Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/11/680

Brüssel, 11. oktoober 2011,

Vabatahtlik ühine Euroopa müügiõigus: korduma kippuvad küsimused

Mida ühine Euroopa müügiõigus endast kujutab?

Tarbijad ja ettevõtjad – eelkõige väikeettevõtjad – ei kasuta ära 500 miljonit inimest hõlmava ühtse turu kogu potentsiaali. Praegu väidab 44% eurooplastest, et nad ei osta välismaalt, sest nad ei ole kindlad, millised on nende õigused1. Täna avaldatud uus Eurobaromeetri uuring näitas, et 55% eksportivatest ettevõtjatest ütleb, et lepinguõigust käsitlevates õigusaktides esinevad erinevused on üks peamine takistus piiriülesel kauplemisel tarbijatega2.

Ühise Euroopa müügiõiguse eesmärk on need takistused kõrvaldada. Sellega avatakse turud ettevõtjate jaoks ning antakse tarbijatele suurem valikuvabadus ja kõrge kaitsetase. Müügiõigusega hõlbustatakse kaubandust, sest koostatakse ühtsed normid, mis on aluseks piiriüleste lepingute sõlmimisel kõigis 27 ELi riigis. Kui kauplejad pakuvad oma tooteid ühise müügiõiguse alusel, oleks internetis ostjatel võimalus valida vaid ühe hiireklikiga kasutajasõbralik Euroopa leping, millega pakutakse kõrget kaitsetaset.

Milliste probleemidega seisavad silmitsi ettevõtjad, kes müüvad teistesse ELi liikmesriikidesse?

Ainult 9,3% kaupadega kauplevatest ettevõtjatest müüvad oma kaupu teistesse ELi liikmesriikidesse3. Tegelik olukord on selline, et ettevõtjad, kes soovivad teha piiriüleseid tehinguid, peavad võib-olla kohandama oma tegevust vastavalt 26-le erinevale siseriiklikule lepinguõigusele, tõlkima need õigusnormid ja palkama juristid. See aga läheb iga täiendava ekspordituru puhul maksma keskmiselt 10 000 eurot. Oma veebisaitide kohandamine võib minna lisaks maksma veel keskmiselt 3000 eurot.

See on probleem nii nende ettevõtjate jaoks, kes müüvad piiriüleselt tarbijatele, kui ka nende ettevõtjate jaoks, kes kauplevad teiste ettevõtjatega.

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele – kes moodustavad 99% kõikidest ELi ettevõtjatest – avaldab see ebaproportsionaalselt suurt mõju, sest neil puuduvad ettevõttes õigus- ja muud eksperdid, keda on vaja töötamiseks erinevate siseriiklike lepinguõigussüsteemidega. Mitmel välisturul kauplemise kulu on VKEde käibega võrreldes eriti kõrge.

Ühte täiendavasse liikmesriiki eksportimisega seotud tehingukulud võivad ulatuda kuni 7%ni mikroettevõtjast jaemüüja aastakäibest. Nelja liikmesriiki eksportimise korral võivad need kulud suureneda 26%ni ettevõtja aastakäibest. Kauplejatel, kes loobuvad piiriülestest tehingutest lepinguõigusest tulenevate takistuste tõttu, jääb igal aastal ELi-sisesest kaubandusest saamata vähemalt 26 miljardit eurot. See on ELi majanduse otsekulu kaubanduse ja ka töökohtade mõttes.

Ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seoses ütles 55% ettevõtjatest, kes müüvad tarbijatele väljaspool oma siseriiklikku turgu või on sellest huvitatud, et neid hoiavad tagasi erinevad lepinguõigusega seotud takistused4.

Peamised lepinguõigusega seotud takistused (ettevõtjate poolt pingeritta seatuna) on ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingute puhul järgmised:

  • välisriigi lepinguõiguse kohta teabe leidmine – 40%;

  • erinevate tarbijakaitse-eeskirjade järgimine välisriigis – 38%;

  • õigusalase nõu saamine välisriigi lepinguõiguse kohta – 35%;

  • piiriüleste lepinguvaidluste lahendamine – 34%.

Ettevõtjatevaheliste tehingutega seoses ütles 49% ettevõtjatest, kes müüvad tarbijatele väljaspool oma siseriiklikku turgu või on sellest huvitatud, et neid hoiavad tagasi erinevad lepinguõigusega seotud takistused5.

Peamised lepinguõigusega seotud takistused (ettevõtjate poolt pingeritta seatuna) on ettevõtjatevaheliste tehingute puhul järgmised:

  • välisriigi lepinguõiguse kohta teabe leidmine – 35%;

  • piiriüleste lepinguvaidluste lahendamine – 32%;

  • õigusalase nõu saamine välisriigi lepinguõiguse kohta – 31%;

  • kokkuleppe saavutamine seoses sellega, millist lepinguõigust tuleks kohaldada – 30%.

Milliste probleemidega seisavad silmitsi tarbijad, kui nad ostavad piiriüleselt?

Ainult 7% tarbijatest ostab internetis kaupu teisest liikmesriigist, samas kui oma riigis ostab internetist kaupu 33% tarbijatest6.

Praegu võidakse inimestele, kes ostavad internetis kaupu teisest Euroopa riigist, keelduda kauba müümisest või kohaletoimetamisest nende riiki: seda juhtub Euroopas igal aastal 3 miljoni tarbijaga. See tuleneb asjaolust, et teise ELi liikmesriigi kaubandustõkked toimivad ettevõtjate jaoks negatiivse stiimulina kogu ELi tarbijate teenindamisel.

44% tarbijatest ütlevad, et ebakindlus oma õiguste suhtes ei innusta neid ostma kaupu teistest ELi riikidest7.

Millist kasu saavad tarbijad ühisest Euroopa müügiõigusest?

Tarbijate õigusi hakatakse kõikides liikmesriikides kaitsma sama kõrgel tasemel. Tarbijad saavad tugineda ühisele müügiõigusele kui kvaliteedimärgile. Näiteks antakse tarbijatele võimalus ise valida erinevate õiguskaitsevahendite vahel, mida kasutada defektse toote saamise korral. See tähendab, et tarbija võib näiteks lepingu lõpetada või paluda toote asendamist või parandamist või hinnaalandust. Praegu on suurem osa ELi tarbijatest sellisest valikuvabadusest ilma jäetud. Neid õiguskaitsevahendeid saaksid kasutada ka tarbijad, kes on ostnud digitaalse infosisuga tooteid, näiteks muusikat, filme, tarkvara või rakendusi, mis laaditakse alla internetist. Need tooted oleksid kõnealuse seadusega hõlmatud olenemata sellest, kas nad on salvestatud andmekandjale, näiteks CD-le või DVD-le.

Selline kõrge tarbijakaitse tase annaks tarbijatele kindlustunde toodete ostmise korral teistes ELi riikides.

Kuna ühise müügiõigusega muudetakse kauplejate jaoks piiriülene müük odavamaks, julgustab see ettevõtjaid rohkem välisturgudele eksportima. See võimaldab tarbijatel saada juurdepääs arvukamatele ja parematele pakkumistele odavama hinna eest. Internetis ostjad ei peaks enam erinevates riiklikes lepinguõigust käsitlevates õigusaktides esinevate erinevuste tõttu saama selliseid sõnumeid nagu „see toode ei ole teie riigis kättesaadav”. Prognooside kohaselt on umbes pooled (44%) internetis oste tegevatest tarbijatest ebakindlad oma õigustes. Koos suudaksid need tarbijad säästa 380 miljonit eurot, kui nad teeksid vähemalt ühe piiriülese ostu internetis.

Tarbekaupade puhul on kõiki ELi riike arvesse võttes keskmine hinnaerinevus umbes 24%8. Eelkõige on kõrgemate hindade tõttu kehvemas olukorras just väiksemate ELi riikide, näiteks Malta, Küprose, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia ja Sloveenia tarbijad9. Viimane teeninduskvaliteedi uuring, mille käigus sooviti kindlaks teha populaarsete tarbekaupade pakkumiste kättesaadavus internetis, näitas, et vähemalt 50% juhtudest võisid tarbijad osta tooteid teistes ELi riikides vähemalt 10% odavamalt10. Eelkõige saaksid muus liikmesriigis oste tehes odavamatest hindadest kasu Portugali, Itaalia, Sloveenia, Hispaania, Taani, Rumeenia, Läti, Kreeka, Eesti, Soome, Ungari, Küprose ja Malta tarbijad11.

Sama uuring näitas ka, et tootevalik on piiratum umbes pooltes ELi riikides. 100 populaarsest tarbekaubast koosneva ostukorvi puhul ei olnud enamiku tooteotsingute puhul (Küpros (98% juhtudest), Malta (98%), Luksemburg (80%), Leedu (76%), Läti (72%), Iirimaa (71%), Belgia (65%), Eesti (61%), Portugal (59%), Soome (58%), Sloveenia (54%), Rumeenia (51%) ja Kreeka (51%))12 tooted riigisiseselt internetis kättesaadavad.

Millist kasu saavad ettevõtjad?

Piiriülene kaubandus muutuks küll odavamaks kõikide ettevõtjate jaoks, kuid eelkõige saaksid kasu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad – nad saaksid endale lubada laienemist uutele turgudele. Piiriülese e-kaubanduse kulu väheneks, kui ettevõtjad ei pea enam kohandama oma veebisaite iga sellise ELi riigi õigusnormidele, kus nad kaupu müüvad. See hoogustab e-kaubandust ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust (viimased moodustavad 99% ELi ettevõtjatest).

Kokku ütles 71% ettevõtjatest, et tõenäoliselt või väga suure tõenäosusega kasutaksid nad ELi lepinguõigust piiriülese müügi puhul tarbijatele13 ning 70 % neist kasutaks seda piiriülese müügi puhul ettevõtjatele14.

Täna komisjoni avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt väitsid ettevõtjad, et juhul, kui oleks võimalik kohaldada ühist Euroopa lepinguõigust, siis nad ekspordiksid rohkem: umbes pooled ütlesid, et nad laiendaksid oma tegevust veel vähemalt kolme riiki (50% tarbijatele müügi puhul ja 48% ettevõtjatele müügi puhul).

Lisaks annaks ühine müügiõigus ettevõtjatele õiguskindluse – nad võiksid nii tarbijate kui ka teiste ettevõtjatega sõlmitavate müügilepingute puhul tugineda kõigis 27 liikmesriigis samadele ühtsetele normidele.

Kas ühise müügiõigusega asendatakse lepinguõigust käsitlevad siseriiklikud õigusaktid?

Ei. Ühine müügiõigus eksisteeriks alternatiivse võimalusena siseriikliku lepinguõiguse kõrval. Müüjad võivad vabatahtlikult kasutada norme, mis on ühetaolised kõigis 27 liikmesriigis. Need, kes ei soovi ühist müügiõigust kasutada, võivad lihtsalt jätkata oma siseriiklike eeskirjade kasutamist. Tarbijaid teavitatakse alati üheselt mõistetavalt ning enne ühisel müügiõigusel põhineva lepingu kasutamist peavad nad andma oma sõnaselge nõusoleku.

Mis saab lepinguvabadusest? Kuidas seda vabadust austatakse?

Lepinguvabaduse austamine on tagatud sellega, et mõlemad pooled peavad nõustuma lepingu sõlmimisega. Kedagi ei kohustata seda kasutama. Ühine Euroopa müügiõigus oleks lepingueeskirjade ühtne kogum, teine lepinguõiguse režiim, mida pooled võiksid piiriüleste tehingute puhul vabatahtlikult kasutada. Ühise müügiõigusega ei kaasneks mingeid kulusid nende ettevõtjate jaoks, kes seda kasutada ei soovi. Need ettevõtjad, kes seda kasutada soovivad, teeksid seda ainult siis, kui saadav majanduslik eelis kaaluks üles kulud.

Kuidas ühine müügiõigus praktikas toimiks?

Näide 1

Portugalis asuv väikeettevõtja Bísaro-Salsicharia Tradicional müüb kohalikke sealihatooteid. Praegu müüb ta tooteid kuue muu liikmesriigi kauplejatele ja tarbijatele. See eksport moodustab 8% ettevõtja aastakäibest. Välisriigi ettevõtjad, kellega nimetatud ettevõtja kaupleb, nõuavad alati, et lepingute sõlmimisel juhindutaks nende siseriiklikust õigusest. Ettevõtja soovib siseneda Madalmaade turule, kuid teda peletavad eemale Madalmaade ja Portugali lepingu- ja tarbijakaitseõigustes esinevad erinevused. Tänaseks on ettevõtja välisturgudele laienemiseks investeerinud umbes 5% oma käibest. Ettevõtja leiab, et kogu ELi hõlmav lepinguõigus lihtsustaks tehingute tegemist ja muudaks selle sujuvamaks. Ühist müügiõigust kasutades loodab ettevõtja eksportida rohkematesse riikidesse, suurendades aastakäivet kuni 15%.

Näide 2

Kosmeetikatoodetega kauplev keskmise suurusega Poola ettevõtja Laboratorium Kosmetyczne Dr Irena Eris leiab, et lepinguõigustes esinevad erinevused tekitavad märkimisväärseid kulusid ning on tema jaoks oluline takistus Rumeeniasse müümisel. Eelkõige mõjutavad ettevõtjat jaemüüjate hilinenud makseid käsitlevates eeskirjades esinevad erinevused. Kõikides ELi keeltes kättesaadava ühise müügiõigusega nähakse ette üks terviklik hilinenud makseid (intressimäärad, tähtajad, kahju jne) käsitlev eeskirjade kogum. Poola ettevõtja võiks seda kasutada kõikide lepingute puhul, mille ta sõlmib ettevõtjatega Rumeenias või mis tahes muus ELi riigis, ilma et ta peaks arvestama siseriikliku õigusega.

Näide 3

Bulgaaria elanik Kalin otsustab osta oma naisele sünnipäevaks e-lugeri. Ta läheb kohalikku elektroonikapoodi, kuid leiab vaid kolm e-lugeri mudelit. Odavaim neist maksab umbes 100 eurot ja ülejäänud kaks maksavad kumbki umbes 250 eurot. Kalin tahab teada, kas on olemas ka muid valikuid. Sõber räägib talle kahest tuntud internetikaubamajast. Pakutavast valikust võlutuna otsustab Kalin osta ühe konkreetse mudeli, mis maksab 160 eurot. Kuid kui ta peab märkima veebisaidil oma elukohariigi, siis selgub, et Bulgaaria ei kuulu nende riikide hulka, kuhu ettevõtja toodet müüb.

Kalin proovib kasutada teist internetis tegutsevat ettevõtjat ning leiab e-lugeri alternatiivse mudeli veelgi parema hinnaga. Kuid taas kord seisab ta silmitsi sama probleemiga: ettevõtja ei võimalda osta toodet oma Ühendkuningriigi veebisaidilt ning Kalin suunatakse edasi veebisaidile, mis võimaldab tal osta e-lulgeri Ameerika Ühendriikidest.

Lõpuks õnnestub Kalinil e-luger osta, kuid ta on ikka veel hämmeldunud, miks oli tal lihtsam osta soovitud toode Euroopa asemel Ameerika Ühendriikidest.

Näide 4

Mett tootev ja müüv Saksamaa mesinik on ostnud Prantsusmaa ettevõtjalt seadme. See osutub aga defektseks. Prantsusmaa tarnija nõustub viga parandama, kuid keeldub maksmast seadme Saksamaalt Prantsusmaale transportimise eest. Saksamaa ettevõtja soovib saada selgust, kes peaks selle eest maksma ning kas lepingut oleks võimalik lõpetada, kuid selleks peaks ta maksma suure summa õigusalase nõu saamise eest. Ühises müügiõigusega kehtestatakse sõnaselge ja terviklik õiguste ja kohustuste kogum mõlema poole jaoks juhuks, kui toode osutub defektseks. Eelkõige nähakse ühises müügiõiguses sõnaselgelt ette, et transpordikulud peab kandma müüja.

Näide 5

Ettevõtja, kelle peakorter on Poolas, soovib laieneda, kuid ta on kogenud probleeme, mis tulenevad Poolas, Tšehhi Vabariigis, Slovakkias ja Ungaris kehtivates lepinguõigust käsitlevates õigusaktides esinevatest erinevustest. Eelkõige muudavad üksteisest erinevad tarnimist käsitlevad eeskirjad keeruliseks selliste lepingute koostamise, mis kehtiksid samaaegselt kõigil neljal turul. Kõikides ELi keeltes kättesaadavas ühises müügiõiguses nähakse ette üks selge eeskirjade kogum, mida ettevõtja võiks kasutada kõikide piiriüleste lepingute puhul, sealhulgas käsitletakse tarnekohta, -aega ja -meetodeid, müüja kohustusi seoses kaupade veoga ning poolte kohustusi ja õigusi enneaegse tarne või vale koguse tarnimise puhul.

Millised on järgmised sammud?

Ettepanek esitatakse nüüd Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu nõukogule eesmärgiga võtta see kvalifitseeritud häälteenamusega vastu seadusandliku tavamenetluse raames. Pärast vastuvõtmist jõustub määrus 20 päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114, mis käsitleb siseturgu.

1 :

Eurobaromeetri kiiruuring 299a „Hoiakud piiriülese kaubanduse ja tarbijakaitse suhtes”, lk 10.

2 :

Eurobaromeetri kiiruuring 321 „Euroopa lepinguõigus ja tarbijatehingud”, lk 20.

3 :

Eurostati andmebaas DS-056329-1: kaubandus tegevusala ja ettevõtte suurusjärgu kaupa, 2007.

4 :

Eurobaromeetri kiiruuring 321 „Euroopa lepinguõigus ja tarbijatehingud”, lk 20.

5 :

Eurobaromeetri kiiruuring 320 „Euroopa lepinguõigus (müügi puhul ettevõtjalt ettevõtjale)”, lk 16.

6 :

Eurobaromeetri kiiruuring 299 „Tarbijate hoiakud piiriülese kaubanduse ja tarbijakaitse suhtes”, lk 15.

7 :

Eurobaromeetri kiiruuring 299a „Hoiakud piiriülese kaubanduse ja tarbijakaitse suhtes”, lk 10.

8 :

Eurostati väljaanne Statistics in focus 50/2009.

9 :

Eurostati aruanne (Borchert 2009): 2500 tarbekauba hinnatasemete võrdlus.

10 :

Turu-uuringute instituudi YouGov Psychonomics uuring „Mystery Shopping Evaluation of Cross-border E-commerce in the EU, oktoober 2009, lk 40.

11 :

Turu-uuringute instituudi YouGov Psychonomics uuring „Mystery Shopping Evaluation of Cross-border E-commerce in the EU”, oktoober 2009, lk 40.

12 :

Turu-uuringute instituudi YouGov Psychonomics uuring „Mystery Shopping Evaluation of Cross-border E-commerce in the EU”, oktoober 2009, lk 38.

13 :

Eurobaromeetri kiiruuring 321 „Euroopa lepinguõigus ja tarbijatehingud”, lk 32.

14 :

Eurobaromeetri kiiruuring 320 „Euroopa lepinguõigus (ettevõtjatevahelised tehingud)”, lk 29.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site