Navigation path

Left navigation

Additional tools

Küsimused ja vastused toidualase teabe määruse kohta

European Commission - MEMO/11/481   06/07/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/481

Brüssel, 6. juuli 2011

Küsimused ja vastused toidualase teabe määruse kohta

Kuidas saab maapähklite suhtes allergiline teismeline sõpradega väljas viibides teada, mida ta tohib süüa? Kuidas saab naine, kes soovib vähendada soola kogust oma toidus teada, milline suupiste on tema jaoks sobivaim? Kuidas saavad tarbijad teada, kust on pärit nende ostetud liha? Kuidas saan ma Interneti või kataloogi vahendusel toitu ostes olla kindel, et mul on juurdepääs samasugusele toidualasele teabele nagu poes? Kas toiduainete märgistusel on vajalikku teavet lihtne leida ja kas märgistus on kergesti loetav?

Need on küsimused, millega me ise või meie sugulased, sõbrad ja tuttavad puutuvad kokku iga päev. Hiljuti vastuvõetud ELi õigusakt püüab anda vastuseid ja lahendusi, kehtestades toiduainete märgistamise uued eeskirjad. Näiteks tuleb selle õigusakti jõustudes teavitada tarbijat teatavatest allergiat või toidutalumatust põhjustavatest ainetest, nagu maapähklid või piim, nii pakendatud kui ka pakendamata toitude, sh restoranides ja kohvikutes müüdavate toitude puhul. Pakendatud toitude puhul tõstetakse peamised allergeenid koostisainete nimekirjas värviliselt esile. Õigusaktis on ka nõutud, et enamiku töödeldud toitude puhul tuleb esitada toitumisalane teave. Pakendatud sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha puhul tuleb esitada teave päritolu kohta. Interneti või muu kaugostmise teel oste sooritavatele tarbijatele tuleb anda oluline toidualane teave enne ostu sooritamist. Õigusakti jõustudes saavad tarbijad toiduainete märgistust kergesti lugeda ilma suurendusklaasi kasutamata.

Miks muudeti toiduainete märgistamisalast õigusakti?

Kehtiv üldine toiduainete märgistamisalane õigusakt on pärit aastast 1978 ning toitumisalase teabega märgistamist käsitlev õigusakt võeti vastu 1990. aastal. Tarbijate nõudmised ja turustustavad on sellest ajast saadik palju muutunud. ELi tarbijad tahavad toitu ostes olla paremini informeeritud ning soovivad, et märgistus oleks lihtne, loetav, mõistetav, ega ei ajaks neid segadusse. Uus õigusakt, mida koostati üle kolme aasta, aitab tarbijatel ostetavat toitu teadlikult valida ja muuta elustiil tervislikumaks.

Mida tähendavad uued eeskirjad minu jaoks?

Uues õigusaktis sätestatakse toiduainete märgistamise üldised põhimõtted. Sellega nähakse ette uued loetavuse eeskirjad. Samuti tugevdatakse eeskirju, millega hoida ära eksitavaid tavasid. Seetõttu peaksid uued eeskirjad aitama tarbijal teha paremaid valikuid vastavalt oma vajadustele. Seda on võimalik saavutada mitmeti. Mõned täiendava teabe nõuded käsitlevad näiteks allergiaid ja toidutalumatust põhjustavaid toitaineid. Samuti tuleb nüüdsest esitada teavet toidu toitainesisalduse kohta. Uued lihamärgistamise eeskirjad võimaldavad tarbijal teada saada, kust on pärit värske sea-, lamba-, kitse- ja linnuliha. Koostisainete loetelus tuleb ära näidata ka tehniliselt toodetud nanomaterjalid.

Mis kasu on teabest, kui see on nii väikses kirjas, et seda ei näe lugeda?

See on üleüldine probleem ja on ka üks peamisi küsimusi, millega uus õigusakt tegeleb. Uute nõuete kohaselt tuleb kohustuslik teave esitada miinimumsuuruses ning tootja poolt vabatahtlikult antav teave (nt loosungid või väited) ei tohi olla esitatud sellisel viisil, mis kahjustaks kohustusliku teabe esitamist. Täpsemad eeskirjad loetavuse kohta kehtestatakse hiljem.

Ma soovin süüa tervislikult. Kas uued eeskirjad aitavad mul seda teha?

Jah. Kohustuslik on esitada teave töödeldud toitude teatavate oluliste toiteomaduste kohta, nagu energia, rasv, küllastunud rasv, süsivesikud, suhkrud, valk ja sool. See aitab enne ostmist toite võrrelda ning valida neid vastavalt isiklikele vajadustele. Samuti on võimalik esitada teave valitud toitainete kohta pakendi esiküljel, mis teeb toitude võrdlemise veelgi kergemaks. Need uued eeskirjad on suur samm edasi ning mingi aja möödudes teeb komisjon asjade arengust kokkuvõtte.

Kuidas on arvesse võetud allergiliste inimeste teabevajadusi?

Uue õigusaktiga tugevdatakse kehtivaid sätteid, mis reguleerivad teabe esitamist teatavate allergiat ja toidutalumatust tekitavate koostisainete kohta, et kaitsta allergiliste inimeste tervist ja anda neile teavet pakendatud ja pakendamata toiduainete tarbimisel ning väljas süües. Toiduettevõtjad peavad sellise teabe kõigi toiduainete puhul kättesaadavaks tegema ning riiklikud asutused võivad otsustada, millisel moel selline teave tuleb esitada.

Kuidas ma saan teavet toidu kohta, kui ma ostan seda Internetis või kataloogidest?

Uues õigusaktis on selgelt nõutud, et kui toitu müüakse kaugmüügi teel, siis peab suurem osa kohustuslikust teabest olema ostjale kättesaadav enne ostu sooritamist ning see tuleb esitada kaugmüügi kandjal (veebilehel, kataloogis) või muude asjakohaste vahendite kaudu. Selle nõude puhul võetakse arvesse kõiki tarbijatele toidu müümise võimalusi.

Kas uued eeskirjad annavad mulle rohkem teavet toidu päritolu kohta?

Päritolumärgistus muutub kohustuslikuks värske lamba-, kitse-, linnu- ja sealiha puhul. Uute eeskirjadega on üldiselt ette nähtud, et päritoluriigi või lähtekoha esitamine etiketil on vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada. Seda märgistust hakatakse kohaldama pärast rakenduseeskirjade vastuvõtmist, milles määratakse ära teabe esitamise viis, sealhulgas kas päritolukohaks tuleb esitada liikmesriik või EL ning milline hetk looma elutsüklis võetakse seejuures aluseks (sünnikoht, kasvukoht või tapmiskoht). Rakenduseeskirjad võetakse vastu kahe aasta jooksul.

Samas on sätestatud teatavad kriteeriumid tootjatele, kes soovivad vabatahtlikult esitada päritoluteavet. Sellistel juhtudel ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega (st Maailma Kaubandusorganisatsioon ja Codex Alimentarius) tuleb päritoluriik määrata vastavalt liidu tolliseadustikule. Samuti tuleb loetleda peamiste koostisainete pärituoluriik või lähtekoht, kui need on pärit mujalt kui lõpptoode. Näiteks Belgias Taani piimast valmistatud või etiketil peaks olema märge „valmistatud Belgias Taani piimast”. Sellised eeskirjad kaitsevad tarbijat eksitavate päritoluviidete eest ja tagavad võrdse konkurentsi toiduettevõtjate seas.

Kuidas ma tean, et ma söön ehtsat toitu, mitte võltsingut?

Toitude ja jookide järeletegemine on suur probleem. See toimub mitmel kujul. Näiteks muudetakse toodet lahjendamise teel või asendatakse koostisained vähemkvaliteetsetega või esitatakse vale päritolukoht.

Uute eeskirjadega tagatakse, et kui toit ei ole täpselt see, mis ta olema peaks, esitatakse selle kohta asjakohane teave, et toidu teatav esitusviis või välimus ei viiks tarbijaid eksitusse. Kui teatavad koostisained, mis tavapäraselt peaksid selles toidus olema, on asendatud muude koostisainetega, siis märgitakse asendusained silmatorkavalt pakendile, mitte ainult koostisainete loetellu. Liha- ja kalatoodete puhul esitatakse silmatorkavalt teave lisatud vee sisalduse kohta ning erinevate lisatud loomsete valkude sisalduse kohta Kui aga sellised toidud jätavad mulje, et need on valmistatud tervest lihatükist või kalast, kuigi tegelikkuses on need valmistatud erinevatest tükkidest, tuleb märgistusele kirjutada „vormitud liha” või „vormitud kala”.

Mis puudutab vale päritolumärget, siis on uutes eeskirjades sätestatud teatavad kriteeriumid, mis tagavad, et vabatahtlikud päritolumärked ei viiks tarbijaid eksitusse. Toiduettevõtjad, kes esitavad päritoluväiteid, peavad esitama täiendavat teavet, et tarbija teaks mitte ainult viimast riiki, kus toitu käideldi, vaid riiki, kust antud toidule iseloomulik koostisaine tegelikult pärit on.

Miks jäeti õigusaktist välja vein ja kõik alkohoolsed joogid? See ei aita kaitsta lapsi ja noori alkoholisisaldusega karastusjookide ja muude alkohoolsete jookide eest

Alkohoolsed joogid ei ole käesoleva õigusakti reguleerimisalast välja jäetud. Nende suhtes kohaldatakse ajutiselt erandit nõudest esitada koostisainete loetelu ja toitumisalane teave. Kolme aasta jooksul pärast uute eeskirjade jõustumist uurib komisjon seda küsimust ja esitab vajaduse korral eeskirjade muudatusettepanekud.

Mida veel teha?

Komisjon töötab välja konkreetsed eeskirjad liha päritolu kohutusliku märgistuse kohta ning selgitab, kuidas kohaldada uusi eeskirju vabatahtliku päritolumärgistuse puhul. Seda on kavas teha kahe järgneva kahe aasta jooksul.

Millal see õigusakt kehtima hakkab?

Uusi märgistusnõudeid hakatakse kohaldama kolm aastat pärast õigusakti ametlikku vastuvõtmist. Toitumisalase teabe märgistuse puhul kohaldatakse kohustust esitada toitumisalane teave alles viis aastat pärast õigusakti ametlikku vastuvõtmist, kuigi juba kolm aastat pärast vastuvõtmist peab toitumisalase teabe märgistus vastama uutele eeskirjadele.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website