Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/11/710

Brüssel, 19. oktoober 2011

Euroopa Komisjoni energiataristupakett

Miks on vaja uusi torustikke ja elektrivõrke?

Energiataristu – torustikud ja elektrivõrgud – on kõigi kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks äärmiselt olulised.

Selleks et suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osa lõpptarbimises 20%-ni, tuleb tuule- ja päikeseenergiaparkides toodetud energia tarbijate juurde tuua. Selleks on tarvis praegusest terviklikumat ja võimsamat energiavõrku.

Selleks et tehnoloogia abil vähendada 2020. aastaks prognoositud energiatarbimist 20% võrra, on vaja arukaid arvesteid ja arukaid võrke, mis võimaldavad tarbijatel oma elektritarbimist täpselt kontrollida ning tarbimisharjumuste muutmise kaudu raha ja energiat säästa.

Gaasitarnete kindlustamiseks ka kriisiolukorras on vaja mitmekesistada energiaallikaid ja rajada uusi torustikke gaasi transportimiseks uutest tarnepiirkondadest otse Euroopasse.

Selleks et toimiks siseturg, kus valitsevad konkurentsitingimused ning õiglased ja konkurentsivõimelised hinnad, on vaja riikidevahelisi ühendusi, mille kaudu saavad ettevõtjad turustada oma toodetud energiat kõigis liikmesriikides.

Kui suuri investeeringuid on ELis vaja?

Järgmisel kümnel aastal on gaasitorude ja elektrivõrkude rajamiseks vaja umbes 200 miljardit eurot. Sellest 140 miljardit elektri kõrgepinge ülekandevõrkude, salvestuskohtade ja arukate võrkude rakenduste jaoks, 70 miljardit gaasitorude ja -hoidlate, veeldatud maagaasi terminalide ja vastassuunavoogude taristu (mõlemasuunaliste gaasivoogude võimaldamiseks) jaoks ning 2,5 miljardit CO2 transpordi taristu jaoks.

See tähendab, et tuleb investeerida oluliselt rohkem kui praegu. Võrreldes ajavahemikuga 2000–2010 tuleks investeerida 30% rohkem gaasisektoris ja 100% rohkem elektrisektoris.

Miks peab EL aktiivselt tegutsema?

Hinnangute kohaselt ei tehta 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks vajaminevaid investeeringuid üldse või neid ei tehta õigel ajal peamiselt kahel põhjusel.

1. Ehituslubade saamine võtab liiga kaua aega. Elektriõhuliini rajamiseks võib praegu kuluda üle kümne aasta.

2. Kõik vajaminevad investeeringud ei ole äriliselt tasuvad. Mõni elektriliin ja gaasitoru ei pruugi olla äriliselt tasuv, sest turg üksi ei taga suurt investeeringutasuvust. On suur vahe, kas kavandada gaasitoru sellisesse piirkonda nagu kolm Balti riiki ja Soome, kus tarbitakse vaid 10 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, või näiteks Saksamaale, kus tarbitakse ligikaudu 80 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Sellised riigid peaksid siiski olema Euroopa energiaturuga seotud, et soodustada konkurentsi ja õiglasi tarbijahindu ning tagada, et gaasikriisi korral võiksid sekkuda eri gaasitarnijad.

Mõnel juhul on investeeringuga seotud kaks riiki: ühe kanda on kulud, tulu saab aga teine. See on nii, kui paigaldatakse kompressorid mõlemasuunaliste gaasivoogude võimaldamiseks, et aidata naaberriiki gaasikriisi korral, või kui ühte riiki ehitatakse elektriliinid, et võtta vastu teises riigis toodetud tuuleenergia ülejääk.

Mida uut on paketis?

Komisjon paneb ette valida välja teatavad ühishuviprojektid, mis on olulised kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Sellistel projektidel on kaks eelist:

  • neil on eriline loamenetlus, mis on tavalistest menetlustest lihtsam, kiirem ja läbipaistvam: iga liikmesriik määrab ühe pädeva asutuse (universaalteenistus), kes vastutab kogu loamenetluse lõpuleviimise eest. Kogu loamenetlus kestab maksimaalselt kolm aastat;

  • nende jaoks võib taotleda ELi rahalist abi – toetusi, projektivõlakirju või tagatisi. Ajavahemikuks 2014 – 2020 on energiataristu jaoks kavas eraldada 9,1 miljardit eurot Euroopa Ühendamise Rahastust.

Kas EL rahastas energiataristuprojekte ka varem?

EL kaasrahastab nüüd esimest korda oma tavaeelarvest suure energiataristu ehitamist. Eelmisel eelarveperioodil (2007 – 2013) rahastas EL peamiselt teostatavusuuringuid kokku 155 miljoni euroga. Ta investeeris 3,85 miljardit eurot energiaprojektidesse Euroopa majanduse elavdamise energeetikakava alusel, mis koostati majandus- ja finantskriisi tõttu. Need olid ühekordsed summad.

Milliste kriteeriumide alusel valitakse välja ühishuviprojektid?

Projektid peaksid olema majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonna seisukohast teostatavad ning hõlmama vähemalt kahte liikmesriiki. Muude sektoripõhiste kriteeriumidega tagatakse, et projektide abil suurendataks varustuskindlust, võimaldataks turuintegratsiooni, soodustataks konkurentsi, kindlustataks süsteemi paindlikkus ning tehtaks võimalikuks toodetud taastuvenergia ülekandmine tarbimiskeskustesse ja salvestuskohtadesse.

Kuidas valitakse välja ühishuviprojektid?

Projektid valitakse välja kahes etapis.

1. Piirkondlikult: projektiedendaja esitab oma ettepaneku asjakohasele piirkondlikule rühmale. Sellised liikmesriikide, reguleerivate asutuste, ülekandesüsteemi haldurite ja põhivõrguettevõtjate ning projektiedendajate esindajatest koosnevad rühmad koostavad projektide loetelu ettepaneku.

2. ELi tasandil: komisjon teeb lõpliku otsuse liidu ühishuviprojektide loetelu kohta. Esimene loetelu võetakse vastu 31. juuliks 2013 ja seejärel seda ajakohastatakse iga kahe aasta järel.

Kui suurt rahalist toetust võib projekti jaoks saada?

EL kaasrahastab kuni 50% uuringute ja ehitustööde kuludest ning erandjuhtudel kuni 80% sellistest projektidest, mis on äärmiselt olulised piirkondliku või kogu ELi varustuskindluse või solidaarsuse seisukohast, nõuavad innovaatilisi lahendusi või millega kaasneb mitme sektori koostoime.

Kas kõikide ühishuviprojektide jaoks antakse automaatselt ELi rahalist toetust?

Ei. Kui projekt on tunnistatud ühishuviprojektiks, võib selle jaoks taotleda ELi toetust. Tööde tegemise toetuste andmist kaalutakse siis, kui on tõendatud, et projekt ei ole äriliselt tasuv. Ühishuviprojektiks väljavalimine ei taga ELi rahalist toetust. Seevastu annab see aga projektile kiirema loamenetluse ja erieeskirjade kohaldamise.

Milliseid projekte kavatsetakse tulevikus rahastada?

EL võib rahastada järgmisi projekte:

  • Põhjameres paiknev elektrivõrk avamere tuuleenergiaparkides toodetud elektri edastamiseks suurtes linnades asuvate tarbijateni;

  • innovatiivsed elektri salvestamise projektid;

  • komplekssed gaasitoruprojektid, mis võimaldavad gaasi transportimist uutest tarneallikatest (nt Kaspia mere piirkond) ELi;

  • kompressorid mõlemasuunaliste gaasivoogude võimaldamiseks, et riigid saaksid üksteist gaasikriisi korral aidata.

Millised uued rahastamisvahendid on ette nähtud energiataristuprojektide jaoks?

Nendeks vahenditeks on omakapitaliinstrumendid (nt investeerimisfondid) ja riskijagamisinstrumendid (nt laenud, tagatised ja projektivõlakirjad), mille mitmekordistav mõju on toetuste omast suurem. Mitut toetuseliiki kombineerides saab anda rahalist abi vastavalt konkreetse projekti vajadustele. Riskijagamisinstrumendid sobivad tõenäoliselt paremini suuremate projektide rahastamiseks tehtud investeeringutele, nt ulatuslikud gaasiimpordi torustikud, millega on seotud paljud aktsionärid. Toetusi võib vaja minna selliste väga innovatiivsete projektide käikulaskmiseks, millega kaasnevad olulised tehnoloogilised riskid, eelkõige avamereenergia ülekande projektid.

Kuidas täiustatakse loamenetlust?

Energiataristuprojektide, eelkõige elektriprojektide lõpuleviimiseks võib kuluda üle kümne aasta. Seda peamiselt pikkade ja keerukate loamenetluste tõttu, mis võtavad umbes kaks kolmandikku ajast. Üleeuroopalise tähtsusega projektidele tagatakse kiirem loamenetlus, mis kestab maksimaalselt kolm aastat. Lisaks peavad projektiarendajad loa saamiseks pöörduma mitme asutuse asemel vaid ühe siseriikliku pädeva asutuse poole, kes koordineerib lubade andmist ja teeb tervikotsuse.

Kavandatud menetluse abil vähendatakse kogu Euroopas keskmiselt 30% projektiedendajatele ja 45% ametiasutustele iga projektiga kaasnevatest halduskuludest.

Kas kiirem lubade andmine tähendab, et ELi kodanike arvamust ei küsita?

Uute eeskirjadega antakse kodanikele paremad võimalused projektides osalemiseks ja oma seisukohtade kuuldavaks tegemiseks. Määruse järgi tuleb kodanikud projekti kaasata loamenetluse algetapis. Seda tuleb teha ENNE kui projektiarendaja on esitanud ametliku loataotluse. Nii saab kodanike küsimusi arvesse võtta projekti kavandamisetapis. Paljudes liikmesriikides korraldatakse praegu avalikud arutelud PÄRAST nimetatud dokumentide esitamist ametiasutusele.

Kas järgitakse ELi keskkonnanõudeid, eriti Natura 2000 alade kaitse osas?

Järgitakse kõiki ja eelkõige Natura 2000 direktiivis sätestatud keskkonnanõudeid. Eeskätt täidetakse asjakohaste mõjuhinnangute koostamise ja kaitsealustele elupaikadele avalduva mõju vähendamise nõuded. Lisaks aitab uus süsteem selliste hinnangute kvaliteeti parandada, kuna keskkonnaküsimused selgitatakse üldsuse ja sidusrühmade suurema osaluse kaudu välja ja neid võetakse arvesse menetluse varasemas etapis.

Elurikkuse säilitamise ja keskkonnakaitse olemasolevaid nõudeid järgitakse ka edaspidi. Kui ellu tuleb viia esmatähtis projekt olenemata selle negatiivsest mõjust projekti asukohale, tagatakse, et luba antakse projekti kõige kahjutuma trassi jaoks, et puuduvad alternatiivtrassid ning et kõik Natura 2000 direktiiviga ettenähtud vajalikud hüvitusmeetmed on kindlaks määratud.

Millal võetakse määruse eelnõu vastu ja millal toimub sellega seotud projektikonkurss?

Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid määruse vastu võtma 2012. aasta lõpuks ja see peaks jõustuma 2013. aasta algul. Nii jääb piisavalt aega, et koostada esimene loetelu liidu ühishuviprojektidest, mida võiks rahastada Euroopa Ühendamise Rahastust, mis jõustub 2014. aastal.

Lisateave

http://ec.europa.eu/energy/infrastructure/strategy/2020_en.htm


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site