Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/12/184

Brüssel, 15. märts 2012

Küsimused ja vastused Kreeka rakkerühma ja tema teise kvartaliaruande kohta

Vt ka: IP/12/242

1. Mis on Kreeka rakkerühma ülesanne?

Komisjoni Kreeka rakkerühm moodustati selleks, et aidata Kreeka ametiasutustel viia eelolevatel aastatel ellu reforme ja saavutada majanduskasv kooskõlas Kreeka, ELi ja IMFi vahel kokkulepitud programmidega.

Alates sellest, kui president Barroso kutsus rakkerühma möödunud aasta juulis Kreeka valitsuse palvel kokku, ja selle tegevuse alustamisest 2011. aasta septembris on rakkerühm tegelenud kahe peamise ülesandega:

  • 1) määrata kindlaks ja kooskõlastada liikmesriikide tehniline abi, mida Kreeka vajab tulemuste saavutamiseks Euroopa Liidu, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Euroopa Keskpanga (EKP) kohandusprogrammi raames. Hindamine on nüüd tehtud ja kätte on jõudnud aeg suunata paljude liikmesriikide ja ka näiteks IMFi pakutud ekspertide teadmised nendesse eri valdkondadesse, milles hindamise kohaselt abi vajatakse, sealhulgas maksude kogumine, kinnistusregister, tervishoiusüsteemi ajakohastamine, haldusreform ja suutlikkuse suurendamine, erastamisprotsess ja parema ettevõtluskeskkonna loomine;

  • 2) kiirendada majanduskasvu ja tööhõive edendamise projektideks ette nähtud ELi vahendite kasutamist. Prioriteediks on olnud keskenduda ELi vahendite kasutamisel ligikaudu 181 olulisele majanduskasvu edendamise projektile. Järgmise sammuna on kavas suunata nendesse projektidesse kättesaadavaid vahendeid.

2. Milliste valdkondadega rakkerühm tegeleb?

Kreeka rakkerühm tegutseb kooskõlas Kreeka, ELi, EKP ja IMFi vahel kokku lepitud majanduse kohandamise programmi ja vastastikuse mõistmise memorandumiga üheksas eri valdkonnas, mille osas konsulteeriti eelnevalt Kreeka ametiasutuste ja liikmesriikidega. Nendes valdkondades on Kreeka edasist arengut silmas pidades vaja teha kõige kiiremini põhjalikke reforme.

  • Ühtekuuluvuspoliitika programmid, keskkond ja transport

  • Eelarve ja maksustamine

  • Finantssektor / rahastamise kättesaadavus

  • Ettevõtluskeskkond (riigihanked ja konkurents)

  • Haldusreform / e-valitsus

  • Tööturg

  • Rahvatervis

  • Justiits- ja siseküsimused

  • Erastamine ja riiklike ehitustööde lõpuleviimine

3. Seni on väga vähe saavutatud. Kas rakkerühm kujutab endast uut bürokraatlikku struktuuri?

Möödunud kuuel kuul

  • oli rakkerühma üks prioriteet selgitada välja kõik need projektid, mida toetati ELi vahenditega, ent mille rakendamine jäi pooleli, kuna Kreeka ametiasutused ei olnud võimelised eraldama nende elluviimiseks rahalisi vahendeid. Koostati ka loetelu olulisematest majanduskasvu edendamise projektidest ning praegu on käsil vahendite ümberplaneerimine eesmärgiga suunata suur osa neist kõnealustesse projektidesse;

  • oli rakkerühma teine prioriteet kujundada välja usaldusväärne koostöö ja head töösuhted Kreeka ametiasutustega. Selle tulemusena esitasid Kreeka ametiasutused selged taotlused konkreetse tehnilise abi saamiseks. Praeguseks on rakkerühm suutnud Kreeka vajadused ja liikmesriikide pakutava tehnilise abi peamistes valdkondades omavahel sobitada.

4. Mida on rakkerühm seni siiski konkreetselt saavutanud?

Esiteks suunatakse ja kasutatakse nüüd paremini ELi vahendeid, mis on Kreekas praegu ainus majanduskasvu rahastamise allikas.

  • Rakkerühm ja Kreeka ametiasutused suunavad ümber olulise osa 20,4 miljardi suurusest summast, mis on Kreekale ette nähtud ELi ühtekuuluvuspoliitika raames. Eriti suuri jõupingutusi tehakse selleks, et toetada 181 majanduskasvu edendamise projekti, mis on nõuetekohaselt kindlaks tehtud. Olulisemad näited: 5 teedeehituse kontsessiooni (1400 km ja 30 000 potentsiaalset töökohta) ning toetused VKEdele.

  • Kreeka on parandanud ELi vahendite kasutamist ja saavutanud tulemuseks 35% (see on programmitöö perioodi praeguse seisuga üle ELi keskmise). Samuti on Kreeka täitnud vastastikuse mõistmise memorandumiga 2011. aastaks seatud maksenõuete eesmärki üle 98%.

Teiseks on möödunud kuuel kuul andnud peaaegu 20 liikmesriiki, komisjon ja IMF enneolematus ulatuses tehnilist abi. Käesoleva aasta jooksul oodatakse täiendavat abi. See konkreetne abi aitab kaasa Kreeka majanduse ja avaliku halduse ajakohastamisele. Saavutatud on hulk positiivseid tulemusi, millele võib tugineda edasise abi andmisel:

  • maksuvõlgnevusi on sisse nõutud juba 946 miljoni euro ulatuses (esialgne eesmärk oli 400 miljonit eurot);

  • kohtus pooleliolevate maksujuhtumite hulka on nelja kuuga vähendatud 15% võrra (2012. lõpuks tuleks saavutada 80% vähenemine);

  • Prantsusmaa ja Saksamaa toetavad keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste põhjalikku haldusreformi: ministeeriumidevahelise kooskõlastussüsteemi sisseseadmine 2012. aasta maiks, riigiteenistujate pädevuse hindamine alates jaanuarist, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning inimressursside horisontaalsete struktuuride kasutuselevõtt ministeeriumides alates veebruarist;

  • veebruaris liberaliseeriti rakkerühma abiga juurdepääs reguleeritud kutsealadele ja nendel kutsealadel töötamine.

5. Kas rakkerühmast on kujunenud Kreeka varivalitsus?

Loomulikult mitte. Rakkerühmal ei ole Kreekas täidesaatvat võimu ning ta ei saa Kreeka valitsusele peale sundida ühtegi seadusandlikku või finantsotsust. Tema kohalolu eesmärk on toetada Kreekat komisjoni, EKP ja IMFiga kooskõlastatud ning Kreeka parlamendis heaks kiidetud reformide rakendamisel. Me töötame koos kreeklastega Kreeka heaks!

6. Kuidas teeb rakkerühm koostööd ELi/IMFi/EKP kolmikuga?

Komisjoni rakkerühm aitab täiendada kolmiku tööd. Kolmik on teinud Kreeka ametiasutustega koostööd, et määrata kindlaks olulisemad struktuurireformid, mis tuleb Kreekas ellu viia, ning on seejärel teinud kvartalipõhiselt järelevalvet nende reformide rakendamise üle.

Komisjoni rakkerühm aitab Kreekal kõnealuseid reforme ellu viia, hankides liikmesriikidest tehnilist abi ja ühtlustades ELi vahendite kasutamist. Rakkerühma aruandes käsitletakse konkreetseid edusamme kõnealuses kahes valdkonnas.

Selleks et tagada ühtsus nende kahe institutsiooni tegevuses, annavad nii kolmiku kui ka rakkerühma koosseisu kuuluvad komisjoni töötajad aru asepresident Rehnile.

7. Kui palju inimesi rakkerühmas töötab?

Rakkerühma peakorter on Brüsselis, ent osa rühmast viibib alaliselt Ateenas. Rühma koosseisu kuulub 45 töötajat (neist 15 töötab Ateenas). Enamik töötajatest on komisjoni ametnikud. Rakkerühma juht on komisjoni presidendi erinõunik Horst Reichenbach. Tehnilise abi kooskõlastamine toimub korrapäraste kõrgetasemeliste kooskõlastuskoosolekute raames Brüsselis (viimane koosolek toimus 6. märtsil).

Rakkerühma kuuluvad veel mõned liikmesriikide lähetatud eksperdid Prantsusmaalt (2), Ühendkuningriigist (2), Saksamaalt (2), Madalmaadest (2), Belgiast ja Tšehhist. Kavas on värvata veel mõned töötajad (Austriast ja Rootsist). Huvi oma riigi eksperte saata on väljendanud ka teised liikmesriigid. Lähetuste kestus on praegu üks aasta.

8. Möödunud kuul kutsus eurorühm komisjoni üles rakkerühma suurendama. Millised on komisjoni plaanid?

Kuna teises Kreeka majanduse kohandamise programmis pannakse veelgi rohkem rõhku majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime edendamisele, kui seda tehti esimeses programmis, muutub rakkerühma panus veelgi tähtsamaks.

Komisjonil on kavas võtta peagi vastu otsus, kuidas suurendada oma suutlikkust toetada Kreekat kohapeal, tehes tihedat koostööd Kreeka ametiasutustega.

9. Mida tehniline abi endast kujutab?

Tehniline abi tähendab oskusteabe andmist põhivaldkondades, kus Kreekal endal puuduvad teadmised või praktilised kogemused. Paljud liikmesriigid on vabatahtlikult saatnud lühemaks või mõnikord ka pikemaks ajaks Kreekasse eksperte, et toetada tehnilise abi projektide elluviimist. Oskusteavet jagab ka IMF. Rakkerühma ülesanne on sellise oskusteabe kooskõlastamine ja selle vastavusseviimine konkreetsete vajadustega. Mõnel juhul annab rakkerühm – teinekord koos muude komisjoni talitustega – ka ise tehnilist abi.

10. Kes tehnilise abi eest maksab?

Ekspertidele, kes viibivad Kreekas harilikult lühikest aega (mõned päevad), maksavad tasu liikmesriigid. Komisjon katab vaid nende lähetuskulud.

11. Kuidas tehniline abi konkreetselt toimib?

Tehnilise abi vajadused on liigitatud vastavalt konkreetsetele poliitikavaldkondadele (eelarve ja maksustamine; finantssektor; Ühtekuuluvusfond ja põllumajandus; ettevõtluskeskkond, riigihanked ja konkurents; tööturg, rahvatervis, justiits- ja siseküsimused; haldusreform, e-valitsus, statistika; kodanikuühiskond ja tööturu osapooled).

Taotluse korral aitab rakkerühm töötada koos Kreeka ametiasutustega välja tööprogrammi, mis sisaldab selgeid vahe- ja lõppeesmärke. Rakkerühm aitab Kreeka ametiasutustel mobiliseerida ka tehnilise abi tööprogrammi elluviimiseks vajalikke vahendeid (asjakohast oskusteavet muudest liikmesriikidest ning Euroopa või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt).

Tehnilist abi saab anda järgmiselt:

  • ekspertide lühiajalised lähetused või seminarid, mille raames liikmesriigid tutvustavad Kreeka partneritele oma lahendusi. See peaks võimaldama Kreeka ametiasutustel selgitada välja nende vajadustele vastava parima lahenduse;

  • konkreetsete liikmesriikide või organisatsioonide pikemaajalisem toetus, mis hõlmab spetsialiseeritud oskusteavet. See tähendab ekspertide pikemaajalist kohalolekut või pikemaajalist koostööd Kreeka ametiasutustega tehniliste lahenduste leidmiseks sellistes valdkondades nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia;

  • mõnel juhul võib liikmesriik, kes on saavutanud mõnes konkreetses poliitikavaldkonnas eriti häid tulemusi, võtta endale selles valdkonnas juhirolli. See liikmesriik võib osaleda konkreetses projektis alates selle algusest, aidates sealhulgas koostada tegevuskava. Kreeka rakkerühm aitab sellisel juhul hõlbustada Kreeka ametiasutuste, juhirolli võtnud liikmesriigi ja teiste tehnilise abi pakkujate tegevuse kooskõlastamist.

Tehnilise abi nõudlust ja pakkumist kooskõlastatakse kord kvartalis toimuvatel kõrgetasemelistel kooskõlastuskoosolekutel, mida korraldab Kreeka rakkerühm ja millel osalevad ka Kreeka ametiasutused, (võimalikud) tehnilise abi pakkujad ja Euroopa Komisjoni talitused. Enne selliseid koosolekuid palutakse liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel avaldada huvi tehnilise abi andmiseks konkreetsetele projektidele.

12. Kas oleks võimalik tuua konkreetseid näiteid liikmesriikide antud tehnilise abi kohta?

Kreeka rakkerühm on algatanud projekte Kreeka valitsuse nõusolekul. Konkreetset tööd on seni tehtud järgmistes valdkondades:

  • maksuhaldus, kus IMF ja EL (maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat TAXUD ja Kreeka rakkerühm) on koostanud ühise tegevuskava, mida on juba toetanud hulk liikmesriike (Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome ja Taani);

  • avaliku sektori finantsjuhtimine, eelkõige kulutuste kontrollimine;

  • haldusreform (kõnealuses valdkonnas on juhiroll Prantsusmaal ja Saksamaal vastavalt kesktasandi ja piirkondliku tasandi reformi elluviimisel);

  • Saksamaa nõustus võtma juhirolli ka tervishoiusektoris, kus konkreetsed töösuunad on veel kindlaks määramata;

  • arutlusel on mitmesugused töösuunad ettevõtluskeskkonna parandamise valdkonnas, kus Kreeka rakkerühm kavatseb paljudel juhtudel võtta ise juhirolli.

Kooskõlastamine toimub kord kvartalis toimuvatel kõrgetasemelistel kooskõlastuskoosolekutel, mida korraldab Kreeka rakkerühm ja millel osalevad ka Kreeka ametiasutused, (võimalikud) tehnilise abi pakkujad ja Euroopa Komisjoni talitused. Enne selliseid koosolekuid palutakse liikmesriikidel või rahvusvahelistel organisatsioonidel avaldada huvi tehnilise abi andmiseks konkreetsetele projektidele.

Rakkerühma kvartaliaruandes antakse ülevaade kasutusele võetud oskusteabest ja hinnatakse kohapeal tehtud edusamme.

13. Kui palju ELi raha Kreekale antakse? Kas Kreeka kasutab seda raha tulemuslikult?

EL on ajavahemikul 2007–2013 oma struktuurifondidest Kreekale ette näinud 20 miljardit eurot, millest peaaegu 8 miljardit on juba välja makstud. Ülejäänud programmitöö perioodil on võimalik kasutada veel 12 miljardit eurot, millest osa on siiski juba ette nähtud eri projektide toetuseks.

Seda raha – või osa sellest – saab kasutada Kreeka kasvupotentsiaali suurendamiseks sihtotstarbeliste projektide abil, mis on välja töötatud VKEde toetamiseks, töötuse vähendamiseks ja peamiste infrastruktuuride arendamiseks. Koos Kreeka ametiasutustega määrati kindlaks 181 prioriteetset projekti, mis tehti avalikkusele teatavaks 2011. aasta novembris. Nendele projektidele on ette nähtud 56% kogu programmitöö perioodil kasutada olevatest vahenditest ning Kreeka valitsus ja komisjon kavatsevad projektide edenemist intensiivselt jälgida ning nende elluviimist toetada.

Lõpetuseks on oluline märkida, et Kreeka on saavutanud häid tulemusi ELi vahendite kasutamisel. Kreeka oli 2011. aasta lõpuks kasutanud ära 35% ELi vahenditest (20,4 miljardi euro suurusest summast) ning see tulemus on üle ELi keskmise (33,5%). Häid tulemusi täheldati regionaalfondide kasutamisel (Kreeka 39,6%, ELi keskmine 34,6%) ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamisel (Kreeka 29,2%, ELi keskmine 28,5%). Sotsiaalfondi puhul kasutati ära 24,4% Kreekale ette nähtud vahenditest; ELi keskmine on 27%.

14. Milline on teise aruande sisu?

Aruandes kirjeldatakse, kuidas Kreeka rakkerühm korraldab ja kooskõlastab tehnilise abi andmist, ning osutatakse võimalikele muudele valdkondadele, kus võib tehnilist abi tulevikus tarvis minna.

Aruandes tehakse järeldusi rakkerühma eelneva kuue kuu töö põhjal. Aruande üks oluline peatükk on pühendatud Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamisele eesmärgiga toetada majanduskasvu ja uute töökohtade loomist. Ühtekuuluvuspoliitika valdkonna projektide elluviimise kiirendamist käsitlevas peatükis tuuakse esile hulk saavutusi, ent osutatakse ka lahendamist vajavatele probleemidele. Selles kirjeldatakse lootustandvaid edusamme 181 prioriteetse projekti elluviimisel ning antakse ajakohastatud ülevaade poliitiliselt ja majanduslikult tähtsate teedeehituse kontsessioonide seisust. Samuti esitletakse selles tulevast riskijagamisvahendit.

Rahastamise kättesaadavust / finantssektorit käsitlevas jaotises antakse ülevaade VKEde tegevuse rahastamiseks kättesaadavatest olulisematest vahenditest. Selles kirjeldatakse jõupingutusi, mida tehakse Kreeka pankade likviidsusprobleemide kõrvaldamiseks, ja uusi vahendeid, millega hõlbustada VKEde juurdepääsu rahastamisele.

Aruande teises osas käsitletakse tehnilist abi, et toetada struktuurireforme, mis on majanduse kohandamise programmiga ette nähtud majanduskasvu ja konkurentsivõime taastamise eeltingimusena.

Eelarve ja maksustamise jaotises antakse aru tehtud edusammudest, näiteks edust maksuvõlgnevuste sissenõudmisel. Selles tuuakse esile ka valdkonnad, milles tuleks teha rohkem edusamme – näiteks maksude sissenõudmine jõukatelt maksumaksjatelt. Kirjeldatakse ka edusamme maksuhalduse valdkonna põhjaliku tegevuskava rakendamisel liikmesriikide, IMFi ja komisjoni talituste märkimisväärse abiga. Samuti kirjeldatakse rahapesu tõkestamiseks tehtavaid jõupingutusi ning nenditakse, et selles valdkonnas on hädavajalik paremini kooskõlastada Kreeka eri asutuste tegevust. Täiendavaid jõupingutusi tuleks teha veel avaliku sektori finantsjuhtimise, eelkõige kulutuste kontrollimise valdkonnas.

Haldusreformi ja e-valitsust käsitlevas jaotises osutatakse selles valdkonnas saavutatud headele tulemustele. Kreeka valitsus on moodustanud peaministrile alluva juhtrühma. Prantsusmaa ametiasutused, kes on võtnud juhirolli keskvalitsuse haldusreformi valdkonnas, annavad reformi elluviimiseks märkimisväärsel hulgal tehnilist abi. Samasugune reform detsentraliseeritud, piirkondliku ja kohaliku valitsuse tasandil edeneb hästi Saksamaa toetusel.

Seoses ettevõtluskeskkonna parandamiseks vajalike struktuurireformidega võib nentida, et ettevalmistused tehnilise abi andmiseks edenevad hästi sellistes valdkondades nagu ekspordi hõlbustamine, riigihankeseaduse läbivaatamine ja haldussüsteemide reform, reguleeritud kutsealade liberaliseerimine ja õigusnormide lihtsustamine. Hulga tehnilise abi projektide elluviimiseks tuleb saada veel Kreeka ametiasutuste lõplik heakskiit.

Rahvatervis on valdkond, kus on kindlaks tehtud hulk konkreetseid tehnilise abi vajadusi ja võimalikke abiandjaid. Tehniline abi suunatakse eelkõige ravimihindade kujunduse, tervishoiuteenuste ja –toodete pakkumise ning tervishoiuvaldkonna raamtingimuste parandamisele. Viimase puhul antakse tehnilist abi ühtse haigekassa asutamiseks.

Edusamme on tehtud ka kohtusüsteemi reformimisel. Pärast seda, kui Kreeka ametiasutused ja võimalikud tehnilise abi pakkujad olid andnud olukorrale esialgse hinnangu, määrasid nad kindlaks abivajadused ja andsid osaliselt tehnilist abi kohtumenetluste kiirendamiseks, kohtus pooleliolevate maksujuhtumite vähendamiseks ja vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks.

Rände-, varjupaiga- ja piiriküsimuste valdkonnas on tehtud juba konkreetset tööd, aga teatavate tehnilise abi vajaduste rahuldamiseks, näiteks Kreeka 2010. aasta rände ja varjupaiga tegevuskava rakendamise valdkonnas, on tarvis leida veel võimalikud abipakkujad.

Aruande kõikides jaotistes kirjeldatakse tehnilise abi pakkujate panust, sealhulgas ka komisjoni talituste sageli otsustava tähtsusega osalust. Aruande lisas kirjeldatakse tehnilise abi projektide edenemist ning tuuakse esile tehnilist abi andvad liikmesriigid ja organisatsioonid.

Lisateave

Teine kvartaliaruanne on kättesaadav järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/president/taskforce-greece/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website