Navigation path

Left navigation

Additional tools

ÜPP reform – põhielementide selgitus

European Commission - MEMO/11/685   12/10/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/685

Brüssel, 12. oktoober 2011

ÜPP reform – põhielementide selgitus

Komisjon avaldas täna ettepanekud nelja ühist põllumajanduspoliitikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu algmääruse kohta, milles käsitletakse: i) otsetoetusi, ii) ühist turukorraldust, iii) maaelu arengut ja iv) horisontaalne määrus ÜPP rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta. Lisaks on kolm lühemat määrust, milles käsitletakse uutele eeskirjadele ülemineku korda. Paketti kuulub ka: seletuskiri, lühikokkuvõte ja lisad, mis on seotud mõjuhinnangu eri tahkudega.

Ettepanekute põhielemendid võib kokku võtta järgmiselt:

  • Otsetoetused

Põhitoetuskava Selleks et loobuda ühtse otsemaksete kava (mis võimaldab kasutada ajaloolisi võrdlussummasid või hektaripõhist toetust või mõlema kombinatsiooni) eri süsteemidest EL 15 riikides ning lihtsustatud pindalatoetuste kavast enamikus EL 12 riikides, kohaldatakse pärast 2013. aastat uut põhitoetuskava. (Iga liikmesriigi praeguse mudeliga tutvumiseks vt http://ec.europa.eu/agriculture/markets/sfp/pdf/ms_en.pdf) Nimetatud kava suhtes kohaldatakse nõuetele vastavust (tuleb järgida teatavaid keskkonna, loomade heaolu ja muuga seotud nõudeid), nagu ka praegu, kuigi praegust nõuet lihtsustatakse mitmel viisil (vt allpool). Eesmärk on vähendada märkimisväärselt põllumajandustootjate, piirkondade (st riigi siseseid) ja liikmesriikide (st väliseid) vahelisi lahknevusi selliste toetuste tasemes, mis on saadud pärast kehtivate õigusaktide täielikku rakendamist. Kõik liikmesriigid on kohustatud liikuma 2019. aasta alguseks kas riigi- või piirkondlikul tasandil ühtse hektaripõhise toetuse suunas. Kooskõlas komisjoni ettepanekutega mitmeaastases finantsraamistikus kohandatakse otsetoetuste jaoks ettenähtud riiklikke assigneeringuid nii, et need, kes saavad praegu vähem kui 90% ELi keskmisest hektaripõhisest toetusest, saavad edaspidi rohkem. Praegu ettenähtud summade ja EL 27 riikide keskmisest 90% moodustava summa vahet vähendatakse kolmandiku võrra. Näiteks kui liikmesriik saab praegu keskmiselt sellist hektaripõhist toetust, mis moodustab 75% ELi keskmisest, st 15% vähem kui 90%, siis suurendatakse seda järk-järgult 80%-ni. Komisjon on otsustanud arutada järgmises finantsperspektiivis pärast 2020. aastat pikemaajalist eesmärki, mille sisuks on täielik ühtlustumine tänu otsetoetuste võrdsele jaotamisele kogu Euroopa Liidus.

Keskkonnasäästlikumaks muutmine Lisaks põhitoetusele saab iga põllumajanduslik majapidamine hektaripõhist toetust, kui ta järgib teatavaid kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. Liikmesriigid kasutavad 30% riiklikest assigneeringutest nimetatud toetuse maksmiseks. See on kohustuslik, kuid selle suhtes ei kohaldata toetuse piiramist.

Kolm kavandatavat meedet on:

  • püsirohumaade säilitamine; ning

  • põllukultuuride mitmekesistamine (põllumajandustootja peab oma põllumaal viljelema vähemalt kolme põllukultuuri, millest ükski ei või katta rohkem kui 70% maast ja kolmas peab katma vähemalt 5% põllumaast); ning

  • vähemalt 7% põllumajandusmaa (v.a püsirohumaad), st põlluservad, hekid, puud, kesad, maastikule iseloomulikud vormid, biotoobid, puhvervööndid, metsastatud maa-alad, säilitamine ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladena.

  • NB! Mahetootjatele ei esitata täiendavaid nõudmisi, kuna nende tegevusel on selge keskkonnaalane kasutegur.

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alad Liikmesriigid (või piirkonnad) võivad eraldada looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladele (nagu on kindlaks määratud maaelu arengu eeskirjadega) täiendavaid toetusi, mis moodustavad kuni 5% riiklikest assigneeringutest. See on vabatahtlik ega mõjuta maaelu arengu raames vähem soodsatele piirkondadele antavaid toetusi. NB! Vastuseks kontrollikoja kriitikale on kohandatud määratlust „vähem soodsad piirkonnad”, et võtta arvesse objektiivseid kriteeriume.

Noored põllumajandustootjad Tegutsema hakkavatele noortele põllumajandustootjatele (alla 40-aastased) ettenähtud põhitoetusele tuleks lisada täiendavalt 25% esimesel viiel tegevusaastal. Toetus on piiratud vastavalt põllumajandusettevõtte keskmisele suurusele nimetatud liikmesriigis. Liikmesriikides, kus põllumajandusettevõtted on väikesed, on piiriks kehtestatud 25 ha. Nimetatud toetus võib hõlmata kuni 2% riiklikest assigneeringutest.

Väikepõllumajandustootjad Kõik põllumajandustootjad, kes taotlevad 2014. aastal toetust, võivad 15. oktoobriks 2014 otsustada osaleda väikepõllumajandustootjate kavas ja saada liikmesriigi poolt kindlaksmääratud iga-aastast toetust vahemikus 500–1000 eurot, olenemata põllumajandusettevõtte suurusest. (Summa seotakse kas keskmise toetusega toetusesaaja kohta või riikliku keskmise hektaripõhise toetusega 3 ha kohta). See teeb olukorda nii asjaomaste põllumajandustootjate kui ka riigi ametiasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks. Osalejatele esitatakse leebemad nõuetele vastavuse tingimused ning nad vabastatakse keskkonnasäästlikumaks muutmisest. (Mõjuhinnangust nähtub, et ligikaudu kolmandikul ÜPP rahastamist taotlevatest põllumajandusettevõtetest on kuni 3 ha maad, kuid see moodustab üksnes 3% EL 27 riikide põllumajandusmaa kogupindalast.) Väikepõllumajandustootjate kava kogukulud ei või moodustada rohkem kui 10% riiklikest assigneeringutest ja vajaduse korral kohandatakse toetuste taset vastavalt. Maaelu arengu raames antakse samuti toetust, millega rahastatakse väikepõllumajandustootjate nõustamist majandusliku arengu valdkonnas, ja ümberkorraldamistoetusi piirkondadele, kus on palju väikesi põllumajandusettevõtteid.

Tootmiskohustusega sidumise võimalus Selleks et võidelda otsetoetuste ümberjagamisest tulenevate võimalike negatiivsete mõjudega riiklikul tasandil ja võtta arvesse olemasolevaid tingimusi, on liikmesriikidel võimalus eraldada piiratud koguses tootmiskohustusega seotud toetusi, st toetusi, mis on seotud teatava tootega. Selline toetus võib moodustada kuni 5% riiklikest assigneeringutest, kui liikmesriik annab praegu 0–5% tootmiskohustusega seotud toetust, või kuni 10%, kui tootmiskohustusega seotud toetuse praegune tase ületab 5%. Komisjon võib heaks kiita ka kõrgema toetusmäära, kui liikmesriik suudab seda õigustada.

Vahendite ülekandmine ühe samba alt teise alla Liikmesriikidel on võimalus kanda kuni 10% oma otsetoetuste (esimene sammas) riiklikest assigneeringutest üle maaelu arenguks ettenähtud assigneeringutele. Liikmesriigid, kes saavad otsetoetusteks vähem kui 90% ELi keskmisest, võivad nüüd kanda kuni 5% oma maaelu arengu rahastamisvahenditest üle esimese samba assigneeringutele.

Nõuetele vastavus Toetuste eraldamine otsetoetusteks ettenähtud riiklikest assigneeringutest on jätkuvalt seotud arvukate põhinõuetega, mis käsitlevad keskkonda, loomade heaolu ning taime- ja loomatervishoiu nõudeid. Kuid lihtsustamise huvides on kohustuslike majandamisnõuete arvu vähendatud 18-lt 13-le ning hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi eeskirju 15-lt 8-le, jättes välja põllumajandustootja jaoks ebaolulised elemendid. Ühtlasi on tehtud ettepanek lisada veepoliitika raamdirektiiv ja pestitsiidide säästva kasutamise direktiiv nõuetele vastavuse kriteeriumide alla siis, kui on selgunud, et neid kohaldatakse asjakohaselt kõikides liikmesriikides, ja kui põllumajandustootjate kohustused on selgelt kindlaks määratud.

Toetuse piiramine Toetussummat, mida iga põllumajandusettevõte võib põhitoetuskava raames saada, piiratakse 300 000 euroni aastas ning toetust vähendatakse 70% osamakse puhul, mis jääb vahemikku 250 000 kuni 300 000 eurot, 40% osamakse puhul, mis jääb vahemikku 200 000 kuni 250 000 eurot, ja 20% osamakse puhul, mis jääb vahemikku 150 000 kuni 200 000 eurot. Tööhõive arvesse võtmiseks võib põllumajanduslik majapidamine enne vähendamiste kohaldamist maha arvata eelneval aastal makstud palgad (sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed). NB! Nimetatud mehhanismi abil „säästetud” vahendid jäävad asjaomasesse liikmesriiki ja need kantakse üle maaelu arengu jaoks ettenähtud assigneeringutele, et neid saaks kasutada innovatsiooniks, põllumajandustootjate investeeringuteks ja Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade puhul.

Aktiivsed põllumajandustootjad Komisjon muudab aktiivsete põllumajandustootjate määratlust rangemaks, et kaotada mitu õiguslünka. Kavandatud määratluse eesmärk on jätta toetusõigusest ilma taotlejad, kellel puudub tegelik või materiaalne põllumajandustegevus, ning selle kohaselt ei anta toetust taotlejatele, kelle ÜPP otsetoetused moodustavad vähem kui 5% kogutulust, mida nad on saanud mittepõllumajanduslikust tegevusest, või kui nende põllumajandusmaad hoitakse põhiliselt karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ning seal ei toimu liikmesriikide kehtestatavat minimaalset tegevust. Erand on kehtestatud põllumajandustootjate suhtes, kes said eelneval aastal otsetoetusi vähem kui 5 000 eurot.

Toetuskõlblikud hektarid – Eeskirjadega nähakse ette, et aasta 2014 on uus võrdlusaasta maa-alade jaoks, kuid ühtlasi võetakse arvesse 2011. aastal otsetoetust saanud põllumajandustootjaid, et vältida spekulatsiooni.

  • Turukorraldusmehhanismid

Olemasolevad süsteemid, milleks on riiklik sekkumine ja eraladustusabi, on tõestatud kaitsemehhanismid, millega aidatakse tootjaid turuprobleemide korral, mis tulenevad näiteks toiduainete kriisist. Sellegipoolest vaadatakse need reaktiivsemaks muutmise ja tõhustamise eesmärgil läbi. Kõikides sektorites võetakse kasutusele uus kaitseklausel, millega võimaldatakse komisjonil võtta erakorralisi meetmeid tõsiste turuhäirete korral, näiteks meetmed, mis võeti 2011. aasta maist juulini kestnud E. coli põhjustatud kriisi ajal. Nimetatud meetmeid rahastatakse mitmeaastases finantsraamistikus osutatud kriisireservist.

Piimakvoodisüsteem ja viinapuude istutamisõigused kaotavad peagi kehtivuse ning komisjon kavandab ka viimase kvoodisüsteemi, suhkrukvootide kehtivuse kaotamist. Suhkrukvootide süsteem kaotab kehtivuse 30. septembril 2015. Kuna enamikul arenguriikidel on piiramatu tollimaksuvaba juurdepääs ELi turule, samas kui ELi eksporti piiravad Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjad (kuni kvoodid kehtivad), on kvootide kehtivuse kaotamine ainus võimalus sektorile pikaajalise perspektiivi andmiseks, seda eriti oodatava tootlikkuse kasvu näol. Kvootide kaotamise järel võib valge suhkru eest anda eraladustamisabi ning tuleks kehtestada suhkruvabrikute ja suhkrupeedikasvatajate vaheliste kokkulepete standardsätted.

Koolidele puuvilja jagamise kava ja koolipiima programmi laiendatakse. Sätetes kajastatakse ka 2010. aasta detsembris tehtud ettepanekuid piimandussektori kohta (kohustuslikud kirjalikud lepingud ja piimatootjate läbirääkimisjõu tugevdamine toiduahelas) ning kvaliteediga seotud turustamisstandardite kohta, sealhulgas tootmiskoha määratlus.

Selleks et parandada põllumajandustootjate läbirääkimispositsiooni toiduahelas, taotleb komisjon sektorite paremat organiseeritust. Tootjaorganisatsioonide ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide tunnustamisega seotud eeskirju on nüüd laiendatud kõikidele sektoritele; täiendavaid võimalusi nimetatud tootjaorganisatsioonide asutamiseks pakuvad nüüd maaelu arengu rahastamisvahendid (vt allpool). Lihtsustamise huvides on kaotatud mitu vähemolulist toetuskava (piimapulbri loomasöödale lisamiseks antav toetus, tootmiskohustusega seotud toetus siidiusside jaoks!).

  • Maaelu areng

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) paigutatakse samuti uude ühisesse strateegilisse raamistikku, mida kohaldatakse ka Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) suhtes ning mis avaldati 6. oktoobril [vt IP/11/1159], et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgid (jätkusuutlik, arukas ja kaasav areng). Nagu muude fondide puhul, tuleb ka kõikidele maaelu arengu programmidele püstitada allpool esitatud kuue prioriteediga seotud eesmärgid, et luua selgem seos tulemuslikkusega. Ligikaudu 5% rahastamisvahenditest paigutatakse nn tulemusreservi ja tehakse kättesaadavaks üksnes juhul, kui on võimalik tõestada tehtud edusamme nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

Liikmesriikide (või piirkondade) koostatud ja kaasrahastatud mitmeaastaseid kavasid hõlmava maaelu arengu kehtiva eduka kontseptsiooni põhiidee jääb samaks. Majandus-, keskkonna- ja sotsiaalküsimustega seotud kolme telje asemel, millest igaüks sisaldab miinimumnõudmisi kulutustele, hõlmab uus programmitöö periood aga kuut allpool loetletud prioriteeti. Liikmesriigid peavad endiselt eraldama 25% oma maaelu arenguga seotud assigneeringutest maaharimise ja kliimamuutustega võitlemisega seotud küsimustele.

  • Teadmiste siirde ja innovatsiooni edendamine

  • Konkurentsivõime edendamine

  • Toiduahela korralduse ja riskijuhtimise edendamine

  • Ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja täiustamine

  • Loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO2-heiteid tootvale majandusele

  • Sotsiaalse hõlvamise, vaesuse vähendamise ja majanduse arendamise edendamine maapiirkondades

Selleks et saavutada nimetatud prioriteetidele püstitatud kvantifitseeritud eesmärgid (ja arvestades oma erivajadusi), võivad liikmesriigid/piirkonnad kombineerida oma maaelu arengu programmides ühtlustatud loeteludest valitud meetmeid.

Eelarve seisukohast on veidi muudetud maaelu arenguga seotud riiklike assigneeringute jaotamist, et võtta arvesse objektiivsemaid kriteeriume; nimetatud muudatuse teeb komisjon oma pädevuse alusel hiljem. ELi kaasrahastamise määr on enamiku toetuste korral 85% vähem arenenud piirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja väiksematel Egeuse mere saartel ning 50% teistes piirkondades, kuid see võib olla kõrgem teadmussiirde ja innovatsiooni, koostöö, tootjaorganisatsioonide asutamise, noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetuse ja LEADERi projektide puhul.

Uuel programmitöö perioodil on liikmesriikidel ühtlasi võimalus kavandada kõrgemate toetusmääradega alaprogramme, et vastata noorte põllumajandustootjate, väikepõllumajandustootjate, mägipiirkondade ja lühikeste tarneahelate vajadustele.

Mõned põhipunktid maaelu arengu projektide lihtsustatud loetelust

  • Innovatsioon: Nimetatud põhiteema (ja täpsemalt põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks rakendatava Euroopa innovatsioonipartnerluse) alla kuuluvad sellised maaelu arengu meetmed nagu teadmussiire ja koostöö. Selle eemärk on edendada ressursitõhusust, tootlikkust ning vähese CO2-heitega, kliimasäästlikku ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise põllumajanduse, metsanduse ja maapiirkondade arengut. Selleks tuleks tõhustada koostööd põllumajandussektori ja teadusuuringute valdkonna vahel, et kiirendada tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu põllumajandustegevuses.

  • Teadmised – teadmistel põhinev põllumajandus Põllumajandusettevõtete nõuandeteenuste tõhustatud meetmed (mis on seotud ka kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, keskkonnaprobleemide ning majanduskasvu edendamise ja koolitamisega).

  • Ümberkorraldamine/investeerimine/moderniseerimine Toetusi on veel saadaval.

  • Noored põllumajandustootjad – meetmete kombinatsioon võib hõlmata ettevõtte asutamise toetusi (kuni 70 000 eurot), koolitust ja nõuandeteenuseid.

  • Väikepõllumajandustootjad Ettevõtte asutamise toetus kuni 15 000 eurot väikese põllumajandusettevõtte kohta.

  • Riskijuhtimise vahendite komplekt Kindlustus ja ühisfondid saagi kindlustamiseks või ebasoodsate ilmastikutingimuste või loomahaiguste vastu kindlustamiseks [praegu hõlmatud esimese samba artikliga 68]; nende kohaldamisala laiendatakse, et lisada sissetuleku stabiliseerimise vahend (mis võimaldab maksta ühisfondist välja kuni 70% kadudest, kui sissetulek väheneb 30%). Iga euro kohta, mille põllumajandustootja maksab, lisatakse maaelu arengu fondidest täiendavalt 0,65 eurot.

  • Tootjaorganisatsioonid / tootjaorganisatsioonide ühendused Toetust antakse organisatsioonide asutamiseks äriplaani alusel ja üksnes sellistele organisatsioonidele, mida määratletakse VKEdena.

  • Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused Paindlikumad lepingud, ühislepingud, mis on seotud asjakohase koolituse/teabega.

  • Mahepõllumajandus Uus eraldi meede nähtavuse suurendamiseks.

  • Looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade uus määratlus, mis põhineb kaheksal biofüüsikalisel kriteeriumil. Liikmesriikidele jääb vabadus määratleda kuni 10% oma põllumajandusmaast eripärast tingitud piirangutega aladena, et säilitada keskkonda või parandada selle seisundit.

  • Mägipiirkonnad Mägipiirkondade ja 62. laiuskraadist põhja pool asuva põllumajandusmaa eest võidakse anda toetust kuni 300 eurot/ha (varem 250 eurot/ha).

  • Koostöö Laiendatud võimalused toetada tehnoloogia-, keskkonna- ja kaubandusalast koostööd (nt katseprojektid, keskkonnaalased ühismeetmed, lühikesed tarneahelad, kohalike turgude arendamine).

  • Põhiteenused ja külauuendus – investeeringud lairibataristusse ja taastuvenergiasse ei ole enam piiratud.

  • LEADER LEADERi stardikomplekt, et toetada LEADERi rühmade asutamist ja strateegiate väljatöötamist; edendatakse paindlikkust LEADERi kombineerimiseks muude fondidega kohalikul tasandil, st maa- ja linnapiirkondade vaheline koostöö. NB! Kõik ühise strateegilise raamistiku fondid (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond) rakendavad LEADERit praegu ühise lähenemisviisina kohalikul tasandil juhitavas kohaliku arengu strateegias.

  • Muud uued elemendid

ÜPP järelevalve ja hindamine Komisjon esitab enne 2017. aasta lõppu ja sealt edasi iga nelja aasta järel aruande ÜPP mõjust kolmele peamisele prioriteedile, milleks on elujõuline toidutööstus, loodusvarade säästev majandamine ja tasakaalustatud territoriaalne areng.

Kontrollide lihtsustamine Kontrollinõudeid lõdvendatakse piirkondades, kus on saadud eelnevate kontrollide käigus häid tulemusi, st kus eeskirju järgitakse asjakohaselt. Probleemsetes piirkondades suurendatakse seevastu kontrollide arvu.

Enne aasta lõppu esitatakse eraldi ettepanekud, milles käsitletakse puudust kannatavatele inimestele suunatud abikava (ajavahemikuks pärast 2013. aastat) ning otsetoetuste ja muude ÜPP toetuste täieliku läbipaistvuse tagamist, võttes arvesse Euroopa Kohtu 2010. aasta oktoobri otsust, mille kohaselt ei järgitud kehtivates eeskirjades füüsiliste isikutega seonduvaid andmekaitse nõudeid.

ÜPP reformi ettepanekut käsitlevad dokumendid ja teave on kättesaadavad järgmisel veebisaidil:

http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/legal-proposals/index_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website