Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegiline innovatsiooniprogramm – Korduma kippuvad küsimused

European Commission - MEMO/11/851   30/11/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/851

Brüssel 30. november 2011

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) strateegiline innovatsiooniprogramm – Korduma kippuvad küsimused

(IP/11/1479)

Mis on EIT?

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) loodi Euroopa Komisjoni algatusel 2008. aastal ning tegemist on autonoomse ELi asutusega, mis tegeleb maailmatasemel uuendustegevuse edendamisega. Ta koondab kokku tipptasemel kõrgharidusasutused, uurimiskeskused ja ettevõtjad ning püüab oma eesmärke saavutada uudse piiriüleste avaliku ja erasektori partnerluste põhimõtte kaudu ehk Teadmis- ja Innovaatikakogukondade (TIKid) kaudu. EIT-l on Budapestis asuv halduslik peakorter, samas kui TIKid on tegevad Euroopa 16 eri kohas Barcelonast Stockholmini. Praeguseks on loodud kolm TIKi, mille põhivaldkonnad on säästev energeetika (InnoEnergy), kliimamuutus (ClimateKIC) ning info- ja kommunikatsiooniühiskond (ICTLabs).

Mida ootab komisjon EIT-lt tulevikus?

EIT eesmärk on luua homseid ettevõtjaid ja tagada, et Euroopa teadmiste kolmnurk oleks maailmaparemikus. TIKid keskenduvad peamistele ühiskondlikele probleemidele ning instituut on kui katalüsaator uute tehnoloogiate ja teadusuuringute tulemuste levitamisel ja kasutuse võtmisel.

EIT ja TIKide puhul on püütud bürokraatiat hoida minimaalsel tasemel ja tagada paindlikkus uutele või esilekerkivatele vajadustele kiiresti reageerimiseks, et nad saaksid näidata häid tulemusi. Komisjon soovib, et EIT oleks lihtsustamise vallas eeskujuks.

Uuendustegevuse käimapanevaks jõuks on tudengid, teadlased ja ettevõtjad. Selle haridusmõõde loob uued võimalused karjääri kujundamiseks ning aitab luua seoseid akadeemilise maailma ja erasektori vahel.

Esimesed TIKid on olnud tegevad suhteliselt lühikest aega, kuid nad on juba näidanud oma mõju ja väärtust: vaid ühe aasta jooksul on loodud kuus uut ettevõtet ja veel 50 on loomisel; ligi 700 magistri- või doktoriõppe üliõpilast on end juba registreerinud TIKi kaubamärgiga kursustele.

Komisjon loodab, et aastaks 2020 annab EIT tõuke 600 uue ettevõtte loomiseks ning 25 000 tudengi ja 10 000 tulevase doktori koolitamiseks uue õppeprogrammi alusel, milles on ühitatud tipptasemel teadus ja ettevõtluskomponent.

Kui palju on komisjonil kavas EITd ajavahemikul 2014–2020 rahastada?

EIT on alates oma loomisest saanud ELi eelarvest 309 miljonit eurot. Programmi Horisont 2020 ettepanekus kavandab komisjon EIT-le antavat toetust märkimisväärselt suurendada, nähes ajavahemikuks 2014–2020 eelarvest ette 2,8 miljardit eurot1.

Eelarvet suurendatakse, et esimesed kolm TIKi saaksid tugevamaks muutuda ja kasvada ning et rajada teed kuue uue TIKi moodustamiseks aastaks 2018. Need TIKid keskenduksid järgmistele teemadele: tervislik eluviis, toorained, tulevikutoit (luuakse aastal 2014); linnaline liikuvus, lisaväärtusega tootmine ja arukad turvalised ühiskonnad (luuakse 2018. aastal).

EIT toetus moodustab keskmiselt 25 % TIKide kogueelarvest. Toetus võib TIKiti erinev olla, sest nende eelarvelised vajadused on erinevad. Lõplik eelarveeraldis sõltub iga TIKi arengust ja ärikavast,

Kuidas tagab EIT rahastamise muudest allikatest?

EIT rahastamismudel toetub TIKi kaasatud partnerite vahenditele. 25 % EIT ja TIKide eelarvest tuleb Euroopa Liidult, ülejäänud osa katavad enamasti TIKi partnerid ise.

Esialgne kogemus on näidanud, et tööstuspartnerid on meelsasti nõus panustama. TIKidel on samuti õnnestunud saada lisatoetust riiklikest ja piirkondlikest avalikest vahenditest. Näiteks otsustas Saksamaa valitsus eraldada 50 miljonit eurot TIKi ICT Labs haridusalgatuse "Software Campus" halduseks viieaastase ajavahemiku vältel.

Mis on EIT strateegiline innovatsiooniprogramm (SIA)?

See on komisjoni raamstrateegia EIT jaoks järgnevateks aastateks. Eesmärk on märkimisväärselt suurendada EIT mõju kogu Euroopas.

Jagatakse TIKide kogemusi - nii parimaid tavasid kui ka saadud õppetunde -, et ka teised neist kasu saaksid. Komisjon loob süsteemid sellise teadmiste jagamiseks stipendiumide, vilistlasvõrgustiku ja sidusrühmade foorumi kaudu. Neid meetmeid täiendavad püüdlused muuta EIT juhtimine tõhusamaks ning seada sisse uus järelevalvesüsteem EIT ja TIKide tulemuslikkuse hindamiseks. Järelevalvesüsteem võimaldab EIT-l mõõta oma tulemuslikkust seatud eesmärkide ning Euroopa ja üleilmse tasandi parimate tavade taustal.

Komisjon teeb ettepaneku vähendada EIT juhatuse liikmete arvu. Miks?

Juhatuse liikmete arvu vähendatakse 22-lt 10-le. EIT ärimeelne lähenemine nõuab tõhusat, kiiret ja suunatud otsuste tegemist. Väiksem juhatus, kes pöörab suuremat tähelepanu strateegilisele juhtimisele, on oluline samm selles suunas, nagu toodi välja aasta alguses läbi viidud välishindamises ja mille kohta tegi ettepaneku ka EIT juhatus ise. Väiksem juhatus võimaldab tõhusamat ja tulemuslikumat otsuste tegemist, hoides samal ajal halduskulud minimaalsel tasemel

Mida on tehtud selleks, et muuta EIT ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks atraktiivsemaks?

Komisjon on teinud meetmeettepanekuid EIT otsuste tegemise protsessi ja rakendusmenetluste täiustamiseks, säilitades samal ajal EIT vajaliku paindlikkuse. Uute TIKide teemad valiti vastavalt nende potentsiaalile luua uusi ärivõimalusi.

Ettevõtjate osalus EIT ja TIKide tegevuses on juba praegu küllalt suur ja kasvab veelgi. Praegu on TIKidel ligi 200 partnerit, kellest 75 (ligi 40 %) on äriühingud. Näiteks Climate-KIC on oma tegevusse kaasanud suurel arvul kohalikke VKEsid. Tööstuspartnerite toetus moodustab TIKi InnoEnergy 290 miljonilisest eelarvest ligi kolmandiku. TIKi ICT Labs eelarve puhul on tööstuspartnerite osalus 20 %.

Ettevõtteid, eelkõige suuri rahvusvahelised ettevõtteid ja VKEsid köidab EIT ärimeelne lähenemine uuendustegevusele ning samuti selle paindlikkus ja püüdlused tagada lihtsad ja selged eeskirjad.

Kuidas valiti välja teemad kuue uue TIKi jaoks? Milliste kriteeriumide alusel määratleti nende ulatus?

Kuue uue TIKi teemade valiku aluseks oli strateegilise innovatsiooniprogrammi projekt, mille EIT juhatus esitas komisjonile 2011. aasta juunis. Samal ajal töötati välja kriteeriumid iga tulevase teema innovatsioonipotentsiaali objektiivseks hindamiseks. Neid kriteeriume hinnati laiema innovaatikakogukonnaga avaliku arutelu käigus.

Teemad keskendusid ühiskondlikele probleemidele. Olemasolevad ja uued TIKid avavad innovatsioonialast ja majanduslikku potentsiaali ning aitavad kaasa programmi Horisont 2020 ja Euroopa 2020. aasta töökohtade loomise ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele.

Milline on EIT roll programmis Horisont 2020?

Programmis Horisont 2020 mängib EIT olulist rolli tipptasemel teadusuuringute, hariduse ja innovatsiooni omavahelise sidujana.

EIT osaleb eesmärgis „ühiskondlike probleemide lahendamine”, täiendades laiema strateegia raames ka teisi algatusi. Ta annab oma panuse ka eesmärgi „tööstusliku juhtpositsiooni saavutamine ja konkurentsivõimelised raamistikud” täitmisse, soodustades tulemustele suunatud teadusuuringuid ja edendades innovatiivsete kiire kasvupotentsiaaliga VKEde loomist. Veel aitab EIT teadusalade, valdkondade ja riikide vahelise liikuvuse edendamise kaudu luua tipptasemel teadusbaasi.

Programm Horisont 2020 võimaldab vajalikku lihtsust ja paindlikkust, et EIT saaks täielikult ära kasutada oma innovatsioonipotentsiaali, näidata uusi lähenemisviise ja meelitada ligi ettevõtjaid. Programmiga julgustatakse EITd oma autonoomiast maksimumi võtma, et ta saaks uutele ja esilekerkivatele vajadustele kiiresti reageerida.

1 :

3,2 miljardit eurot, kui võtta arvesse hinnangulist inflatsiooni ajavahemikul 2014–2020.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website