Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/12/12

Strasbourg, 17. jaanuar 2012

Rikkumised: korduma kippuvad küsimused

Millised on rikkumismenetluse etapid?

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 258 antakse komisjonile, kes tegutseb aluslepingute valvurina, volitused võtta õiguslikke meetmeid liikmesriigi suhtes, kes ei täida Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi.

Rikkumismenetlus algab teabenõudega (märgukirjaga) asjaomasele liikmesriigile. Teabenõudele tuleb vastata kindlaksmääratud ajavahemiku, tavaliselt kahe kuu jooksul.

Kui komisjon ei ole saadud teabega rahul ja järeldab, et kõnealune liikmesriik ei täida oma Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustusi, võib komisjon saata ametliku nõude Euroopa Liidu õigusaktide täitmiseks (nn põhjendatud arvamus), kutsudes liikmesriiki teavitama komisjoni õigusaktide täitmiseks võetud meetmetest kindlaksmääratud ajavahemiku, tavaliselt kahe kuu jooksul.

Kui liikmesriik ei taga Euroopa Liidu õigusaktide täitmist, võib komisjon otsustada kaevata liikmesriigi Euroopa Kohtusse. Ligikaudu 95 % rikkumismenetluse juhtude puhul täidavad liikmesriigid oma Euroopa Liidu õigusest tulenevad kohustused siiski enne, kui asi antakse kohtusse. Kui kohus mõistab liikmesriigi süüdi, peab liikmesriik võtma otsuse täitmiseks vajalikud meetmed.

Konkreetsetel juhtudel, mille puhul liikmesriik ei ole rakendanud direktiive Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, võib komisjon nõuda, et kohus määraks asjaomasele liikmesriigile rahalise karistuse asja esmakordsel käsitlemisel. See võimalus kehtestati Lissaboni lepinguga ja on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 lõikes 3.

Mis juhtub, kui liikmesriik ei täida kohtu otsust?

Kui komisjon leiab, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid esimese kohtuotsuse täitmiseks, algatab ta uue rikkumismenetluse ELi toimimise lepingu artikli 260 alusel, saates liikmesriigile kirjaliku hoiatuse, enne kui ta annab asja uuesti kohtusse.

Kui komisjon annab asja uuesti kohtusse, võib ta teha kohtule ettepaneku määrata asjaomasele liikmesriigile rahaline karistus, mille suurus sõltub rikkumise kestusest ja raskusastmest ning liikmesriigi suurusest. Rahaline karistus koosneb järgmistest osadest:

  • põhisumma, mille suurus oleneb esialgsest kohtuotsusest möödunud ajast;

  • iga päeva kohta arvestatav karistusmakse alates teise kohtuotsuse kuupäevast kuni rikkumise lõpetamiseni.

Kes määrab kindlaks lõplikud rahalised karistused?

Rahaliste karistuste kohta teeb ettepaneku komisjon, ent kohus võib nende suurust oma otsuses muuta.

Missugune on komisjoni roll?

Komisjon on aluslepingute valvur ning tema ülesanne on tagada üldsuse huvide kaitse. Selleks vajalik menetlus on sätestatud aluslepingus (etapid, tähtajad jm). Menetlus võib hõlmata ka asja andmist Euroopa Liidu Kohtusse.

Otsuse alustada mõne liikmesriigi suhtes rikkumismenetlust võtab vastu volinike kolleegium. Kolleegiumi otsus põhineb põhjalikul ja erapooletul analüüsil, mille teevad komisjoni talitused osapoolte esitatud dokumentide ja teabe ning laekunud kaebuste alusel.

Komisjoni otsused rikkumiste kohta kogutakse kord kuus kokku eri poliitikavaldkondi hõlmava üldise menetluse raames. Need otsused avalikustatakse.

Üldstatistika rikkumiste kohta on esitatud järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/community_law/infringements/infringements_et.htm


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site