Navigation path

Left navigation

Additional tools

Küsimused ja vastused ühise kalanduspoliitika reformi kohta

European Commission - MEMO/11/503   13/07/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/503

Brüssel, 13. juuli 2011

Küsimused ja vastused ühise kalanduspoliitika reformi kohta

Komisjoni ettepaneku võtta kasutusele nüüdisaegne ja lihtsam ühine kalanduspoliitika üldine eesmärk on ökoloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt säästev kalandus. Uus poliitika aitab viia kalavarud ülepüügi lõpetamise ja teaduslikele andmetele tuginevate püügivõimaluste loomisega tagasi säästvale tasemele. See pakub ELi kodanikele pikemas perspektiivis stabiilset, ohutut ja tervislikku toiduainetega varustamist. Poliitika eesmärk on suurendada kalandussektori jõukust, lõpetada sõltumine toetustest ja luua rannikualadel uusi töökohtade ja majanduskasvu võimalusi.

Miks on uut poliitikat vaja?

Euroopa kalanduspoliitika vajab hädasti reformimist. Laevad püüavad rohkem kala, kui on võimalik ohutult taastoota, vähendades nõnda individuaalseid kalavarusid ning ohustades mereökosüsteemi. Tänapäeval on neljast varust kolm ülepüütud: 82% Vahemere ja 63% Atlandi kalavarudest. Kalandustööstus saab väiksemaid väljapüütud koguseid ning seisab vastamisi ebakindla tulevikuga.

Seda kõike arvestades teeb komisjon ettepaneku kalanduspoliitika igakülgseks reformiks. Selle reformiga luuakse paremad elutingimused kaladele ja tulevikuväljavaated kalandusele ning neid toetavale merekeskkonnale. Reform on panus Euroopa 2020. aasta strateegiasse ning vastav poliitika töötatakse välja laiema meremajanduse osana, et tagada ELi merede ja rannikualade sidusam poliitika, töötades tugeva kalanduse, kaasava majanduskasvu ja rannikualade suurema ühtekuuluvuse nimel.

Kavandatava reformi keskmes on säästvus. Säästev kalandus tähendab, et kala püütakse sellisel tasemel, mis ei ohusta kalavarude taastootmist ning annab pikas perspektiivis suurt saaki. See nõuab merest püütavate kalakoguste reguleerimist. Komisjon teeb ettepaneku, et aastaks 2015 kasutatakse kalavarusid säästval tasemel, st määratakse kõrgeim püügimäär, mille ulatuses võib igal aastal ohutult kala välja püüda ja mis säilitab kalapopulatsioonide maksimaalse produktiivsuse. Seda taset nimetatakse maksimaalseks jätkusuutlikuks saagikuseks (MSY). See eesmärk on sätestatud ÜRO mereõiguse konventsioonis, mis võeti vastu 2002. aasta ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisel eesmärgina, mille maailm peaks aastaks 2015 saavutama.

Hinnangud1 näitavad, et kui kalavarusid nõnda kasutada, võivad varud ligikaudu 70% suureneda. Kogupüük suureneks ligikaudu 17%, kasumimarginaalid saaks korrutada kolmega, investeeringute tasuvus oleks kuus korda suurem ja püügisektori kogulisandväärtus tõuseks peaaegu 90%, mis võrdub 2,7 miljardi euroga järgmise kümne aasta jooksul.

Säästev kalandus vabastaks püügisektori ka riiklikest toetustest sõltuvusest. See lihtsustaks stabiilsete hindade saavutamist läbipaistvatel tingimustel, tuues tarbijatele selget kasu. Tugev, tõhus ja majanduslikult elujõuline tööstus, mis toimib turutingimustel, mängiks kalavarude majandamisel tähtsamat, aktiivset rolli

Millised on ettepaneku põhipunktid?

Mitmeaastane ökosüsteemil põhinev majandamine

Euroopas elujõulise kalanduse taastamiseks tuleb merekeskkonda tõhusamalt kaitsta. Nüüdsest hakatakse ELi kalandust majandama mitmeaastaste kavadega, juhindudes ökosüsteemil põhinevast lähenemisviisist ja ettevaatusprintsiibist, tagamaks, et püügitegevuse mõjud mereökosüsteemile on väikesed. Kalandustööstus saab parema ja stabiilsema aluse pikaajaliseks kavandamiseks ja investeeringuteks. See säästab ressursse ja maksimeerib pikaajalist saagikust.

Mitmeaastased majandamiskavad peaksid praegustelt üksikute varude kavadelt minema üle püügipiirkondadel põhinevatele kavadele – hõlmates rohkem kalavarusid vähemate kavadega, eesmärgiga jõuda aastaks 2015 säästvale tasemele. Kavadega hõlmamata kalavarusid majandatakse nõukogu poolt kindlaksmääratavate püügivõimaluste ja muude tehniliste ja kaitsemeetmetega, mis moodustavad osa kavandatud vahendeist.

Saagi vette tagasi laskmine keelatakse

Hinnangute kohaselt lastakse vette tagasi, so tegevus, mille käigus heidetakse soovimatud kalad üle parda, 23% kogupüügist, mõnedes püügipiirkondades isegi oluliselt rohkem. See vastuvõetamatu tegevus lõpetatakse, selleks koostatakse rakendamise täpne ajakavaga ja võetakse ka mõned kõrvalmeetmed. Kalurid on kohustatud tooma kaldale kõik püütud töönduslikud liigid. Alamõõdulisi kalu inimtoiduks ei müüda.

Liikmesriigid peavad tagama, et nende kalalaevad on varustatud nõnda, et nad saaksid dokumenteerida kõik püügi- ja töötlemistoimingud, et oleks võimalik jälgida, kas täidetakse kohustust lossida kogu saak.

See lähenemisviis võimaldab saada kalavarude kohta usaldusväärsemaid andmeid, toetab paremat majandamist ja suurendab ressursside tõhusat kasutust. Samuti ergutab see kalureid vältima soovimatut püüki tehniliste lahenduse kaudu, nagu näiteks selektiivsemad püügivahendid.

Kalandus muutub tulutoovamaks

Aastal 2014 kehtestatakse üle 12 meetri pikkustele ja kõikidele püüniseid kasutavatele kalalaevadele ülekantavate püügiosakute ehk kontsessioonide süsteem. ELi tasandil kokkulepitud põhimõtetele tuginedes jaotavad liikmesriigid kontsessioonid läbipaistvalt ja need annavad omanikule õiguse saada igaks aastaks osa liikmesriigi kalapüügivõimalustest. Ettevõtjad saavad oma kontsessioone rendile anda või vahetada oma liikmesriigi piires, aga mitte liikmesriikide vahel. Õigused kontsessioonidele kehtivad vähemalt 15 aastat, kuid neid saab enne kehtivuse kaotamist tagasi nõuda, juhul kui nende valdaja on sooritanud tõsise rikkumise. Liikmesriigid võivad luua reservi ja kehtestada kontsessioonidele lõivu.

See uus süsteem annab kalandustööstusele pikaajalise perspektiivi, enam paindlikkust ja suurema vastutuse, vähendades samal ajal ülemäärast püügivõimsust. See ergutab mõnesid ettevõtjaid oma kontsessioone suurendama, samas kui teised võivad otsustada püügisektorist lahkuda. Prognooside kohaselt võivad sissetulekud aastaks 2022 selle süsteemi raames enam kui 20% tõusta ning meeskonna palgad ligikaudu 50% kuni 100% või isegi rohkem2.

Väikesemahulise kalapüügi toetamine

ELis moodustavad väikesemahulise kalapüügi laevad 77% kogu ELi kalalaevastikust, kuid vaid 8% tonnaažist (kalalaevade suurus) ja mootorivõimsusest vaid 32%. Väikesemahuline rannapüük mängib sageli olulist rolli paljude Euroopa rannikualade sotsiaalses struktuuris ja kultuurilises identiteedis. Seepärast vajavad nad eritoetust. Reformitud ühine kalanduspoliitika pikendab kuni aastani 2022 liikmesriikide õigust piirata kalapüüki rannikualast 12 meremiili kaugusele jääval alal. Väikesemahulise kalapüügi võib vabastada ka ülekantavate kalapüügi kontsessioonide kavast. Tulevane kalanduse rahastamisvahend sisaldab väikesemahulise kalapüügi jaoks kasulikke meetmeid ja aitab kohalikel majandustel muudatustega kohaneda.

Säästva vesiviljeluse arendamine

Parem raamistik vesiviljeluse arendamiseks suurendaks ELis mereandide tootmist ja tarnimist, vähendaks sõltuvust imporditud kalast ning edendaks majanduskasvu rannikualadel ja maapiirkondades. Aastaks 2014 koostavad liikmesriigid riiklikud strateegilised kavad haldustõkete kõrvaldamiseks ning kalanduse keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike standardite toetamiseks. Tööstusega seotud küsimustes nõustamiseks luuakse uus vesiviljeluse nõuandekomisjon. Vesiviljeluse arendamisel on selge ELi mõõde: siseriiklikul tasandil tehtud strateegilised valikud võivad mõjutada sarnast arendamistegevust naaberliikmesriikides.

Teaduslike teadmiste täiendamine

Usaldusväärne ja ajakohane teave kalavarude olukorra kohta on oluline usaldusväärsete haldusotsuste ning reformitud ühise kalanduspoliitika tõhusa rakendamise toetamiseks. Ettepanekuga kehtestatakse liikmesriikidele põhieeskirjad ja -kohustused andmete kogumise, haldamise, kättesaadavuse ja komisjonile juurdepääsu võimaldamiseks. Liikmesriikidele usaldatakse teaduslike andmete kogumine kalavarude kohta ning kalanduse mõju kohta merebasseini tasemel ning nende andmete säilitamine ja jagamine. Selle tegevuse koordineerimiseks luuakse riiklikud uurimisprogrammid.

Detsentraliseeritud juhtimine

Komisjoni ettepanekuga täpsustatakse kõigi osalejate rolle ja kohustusi ning tuuakse otsuste tegemine püügipiirkondadele lähemale. See lõpetab Brüsseli üksikasjadesse laskuva juhtimise. ELi seadusandjad määravad kindlaks vaid üldise raamistiku, peamised põhimõtted, üldeesmärgid, tulemuslikkuse näitajad ja ajakavad. Liikmesriigid otsustavad siis tegelikud rakendusmeetmed ja teevad piirkondlikul tasandil koostööd. Ettepanek sisaldab sätteid, mis tagavad, et asjaomased liikmesriigid võtavad mõistlikke ja tõhusaid meetmeid. Luuakse tagavaramehhanism, mis võimaldab komisjonil sekkuda, juhul kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele või kui eesmärke ei saavutata.

Uus turupoliitika – sektori mõjuvõimu suurendamine ja paremini informeeritud tarbijad

Uue turupoliitika ettepanek moodustab osa paketist, millega tagatakse, et kalatoodete ühisturgude korraldus soodustab uue ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist. Selle eesmärk on tugevdada ELi tööstuse konkurentsivõimet, suurendada turgude läbipaistvust ja tagada võrdsed võimalused kõigile liidus turustatud toodetele.

See sisaldab ka sekkumisrežiimi kaasajastamist, kuna praegune süsteem, kus riigi raha kasutatakse kalade hävitamiseks, ei ole enam õigustatud. See asendatakse lihtsustatud ladustamissüsteemiga, mis lubab tootjaorganisatsioonidel osta kokku kalatooteid, kui hinnad langevad alla teatavat taset, ning ladustada tooted hilisemaks turuleviimiseks. See süsteem soodustab turu stabiilsust.

Tootjaorganisatsioonid mängivad samuti suuremat osa ühises haldamises, jälgimises ja kontrollis. ELi kalandus- ja vesiviljelustoodete parem turustamine aitab vähendada jäätmeid ja anda tootjatele tagasisidet turu kohta.

Uued märgistamise, kvaliteedi ja jälgitavuse normid annavad tarbijatele selgemat teavet ja aitavad neil toetada säästvat kalandust. Teatav märgistusteave on kohustuslik, nagu näiteks kalandus- ja vesiviljelustoodete eristamine; Muu teabe võib esitada vabatahtlikult.

Kaasaegne ja kohandatud rahastamisvahend

ELi rahalist abi antakse ühise kalanduspoliitika säästvuseesmärkide toetamiseks. Eeskirjade täitmine muutub rahalise abi eeltingimuseks ja see põhimõte kehtib nii liikmesriikidele kui ka ettevõtjatele.

Eeskirjade eiramine võib liikmesriikidele kaasa tuua liidu finantsabi katkestamise, peatamise või finantskorrektsiooni. Ettevõtjatele võivad tõsised rikkumised endaga tuua rahalise abi keelustamise või maksete vähendamise. Lisaks sellele kehtestatakse liikmesriikidele ettepanekuga kohustus arvestada rahalise abi andmisel ettevõtjate käitumist lähiminevikus (eelkõige tõsiste rikkumiste puudumist).

Aasta 2011 lõpus tehakse ajavahemikuks 2014–2020 ettepanek uueks rahastamisvahendiks - Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Mitmeaastase finantsraamistiku raames pakkus komisjon välja ettepaneku 6,7 miljardi euro suuruseks eelarveks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondile.

Rahvusvahelise vastutuse võtmine

FAO andmetel on peaaegu 85% maailma kalavarudest, mille kohta on teave kättesaadav, kas täielikult ära kasutatud või ülepüütud. EL väärtuse poolest maailma suurima kalatoodete importijana peab käituma välismaal samamoodi nagu kodumaal. Väliskalanduspoliitikast peab saama ühise kalanduspoliitika integreeritud osa. Seepärast propageerib EL rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides kalavarude ja merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säästvuse ja kaitsmise põhimõtteid. EL loob sidemeid ning võtab koos oluliste partneritega meetmeid ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemiseks ja ülemäärase püügivõimsuse vähendamiseks.

Kahepoolsetes kalanduskokkulepetes ELi mittekuuluvate riikidega propageerib EL säästvust, head valitsemistava ja demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja õigusriiki. Kehtivad kalandusalased partnerlepingud asendatakse säästvamat kalapüüki käsitlevate kokkulepetega ning need tagavad, et kalavarusid kasutatakse usaldusväärsetele teaduslikele nõuannetele tuginedes, ning käsitletakse üksnes ülemääraseid varusid, mida partnerriik ei saa või ei taha ise püüda. Säästvat kalapüüki käsitlevate kokkulepete kohaselt kompenseeritakse partnerriigile oma kalavarudele juurdepääsu võimaldamine ning antakse neile säästva kalanduspoliitika rakendamise eest rahalist abi.

Kas on oodata uusi kontrolli- ja rakenduseeskirju?

Ettepanek on kooskõlas ELi uue 2010. aasta kontrollikorraga3 ning integreerib ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimiseks kontrolli- ja jõustamiskorra põhielemendid. Lossimiskohustuse kasutuselevõtmist silmas pidades teeb komisjon saagi vette tagasi laskmise vältimiseks ettepaneku järelevalve ja kontrollikohustuste võtmiseks, eelkõige seoses täielikult dokumenteeritud kalapüügiga, aga ka uute kalanduse kontrollitehnoloogiate katseprojektidega, mis aitavad kaasa säästvale kalandusele.

Millal reform jõustub?

Uued eeskirjad jõustuvad siis, kui ministrite nõukogu ja Euroopa Parlament on ettepanekute üle hääletanud. Rakendamine toimub järkjärguliselt, kuna kalandussektoris on vaja teha kohandusi, et olla suuteline tulemusi saavutada. Siiski seab reform kindlad tähtajad. Uue õigusakti vastuvõtmise ja jõustumise kuupäev on 1.1.2013.

Vt ka IP/11/873

1 :

Komisjoni ettepanekuga ühise kalanduspoliitika määruse kohta kaasnev mõjuhinnang.

2 :

Komisjoni ettepanekuga ühise kalanduspoliitika määruse kohta kaasnev mõjuhinnang.

3 :

Nõukogu määrused (EÜ) nr 1005/2008 ja (EÜ) nr 1224/2009.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website