kas organisatsioonid tohivad olla kodanikualgatuse korraldajaks?

Organisatsioonid ei saa kodanikualgatusi korraldada. Samas tohib organisatsioon kavandatud algatusi edendada ja toetata tingimusel, et kogu tema tegevus on läbipaistev.

3. Kas kehtestatakse rahastamise läbipaistvust käsitlevad sätted?

Läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse huvides nõutakse kodanikualgatuse korraldajatelt kogu menetluse käigus korrapäraselt teabe esitamist eelkõige algatust toetavate organisatsioonide ja algatuse rahastamise kohta. See on ka algatusele allakirjutamist kaaluvate kodanike huvides ning kooskõlas komisjoni Euroopa läbipaistvuse algatusega.

4. Kas Euroopa kodanikualgatuse korraldajate käsutusse antakse ELi vahendeid?

ELi vahendeid selleks ette nähtud ei ole.

5. Kuidas saavad kodanikud teada käimasolevatest algatustest?

Käimasolevad algatused registreeritakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks komisjoni veebisaidil. Sealt saab käimasolevaid algatusi jälgida. Kõnealune veebisait kehtib ühtlasi ka teabe edastamise ja läbipaistvuse tagamise vahendina.

6. Kuidas kontrollib komisjon seda, et algatusi käivitavad rühmad on tõsiste kavatsustega?

Määruses on sätestatud, et kavandatavaid algatusi, mis ei ole ilmselgelt tõsise loomuga (ebaõiglased, põhjendamatud ja pahatahtlikud algatused), ei registreerita. Kuna aga kodanikualgatuse korraldaja peab olema kodanike komitee, peaks mittetõsiseltvõetavate algatuste arv olema piiratud.

7. Kuidas kavatseb komisjon peatada äärmuslasi, kes soovivad kodanikualgatust kasutada oma seisukohtade platvormina?

Määruses on ette nähtud, et komisjon keeldub sellise kodanikualgatuse registreerimisest, mis on liidu väärtustega ilmses vastuolus. Nii toimides välditakse äärmuslike seisukohtade populariseerimist komisjoni veebisaidil.

8. Kas komisjon saab ebaõiglaste ja põhjendamatute algatuste tagasilükkamise kriteeriume kasutada tsenseerimise vahendina?

Ei. Tagasi lükatakse ainult selgelt ebaõiglased ja põhjendamatud algatused, st algatused, mille ebaõigluses või põhjendamatuses ei teki kahtlust. Algatajatel on aga igal juhul võimalik tagasilükkamine kaevata Euroopa Kohtusse või esitada kaebus Euroopa Ombudsmanile (vt 25. küsimus).

9. Millised on nõuded kavandatava kodanikualgatuse registreerimiseks?

Algatuse korraldajad peavad taotlema oma ettepaneku registreerimist komisjonis. Neil tuleb ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles esitada komisjoni online-registrile järgmine teave:

  • kavandatud kodanikualgatuse pealkiri;

  • teema;

  • ettepaneku eesmärkide kirjeldus, mille suhtes kutsutakse komisjoni üles võtma meetmeid;

  • aluslepingu sätted, millega kavandatav algatus korraldajate arvates seondub;

  • kodanike komitee seitsme liikme täisnimi, postiaadress, kodakondsus ja sünniaeg, sealhulgas komitee esindaja ja asendaja ning nende e-posti aadressid;

  • rahastamise ja toetuse allikad.

Korraldajatel on võimalik lisas esitada ka üksikasjalikumat teavet, sealhulgas õigusakti eelnõu.

Selle teabe alusel registreerib komisjon kavandatud algatuse, kui määruses ette nähtud tingimused on täidetud. Eelkõige peab kavandatav algatus selgesõnaliselt kuuluma komisjoni pädevusse esitada liidu õigusakti ettepanek lepingute rakendamise eesmärgil.

10. Mis keelt peaksid korraldajad kasutama, et kavandatavat algatust saaks registreerida?

Korraldajatel on võimalik taotleda algatuse registreerimist ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles.

11. Kas komisjon tõlgib kavandatavad algatused?

Ei. Korraldajate ülesanne on kavandatud algatus tõlkida keeltesse, mida nad vajalikuks peavad. Pärast registreerimise kinnituse saamist ühes ELi ametlikus keeles on korraldajatel võimalik taotleda algatuse muude ametlike keeleversioonide lisamist registrisse. Enne muude keeleversioonide lisamist registrisse kontrollib komisjon, et pealkirja algversioonist, teemast ja eesmärkidest ei ole märkimisväärselt kõrvale kaldutud.

12. Kuidas saavad potentsiaalsed korraldajad teada, kas nende idee kuulub komisjoni pädevusse?

Komisjon esitab teavet oma pädevuste kohta kodanikualgatuse veebisaidil. Selle teabe põhjal peaks korraldajatel olema võimalik kindlaks teha, kas komisjon saab asjaomases valdkonnas toimida lepingu mõne konkreetse sätte alusel.

13. Miks peavad algatusele allakirjutanud olema pärit ühest neljandikust liikmesriikidest? Kas ühest ei piisa?

Selleks et kodanikualgatus tõepoolest kätkeks endas terve Euroopa huvi ning kuna lepingus on sätestatud, et kodanikud peavad olema pärit „märkimisväärsest arvust liikmesriikidest”, on liikmesriikide arvule kehtestatud alampiir.

Parlament ja nõukogu otsustasid, et selleks alampiiriks on üks neljandik liikmesriikidest – seega praegu (ja ka pärast Horvaatia ühinemist) seitse riiki.

14. Miks toetusavalduste läve määramisel liikmesriigiti on võetud aluseks liikmesriigi liikmete arv Euroopa Parlamendis?

Komisjon tegi oma rohelises raamatus ettepaneku kehtestada läveks 0,2 % iga liikmesriigi elanikkonnast. Kuid hulk vastanuid leidis, et 0,2 % elanikkonnast oli tarbetult kõrge lävi, et tagada Euroopa huvi esindatus. Osa vastanuist leidsid jälle, et selline lävi oleks ebaõiglane, kuna toetusavaldusi on palju lihtsam koguda näiteks 1 000 kodanikult Luksemburgis (0,2 % elanikkonnast) kui 160 000 kodanikult Saksamaal ning seega oleks toetusavaldusi väikestes liikmesriikides lihtsam arvesse võtta kui suurtes.

Valitud variandis võetaksegi arvesse mõlemat tähelepanekut. Määruses on igale liikmesriigile määratud kindlaks lävi, mis on kahanevalt proportsionaalne iga riigi elanikkonnaga, ning alam- ja ülemmäär.

Selleks et tagada, et osutatud lävi tugineks objektiivsetele kriteeriumidele, on komisjon selle määramisel võtnud aluseks iga liikmesriigi liikmete arvu Euroopa Parlamendis. Valitud korrutusteguriks on 750, et võtta ühelt poolt arvesse paljude sidusrühmade palvet määrata läveks vähem kui 0,2 % elanikkonnast ja et teiselt poolt arvestada väljendatud muret, et väikeste liikmesriikide lävi ei tohiks olla liiga madal.

Selline süsteem tagab seega, et kodanikualgatuses osaleb suurematest riikidest proportsionaalselt väiksem hulk ja väiksematest riikidest proportsionaalselt suurem hulk allakirjutanuid.

Allakirjutanute minimaalne arv liikmesriigiti on esitatud määruse I lisas.

15. Mis saab toetusavaldustest, mis on kogutud liikmesriikides, kus alammäär jääb saavutamata?

Need toetusavaldused liidetakse muidugi allakirjutanute koguarvule, kuid asjaomaseid liikmesriike ei arvestata vajaliku neljandiku hulka.

16. Kui vana peab olema, et algatusele saaks alla kirjutada?

Toetust saavad avaldada kõik liidu kodanikud, kes on Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses. Selleks vanuseks on kõikides liikmesriikides 18 aastat, välja arvatud Austrias (kus selleks vanuseks on 16).

17. Kas inimesed peavad algatusele allakirjutamiseks end kandma hääletamisregistrisse?

Ei pea. Liidu kodanikud peavad olema vaid Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses.

18. Kui ELi kodanik elab teises liikmesriigis, siis millises liikmesriigis tema toetusavaldust arvestatakse?

See sõltub allakirjutanu esitatud andmetest ja seega liikmesriigist, kes kontrollib allakirjutanu toetusavaldust. Kui allakirjutanu esitab tema elukohajärgses liikmesriigis nõutavad andmed, siis arvestatakse tema toetusega elukohajärgses liikmesriigis. Seevastu, kui allakirjutanu esitab tema kodakondsusjärgses liikmesriigis nõutavad andmed, siis arvestatakse tema toetusega kodakondsusjärgses liikmesriigis. Näiteks võib Eestis elav Austria kodanik täita Eestis kontrollimisele kuuluva vormi, esitades oma ees- ja perekonnanime, aadressi, sünnikoha ja -aja ning kodakondsuse. Sel juhul läheb tema toetus arvesse Eestis. Kuid sama isik võib täita vormi kontrollimiseks ja toetuse arvestamiseks Austrias, esitades lisaks eespool loetletud andmetele oma isikukoodi vastavalt Austria heakskiidetud loetelule, mis on esitatud ka määruse III lisa C osas.

Nii või teisiti saavad kodanikud algatusele alla kirjutada vaid üks kord.

19. Kas väljaspool ELi elavad ELi kodanikud saavad algatusele alla kirjutada? Millise liikmesriigi alla nende toetusavaldusi arvestatakse?

Kas väljaspool ELi elavad liidu kodanikud saavad algatusele alla kirjutada või mitte, sõltub sellest, millise liikmesriigi kodanikud nad on. Mõnel liikmeriigil ei ole võimalik kontrollida väljaspool ELi elavate kodanike toetusavaldusi. Komisjoni esialgses ettepanekus pakuti välja võimalus, et allkirja saavad anda kõik väljaspool ELi elavad liidu kodanikud, kuid võttes arvesse liikmesriikide taotletud uusi nõudeid, võib mõnel kodanikul see võimalus puududa. Need, kes saavad osaleda, arvestatakse toetajate hulka nende kodakondsusjärgses riigis.

20. Kas Euroopa kodanikualgatusele on võimalik alla kirjutada ka veebipõhiselt?

Kodanikel on võimalik anda allkiri interneti teel. Korraldajad peavad looma veebipõhise kogumise süsteemi, mis vastab määruses kehtestatud tehnilistele ja turvanõuetele. Komisjon töötab välja tehnilised normid ja teeb tasuta kättesaadavaks avatud lähtekoodiga tarkvara, et aidata korraldajatel oma süsteemi luua.

21. Kuidas saavad inimesed olla kindlad, et algatusele veebipõhiselt allakirjutamine on turvaline?

Korraldajad peavad enne veebipõhise kogumise algust taotlema oma veebipõhisele toetusavalduste kogumise süsteemi (kaasa arvatud komisjoni loodud avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva süsteemi) sertimist selle riigi pädevalt asutuselt, kus andmed talletatakse. Liikmesriigi ametiasutus kontrollib, et veebipõhise kogumise süsteemi tehnilised ja turvanäitajad vastavad määruses kehtestatud miinimumnõuetele. Sellega tagatakse ka allakirjutamise turvalisus.

22. Kuidas saavad algatust toetavad isikud olla kindlad, et nende isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil?

Määrusega tagatakse, et kõik asjaomased isikud (algatuse korraldaja, liikmesriigid ja komisjon) tagavad isikuandmete täieliku kaitse kodanikualgatuse korraldamise ja järelmeetmete võtmise ajal. Kodanikualgatuse raames kogutud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse suhtes kehtivaid õigusakte. Kodanikualgatuse korraldajad kui andmete vastutavad töötlejad vastutavad tekitatud kahju eest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele. Määruse rikkumise eest on ette nähtud karistused.

23. Kuidas toetusavaldusi kontrollitakse?

Kodanikel tuleb oma toetusavalduses esitada oma liikmesriigi (kas elukoha- või kodakondsusjärgse liikmesriigi) nõutavad andmed, nagu ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ning mitme liikmesriigi puhul ka isikukood. Mõned liikmesriigid ei nõua osade andmete (nt täieliku aadressi, sünniaja ja -koha) esitamist. Nõutavate andmete üksikasjad on esitatud määruse III lisas (A ja B osa) kahes toetusavalduse näidises. III lisa C osas on loetletud isikukoodi esitamist nõudvate liikmesriikide aktsepteerivad dokumendid/koodid.

Korraldajad peavad iga liikmesriigi kodanike toetusavalduste kogumiseks kasutama eraldi vorme. See tähendab, et kõik ühel vormil esitatud toetusavaldused on saadud ühe ja sama liikmesriigi kodanikelt. Seejärel peavad korraldajad toetusavaldused saatma kõnealuse liikmesriigi ametiasutusele. Viimane kontrollib neid, et selgitada välja kehtivate toetusavalduste arv. Selleks võib kasutada pistelist kontrolli.

24. Kuidas komisjon reageerib heakskiidetud algatustele?

Eeskirjade kohaselt on komisjonil kolm kuud aega, et vaadata läbi kodanikualgatus, millele on kogutud nõutav arv toetusavaldusi. Enne teatises järelduste esitamist kohtub komisjon asjakohasel tasemel algatuse korraldajatega, et nad saaksid algatuses tõstatud küsimusi üksikasjalikult selgitada . Korraldajatel võimaldatakse tutvustada oma algatust ka avalikul ärakuulamisel Euroopa Parlamendis.

25. Mis juhtub, kui komisjon otsustab jätta kodanikualgatuse alusel meetmeid mitte võtta? Mida saavad inimesed sellisel juhul ette võtta?

Kodanikualgatuse ülesanne on suunata arutelu, kuid see ei mõjutata komisjoni algatusõigust. Samas kohustab see komisjoni kolleegiumina pöörama suurt tähelepanu kodanikualgatuse raames tehtud ettepanekutele. Kui komisjon otsustab jätta kodanikualgatusele reageerimata, tuleb tal selle põhjusi põhjalikult selgitada. Algatuse sisu komisjonipoolse poliitilise analüüsi kohta ei saa kaebust esitada.

Seevastu saab vaidlustada õiguslikul alusel esitatud algatuse registreerimisotsust. Registreerimisest keeldumise korral teavitab komisjon korraldajaid selle põhjustest ning võimalikest kohtulikest ja muudest õiguskaitsevahenditest.

26. Kas on võimalik esitada algatust, mis on vastuolus juba käimasoleva algatusega? Kas sama algatust on võimalik esitada mitu korda?

Määrusega ei ole ühe ja sama kodanikualgatuste korduv esitamine reguleeritud. Samamoodi ei takistata määrusega teha vastualgatusi.

27. Miks oli liikmesriikidel Euroopa kodanikualgatuse rakendamiseks vaja aega üks aasta?

Mitu liikmesriiki pidi oma õigust kohandama, et neil oleks võimalik kontrollida toetusavaldusi ja/või tagada, et määruse rikkumise eest kohaldataks korraldajate suhtes kohaseid karistusi.

28. Kas kokkulepituga ei muudeta Euroopa kodanikualgatust liialt bürokraatlikuks?

Kodanikualgatus ei ole tarbetult bürokraatlik. Kokkulepitud eeskirjadega on saavutatud sobiv tasakaal, mis tagab ühest küljest vahendi usaldusväärsuse ja teisest küljest selle hõlpsa kasutamise kodanike jaoks.

Komisjon on koostanud põhjaliku ja kasutajasõbraliku juhendi, et menetluse eri etappidest oleks kergem aru saada. Juhendit saab alla laadida veebilehelt. Algatuste kontaktpunkt on Europe Direct, mis vastab komisjoni talituste abil ka kodanike küsimustele.

29. Mitu Euroopa kodanikualgatust on tagasi lükatud põhjusel, et neil puudub õiguslik alus või nad ei lähtu „ELi väärtustest”. Kas selline kõrge tagasilükkamise määr ei kahjusta mitte Euroopa kodanikualgatuse ja komisjoni mainet?

Komisjon usub, et registreeritakse enamik algatusi. On vaid mõned Euroopa kodanikualgatuse tagasilükkamise kriteeriumid ja need on üsna selged – tagasi lükatakse algatus, mis jääb selgelt väljapoole komisjoni pädevust või on ebaõiglane, põhjendamatu või vastuolus ELi väärtustega. Euroopa kodanikualgatus on uuenduslik osalusdemokraatia vahend ja võib, nii nagu iga uus süsteem, vajada sissetöötamisperioodi. See aga ei tähenda, et tagasi lükatakse palju taotlusi. Otse vastupidi, komisjon on veendunud, et Euroopa kodanikualgatuse korraldajad võtavad oma ülesannet väga tõsiselt ja esitavad registreerimistaotluse eespool nimetatud kriteeriumide alusel. Seega tõenäoliselt ei saa Euroopa kodanikualgatuse ega komisjoni maine kannatada.

30. Kas kodanikualgatused ei ole pelgalt kosmeetiline muudatus, mis tegelikult midagi ei muuda?

Pole kahtlust, et vähemalt seitsmest liikmesriigist miljoni allkirja kogumine avaldab mõju. Kui algatus vastab nimetatud konkreetsetele kriteeriumidele ja sellele kogutakse vajalik arv allkirju, ei saa juhtuda, et see peidetakse kalevi alla. Komisjon kohtub asjakohasel tasemel algatuse korraldajatega, et nad saaksid algatuses tõstatud küsimusi üksikasjalikult selgitada. Korraldajatel võimaldatakse tutvustada oma algatust ka avalikul ärakuulamisel Euroopa Parlamendis. Kõnealust algatust käsitleva teatise väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks käivitab komisjoni kogu oma otsustamismehhanismi. Teatises kirjeldatakse, kuidas komisjon kavatseb algatuse ellu viia ja selle võtab vastu volinike kolleegium. Kui ka algatus ei jõua õigusakti väljatöötamiseni, tutvustatakse probleemi Euroopa Komisjonile ja Euroopa Parlamendile ning kogu Euroopale.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website