MEMO/11/565
Brüssel, 22. august 2011
Euroopa Liidu toetus Liibüa rahvale
20.–21. augusti nädalavahetusel, kui mässulised sisenesid kuus kuud pärast konflikti algust Tripolisse, jõudsid sündmused Liibüas olulisse etappi. Euroopa Komisjon on põhjalikult valmistunud selleks hetkeks ja eelseisvateks väljakutseteks Liibüa ülestõusu algusest peale. Allpool on loetletud mõned olulised komisjoni sammud Liibüa rahva toetuseks, aga ka Vahemere lõunaranniku piirkonna toetuseks laiemalt sellel murrangulisel ajal.
Otsustavad humanitaarmeetmed
EL tervikuna on eraldanud humanitaarabiks Liibüa kriisis rohkem kui 150 miljonit eurot, millest 60 miljonit eurot on andnud otseselt komisjon. Komisjoni rahastatud humanitaarabiga on toetatud: Liibüast pagenud elanikke; rohkem kui 31 700 Liibüas töötanud kolmandate riikide kodaniku toimetamist Liibüa naaberriikidest nende kodumaale; põgenikke, kes ei saa naasta oma kodumaale, ja Liibüast põgenenud liibüalasi; umbkaudu 8 500 Euroopa Liidu kodaniku evakueerimist lennukite ja laevadega, mille jaoks kaheksa osalevat riiki taotles 10 574 084 euro suurust toetust; ning hädaabivarude rahastamist ja paigutamist jaotuskeskustesse hädaabi andmiseks Liibüale. Seoses sellega külastasid mitmed komisjoni liikmed, sh liidu laienemise ja naabruspoliitika volinik Štefan Füle, siseasjade volinik Cecilia Malmström ja humanitaarabi volinik Kristalina Georgieva, märtsis Liibüat ja temaga piirnevaid alasid.
Vt Ülevaade humanitaarabist Liibüale
Partnerlus demokraatia ja ühise heaolu nimel
Enne Euroopa Ülemkogu 11. märtsi erakorralist kohtumist esitasid Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 8. märtsil teatise „Partnerlus Vahemere lõunapiirkonnaga demokraatia ja ühise heaolu nimel“, milles kirjeldati, mida Euroopa saaks teha muutuste toetuseks oma lõunapoolsetes naaberriikides.
Komisjon pakkus välja kolmel sambal põhineva partnerluse: i) sihipärane abi demokraatlikele muudatustele ja institutsioonide ülesehitamisele, pöörates erilist tähelepanu inimõigustele, põhiseaduse ja kohtusüsteemi reformidele ning korruptsioonivastasele võitlusele; ii) tihe partnerlus inimestega, pannes erilist rõhku kodanikuühiskonna toetamisele ja pakkudes rohkem võimalusi inimestevahelisteks kontaktideks, eriti noortele; ja iii) majanduskasvu, arengu ja töökohtade loomise soodustamine, eelkõige toetades väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. Sellega seoses lubas komisjon kohandada abiprogramme, millega praegu on lõunanaabrite jaoks aastatel 2011–2013 ette nähtud 4 miljardi euro ulatuses toetusi.
Vt Euroopa Komisjon algatab Vahemere piirkonna riikidega partnerluse demokraatia ja ühise heaolu nimel
Uus süvendatud Euroopa naabruspoliitika
Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton ja liidu laienemise ja naabruspoliitika volinik Štefan Füle kuulutasid 25. mail välja uue süvendatud Euroopa naabruspoliitika, kinnitades seega Euroopa Liidu kindlat soovi tugevdada naaberriikidega tehtavat koostööd. Ettepanekuga soovitakse tugevdada Euroopa Liidu suhteid nii iga naaberriigiga eraldi kui ka kogu piirkonnaga tervikuna ning edendada põhimõtet, mille kohaselt suuremate vahendite kättesaadavaks tegemine reformide toetamiseks seatakse sõltuvusse reformide läbiviimisel saavutatud tulemustest, suurendades vastastikust vastutust.
Lisaks ajavahemikuks 2011–2013 juba eraldatud 5,7 miljardile eurole on Euroopa naabruspoliitika toetuseks muudest olemasolevatest allikatest ette nähtud veel 1,24 miljardit eurot. Lisaks sellele kiitis Euroopa Ülemkogu heaks kõrge esindaja ja asepresidendi ettepaneku suurendada kõnealuses ajavahemikus Euroopa Investeerimispanga (EIP) laene Vahemere lõunapiirkonna riikidele miljardi euro võrra. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank toetas tema taotlust laiendada panga tegevust Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidesse, eelkõige Egiptusesse. 2013. aastaks loodetakse panga aastase laenumahu suurenemist ligikaudu 2,5 miljardi euroni.
Vt Uus süvendatud Euroopa naabruspoliitika
Euroopa Liidu esindus Benghazis
22. mail avas Catherine Ashton uue Euroopa Liidu esinduse Liibüa idaosas asuvas Benghazi linnas eesmärgiga edendada tõhusamal ELi abi koostöös liikmesriikide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja kohtus visiidi ajal ka rahvusliku üleminekunõukogu esimehe Mahmoud Jibril’iga, kelle juhitavat organisatsiooni Euroopa Liit tunnustab Liibüa kõige olulisema poliitilise partnerina.
Vt Catherine Ashton avab Euroopa Liidu esinduse Benghazis
Dialoog ja koostöö rahvusliku üleminekunõukoguga
13. juulil kohtus rahvusliku üleminekunõukogu esimehe Mahmoud Jibril’iga ka komisjoni president Barroso. President ütles kohtumisel, et üleminekunõukogu tuleb võtta tõelise rahvusliku liikumisena, kes on selgelt pühendunud rahvuslikule leppimisele ja kaasavale poliitilisele üleminekule, mille toetuseks EL on juba alustanud vahendite mobiliseerimist koos oma rahvusvaheliste partnertitega (ÜRO, Aafrika Liit ja Araabia Liiga). Lisaks rõhutas president, et ehkki protsessi peab juhtima Liibüa rahvas ise, on Euroopa Liit valmis pakkuma oma oskusteavet ja tuge:
vabade ja õiglaste valimiste korraldamisel ja järelevalvel;
tõhusa haldus- ja kohtusüsteemi loomisel;
kodanikuühiskonna ja vaba meedia arendamisel;
julgeolekusektori reformimisel;
usaldusväärse majanduspoliitika vormimisel majanduskasvu, arengu ja tööhõive nimel.
Sanktsioonid Gaddafi režiimile
Vt teave Liibüa suhtes kohaldatavate sanktsioonide kohta:
