Navigation path

Left navigation

Additional tools

„Erasmus kõigi jaoks” – korduvad küsimused

European Commission - MEMO/11/818   23/11/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/818

Brüssel, 23. november 2011

„Erasmus kõigi jaoks” – korduvad küsimused

(vt ka IP/11/1398)

„Erasmus kõigi jaoks” – mis see on?

„Erasmus kõigi jaoks” on Euroopa Komisjoni kavandatav uus haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Programm on kavas käivitada 2014. aastal ning selle raames suurendatakse märkimisväärselt teadmiste ja oskuste edendamiseks ettenähtud rahalisi vahendeid. Programm „Erasmus kõigi jaoks” lähtub arvamusest, et investeerimine haridusse ja koolitusse võimaldab avada inimeste varjatud võimed, olenemata nende vanusest või sotsiaalsest päritolust. See aitab neil täiendada oma isiklikku arengut, omandada uusi oskusi ja suurendada tööhõiveperspektiivi.

Mida toetatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” raames?

Programmi „Erasmus kõigi jaoks” struktuuri on lihtsustatud, mis aitab suurendada programmi tõhusust, see aga tähendab rohkem toetusi üliõpilastele, praktikantidele, õpetajatele ja teistele. Iga üksikisiku saadud kasuga kaasneb kasu kogu ELi majandusele tervikuna.

Liikuvus- ja koostöövõimalused on uue programmi raames märkimisväärselt suuremad. Eelkõige on kavas eraldada rohkem vahendeid, et toetada üliõpilaste, kutsekoolide õpilaste, praktikantide, õpetajate, koolitajate ja noorsootöötajate välismaal õppimist, koolitustel osalemist, õpetamist ja vabatahtlikku tööd. Kavas on luua haridus- ja koolitusasutustele ning noorteorganisatsioonidele rohkem võimalusi partnerlussidemete loomiseks, et vahetada häid tavasid, ning koostööks ettevõtetega, et edendada innovatsiooni ja tööalast konkurentsivõimet, samuti pakkuda suuremat tuge IT platvormide näol (e-partnerlus), et koolid ja muud koolituse pakkujad saaksid suhelda veebipõhiselt.

Programmi raames toetatakse kolme liiki meetmeid:

  • üksikisikutele õppimisvõimaluste loomine nii ELis kui ka mujal: õppimine ja koolitus, praktika, õpetamine ja tööalane areng ning mitteformaalne noorsootegevus nagu vabatahtlik töö. Programmiga „Erasmus kõigi jaoks” antakse kuni 5 miljonile inimesele võimalus õppida välismaal mis tahes haridus- ja koolitusvaldkonnas. . Eurooplastele luuakse võimalus õppida, läbida koolitus või õpetada kõrgharidusasutuses kõikjal maailmas ning kolmandate riikide üliõpilastele ja haridustöötajatele luuakse rohkem võimalusi Euroopas õppida, õpetada ja koolituda. Programmi laiendamine väljaspoole Euroopa Liidu piire suurendab Euroopa kõrghariduse atraktiivsust ja toetab samas kõrghariduse arengut mujal maailmas.

  • Õppeasutuste, noorteorganisatsioonide, ettevõtete, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide koostöö soodustab uuenduslike tavade arengut ja rakendamist haridus-, koolitus- ja noorsootegevuses ning edendab tööalast konkurentsivõimet, loovust ja ettevõtlust.

  • Programmi raames toetatakse liikmesriikide poliitilisi reforme ja koostööd kolmandate riikidega, keskendudes tõenditel põhinevate poliitiliste otsuste tegemisele ja heade tavade vahetamisele. Toetus hõlmab ELi läbipaistvuse tagamise vahendite rakendamist, piiriüleseid uuringuid ning konkreetsete tegevuskavade nagu Bologna (kõrgharidus) ja Kopenhaageni (kutseharidus ja -koolitus) protsesside toetamine.

Programmis „Erasmus kõigi jaoks” on kaks täiesti uut elementi:

  • laenutagamisrahastu, et aidata üliõpilastel rahastada magistriõpinguid välismaal ja omandada vajalikud oskused teadmismahukate töökohtade jaoks.

  • Luuakse 400 teadmusühendust ja valdkondlikku oskusühendust. Teadmusühendused hõlmavad kõrgharidusasutuste ja ettevõtete ulatuslikku partnerlust loovuse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse edendamiseks, pakkudes uusi õppimisvõimalusi ja kvalifikatsioone. Valdkondlikud oskusühendused hõlmavad hariduse ja koolituse pakkujate ning ettevõtete partnerlust tööalase konkurentsivõime edendamiseks. See eeldab uute valdkondlike õppekavade koostamist ning uuenduslike meetodite loomist kutseõppes ja -koolituses.

Mille poolest erineb programm „Erasmus kõigi jaoks” praegustest programmidest?

Peamine eesmärk jääb ka uue programmi puhul samaks – parandada oskusi ja tööalast konkurentsivõimet ning toetada haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamist. Programm „Erasmus kõigi jaoks” asendab seitset olemasolevat programmi ning ühendab praeguse elukestva õppe programmi (Erasmus, Leonardo da Vinci, Comenius ja Grundtvig), programmi „Aktiivsed noored” ning viis rahvusvahelise koostöö programmi (Erasmus Mundus, Tempus, Alfa, Edulink ning tööstusriikidega tehtava koostöö programm).

Olemasolevate programmide põhimeetmed (st õppimisalane liikuvus, koostööprojektid ja poliitiliste reformide toetamine) jätkuvad, kuid tegevust tihendatakse nendes valdkondades, kus süsteemne mõju on kõige tugevam ja kus luuakse selge ELi lisaväärtus. On ka mitu uut uuenduslikku ettepanekut nagu Erasmuse laenutagamisrahastu loomine magistriõppe üliõpilastele ning teadmusühenduste ja valdkondlike oskusühenduste moodustamine. Ühtne programm võimaldab lihtsustada taotlemise eeskirju ja menetlusi ning vältida killustatust ja dubleerimist.

Miks on vaja ELi uut lähenemisviisi haridusele ja koolitusele?

Sellest ajast, kui programmid loodi on maailm muutunud. Võib öelda, et praegu on meie aja kõige keerulisem majandusperiood. EL seab sellele vastu Euroopa 2020. aasta strateegia. See on kooskõlastatud strateegia majanduskasvu ja töökohtade tagamiseks ning haridus- ja koolitusvaldkond on selle lahutamatu osa.

Euroopa tööturul toimuvad samuti muutused. Kõrget kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade arv suureneb ning vähekvalifitseeritud tööde osatähtsus väheneb. Eelduste kohaselt nõuab 2020. aastal peaaegu 35 % töökohtadest kõrgeid kutseoskusi ning innovatsiooni- ja kohandumisvõimet. Üks Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke on suurendada kõrgharidusega inimeste osatähtsust 40 %-ni (praegu 32 %). . Programmiga „Erasmus kõigi jaoks” saab eesmärgi saavutamist toetada, võimaldades inimestel välismaal õppides või koolitudes omandada rohkem ja paremaid oskusi.

2020. aasta strateegia teine haridusega seotud eesmärk on vähendada kooli pooleli jätnute osatähtsust 14 %-lt alla 10 %. Selle eesmärgi saavutamiseks toetatakse programmi „Erasmus kõigi jaoks” kaudu kõikide haridus- ja koolitustasandite ajakohastamist, mis hõlmab haridust alates varasest lapsepõlvest kuni keskhariduse ja kutsealusõppeni. Mitteformaalset õpet toetatakse noorte vahetusprogrammide ja vabatahtliku tegevuse kaudu.

Kuidas parandab programm „Erasmus kõigi jaoks” noorte tööhõivet?

Programm „Erasmus kõigi jaoks” aitab noortel saada väljaõpet ja omandada oskusi, mis edendavad nende isiklikku arengut ja tööhõiveperspektiivi. Õppimine välismaal parandab ka keeleoskust ja kohanemisvõimet. Uuringud on näidanud, et üliõpilased, kes on läbinud osa oma õpingutest välismaal, leiavad sagedamini seal ka oma esimese töökoha.

Samuti tunnistab programm „Erasmus kõigi jaoks” mitteformaalse õppe olulisust. On tõendatud, et töö saamisel ei ole kõige tähtsam õiges valdkonnas omandatud diplom, vaid tööandjad võtavad üha rohkem arvesse mitteformaalses õppes (nt vabatahtliku tegevuse käigus) omandatud oskusi. 75 % Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalenutest kinnitas, et saadud kogemus on nende karjäärivõimalusi parandanud.

Kes on peamised toetuseaajad?

Nagu nimigi ütleb, on programm „Erasmus kõigi jaoks” avatud kõikides haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordivaldkonna avalik-õiguslikes või eraõiguslikes asutustes õppijatele ja koolitajatele. Programmi raames toetatakse formaalset ja mitteformaalset õpet kõikides valdkondades.

Kas võrreldes olemasolevate programmidega muutub toetusesaajate sihtrühm?

Ei. Uus programm on endiselt suunatud noorte vajadustele, olgu siis tegemist õpilaste, üliõpilaste, praktikantide, vabatahtlike või mitmesuguste organisatsioonide liikmetega. Programmi raames pööratakse rohkem tähelepanu õpetajate, koolitajate, teabeametnike ja noorsootöötajate toetamisele, sest neil on oluline roll programmi propageerimisel.

Koostööprojektides keskendutakse ettevõtete ulatuslikumale kaasamisele õppeasutuste ja noorteorganisatsioonide partneritena.

Euroopa Liidu eri liikmesriikide koole ärgitatakse tegema omavahel koostööd, et suurendada ELi toetuse mõju ja edendada eri koostöövormide (nt õpilaste ja personali liikuvuse ja haridusprojektide) sünergiat. Täiskasvanuhariduse osas edendab programm õpetajate ja koolitajate liikuvust ning toetab organisatsioonide tihedamat piiriülest koostööd.

Mõned käimasolevate programmide poolt toetatavad tegevused lõpetatakse või nende ulatust vähendatakse, sest nende süsteemne mõju või kulutasuvus on vähene või seetõttu, et neid tegevusi saab tõhusamalt toetada muude ELi rahastute kaudu (nt Euroopa Sotsiaalfond). Juba tööturul olevate inimeste liikuvuse toetamine oleks näiteks rohkem Euroopa Sotsiaalfondi prioriteet.

Milline on üliõpilaste laenutagamisrahastu ELi tasandi lisaväärtus, kui paljudel liikmesriikidel on oma õppelaenusüsteem?

Mitmes riigis on olemas oma õppelaenusüsteem, kuid sageli on tingimuseks õppimine riigi õppeasutuses või bakalaureuseõppes. Paljudes riikides ei ole võimalik võtta õppelaenu õpinguteks välismaal.

Kavandatav laenutagamisrahastu on suunatud magistriõppe üliõpilastele, kes õpivad mõnes ELi liikmesriigis väljaspool oma päritoluriiki. Magistriõpe on enamasti bakalaureuseõppest kulukam. Algatus täiendaks olemasolevaid riiklikke rahastamiskavasid.

Mida komisjon veel teeb üliõpilaste ja noorte liikuvuse suurendamiseks?

Rahastamine on oluline, kuid ainult rahast ei piisa, et luua kõigile reaalne võimalus liikuvuseks. Selleks on vaja ühiseid jõupingutusi ning uusi partnerlusi, et kõrvaldada takistused, mis püsivad riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Jõupingutuste eesmärk on muuta teave kättesaadavamaks, tagada toetuste ja laenude piiriülene kasutamine (s.t et üliõpilased saavad neid kasutada välismaal õppimiseks või koolitumiseks) ning parandada õppe- ja koolitustulemuste tunnustamist.

2011. aasta mais leppisid ELi haridusministrid kokku ühises tegevuskavas [nõukogu soovituste vormis], et kõrvaldada välismaal õppimist või koolitumist takistavad tegurid.

Miks otsustas komisjon lõpetada olemasolevate liikuvust toetavate programmide Leonardo da Vinci, Comeniuse ja Grundtvigi nimede kasutamise?

Erasmuse nimi on avalikkusele laialdaselt tuntud ning tugevalt seotud välismaal õppimise ja Euroopa koostööga. Ühtse integreeritud programmi puhul on mõistlik vältida mitme nimetuse kasutamist ning kasutada ära Erasmuse populaarsust ja tuntust.

Millised riigid saavad osaleda programmis „Erasmus kõigi jaoks”?

Programmis saavad osaleda kõik ELi liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra, Šveits, ELi kandidaatriigid, kes saavad toetust ühinemiseelse strateegia raames, ning muud Lääne-Balkani riigid.

Lisaks saavad osaleda ka kolmandad riigid, peamiselt naaberriigid, kes võivad saada toetust meetmete kaudu, mille eesmärk on laiendada õppe- ja koolitusvõimalusi välismaal ning edendada noorsootööd.

Olulisemad arvulised näitajad: „Erasmus kõigi jaoks” (2014–2020)

Üldeelarve

19 miljardit eurot (sh 1,8 miljardit eurot rahvusvaheliseks koostööks)

Liikuvusvõimaluste kasutajaid kokku

5 miljonit inimest

Kõrgharidus

2,2 miljonit üliõpilast

Personali liikuvus

1 miljon õpetajat, koolitajat, noorsoo- ja muud töötajat

Kutseharidus ja -koolitus

735 000 õpilast

Vabatahtlik tegevus ja noortevahetus

540 000 noort

Magistriõppe laenutagamisrahastu

330 000 üliõpilast

Kolmandate riikide üliõpilased

135 000 üliõpilast

Ühine kraadiõpe

34 000 üliõpilast

Koostöö eesmärgid:

Strateegiline partnerlus

Rohkem kui 20 000 partnerlusprojekti, milles osaleb 115 000 asutust

Teadmusühendused

200 teadmusühendust, milles osaleb 2000 kõrgharidusasutust ja ettevõtet

Valdkondlikud oskusühendused

200 ühendust, milles osaleb 2000 haridus- ja koolitusasutust ning ettevõtet


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website