Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/11/819

Brüssel, 23 november 2011

Loov Euroopa: korduma kippuvad küsimused

(vt ka IP/11/1399)

Loova Euroopa programm – mis see on?

Loova Euroopa programm toetab Euroopa kino ning kultuuri- ja loomesektoreid ning aitab suurendada nende panust tööhõivesse ja majanduskasvu. Aastateks 2014‑2020 kavandatud 1,8 miljardi euro suurune eelarve toetaks kümneid tuhandeid loovisikuid ning kultuurispetsialiste ja -organisatsioone näitekunsti, kunsti, kirjastamise, filminduse, televisiooni, muusika, interdistsiplinaarse kunsti, kultuuripärandi ja videomängude valdkonnas. See võimaldaks neil tegutseda kogu Euroopas, jõuda uute kuulajate-vaatajateni ja arendada digiajastul vajalikke oskusi. Uus programm aitaks Euroopa kultuuriteostel jõuda uue publikuni teistes riikides ning seeläbi aitaks see ühtlasi kaitsta ja soodustada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.

Miks on Loova Euroopa programm Euroopale vajalik?

Kultuur mängib ELi 27 liikmesriigi majanduses olulist rolli. ELi uuringud on näidanud, et kultuuri- ja loomemajandus moodustab ligikaudu 4,5% ELi SKPst ja 3,8% tööhõivest (8,5 miljonit töökohta ning kui arvestada mõju kandumist teistesse sektoritesse, siis on see näitaja veelgi suurem). Teadusuuringud on näidanud, et kõnealuste sektorite kasvupotentsiaal on muljetavaldav: ajavahemikul 2000–2007 kasvas tööhõive neis sektorites keskmiselt 3,5% aastas (EL-27 majanduses üldiselt oli see näitaja 1%). Ka USAs ja Hiinas oli nende sektorite tööhõive kasv kiire ulatudes peaaegu 2% aastas. Euroopa on loomemajanduse toodete ekspordis maailmas vaieldamatult juhtival kohal. Sellise positsiooni säilitamiseks peame investeerima sektorite suutlikkusse tegutseda ka piiriüleselt.

Loova Euroopa programm annab sellele vajadusele vastuse, kasutades strateegilisemat lähenemist ja kavandades investeeringute suunamist sinna, kus nende mõju on kõige suurem.

Loov Euroopa võtab arvesse üleilmastumise põhjustatud probleeme, eelkõige seda, millist mõju avaldab digitehnoloogia, mis muudab kultuuriteoste loomist ja levitamist ning juurdepääsu neile, aga ka tuluvoogude ja ärimudelite muutumist. Ent sellised arengusuunad loovad Euroopa kultuuri- ja loomesektorite jaoks ka võimalusi ning programmi eesmärk on aidata sektoritel neid võimalusi ära kasutada, et nad saaksid kasu üleminekust digitehnoloogiale ning looksid rohkem rahvusvahelisi töökohti ja karjäärivõimalusi.

Miks tegi komisjon ettepaneku koondada senised programmid „Kultuur”, „MEDIA” ja „MEDIA Mundus” üheks programmiks?

Nende sektorite probleemid on väga sarnased: kultuurilisest ja keelelisest mitmekesisusest tulenev turu killustatus, üleilmastumine ja üleminek digitehnoloogiale ning suured raskused kommertslaenude saamisel.

Sarnased on ka nende vajadused seoses kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitse ning konkurentsivõime suurendamisega, et seeläbi aidata luua töökohti ja toetada majanduskasvu.

Samas leiab komisjon siiski, et nende sektorite struktuur on mitmepalgeline. Just neil põhjustel tegigi komisjon ettepaneku ühe raamprogrammi kohta, mis koosneks eraldi tegevussuundadest, et pakkuda kõigile vajalikku toetust.

Mil moel erineb Loov Euroopa senistest programmidest „MEDIA” ja „Kultuur”? Kas nende programmide nimed kaovad kasutusest?

Loov Euroopa ühendab senised eraldiseisvad toetusmehhanismid Euroopa kultuuri- ja audiovisuaalsektorite jaoks üheks tsentraalseks programmiks, mis on avatud kõigile kultuuri- ja loomesektoritele.

Samas tegeletakse spetsiaalsete Kultuuri ja MEDIA tegevussuundade kaudu ka edaspidi siiski audiovisuaaltööstuse ning teiste kultuuri- ja loomesektorite konkreetsete vajadustega. Nende tegevussuunad toetuvad seni edukalt tegutsenud programmidele „Kultuur” ja „MEDIA”.

Lisaks luuakse programmiga uus rahastamisvahend, mis annab väikestele ettevõtjatele võimaluse saada juurdepääs pangalaenudele, mille koguväärtus ulatub 1 miljardi euroni.

Mis on programmi eesmärgid?

Komisjoni hinnangul toetatakse ajavahemikul 2014–2020 vähemalt 8000 kultuuriorganisatsiooni ning 300 000 loovisikut, kultuurispetsialisti ja nende teoseid, et nad saaksid riikide vahel liikuda ja kogemusi omandada ning rahvusvahelist karjääri kujundada. Programmi raames toetatakse ka enam kui 5500 raamatu ja muu kirjandusteose tõlkimist.

MEDIA tegevussuund toetab enam kui 1000 Euroopa filmi levitamist kogu maailmas nii traditsioonilise kui ka digitehnoloogia vahendusel. Samuti pakub ta rahastamist audiovisuaalvaldkonna spetsialistidele, et aidata neil pääseda rahvusvahelisele turule ja seal edukalt tegutseda. Ühtlasi soodustab programm rahvusvahelise levitamise potentsiaaliga filmide ja muude audiovisuaalsete teoste väljatöötamist.

Varasema töö maht on muljetavaldav: vähemalt osaliselt tänu MEDIA toetusele kasvas Euroopa filmide osakaal kõigi Euroopa kinodes esmakordselt linastunud filmide seas 1989. aasta 36 protsendilt 2009. aastaks 54 protsendini. Europa Cinemas võrgustik, mis koosneb enam kui 2000 saalist valdavalt sõltumatutes kinodes, aitab tagada paljude erinevate filmide jõudmise vaatajateni 475 linnas. Neis saalides linastunud filmidele müüdi 2009. aastal 59 miljonit piletit; 2000. aastal müüdi pileteid 30 miljonit.

Milliseid probleeme püüab programm lahendada?

Praegu ei kasuta kultuuri- ja loomemajandus ühisturgu optimaalselt. Üks selle sektori probleem on keeled: Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt, kolm eri tähestikku ja ligikaudu 60 ametlikult tunnustatud piirkondlikku ja vähemuskeelt. Selline mitmekesisus on osa Euroopa rikkusest, kuid samas takistab see näiteks kirjandusteoste jõudmist teiste riikide lugejateni, raskendab kino- ja teatrikülastajate jaoks teistest riikidest pärit teoste vaatamist ega lase muusikutel jõuda uute kuulajateni. Eurobaromeetri 2007. aasta uuring näitas, et väga vähesed eurooplased vaatavad võõrkeelseid telesaateid või filme ja ainult 7% inimesi loeb võõrkeelseid raamatuid.

Suurem tähelepanu publikubaasi kujundamiseks antavale toetusele ja sektori suutlikkusele suhelda oma publikuga vahetumalt näiteks meediapädevuse algatuste või uute interaktiivsete internetivahendite kaudu võib tarbijateni tuua veel väga palju teiste riikide teoseid. Komisjoni hinnangul jõuavad Loova Euroopa toetatavad projektid otseselt või kaudselt üle 100 miljoni inimeseni.

Kuidas toimub Loova Euroopa haldamine?

Loova Euroopa näol on tegemist lihtsama, hõlpsasti äratuntava ja juurdepääsetava ühenduskanaliga Euroopa kutseliste kultuuri- ja loovtöötajate jaoks olenemata sellest, millises kunstivaldkonnas nad täpselt tegutsevad, ning ühtlasi pakub see võimalusi ka ELis ja väljaspool seda toimuvate rahvusvaheliste ettevõtmiste jaoks. Haldamine toimub ka edaspidi Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse kaudu.

Kas rahastamist võivad taotleda ka üksikisikud?

Loova Euroopa programm ei ole üksikisikutele avatud, kuid kultuuriorganisatsioonide esitatavate projektide kaudu jõutakse ligikaudu 300 000 loovisiku, kultuurivaldkonna spetsialisti ja koolitusasutuseni. See tähendab, et tulemused ja kestev mõju saavutatakse palju kulutõhusamal moel.

Millised riigid võivad rahastamist taotleda?

Loov Euroopa on avatud liikmesriikidele ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riikidele (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), ELiga ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele ning Euroopa naabruspoliitika riikidele. Konkreetsetesse toimingutesse võib kaasata ka muid riike.

Praegu osalevad „Kultuuri” programmis ELi liikmesriigid, EFTA riigid, Horvaatia, Türgi, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Serbia, Montenegro ja Bosnia ja Hertsegoviina.

„MEDIA” programmis osalevad ELi liikmesriigid, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.

Mis saab programmist „MEDIA Mundus”?

Praegune programm „MEDIA Mundus”, mis toetab Euroopa ja rahvusvaheliste spetsialistide koostööd ning Euroopa filmide rahvusvahelist levitamist, integreeritakse Loova Euroopa MEDIA tegevussuunda.

Loov Euroopa hõlmab sektoriülest allprogrammi – mida see tähendab?

See allprogramm koosneb kahest osast: Euroopa Investeerimisfondi hallatavast finantstagatisvahendist, mille eesmärk on hõlbustada väikeste ettevõtjate juurdepääsu pangalaenudele, ja rahastamisest, mida antakse uuringute, analüüside ja parema andmete kogumise toetuseks, et parandada poliitikakujundamise aluseks võetavate materjalide baasi.

Kas otsetoetuste andmine abisaajatele ei oleks tõhusam kui nende pangalaenude osaline tagamine?

Tänu võimalusele jagada riske ELiga on tagatisvahendil suur kordistav mõju ja see meelitab ligi täiendavaid investeeringuid. Seda on juba praegu näha MEDIA tagatisfondi puhul, kus ELi kahe miljoni euro suurune panus on aidanud filmitootjatel võtta 18 miljoni euro eest laene.

Miks on vaja luua kultuuri- ja loomesektorite jaoks eraldi tagatisvahend? Kas konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm või teadusvaldkonna riskijagamisrahastu ei võiks hõlmata ka neid sektoreid?

Olemasolevad algatused ei võta arvesse neid täiendavaid takistusi, mille kultuuri- ja loomesektorite VKEd peavad finantsvahenditele juurdepääsuks ületama:

  • enamik nende vara, nt intellektuaalomandi õigused ei ole materiaalsed;

  • loovtooted ei ole enamasti masstoodang. Iga filmi, raamatut, ooperit, videomängu võib vaadata kui ainulaadset prototüüpi;

  • kultuuri- ja loomesektorite VKEde nõudlus finantsteenuste järele ei ole sageli piisavalt suur, et pangad oleksid selleks äriliselt huvitatud ja et neil tekiks valmisolek arendada välja nende riskiprofiili mõistmiseks vajalikud oskused.

Nimetatud põhjustel ei ole Euroopa rahastamisvahendid suutnud kõnealuseid sektoreid toetada ja seega on vaja eraldi rahastamisvahendit.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site