Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa ühendamine – ELi uus põhitranspordivõrgustik

Commission Européenne - MEMO/11/706   19/10/2011

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/706

Brüssel, 12. oktoober 2011

Euroopa ühendamine – ELi uus põhitranspordivõrgustik

Komisjon võttis täna vastu ettepaneku muuta Euroopa maanteede, raudteede, lennuväljade ja siseveeteede praegune ebaühtlane võrgustik ühendatud transpordivõrguks (TEN-T). Uue põhivõrguga kõrvaldatakse liikluse kitsaskohad, ajakohastatakse taristu ja ühtlustatakse piiriüleseid vedusid nii reisijate kui ka ettevõtjate jaoks kõikjal Euroopa Liidus. Tänu uuele võrgule paraneb eri transpordiliikide vaheline ühendus ja aidatakse kaasa ELi kliimamuutustealaste eesmärkide saavutamisele.

„Transport on ELi tõhusa majanduse jaoks ülimalt oluline, kuid praegu puuduvad väga olulised ühendusteed. Euroopa raudteedel on kasutusel seitse erinevat rööpmelaiust ning otseühendus raudteevõrguga on vaid 20 suuremal lennuväljal ja 35 suuremal sadamal. Ilma heade ühendusteedeta Euroopa ei kasva ega edene," ütles transpordivaldkonna eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Uus poliitika sai valmis pärast kaheaastast konsulteerimisprotsessi. Sellega nähakse ette rajada 2030. aastaks siseturu tõhusaks toimimiseks vajalik põhitranspordivõrgustik. Täna avaldatud rahastamisettepanekutega (ajavahemikuks 2014–2020) keskendutakse ELis transpordi rahastamisel põhivõrgule, mis aitab luua piiriülesed puuduvad ühendused, kõrvaldada kitsaskohad ja muuta transpordivõrgustik arukamaks.

Uut TEN-T põhivõrku hakkab toetama üldvõrk, mis on liidetud põhivõrguga piirkondade ja riikide tasandil. Enamjaolt rahastavad seda liikmesriigid, aga on ka olemas teatavad ELi transpordi ja regionaalarengu rahastamise võimalused, sealhulgas uued innovatiivsed rahastamisvahendid. Eesmärk on tagada, et järk-järgult saavutataks 2050. aastaks olukord, kus suuremal enamikul Euroopa reisijatel ja ettevõtjatel kulub üldvõrgust põhivõrgu juurde jõudmiseks 30 minutit sõiduaega.

Uue transpordivõrguga tagatakse:

    - turvalisem sõit, kus on vähem ummikuid,

    - sujuvamad ja kiiremad reisid,

Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu transpordile eraldatavad 31,7 miljardit eurot toimivad tõhusalt stiimulina, mis ärgitab liikmesriike tegema edasisi investeeringuid, mille abil valmis ehitada keerukad piiriülesed ühendused, mis muidu valmis ei saaks. Iga miljon, mis on kulutatud Euroopa tasandil, toodab investeeringutena 5 miljonit liikmesriikidelt ja 20 miljonit erasektorist.

Lisatud on kaardid, mis näitavad TEN-T (Trans-European Transport Network, e.k üleeuroopaline transpordivõrk) põhivõrku aastaks 2030 ja peamisi transpordikoridore rahastamisperioodiks 2014–2020.

Taust

Ettepanek tagab Euroopale palju täpsemalt piiritletud transpordivõrgustiku, mis keskendub rahastamisel väiksemale arvule projektidele, et tagada ELi lisandväärtus. Liikmesriikidel tuleb täita palju rangemaid nõudeid seoses piiriüleselt kohaldatavate ühtsete spetsifikatsioonidega ning neil on õiguslik kohustus projekt lõpule viia.

TEN-T võrgul on kaks tasandit: 2030. aastaks loodav põhivõrk ja 2050. aastaks valmiv üldvõrk. Üldvõrk katab kogu ELi ja tagab juurdepääsu kõikidele piirkondadele. Põhivõrguga antakse prioriteet TEN-T kõige olulisematele ühendustele ja transpordisõlmedele, mis peavad valmis saama 2030. aastaks. Mõlemad tasandid hõlmavad kõiki transpordiliike: maantee-, raudtee-, lennu-, sisevee- ja meretransporti ning mitmeliigilise transpordi platvorme.

TEN-T suunistega sätestatakse TEN-T taristu ühisnõuded, kusjuures põhivõrgu kohta kehtivad karmimad nõuded. Sellega tagatakse sujuv transport igal pool võrgus. Nimetatud poliitika kiirendab ka selliste liikluskorraldussüsteemide rakendamist, millega saab taristu kasutamist optimeerida ja tõhusust suurendada, et vähendada kasvuhoonegaase.

Põhivõrku on lihtsam rakendada transpordikoridoride kaupa. Põhivõrgu taristu koordineeritud arendamisel võetakse aluseks kümme transpordikoridori. Asjaomased liikmesriigid ja vastavad sidusrühmad, näiteks taristuettevõtjad ja kasutajad, on seotud koridoride kaudu, mis hõlmavad vähemalt kolme transpordiliiki, kolme liikmesriiki ja kahte piiriülest lõiku. Koordineerimise, koostöö ja läbipaistvuse tagamisel on oluline roll kõiki sidusrühmi ühendavatel koridoriplatvormidel, mille tegevust hakkavad juhtima Euroopa koordinaatorid.

Peamised faktid ja arvnäitajad / Korduma kippuvad küsimused

  • Transport on Euroopa tõhusalt toimiva majanduse põhitingimus.

  • 2050. aastaks on oodata kaubavedude kasvu 80% võrra ja reisijatevedu enam kui 50% võrra.

  • Majanduskasvuks on vaja kaubavahetust ja kaubavahetus eeldab hästi toimivaid transpordiühendusi.

Uus põhivõrk – arvnäitajad

Põhivõrk ühendab:

  • 83 peamist Euroopa sadamat raudtee- ja maanteeühendustega,

  • 37 peamist lennuvälja raudteeühendusega suurematesse linnadesse,

  • 15 000 km raudteeliini, mis ehitatakse ümber kiirraudteeliinideks,

  • 35 suuremat piiriülest projekti, et vähendada kitsaskohti.

Uus põhivõrk – rahastamine

Põhivõrgu esimese rahastamisetapi (aastateks 2014–2020) maksumus on hinnanguliselt 250 miljardit eurot (vt lisas toodud projektide loetelu). Põhivõrk peab valmis saama 2030. aastaks.

Euroopa Ühendamise Rahastust tehakse järgmisel rahastamisperioodil 2012–2020 transporditaristu jaoks kättesaadavaks 31,7 miljardit eurot. 80% sellest rahast kasutatakse selleks, et toetada:

  • põhivõrguprojekte – piki põhivõrgu kümmet transpordikoridori kulgevaid esmatähtsaid projekte. Rahastamist pakutakse ka piiratud hulgale põhivõrgu muude lõikude projektidele, millel on suur Euroopa lisaväärtus.

  • horisontaalsete projektide rahastamist – s.o IT-valdkonnaga seotud projektid. Näiteks rahastatakse projekti SESAR (ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldussüsteemi tehnoloogiline mõõde) ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS), mida peab kasutama kõikjal suuremates transpordikoridorides. Teise põhivõrgu uuendusena on sätestatud rangemad kohustused transpordisüsteemide ajakohastamiseks. See tähendab, et tuleb teha investeeringuid, et täita (peamiselt) olemasolevaid ELi standardeid, mis käsitlevad näiteks ühiseid raudtee signaalimissüsteeme.

Ülejäänud raha võidakse pakkuda ühekordsetele projektidele, sealhulgas üldvõrgu projektidele.

Milliseid minu riigi transpordiprojekte rahastatakse?

Kõige aluseks on põhimõte, et iga riik saab kasu juurdepääsust tugevale Euroopa transpordipõhivõrgule, mis võimaldab inimeste ja kaupade vaba liikumist. Sellesse võrku ühendatakse kõik Euroopa riigid.

Selliste projektide loend, mille rahastamist peab EL järgmisel rahastamisperioodil (2014–2020) esmatähtsaks, on sätestatud Euroopa ühendamise määruse lisas, vt käesoleva MEMO lisa (link).

Neid projekte toetab EL 2014–2020. aastal transpordi jaoks määratud vahenditest järgmistel põhjustel:

  • need vastavad põhivõrguga seotud metoodika kriteeriumidele (täpsem teave metoodika ja kriteeriumide kohta on esitatud allpool);

  • neil on suur ELi lisaväärtus ja

  • nad on jõudnud tööjärku, mis võimaldab neid ajavahemikul 2014–2020 rakendama hakata.

Liikmesriikide ülesandeks on esitada komisjonile üksikasjalikke ettepanekuid, mille põhjal komisjon eraldab raha. See peaks toimuma 2014. aasta algupoolel. EList saadava rahasumma täpne suurus sõltub riigi ettepaneku sisust. Üldjoontes on ELi panus suurte transporditaristute väljaarendamisse tavaliselt umbes 20% investeerimiskuludest seitsmeaastase eelarveperioodi jooksul. Üksikute uuringute toetus võib ulatuda kuni 50%ni ning piiriüleste projektide puhul tehtavate uuringute ja ehitustööde toetus kuni 40%ni. Ülejäänu tuleb liikmesriikidelt, piirkondlikelt ametiasutustelt või võimalikelt erainvestoritelt.

Aga kui põhivõrk jääb liiga kaugele? Mis on üldvõrk? Kes seda rahastab ja kuidas see käib?

Üldvõrk on piirkonna ja riigi tasandi võrk, mis toetab põhivõrku. See üldvõrk on TEN-T poliitika lahutamatu osa. Seda rahastavad enamjaolt liikmesriigid ise, teataval määral on vahendeid võimalik saada transpordipoliitika ja muidugi ka regionaalpoliitika kaudu.

Küsimus on lähimuspõhimõttes. Soovime tagada, et järk-järgult jõutaks 2050. aastaks selleni, et suuremal enamikul Euroopa inimestel ja ettevõtjatel ei kuluks üldvõrgust põhivõrgu juurde jõudmiseks aega rohkem kui 30 minutit.

Uued TEN-T suunised on varasemast palju üksikasjalikumad, sest määratakse täpsed nõuded ja käsitletakse ka üldvõrku, nii et aja jooksul ajakohastatakse 2050. aastat silmas pidades suured üldvõrguosad, järgides sealjuures raudtee, elektriautode jms täieliku koostalitlusvõime ja tõhususe standardeid.

Millised on põhivõrgu rangemad nõuded?

Põhivõrgu rahastamisest osa saavatele projektidele kehtivad kahte eri tüüpi olulised nõuded: a) kohaldamisele kuuluvad tehnilised nõuded ja b) uued õigusnõuded projektide lõpuleviimiseks.

Tehnilised nõuded

Arusaadavalt peavad eriti põhivõrgule esitatavad tehnilised nõuded tagama kogu võrgu koostalitluse. See tähendab näiteks, et kõikjal tuleb rongide kontrollimiseks rakendada Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) põhilisi arukaid transpordisüsteeme. Samavõrra tuleb kõikjal võrgus rakendada maanteede ohutusstandardeid, st tunnelite ja maanteeohutuse nõudeid, mida tuleb täiendada arukate transpordisüsteemide tehnoloogiaga. Kui tulevikus ehitatakse elektriautode jaoks laadimispunktid, peavad loomulikult needki vastama ühisstandarditele, et autodel oleks võimalik neid kasutada kõikjal võrgus.

Õigusnõuded

TEN-T suunistes on sätestatud uus range õigusnõue, mis kohustab liikmesriike põhivõrgu jaoks rahastamist saanud projektid reaalselt lõpule viima 2030. aastaks, mis on põhivõrgu valmimise tähtaeg. See õiguslik vahend peaks olema liikmesriikidele selge stiimul, mis aitab transpordiprojektidega graafikus püsida.

Kuidas leitakse põhivõrgu jaoks vajalik 250 miljardit eurot?

Euroopa Ühendamise Rahastu kaudu transpordile eraldatavad 31,7 miljardit eurot toimivad tõhusalt „seemnekapitalina”, mis stimuleerib liikmesriike tegema edasisi investeeringuid, mille abil valmis ehitada keerukad piiriülesed ühendused, mis muidu valmis ei saaks.

TEN-T rahastamisel on väga suur võimendav mõju. Viimaste aastate kogemused näitavad, et iga miljon, mis on kulutatud Euroopa tasandil, toodab investeeringutena 5 miljonit liikmesriikidelt ja 20 miljonit erasektorist.

Lisaks sel viisil toimivale finantsvõimendusele on nüüd võimalik kaasata erasektori raha ka selliste innovatiivsete rahastamisvahendite kaudu nagu projektivõlakirjad.

Kuidas toimub kaasrahastamine? Kui palju raha tuleb liikmesriikidelt ja kui palju Euroopalt?

Transporditaristu vajab tohutuid investeeringuid ja suurem osa sellest tuleb alati liikmesriikidelt. Euroopa roll investeeringutes ja koordineerimises on pakkuda lisaväärtust selle kaudu, et kõrvaldatakse probleemsed kitsaskohad, ehitatakse puuduvad ühendused ning toetatakse tõelise üleeuroopalise transpordivõrgu loomist.

TEN-T põhivõrgu projektide tavalised kaasrahastamise määrad on järgmised:

  • kuni 50% ELi kaasrahastamist uuringute jaoks;

  • kuni 20% tööde jaoks (näiteks suure tunneli kaevandamistööd);

  • piiriüleste raudtee- ja siseveeteeühenduste projektide jaoks on teatavad võimalused kaasrahastamise suurendamiseks kuni 40%ni;

  • arukate transpordisüsteemide teatavaid projekte, nt Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), on võimalik kaasrahastada kuni 50% ulatuses, et toetada süsteemi kasutusele võtvaid liikmesriike.

Kuidas valiti välja põhivõrgu projektid?

Esikohale seati ELi transpordi rahastamise suunamine nii, et see aitaks luua tõelise üleeuroopalise võrgu. Eesmärk ei ole mitte kitsaskohtade kõrvaldamine ühes või teises kohas, vaid reaalselt toimiva võrgustiku loomine.

Selleks koostati liikmesriikide ja sidusrühmadega peetud ulatuslike arutelude põhjal uus metoodika. Eesmärgiks võeti luua üleeuroopaline võrk, mis seoks peamisi sotsiaalseid ja majanduslikke keskusi ning ühenduspunkte ELi väliste riikidega (sadamad, lennuväljad ja maismaaühendused), ning kavandada taristu, mis on vajalik ühtse turu, konkurentsivõime ja majandusarengu toetamiseks.

Metoodika hõlmab mitut etappi. Esiteks, peamiste transpordisõlmede väljavalimine. Need peavad vastama teatavatele statistilistele kriteeriumidele, näiteks olema pealinnad, muud tähtsad sotsiaalmajanduslikud keskused, suuremad sadamad (maht ja territoriaalsed kriteeriumid) või suuremad lennuväljad (maht ja territoriaalsed kriteeriumid) või ühenduspunktid ELi väliste riikidega. Teiseks protsess, mille käigus need transpordisõlmed ühendatakse maismaatranspordi eri liikidega – raudtee, siseveeteede ja maanteedega. Mõned ühenduskohad on juba olemas, mõnes ühenduses esineb kitsaskohti ja mõnel pool ühenduslüli puudub. Kolmandaks analüüsitakse üksikasjalikult reisijate ja kauba peamisi liiklusvoogusid. See on väga vajalik põhivõrgu esmatähtsate lõikude kindlaksmääramiseks. Samuti aitab see selgemini mõista, millistes esmatähtsates lõikudes tuleb taristut ajakohastada, see üles ehitada või sealt kitsaskohad kõrvaldada.

Selle põhjal määrati kindlaks strateegiline põhivõrk, mis ühendab strateegiliselt olulisi transpordisõlmi ja mitmeliigilise transpordi marsruute ning võtab arvesse peamisi liiklusvoogusid.

Kõiki põhivõrgu projekte peetakse ELi kaasrahastamise seisukohast esmatähtsaks, ent rahastamisperioodil 2014–2020 peetakse eriti tähtsaks selliste piiriüleste projektide rahastamist, millel on kõige suurem ELi lisaväärtus.

Mis on transpordikoridorid ja milleks neid vajatakse?

Varasemad kogemused on näidanud, et väga raske on kooskõlastatult rakendada piiriüleseid ja muid eri liikmesriikide transpordiprojekte. Kergesti võivad tekkida kokkusobimatud süsteemid ja ühendused ning uued kitsaskohad.

Uute TEN-T suuniste peamine uuendus on põhivõrgu rakendamine kümne transpordikoridori kasutuselevõtmisega. Neid on vaja põhivõrgu väljaarendamiseks. Iga koridor peab hõlmama kolme transpordiliiki, kolme liikmesriiki ja kahte piiriülest lõiku.

Selleks et koondada kõiki asjassepuutuvaid sidusrühmi ja liikmesriike, luuakse koridoriplatvormid. Koridoriplatvorm on haldusstruktuur, mille kaudu koostatakse ja rakendatakse koridori arendamise plaane, nii et kogu koridori ulatuses oleks võimalik tõhusalt ühitada tööd, mis tehakse eri liikmesriikides ja mis on jõudnud eri etappidesse. Põhivõrgu kümne kõige olulisema koridori platvormide tegevust hakkavad juhtima Euroopa koordinaatorid.

Kuidas täidab uus TEN-T keskkonnahoiu eesmärke?

TEN-T on transpordipoliitika põhiline vahend selleks, et täita 2050. aastaks üldine eesmärk vähendada transpordiga kaasnevat heidet 60% võrra (vt tänavu avaldatud valget raamatut, milles käsitletakse transporti 2050. aastani). TEN-T võrgu tuumaks on mitmeliigilise transpordi võrk, mis hõlbustab oluliselt reisijate ja kauba liikumist maanteelt raudteele ja muudele transpordiliikidele. Kõikide TEN-T projektide keskkonnamõju hinnatakse enne ELi raha eraldamist rangelt. Projektid peavad vastama kõikidele nõuetele, mis ELi keskkonnaõiguses on planeerimise ja säästvuse kohta kehtestatud.

TEN-T poliitika taust

TEN-T poliitika ja ülejäänud üleeuroopaliste võrkude poliitika eesmärk on luua ühtset turgu toetav transporditaristu ja ühendused, et tagada kaupade ja inimeste vaba liikumine ning toetada majanduskasvu, töökohtade loomist ja konkurentsivõimet Euroopa Liidus. Varem arenesid Euroopa transpordisüsteemid enamjaolt riigi põhimõttest lähtuvalt. Seetõttu olid aga transpordiühendused riigipiiridel või olulistes koridorides kehvad või puudusid üldse. Kehvad transpordiühendused takistavad majanduskasvu. Alates 1980. aastatest on TEN-T poliitika koondanud ELi raha Euroopa tähtsamate taristuprojektide väljaarendamise toetamisele ja sellega on mitmes olulises lõigus saavutatud edu (vt link). Kuid praegust keerukat rahalist olukorda arvestades on vaja ELi transpordikulutused suunata sinna, kus see annab kõige rohkem lisaväärtust – tugeva üleeuroopalise põhivõrgu loomiseks.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site