Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/11/469

Brüssel, 29. juuni 2011

Vahendid paigutatakse sinna, kus neid on kõige rohkem vaja: ELi eelarve loob lisandväärtust meie kõikide jaoks

Euroopa Liidu eelarve kaudu pakutakse suurt lisandväärtust 500 miljonile inimesele. Eelarve on väike (ligikaudu 1% ELi kogurahvatulust), kuid annab konkreetseid tulemusi paljudes valdkondades, kus rahastamine ELi tasandil võimaldab suurendada investeeringute tasuvust. Käesolevas memos esitatakse hulgaliselt näiteid ELi eelarve tulemusliku kasutamise kohta.

Sisukord

1. Majanduskasvu edendamine ja uute töökohtade loomine 2

Ühendades Euroopat: energia 2

Ühendades Euroopat: transport 4

Ühendades Euroopat: side ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 6

Investeerides Euroopa inimestesse: teadustegevus 7

Investeerides Euroopa inimestesse: tööhõive ja sotsiaalsete eesmärkide rahastamine 9

Investeerides Euroopa inimestesse: haridus 11

Investeerides Euroopa piirkondadesse: ühtekuuluvuspoliitika 12

2. Euroopa turvalisemaks muutmine 14

Ohutumad piirid 14

Ohutum toit: põllumajandus, kalandus ja tervishoid 17

Ohutum keskkond: kliimameetmed ja keskkond 19

Kodanike julgeoleku parandamine 21

3. Euroopa mõju suurendamine maailmas 22

Laienemine ja naabruspoliitika 23

Välistegevus 24

Arengupoliitika 26

Humanitaarabi ja kriisidele reageerimine 27

4. ELi personal on kulutõhus 28

  • Majanduskasvu edendamine ja uute töökohtade loomine

Kas olete kunagi mõelnud, miks peab rong äkitselt vähendama sõidukiirust 200 kilomeetrilt tunnis 90 kilomeetrile tunnis ainult seetõttu, et ületati Euroopa Liidu sisene riigipiir? Miks ei ole võimalik teatud gaasivoogusid umber pöörata ning inimesed ja ettevõtted jäävad gaasikriisi ajal külma kätte? Miks ei ole endiselt lihtne välismaal õppida või miks ei tunnusta teine liikmesriik teie kvalifikatsiooni? ELi eelarve aitab leida lahendusi ja likvideerida kitsaskohti. Eelarve aitab edendada majanduskasvu ja soosib uute töökohtade loomist, ühendades Euroopat ning investeerides Euroopa inimestesse ja Euroopa piirkondadesse.

Ühendades Euroopat: energia

Euroopa 2020 strateegia keskmes on Euroopa Liidu ühise energiataristu väljaarendamine ning oma ressursse efektiivselt kasutava Euroopa saavutamine. Võrgustike valmisehitamine ning puudujääkide, pudelikaelte ja energiasaarte kõrvaldamine on energia siseturu arendamise ning taastuvenergia garanteeritud tarne eelduseks. Nii inimestele kui ka ettevõtetele peab olema tagatud, et gaas ja elekter on saadaval mis tahes ajahetkel ning mõistliku hinna eest. Euroopa Liidu poolse finantseerimise osakaal on üldjuhul üsnagi väike, kuid see aitab kaasata riikide ning erafirmade investeeringuid. 2009. aasta Euroopa majanduse elavdamise kavas hinnati, et ELi investeeringud aitavad kaasata umbes kümme korda rohkem investeeringuid.

Ülekandevõime kahekordistamine Prantsusmaa ja Hispaania vahel. EL on maksnud ühe kolmandiku kogu 700 miljoni euro suurusest investeeringukulust, et peaaegu kahekordistada olemasoleva elektriliinistiku läbilaskevõimet kuni 2800 MW. Hispaania ja Prantsusmaa ei olnud suutnud saavutanud kokkulepet kahepoolse finantseerimise küsimuses. Projekt arvati olevat liiga kulukas, kui võrrelda selle maksumust kasumlikkusega. EL sekkus, sest projektist saavad lisaks nimetatutele kasu ka teised riigid. Projekt tulemusena paranes Hispaania ühendus muu Euroopaga ning projekt on kasulik ka Saksamaa, Belgia, Ühendkuningriigi ja Itaalia inimestele ja ettevõtetele, kes saavad tulevikus kasutada Hispaanias taastuvenergia allikatest (päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid) toodetud elektrit. Selle tulemusel kasutatakse Euroopas rohkem taastuvenergiat, mis on hea kliimale. Samuti tähendab see, et tarbijad ja ettevõtted saavad taastuvenergiat osta õiglase hinna eest, pidades silmas, et Hispaanias saab päikeseenergiat toota odavamalt kui Põhja-Euroopas lihtsalt seetõttu, et Hispaanias on rohkem päikeselisi päevi. Ilma mainitud elektriliinistikuta ei saaks Hispaania oma päikesepaneelide ja tuulegeneraatorite abil toodetavat elektrit eksportida.

Gaasivoogude ümberpööramine. EL kaasrahastab Austrias asuva Baumgarteni gaasisõlme moderniseerimist. Projekti raames paigaldatakse kompressorid, mis võimaldavad Saksamaalt gaasi transportida läbi Austria Slovakkiasse, Ungarisse, Sloveeniasse ja Horvaatiasse. Eraldades 50% investeeringu 13,4 miljoni euro suurusest kogumaksumusest, aitab EL tagada stabiilse gaasitarne Slovakkias, Ungaris, Sloveenias ja Horvaatias aastaks 2012. Gaasikriisi korral saab nüüd oma panuse anda ka Saksamaa, tarnides gaasi nimetatud riikidele. 2009. aasta Venemaa ja Ukraina gaasitüli ajal ei olnud see võimalik, kuna olemasolevad gaasijuhtmed transpordivad gaasi ainult suunal idast läände, mitte vastupidi. Ilma Euroopa Liidu panuseta oleks gaasijuhtme moderniseerimine üldse ära jäänud, sest Austrial puudus stiimul teha investeeringuid, millest lõikavad kasu ainult muude riikide kliendid.

Uus gaasijuhe Alžeeriast Itaaliasse. EL kaasrahastab 3% ulatuses (summas 120 miljonit eurot) uue gaasijuhtme ehitust, mis mitte ainult ei loo ühendust Alžeeria gaasivarude ja Itaalia vahel, vaid garanteerib ka ühtlasema gaasitarne riikidele nagu Slovakkia, Tšehhi Vabariik, Ungari, Rumeenia ja Sloveenia.

Esimene ida-lääne suunaline elektriliin Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel. Euroopa Liit eraldas 110 miljonit eurot ja Euroopa Investeerimispank laenas 300 miljonit eurot ning selle tulemusena saadi soodsad laenutingimused ka teistest pankadest. ELi osalemine investeeringus pani projektile ELi heakskiidu pitseri ning rõhutas projekti poliitilist tähtsust, ühendades ELi energiasaared ülejäänud Euroopa elektrivõrgustikuga. Iirimaa on tuulegeneraatorite abil suuteline tootma märkimisväärsel hulgal taastuvenergiat. Ehitatava elektriliini abil on võimalik üle jääv elekter Ühendkuningriiki eksportida. Projekt ei oleks teoks saanud ilma ELi rahalise stiimulita. Projekt viiakse lõpule 2012. aastal.

Estlink-2 elektriühendus Soome ja Eesti vahel. Märtsis 2010 eraldas Euroopa Komisjon 100 miljonit eurot, et rajada Eesti ja Soome vahel 650-megavatise võimsusega Estlink-2 elektriühendus, mis plaanide kohaselt valmib aastal 2014. Estlink-2 elektriühendus on läbi aegade suurim investeering Eesti elektrivõrku eeldatava kogumaksumusega 320 miljonit eurot. Projekti viivad ühiselt ellu Eesti ja Soome elektri põhivõrguettevõtjad. Kuna kahe riigi vaheline ülekandevõimsus suureneb kolm korda, aitab projekt märkimisväärselt kaasa Balti riikide ja Põhjamaade energiaturgude integreerimisele. Projekt aitab ka suurendada Balti riikidele energiaturvalisust.

Ühendades Euroopat: transport

Euroopa Liidu transpordipoliitika eesmärk on rajada ühisturu transporditaristu ning ühendused, et tagada kaupade ja inimeste sujuv transport ning soodustada majanduskasvu, töökohtade loomist ja ELi konkurentsivõime paranemist. Senini arendati Euroopa transpordisüsteeme enamasti riiklikul tasandil. Sellest tingituna jäi ühendus piiripunktides ja tähtsaimatel ühendusteedel puudulikuks. Ebapiisav transpordiühendus pidurdab majanduskasvu. Iga miljon eurot, mis kulutatakse Euroopa tasandil TEN-T kaudu, aitab kaasata 5 miljonit eurot investeeringuid liikmesriikide valitsustelt, ning tervelt 20 miljonit eurot erasektorilt. Prognoositakse, et 20−25 peamise kitsaskoha kõrvaldamine perioodil 2014−2020 aitab oluliselt kaasa ühtse Euroopa transpordivõrgustiku loomisele ning mõjutab olulisel määral majanduskasvu, luues kuni 2,9 miljonit uut töökohta. Teiseks väljakutseks on kujunenud koostalitlusvõime. Lihtsalt öeldes riikide füüsilised süsteemid (raudteede laius, ohutussertifikaatide süsteemid, elektritoitesüsteemid, raudteede signaaltähistused jne) ei ühildu. Lennukipiloodid peavad ühendust võtma erinevate lennujuhtimiskeskustega igas riigis, mida nende marsruut läbib. Nimetatud tehnilised tõkked põhjustavad dubleerimist, viivitusi ja ebatõhusust ning lähevad äärmiselt kulukaks. Alates 1970ndatest aastatest on Euroopa transpordipoliitika püüdnud luua võtmeühendusi ja likvideerida takistusi, mis piiravad kaupade ja reisijate vaba transporti. Saavutatud tulemused on äärmiselt märkimisväärsed.

Euroopa Liidu õhuliikluse liberaliseerimine muutis märkimisväärselt lennutranspordi ilmet. Odavlennufirmade teke poleks olnud võimalik, kui EL ei oleks 1990ndatel aastatel alustanud turgude avamist. Euroopa Liidus on tänasel päeval 20 odavlennufirmat, kes kokku omavad 40,2% Euroopa Liidu sisesest lennuturust. Aastal 1990 ei olnud selliseid firmasid üldse. Tänu õhuliikluse liberaliseerimisele on miljonite tarbijate jaoks suurenenud soodsa hinnaga lennuliinide valik. Õhuliikluse liberaliseerimise järel on märkimisväärselt suurenenud lennureisijate ja lennuliinide arv. Vahemikus 1992 kuni 2010 on liinilende pakkuvate ettevõtete arv kasvanud 135-lt 152ni ning liidusiseste marsruutide arv suurenenud umbes 140% – 1 680lt 4 000le. Samas on tihenenud ka konkurents – liinidel sihtkohtade vahel, mida teenindavad kaks või enam teenusepakkujat, on konkurents tihenenud 415% − 93-lt 479le (allikas: Official Airline Guide). Euroopa Liidu siseste lennureisijate arv on kasvanud 367 miljonilt 2000. aastal 480 miljonile 2009. aastal.

Puuduvate ühenduste loomine ja taristu kaasajastamine. ELi raha on kasutatud puuduvad ühenduslülide loomise ning peamiste transpordikoridoride ajakohastamise osaliseks rahastamiseks ja liikmesriikidelt märkimisväärsete investeeringute kaasamiseks. Neid ühenduslülisid ei oleks liikmesriigid üksinda tõenäoliselt rajanud. Nende loomiseks on vaja Euroopa abi ja tihti mitme liikmesriigi tegevuse koordineerimist.

Malmö ja Kopenhaageni vaheline Sundi sild on Euroopa pikim rongi- ja autosild. See avati liikluseks 1. juulil 2000. Projekti kogumaksumuseks oli 2,7 miljardit eurot ning kogu projekti elluviimine jäi planeeritud eelarve piiridesse. ELi poolne rahastamine ulatus 127 miljoni euroni. Aastail 2001–2009 on raudteetransport kasvanud märkimisväärse 230% võrra, kusjuures 2009. aastal oli reisijaid 11,2 miljonit. Samal aastal ületas Sundi silla 7 miljonit sõidukit. Tänu sellele ühendusteele on teisel pool Sundi väina tekkinud üha enam ettevõtteid. Koostöö edukaimateks näideteks on Sundi Ülikool ja Sundi teaduspiirkond. Sundi püsiühendus näitab, kui oluline on taristu siseturu toimimise seisukohalt.

Kiirraudtee liinil Pariis–Brüssel–Köln–Amsterdam–London. Euroopa esimene riikidevaheline kiirraudtee Pariis–Brüssel–Köln–Amsterdam–London sai valmis 2007. aastal. See on märkimisväärselt vähendanud aega, mis kulub viie riigi vahel reisimiseks, ning kujutab endast arvestatavat alternatiivi maantee- ja õhuliiklusele. Reisimiseks kuluv aeg vähenes enam kui poole võrra (näiteks marsruudil Pariis – Brüssel enam kui 3 tunnilt 1 tunni ja 22 minutini ning marsruudil London–Brüssel enam kui 5 tunnilt 1 tunni ja 50 minutini). Mitmel juhul on uus kiirraudtee osutunud traditsioonilistele lennuliinidele tõeliseks konkurendiks. Tänu projektile on toimunud märkimisväärne nihe lennuliikluselt maantee- ja rongiliiklusele. Näiteks Eurostari ja Thalyse reisijate arv on suurenenud 6,5 miljonilt aastal 1995 kuni 15,3 miljonini aastal 2009. Lennufirmad ei paku enam lende Pariisi–Brüsseli marsruudil, sest rong läbib vahemaa kiiremini kui lennuk. Euroopa Liidu TEN-T programm finantseeris projekti 720 miljoni euroga ning Euroopa Investeerimispank laenas projektile 1,8 miljardit eurot. Projekti kogumaksumus oli 17,3 miljardit eurot.

Ühtne Euroopa taevas

Euroopa õhuruum ja lennujaamad on ülerahvastatuse ohus. Ilma oluliste investeeringuteta Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteemi (ühtne Euroopa taevas) toetuseks tabavad meie lennujaamu ummikud. Kui rääkida konkreetsetest numbritest, siis aastaks 2030 töötavad 19 lennujaama täisvõimsusel kaheksa tundi päevas aasta kõikidel päevadel, mis mõjutab pooli saabuvaid või väljuvaid lende. 2007. aastal töötas ainult viis lennujaama täisvõimsusel või peaaegu täisvõimsusel ning see mõjutas 17% lendudest. Kuid täisvõimsusel töötamine ei tähenda ainult nõudlusele allajäämist. Riskikohtadeks on ka pidevad hilinemised ja prognoosimatult suure hulga lendude tühistamine. Tänase kasvutempo jätkudes suureneb ummikutest tulenev kulu 2050. aastaks umbes 50% võrra. Põhiprobleemiks on lennujuhtimissüsteemi algelisus – peamised kasutatavad tehnoloogiad pärinevad 1950. aastatest. Kuid Euroopa lahendus on olemas ja kannab nimetust SESAR – Euroopa Komisjoni, Euroopa Lennundusagentuuri Eurocontrol ning lennundussektori ühine projekt, mille eesmärgiks on: a) kolmekordistada õhuruumi läbilaskevõimet, b) parandada turvalisust kümnekordselt, c) vähendada mõju keskkonnale 10% võrra, d) vähendada lennuliikluse haldamise kulusid 50% võrra ning e) lühendada reisiks kuluvat aega 10% ja vähendada lendude tühistamist 50%.

http://www.youtube.com/watch?v=k-2G_vxso9g

Elektriautosid arendatakse ning üha rohkem jõuab neid ka turule. Kuid me peame välja töötama ühtsed elektriautode laadimispunktide põhistandardid kogu Euroopa Liidu jaoks, sest muidu oleme varsti silmitsi olukorraga, kui autoga Prantsusmaalt Saksamaale sõites pole teel ühtegi laadimispunkti. Töö selles valdkonnas on alanud. 42 osapoolt autotööstusest, energiasektorist, omavalitsustest, ülikoolidest ning uuringu- ja tootearendussektorist on ühendanud jõud, et välja töötada ja esitleda ühiskonnas aktsepteeritavat ja kasutajasõbralikku elektriautode laadimispunktide taristut. Projekti Green eMotion maksumuseks on arvestatud 41,8 miljonit eurot, millest 24,2 miljonit eraldab Euroopa Komisjon. Green eMotion ühendab piirkondlikud ja riiklikud elektriautodega seotud algatused, võrdleb tulemusi ning valib Euroopa turu jaoks välja parimad tehnilised lahendused.

Ühendades Euroopat: side ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

Madalamad hinnad, suurem valik kvaliteetseid teenuseid. Euroopa tarbijad ja ettevõtjad saavad nüüd kasutada suuremas valikus kvaliteetseid telefoniteenuseid, mis on ka olulised odavamad. Kõik see on Euroopa Liidu telekommunikatsioonituru liberaliseerimise otsene tulemus, mis on aidanud süvendada konkurentsi. Inimesed võivad valida erinevate telekommunikatsioonioperaatorite vahel ja neil on õigus operaator ühe päeva jooksul välja vahetada (oma telefoninumbri säilitamisega). Selle tulemusel on alates 1998. aastast liikmesriikides tavatelefonil tehtud kõnede tasud vähenenud rohkem kui 60% võrra. Perioodil 2006−2010 langesid mobiilikõnede hinnad vähemalt 30% võrra.

Rändlusteenus. Tänu komisjoni esitatud õigusaktidele, milles võeti kasutusele hinna ülempiirid, on ELis võetud rändluskõnede hinnad alates 2005. aastast langenud 73% võrra. Ülempiiri on igal aastal veelgi vähendatud ja viimane vähendamine leiab aset 1. juulil 2011. Tarbijad ja ettevõtjad ei pea enam üle elama šokki, saades mobiilivõrgust alla laaditud andmete eest ootamatult suure arve − andmete allalaadimise igakuine arve ei tohi ületada 50 eurot, kui klient ei ole sõnaselgelt teistmoodi kokku leppinud. Komisjoni eesmärk on tagada, et 2015. aastaks oleks erinevus rändlustasude ja riiklike telekommunikatsioonioperaatorite tariifide vahel nullilähedane. Seda silmas pidades teeb komisjon 2011. aasta juulis ettepaneku kehtestada alates 1. juulist 2012 uued rändluseeskirjad.

Digitaalne ühisturg. Euroopa Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd digitaalse ühisturu loomiseks. Euroopa Interneti-põhised ettevõtted saavad olla edukad vaid piirideta keskkonnas, kuid hetkel kujutab Euroopa endast endiselt riiklike virtuaalturgude lapitekki. Euroopa tarbijad ei saa kasutada digitaalse ühisturu eeliseid. Hetkel ebaõnnestub 60% piiriülestest Interneti-tellimustest. Ainult 8% Euroopa Liidu inimestest, kes teevad oma sisseoste Internetis, tellib kaupa mõnest teisest riigist. Tarbijad ei saa sageli Internetis legaalselt alla laadida muusikat mõne teise riigi veebisaidilt. Digitaalse ühisturu loomise nurjumise järel võib Euroopa 10 aasta jooksul kaotada oma konkurentsieelise. Selle vältimiseks teeb komisjon suuri jõupingutusi eesmärgiga vähendada Interneti-turu killustatust ning tugevdada digitaalset ühisturgu.

Ülikiire Internet. Laialdaselt kättesaadav ning mõistliku hinnaga ülikiire Internet on just see „digitaalne hapnik”, mida Euroopa oma jõukuse kasvatamiseks vajab. EL plaanib sellega seoses tuua 2013. aastaks lairibaühenduse kõikide eurooplasteni ning tagada, et 2020. aastaks i) on kõikidel eurooplastel ligipääs vähemalt 30 Mbps või kiiremale Interneti-ühendusele ning ii) vähemalt 50% Euroopa kodudest kasutavad Interneti-ühendust, mille kiiruseks on 100 Mbps või rohkem.

Mobiiltelefonid ning 3G ja 4G lairibaühendus. Euroopa Liidu rahalisel toel saavutas Euroopa tööstus maailma mastaabis juhtpositsiooni mobiiltelefonide ja juhtmevaba ühendusega seotud tehnoloogiates ning standardites. Euroopa 3G-standardit kasutatakse enam kui 600 miljonis mobiiltelefonis üle kogu maailma. Euroopa Liidu tasemel 10–15 aastat tagasi tehtud 120 miljoni euro suurune investeering on võimaldanud tänaseks päevaks 3G-telekommunikatsiooniseadmetega seotud toodete ja teenuste turul teenida 250 miljardit eurot. Euroopa Liidu rahalisel toel on välja töötatud 4G-põhise mobiilvõrgustiku algkavand. 4G on uusim juhtmevaba tehnoloogia, mis pakub praegusest 3G-võrgust kümme korda kiiremat Interneti-ühendust. 4G tagab vajalikud kiirused ribalaiust janunevatele teenustele järgmiseks 100 aastaks ning edendab majanduskasvu. 2016. aastaks saab 4G-võrgust kasu eeldatavalt 500 miljonit kasutajat. Turuanalüütikute hinnangul investeerivad operaatorid üle maailma 4G-võrku aastaks 2013 ligi 6 miljardit eurot.

Investeerides Euroopa inimestesse: teadustegevus

Osa teadustegevustest on äärmiselt kallis, kuid see peab olema laiaulatuslik, et saada usaldusväärseid tulemusi. On oluline, et kulutatud raha eest saaks maksimaalset väärtust. Teatud teadusuuringute teostamine ühiselt, Euroopa Liidu tasandil, aitab vältida dubleerimist ning koondada oskusi ja olemasolevat teavet, pakkudes seega suuremat lisandväärtust, kui on võimalik saavutada ühe riigi piires. Üks euro ELi raamprogrammist annab tööstusele lisandväärtus vahemikus 7 kuni 14 eurot. Hetkel käimasoleva seitsmenda raamprogrammi (maksumus umbes 8 miljardit eurot aastas) makromajanduslik mõju on 900 000 töökohta, millest 300 000 on teadusuuringute valdkonnas. Programm on aidanud suurendada SKPd 0,96% ja eksporti 1,57% ning vähendada importi 0,88%.

ELil on võimalik saavutada Euroopa ja kogu maailma ees seisvate probleemide lahendamiseks tehtavas teadus- ja uurimistöös juhtrolli võtmiseks vajalik kriitiline mass ainult vahendite ühendamise teel, kasutades ELi rahastamisprogramme ja koordineerides liikmesriikidepoolset rahastamist. Lahendada tuleb aga probleeme sellistes valdkondades nagu kliimamuutus, energiavarustuse kindlus ja toiduga kindlustatus, ressursitõhusus, tervishoid ja elanikkonna vananemine.

Kõnealuste probleemide lahendamine võimaldab parandada miljonite Euroopa elanike eluolu, anda Euroopale konkurentsieelise perspektiivsetes tegevusvaldkondades ning luua tooteid ja teenuseid, mida soovivad osta teised samasuguses olukorras olevad riigid. See tähendab omakorda jätkusuutlike ja heade töökohtade loomist Euroopas.

Euroopa energiasäästlike autode algatus aitab laiendada elektriautode kasutamist Euroopas. Algatuses osalevad 51 teadusprojekti, suured seadmetootjad nagu Siemens ja juhtivaid autotootjad (Volkswagen ja Renault) ning sellel on õnnestunud panna peamised sidusrühmad tegutsema ühise eemärgi nimel. Euroopa energiasäästlike autode algatus aitab lahendada probleeme sellistes valdkondades nagu Euroopa standardid, elektrijaotusvõrgud, intelligentsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogilised lahendused, akude laadimisaja lühendamine ja kasutusaja pikendamine ning autoosade muutmine kergemaks ja tugevamaks. Ajal, mil naftavarud kahanevad ja autotootjaile avaldatakse survet „rohelisemate” autode tootmiseks, tehakse paljudes riikides plaane võtta kasutusele elektriautod. Hiina eesmärk on saavutada, et 2020. aastal müüdavatest uutest autodest oleksid pooled elektriautod. Maailmaturg on väga suur ja Euroopale peab seal kuuluma tähtis roll; elektriautode tehnoloogiad aga võivad luua eriti palju töökohti ja märkimisväärse majanduskasvu. Euroopa energiasäästlike autode algatuse raames investeeritakse kokku 5 miljardit eurot, millest 4 miljardit eurot annab Euroopa Investeerimispank ja 1 miljard eurot eraldatakse ELi teadusuuringute programmist. Euroopa võib selles uues valdkonnas ülemaailmseks liidriks tõusta ainult koostöö kaudu, kehtestades ühtsed normid ning sõlmides kokkulepped omavahel ühilduvate ja üksteist täiendavate tehnoloogiate loomiseks.

ELi finantseerimine aitab kaasata erainvesteeringuid. ELi riskijagamisrahastu rahastab suuri ja riskantseid, kuid suurt majanduslikku ja sotsiaalset kasu tõotavaid tehnoloogiaprojekte Tema antud laenude maht ületab 12kordselt ELi panuse; teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni täiendavalt investeeritud ELi vahendid on aga kaasanud 30kordse võimenduse.

Tänu komisjoni teadusuuringute ühiskeskuse eesmärgipõhisele teadustegevusele, mille kogumaksumus oli umbes 1 miljon eurot, on vähenenud kulutused veiste spongioosse entsefalopaatia ehk hullu lehma tõve testidele. Euroopa Ühenduse otsene kulu testi kohta vähenes 20 eurolt 7 eurole ning kokku säästeti perioodil 2002–2006 EÜ eelarves umbes 250 miljonit eurot.

Pilootprojekt teadustegevuse edendamiseks neurodegeneratiivsete haiguste vallas, iseäranis Alzheimeri tõve uuringutes, algas aastal 2009 ning hetkeseisuga osaleb selles 23 riiki. Uuringutulemuste põhjalikum kooskõlastamine ELi raames aitab Euroopal tõhusamalt lahendada selle teemaga seotud sotsiaalseid probleeme.

Uuringuressursside ja teabe koondamine on hädavajalik, kui soovime tulemuslikult konkureerida USA ja Jaapaniga, kellel on suurem rahvastikuarv ning seetõttu ka suurem eelarve nii riikliku kui ka erasektori uuringutegevusteks kui mis tahes Euroopa Liidu liikmesriigil eraldi. Ka arenguriigid on võistlusesse astunud ning jõuavad jõuliselt meile lähemale. EL investeeringud teadusuuringute vallas suurenesid vahemikus 1995–2008 50% võrra. Sama näitaja suurenes USA puhul 60% ning nelja kõige kiiremini areneva Aasia riigi (Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur ja Taiwan) puhul koguni 75%. Investeeringute kasv on veelgi suurem, lausa 145%, niinimetatud BRIS-riikide puhul – Brasiilia, Venemaa, India ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Hiina näitaja on 855%. Sellise kasvu jätkudes ületab Hiina Euroopa Liidu poolt tehtavad kulutused teadus- ja arengutegevusele hiljemalt aastal 2014.

Investeerides Euroopa inimestesse: tööhõive ja sotsiaalsete eesmärkide rahastamine

Euroopa Sotsiaalfond (ESF) jõuab igal aastal umbes 10 miljoni eurooplaseni ja aitab igal aastal leida töö 2 miljonil inimesel. Üks neljast inimesest, kes aastail 2000 kuni 2008 leidis töökoha, sai tööd pärast mõnda ESFi koolitust. Euroopa Liidu toetusel teevad liikmesriigid inimestesse uusi investeeringuid, mida ilma fondi toetuseta ei tehtaks. Kulutades rohkem raha vaestele riikidele, aitab ESF liikmesriikidel üha rohkem inimkapitali investeerida, ning see mängib riigi arengus äärmiselt olulist rolli. Aastail 2007–2013 saab Poola ESFilt 250 eurot inimese kohta – sama näitaja on Taani puhul 50 eurot. Alates 2000. aastast on liikmesriigil saanud ESFilt toetusi 80 miljardi euro ulatuses, mis moodustab umbes 10% Euroopa Liidu kogu eelarvest. Sellele summale lisandub enam kui 40 miljardit eurot riiklikest vahenditest ja erasektorist. Aastatel 2000–20081 toetas ESF umbes 76 miljonit inimest ja 1,7 miljonit organisatsiooni. ESF jõuab igal aastal umbes 10 miljoni eurooplaseni ning aitab igal aastal leida töö 2 miljonil inimesel. Noored moodustavad igal aastal ESFi programmis osalevast 10 miljonist inimesest umbes neljandiku, mistõttu areneb ka noorte tööhõive, ettevõtlus ning liikuvus. Vähenenud on väljalangemine koolidest ning suurenenud on oskuste tase. (2009. aastal osales programmides 3,1 miljonit noort ning kokku oli osalejaid 11 miljonit).

Alates käivitamisest 2006. aastal on Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) rahuldanud 19 riigi 77 avaldust summas ligi 353 miljonit eurot. Toetused on antud koolitusteks ja töötute abipakettideks ligi 75 000-le töö kaotanud eurooplasele. EGF rahastab meetmeid, mida ettevõtted töötajate massilise vallandamise korral ei rahasta. 2009. aastal sai EGFi toel koolitatutest uuesti tööle 40%.

PROGRESS on ELi uus mikrokrediidirahastu. Selle abil kaasatakse finantseerimist rahvusvahelistest finantsasutustest, laiendatakse riskigruppide ja areneva ettevõtluse mikrofinantseerimist ning toetatakse ELi sotsiaalmajandust ja mikroettevõtteid. 2013. aasta lõpuni on liidu panus mikrokrediidirahastusse 100 miljonit eurot (2010–2013). Komisjoni hinnangul on liidu mikrokrediidi toetus ligikaudu 500 miljonit eurot, kui arvestada ka teiste rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide, näiteks Euroopa Investeerimisfondi (EIF) panust.

Vastuseks majanduskriisile tehti ELi poolt finantseeritud lisamaksetest 2009. aastal kiire rahasüst summas 6,25 miljardit eurot (1,76 miljardit Euroopa Sotsiaalfondile ning 4,5 miljardit Euroopa Regionaalarengu Fondile), mis võimaldas viivitamata rahastada liikmesriikide prioriteetseid projekte, toetada väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning keskenduda kõige kaitsetumate abistamisele.

Saksamaal võimaldas Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud riiklik programm osalise tööajaga töötajatel õppida uut ametit.

MG Roveri juhtum (Ühendkuningriik)

Better West Midlandsi projekti abipaketi raames pakutakse Inglismaal teenuseid, mis on kohandatud tööandjate ja töövõtjate soovidele. Projekt hõlmab ka individuaalset nõustamist, toetust, ligipääsu oskusteabele ning koolitusi. Euroopa Sotsiaalfondist eraldatud raha aitas pakkuda laiemapõhjalist tuge ja koolitusi töötajatele, kes olid just saanud koondamisteate, veel enne nende töösuhte lõppemist. Programmi eesmärgiks on suurendada töötajate eeldusi asuda kohe pärast töösuhte lõppemist uuele töökohale. Projekt aitab umbes 14 500 inimest West Midlandsi piirkonna tootmis- ja muude sektorite ettevõtetest.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) toetab enam kui 3000 Saksamaa töölist

Juunis 2007 taotles Saksamaa EGFilt abi, kui 3303 inimest kaotas töö pärast seda, kui Taiwani mobiiltelefonide tootja BenQ viis kahest Saksamaal asuvast tütarettevõttest oma rahad välja, millest tingituna need sattusid makseraskustesse Tütarettevõtted asusid Münchenis (Baieri liidumaal) ning Kamp-Lintfortis ja Bocholtis (Põhja-Rein-Vestfaali liidumaal). 2528 töö kaotanud inimest otsustas liituda töövahendusfirmaga ning osaleda aktiivse tööturu poliitikameetmetes. EGF pikendas programmi 12 kuult 17 kuuni ning parendas toetusmeetmete kvaliteeti. Programmi lõpptulemusena pöördus tööturule tagasi 1879 EGFi programmis osalenut (ehk 74%).

Investeerides Euroopa inimestesse: haridus

EL investeerib igal aastal haridusse, noorsoosse, kultuuri, kinokunsti ja teadurite liikuvusse kokku 2,5 miljardit eurot ehk 1,8% ELi kogueelarvest. See suhteliselt väike osa eelarvekuludest pakub liikmesriikide jaoks, kellel sellega võrreldavaid rahastamisskeeme ei ole, märkimisväärsed tulemusi ja olulist lisandväärtust. Üliõpilaste riikidevahelist liikuvust ja koostööd õppeasutuste (näiteks ülikoolid, keskkoolid jms) on tõhusam korraldada liidu tasandil kui suure hulga kahepoolsete algatustega. ELi programmide kaudu antakse tavaliselt stardiraha, mis aitab kaasata uusi avaliku ja erasektori vahendeid, aidates alustada paljusid häid projekte. ELi rahastamine on näidanud, et see võib olla väga tulemuslik.

Elukestva õppe programmi kaudu investeerib EL aastail 2007–2013 umbes 7 miljardit eurot riikidevahelistesse vahetusprogrammidesse ja piiriülestesse projektidesse. Igal aastal saab umbes 300 000 Euroopa üliõpilast ja õpetajat õppida teatava aja välismaal ning riikidevahelistes koostööprojektides saab osaleda umbes 20 000 haridusasutust. Programm aitab üksteisele lähendada hariduse ja töö valdkonda peamiselt ettevõtetes praktika sooritamise kaudu. Alates 1987. aastast on välismaale õppima või praktikandiks minekuks näiteks programmist Erasmus toetust saanud 2,5 miljonit üliõpilast. Uuringute kohaselt on Erasmuse üliõpilased parema kohanemisvõime ja motivatsiooniga ning saadud kogemused suurendavad nende väljavaateid tööturul. Samal ajal on Erasmus aidanud sillutada teed võrreldavamate ülikoolide õppekavade ja välismaal õppimise tunnustamise suunas (nn Bologna protsess). Igal aastal kasutatakse ära kogu programmi eelarve ja umbes 50% taotlustest saab eitava vastuse.

Marie Curie tegevuskava kaudu annab EL kaheksale tuhandele teadurile võimaluse töötada välismaal ning stimuleerib partnerlusi teadusasutuste ja äriettevõtete vahel. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on esimene katse tugevdada haridust, teadust ja innovatsiooni hõlmavat teadmiste kolmnurka ELi tasandil. EIT otsib lahendust nn innovatsioonilõhele ELi konkurentsivõime tõstmise ja töökohtade loomise kaudu.

Kultuur. Kultuuri- ja loomingusektorite osakaal ELi SKPst on 4,5% ja tööhõivest 3,8% ehk suurem kui paljudes teiste oluliste sektorite puhul. Filmide turustamise toetamine programmi MEDIA kaudu tõstab selle valdkonna konkurentsivõimet ja on abiks väikestele ettevõtetele. See aga aitab luua töövõimalusi. MEDIA-toetuse mõju kinosektoris on hinnanguliselt 13 eurot tulu iga investeeritud euro kohta.

Liikuvus ettevõtetes tööpraktika saamiseks

Ettevõtetes tööpraktika saamine on Erasmuse elukestva õppe programmi kõige kiiremini laienev meede. Aastaid 2009–2010 rahastati rohkem kui 35 000 inimese praktikat välismaal, mida on üle 17% rohkem kui eelmisel perioodil. Toetused võimaldavad praktikantidel välismaal töötada 3–12 kuud. Välismaa ettevõttes töötamine võimaldab praktikantidel paremini kohaneda tööturu nõuetega, omandada vajalikke oskusi ning hoogustada kõrgharidusasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd.

Investeerides Euroopa piirkondadesse: ühtekuuluvuspoliitika

Ühtekuuluvuspoliitika aitab vaesematel piirkondadel ja riikidel teistele järele jõuda ja ühineda ühtse turuga. See on tulevikku suunatud investeerimispoliitika, mis toob tänu majanduskasvu soodustamisele ja töökohtade loomisele ilmselgelt kasu ka ülejäänud Euroopale.

Nii näiteks on tunduvalt kasvanud ELi-sisene eksport ühtekuuluvusfondide eraldisi saavatesse piirkondadesse. Ühtekuuluvuspoliitika ja kasvu vahel on ilmne seos. Uuringute kohaselt oli 2009. aastal oli SKP 25 ELi liikmesriigis tervikuna 0,7% võrra kõrgem tänu perioodil 2000−2006 tehtud investeeringutele ühtekuuluvuspoliitikasse. Hinnangute põhjal tõuseb see näitaja 2020. aastaks 4%ni. Üksnes EL 15s hinnatakse kumulatiivset netomõju aastaks 2020 3,3%-le. Teisisõnu, investeeringud piirkondadesse on investeeringud Euroopa arengusse. Majanduskasv ühes, võib-olla vaesemas piirkonnas toob kaasa kaupade ja teenuste ostmise mõnest teisest, rikkamast piirkonnast. See hoogustab arengut ühtsel turul, mille osakaal liikmesriikide ekspordist on 60−80%, mis on märkimisväärselt enam kui eksport kolmandatesse riikidesse nagu Hiina, India või USA.

Perioodi 2000−2006 teeniti ühtekuuluvuspoliitika tulemusel iga investeeritud euro kohta 2,1 eurot. Hinnangute kohaselt on aastaks 2020 tulu 4,2 eurot iga investeeritud euro kohta. Ühtekuuluvuspoliitika on aidanud parandada ka tööhõivet. Hinnanguliselt oli 2009. aastal tööhõive tänu perioodi 2000–2006 poliitikale 5,6 miljoni inimese võrra suurem ehk erinevus võrreldes olukorraga, kui ühtekuuluvuspoliitika puuduks, oli töökohti aastas keskmiselt 560 000 võrra rohkem.

Hiljutise majanduslanguse taustal ja võlakriisis siplevaid riike silmas pidades mängib ühtekuuluvuspoliitika majandusliku ja sotsiaalse olukorra taastamisel põhirolli, suurendades investeeringuid sellistesse kasvusektoritesse nagu energiatõhusus, kuid ka abistades inimesi väljaõppel ja oskuste parandamisel, et nad leiaksid tööd.

Ühtekuuluvuse nimel tehtud kulutustest saadud kasu erinevates liikmesriikides

2009. aastal viis praeguse programmiperioodi suurim tulusaaja ühtekuuluvusfondidest, Poola, läbi uuringu2 Poola ühtekuuluvuspoliitika kasulikkusest EL 15 riikidele. EL 15 riikidest pärit ettevõtjatega sõlmitud lepingute põhjal tehtud uuringust nähtub, et umbes 8% Poola lepingute mahust läks EL 15 riikidele, kusjuures Saksamaa osakaal oli kaugelt kõige suurem. Need ettevõtted olid üldjuhul edukad suuremate Poola projektide puhul.

Lahti keskkonnasäästliku tehnoloogia klaster (Soome)

ELi sekkumine kõnealusesse projekti kiirendas selle elluviimist, kuna sidemete loomine väikeste ja suurte ettevõtjate, haridusasutuste ja piirkonna ametiasutuste vahel ergutas innovatsiooni ja keskkonnatehnoloogiate väljatöötamist. Klaster osutab teenuseid, mis lihtsustavad 200 ettevõtja võimalusi osaleda suhtlusvõrgustikes ning murda välja rahvusvahelisele turule. Klastrit koordineerivast

Lahti teadus- ja ettevõtluspargist on saanud juhtiv keskkonnatehnoloogia keskus Soomes. Perioodil 2005–2007 asus piirkonda ümber ligikaudu 20 keskkonnasõbraliku tehnoloogia ettevõtet ja organisatsiooni. Euroopa Liidu eelarvest eraldati selleks 1,5 miljonit eurot. Pargi ettevõtluse arendamise ja ümberasustamisega seotud teenused on meelitanud ligi investeeringuid rohkem kui 30 miljoni euro väärtuses ning piirkonnas on loodud 170 uut töökohta.

Uudne lähenemisviis taastuvenergiale Güssingis (Austria)

Güssing (väikelinn Kagu-Austrias) on sellise tulevikku vaatava kohaliku tasandi taastuvenergiapoliitika mudel, mis on terve piirkonna majandusarengut edasiviivaks jõuks. Linn toodab kohalikest metsadest pärit puitu kasutades oma küttejaamas elektrit rohkem kui tarbib ning suudab energiaga varustada kogu regiooni. Üksnes taastuvenergiasektoris on asutatud rohkem kui 50 ettevõtet ning Güssing on alates 1995. aastast süsinikdioksiidi heiteid vähendanud 100% võrra.

Odava (30% odavama) kütuse olemasolu on toonud kaasa rohkem kui 1000 uut töökohta linnas ja selle ümbruses, sealhulgas 100 töökohta uues hoones tööstusrajoonis, kus asub Euroopa Taastuvenergia keskus. Taastuvate energiaallikate valdkonnas saavutatud kogemuste levitamise hõlbustamiseks on loodud piirkondlikke, riiklikke ja rahvusvahelisi partnereid ühendav võrgustik.

Euroopa Liidu eelarvest eraldati selleks 461 000 eurot.

  • Euroopa turvalisemaks muutmine

Eurooplased seisavad iga päev silmitsi tuhandete väiksemate ja suuremate piiriüleste katsumustega. ELi ülesanne on kujundada ala, kus valitsevad seadused, õigused ja õiglus, ning seega lihtsustada oma kodanike elu. Hiljutised sündmused meie välispiiril Vahemere piirkonna lõunaosas näitasid, et Euroopa ei pea mitte üksnes ühemõtteliselt toetama demokraatlikke üleminekuid Araabia maailmas, vaid vaja on ka suuremat koostööd ja solidaarsust, et toime tulla tuhandete Euroopa Liitu saabuvate sisserändajatega. Samamoodi ei lõpe keskkonnaprobleemid meie piiri ääres ja parim viis nende lahendamiseks on ELi meetmete ja toetuse kaudu. Keskkonnasäästlikumale majandusele üleminek on hõlpsam, kui ELi meetmete ja toetusega ergutada investeeringuid ökoinnovatsiooni, ressursside tõhususesse ja kliimameetmetesse. Me tunneme heameelt ka selle üle, et ELis on suur toiduainete valik. Selle tagamiseks on vaja üleeuroopalisi toiduohutusalaseid süsteeme ja eeskirju ning tarbijate ja loomade heaolu kaitset. Samuti aitab tollikontrolli alane koostöö tagada, et liitu ei veetaks sisse ohtlikke tooteid.

Ohutumad piirid

ELi katseprojekt ELi-siseseks ümberasustamiseks Maltast (EUREMA). Komisjon on Euroopa Pagulasfondi (ERF) kaudu finantseerinud kahte projekti Maltalt pärit pagulaste ELi-siseseks ümberasustamiseks: Prantsusmaa osalusega katseprojekti 770 000 euro ulatuses ja käimasolevat projekti EUREMA (European Relocation Malta − Malta ümberasustamise projekt) ligikaudu 2 miljoni euro ulatuses. Projekti EUREMA juhivad Malta ametiasutused kümne liikmesriigi osalusel (Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik, Portugal, Luksemburg, Ungari, Poola, Sloveenia, Slovakkia ja Rumeenia), kes on lubanud oma territooriumile ümber asustada 260 Maltasse saabunud pagulast. Projektis osalevad ka ÜRO pagulaste ülemkomissar ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon. Projekti kulud kaeti ELi vahenditest, mis võimaldas liikmesriikidel pagulased vastu võtta, pakkuda neile paremat tulevikku ning vähendada survet, mida Malta oma geograafilise asukoha tõttu migratsiooni valdkonnas sageli tunnetab.

Sellised asutused nagu Europol ja Frontex aitavad liikmesriikidel teha koostööd kohapeal, nt võitluses organiseeritud kuritegevuse vastu või ELi välispiiride kontrollimisel või Euroopa õhuruumi turvamisel. Europoli (2011. aasta eelarve 83 miljonit eurot) koordineerimisel loodud ühised uurimisrühmad on viinud läbi edukaid operatsioone narkokaubanduse ja võltsimisega tegelevate rahvusvaheliste kuritegelike rühmituste tegevuse lõpetamiseks. 2008. aastal konfiskeeritud Euroopas 77 tonni kokaiini, mida on peaaegu kaks korda rohkem kui 2003. aastal. Selle kokaiini „turg” on Euroopa ja Euroopa peab sellega tegelema.

Schengeni ala loomine tähendab, et üks liikmesriik kontrollib kõigi teiste liikmesriikide nimel teatavat osa välispiirist. EL peab toetama liikmesriike, mis oma geograafilise asukoha, reisivoogude ja sisserändemarsruutide tõttu on raskes olukorras. See on liikmesriikide aina kasvavate nõudmistega silmitsi seisva Frontexi (2011. aasta eelarve 78 miljonit eurot) ülesanne. Juunis 2011 lepiti kokku Frontexi tugevdamises.

Piirivalve kiirreageerimisrühmad (Rapid Border Intervention Teams, RABIT) Kreekas. 2. novembrist 2010 kuni 2. märtsini 2011 kestnud operatsiooni käigus abistas igal nädalal ligi 200 hea koolituse saanud külalisametnikku 26 riigist oma Kreeka kolleege piirialade kontrollimisel ning kinnipeetud ebaseaduslike sisserändajate isiku tuvastamisel. Frontexi juhtimisel kasutusele võetud piirivalve kiirreageerimisrühmad on aidanud Kreeka ametiasutustel koguda teavet sisserändemarsruutide ja ebaseaduslike sisserändajate meeleheitlikku olukorda ärakasutavate abistajate võrgustike kohta. Oktoobris, enne operatsiooni algust oli Kreeka-Türgi maapiiril tabatud inimeste arv 7607. Neli kuud kestnud operatsiooni ajal tabati rohkem kui 11 800 sisserändajat ning ebaseaduslikult sisenejate arv alanes rohkem kui 70%.

Frontexi koordineeritav ühisoperatsioon Hera on Euroopa suurim otsimis- ja päästeoperatsioon. See on ära hoidnud loendamatul hulgal surmasid, takistades ebaseaduslikel sisserändajatel merekõlbmatute väikepaatidega võtta ette ohtlikku teekonda Lääne-Aafrikast (Senegal, Mauritaania ja Cabo Verde) Kanaari saartele. Edukate Hera-operatsioonidega õnnestus peaaegu sulgeda Lääne-Aafrika ebaseadusliku sisserände marsruut (mille haripunktil saabus 2006. aastal Kanaari saartele ligi 32 000 sisserändajat). Sala- ja inimkaubandusvõrke on siiski raske heidutada. Organiseeritud kuritegevuses on ajendiks kasum ning kasutatavad meetodid muutuvad aina keerulisemaks ja peenemaks. Hera käivitamisest alates on inimeste veo marsruudid nihkunud järjest enam Vahemere piirkonna keskosast idaossa, Kreeka ja Türgi piirile.

Toll. Kui märtsis 2011 pärast Fukushima intsidenti muretsesid paljud eurooplased Jaapanist imporditud toidu ja kaupade radiatsiooni pärast, siis olid Euroopa tolliasutused esirinnas, et tagada radiatsioonikünnistest kinnipidamine ja hoida saastatud tooteid ELi piiri taga.

ELi tolliliit on tegutsenud rohkem kui 40 aastat ning aidanud luua lisandväärtust, mis kaugelt ületab Euroopa tollipoliitika vastutusala. Lisaks ELi liikmesriikidele ja ELi eelarvesse tolli- ja põllumajandusmaksude kogumisele (rohkem kui 20 miljardit eurot aastas) toetab tolliliit liikmesriike käibemaksu, aktsiisimaksude ja muude maksude kogumisel ning tagab ekspordikontrolli, et vältida tarbetuid käibemaksu- või aktsiisitagastusi. Tolliliit viib vahetult ellu ja kontrollib muid ELi poliitikavaldkondi, näiteks transpordi-, põllumajandus-, sanitaar- ja keskkonnameetmeid. Ühtlasi on tolliliit esirinnas varustusahela kindluse tagamisel, võitluses salakaubanduse ja pettuste vastu ning intellektuaalomandi õiguste järgimise tagamisel piiril.

27 liikmesriigi kulud samade tulemuste saavutamiseks pettuste vastu võitlemisel, kaubanduse hõlbustamisel ning õigusaktide ühtse kohaldamise tagamisel oleksid kokku vähemalt 4 korda kõrgemad kui komisjonil samade teenuste osutamisel. Lühidalt − komisjoni iga kulutatud euro aitab 27 liikmesriigi kulusid vähemalt 4 euro võrra vähendada.

324 miljoni euro suuruse eelarvega perioodiks 2008–2013 on tolliprogramm peamine ELi vahend, mis võimaldab tolliliidul toimida sujuvalt 27 erineva rakendusasutuse asemel üheainsa asutusena. Programm võimaldab riiklikel tolliasutustel muu hulgas käsitleda katkestusteta 7 impordi- ja ekspordideklaratsiooni igas sekundis, mis aastas teeb kokku 211 miljonit deklaratsiooni.

Üleeuroopaline turvaline arvutivõrk, mis ühendab omavahel kõik tolli- ja maksuametid, maksab aastas 11 miljonit eurot. Liikmesriigid säästavad aastas 35 miljonit eurot, sest puudub vajadus kahepoolsete võrkude sisseseadmiseks.

Veel üks näide sellest, kuidas ELi juhtimise kaudu on võimalik saavutada mastaabisääste, on tsentraalne IT-süsteem (TARIC), mis võimaldab Interneti kaudu iga päev saada teavet kõigi ELi tariifimäärade ja kaubandusmeetmete kohta. Komisjon on selle süsteemi arendamiseks 2007. aastast alates kulutanud 3,7 miljonit eurot. Kui kõik liikmesriigid oleksid töötanud välja omad süsteemid, oleksid kulud olnud kokku 80 miljonit eurot ehk 20 korda suuremad!

Veel üks näide tolli vallast on ettevõtjate süsteem (EOS), milles säilitatakse teavet 27 liikmesriigis registreeritud 2,5 miljoni tolliasutustega suhtleva juriidilise üksuse kohta. Ettevõtjad säästavad tänu ühtsele süsteemile aega ja ressursse, kuna enam ei pea nad ennast igas liikmesriigis eraldi registreerima. Komisjonil kulus EOSi väljatöötamiseks 5 miljonit eurot, samal ajal kui liikmesriigid oleksid eraldi kulutanud 25 miljonit eurot!

Ohutum toit: põllumajandus, kalandus ja tervishoid

Toiduga kindlustatus on Euroopa Liidu ja iga riigi jaoks strateegiline küsimus ning enamik ELi kodanikest peab seda eluliselt tähtsaks teemaks. Kuna 70% riiklikest vahenditest Euroopa põllumajanduse ja maaelu arengu rahastamiseks eraldatakse ELi eelarvest, siis on tegemist olulise osaga eelarvest.

Poliitikal on väga palju eesmärke. Maapiirkonnad moodustavad 77% ELi territooriumist (põllumajandusmaa on 47% ja metsad 30%) ning need on koduks ligi poolele elanikkonnast (maakogukonnad ja muud elanikud). 13,7 miljonit põllumajandusettevõtjat toidavad ära 500 miljonit eurooplast, säilitavad maastikku, on kesksel kohal keskkonnakaitses, kaitstes bioloogilist mitmekesisust ning võideldes kliimamuutuse vastu, et hoida maapiirkonnad elus. Tarbijakaitsenormide on ranged ja nendega tagatakse, et meie kodanike toit on kvaliteetne.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve ei ole suur, ehkki selle osakaal ELi eelarvest on suhteliselt suur:

- Kulutused põllumajanduspoliitikale ÜPP raames moodustavad vähem kui 1% kõigi liikmesriikide avaliku sektori kuludest. Võrdluseks − EL ja selle liikmesriigid eraldavad kolm korda rohkem vahendeid kaitsekulutusteks ja peaaegu viis korda rohkem teadustegevuseks, mis ei ole ühtlustatud valdkonnad.

- ELi kogukulu on umbkaudu 55 miljardit eurot aastas. Seega maksab see kodanikule maksab 110 eurot aastas, 2,20 eurot nädalas ja 30 senti päevas, mis on ühe sigareti hind.

- Kuna põllumajandus on ainus peamiselt Euroopa Liidu eelarvest rahastatav sektor, siis erinevalt teistest poliitikavaldkondadest asendavad Euroopa tasandil tehtavad kulutused suures osas liikmesriikide kulutusi. See selgitab, miks ÜPP moodustab suure osa ELi eelarvest. See osakaal on stabiilselt langenud 71%-lt 1984. aastal (kui liikmesriike oli vaid 10) 40%le käesoleval aastal. 2013. aastal on see 39% (27 liikmesriiki). Langustrend jätkub pärast 2013. aastat.

Ühise poliitika puudumisel läheksid 27 erinevat riiklikku poliitikat märksa kallimaks ja oleksid vähem tulemuslikud, tuues kaasa erinevad sekkumistasemed ning olulise konkurentsi moonutamise ohu. Reformide tulemusel on Euroopa põllumajandus suundunud märksa rohkem turumajanduse suunas, kus riiklikke varusid peaaegu ei ole ja toitu ära ei visata.

Käimas on ka ühise kalanduspoliitika reform. Liidule kuulub ainupädevus mere bioloogiliste loodusvarade üle ning ülejäänud poliitika osas on pädevus ühine. Merendus- ja kalanduspoliitika valdkonnas sillutatakse katseprojektidega MARSUNO ja BluemassMed kogu ELis teed tõhusama ja kulutasuvama mereseire suunas. Vahemere basseini projektis BluemassMed osalevad kuue rannikuriigi ametiasutused. Projekt MARSUNO hõlmab Põhja-Euroopa merebasseiniga piirneva üheksa liikmesriigi ja Norra ametiasutusi. BluemassMed ja MARSUNO aitavad olulisel määral vältida kuluka andmekogumise dubleerimist, mida saab ära hoida ametiasutuste asjakohase omavahelise suhtlemisega. Prantsusmaa koordineeritava BlueMassMedi kulud on 10,2 miljonit eurot, millest EL panustab 3,6 miljonit eurot. Rootsi koordineeritava MARSUNO kulud on 3,05 miljonit eurot, millest EL panustab 1,9 miljonit eurot.

Loomi ja taimi tabavad haigused ja toiduahela saastumine ei peatu piiridel. EL eraldab aastas ligikaudu 300 miljonit eurot ühe- ja mitmeaastaste programmide kaasfinantseerimiseks eesmärgiga kontrollida ja likvideerida erinevaid haiguseid. EL tagab toiduohutuse õigusaktide ja muude vahendite abil, mis kõik moodustavad tervikliku lähenemisviisi toidu ohutuse tagamiseks alates tootmisest kuni hetkeni, mil see jõuab meie taldrikule. Hoolimata selliste uute haiguste nagu sinine keel ilmumisest on tervishoid ELis pidevalt paranenud, sealhulgas ka uutes liikmesriikides, millel on positiivne mõju elusloomade ja loomset päritolu toiduainete siseturu toimimisele, ELi ekspordivõimalustele ja tarbijate kindlustundele. ELi toetus on oluline, kuna mõjud on piiriülesed ning üldjuhul peab kulud kandma üks liikmesriik üksinda. Ka taimetervise valdkonnas on liikmesriikidel võimalik taotleda ELilt kaasrahastamist kahjulike organismide ja taimede likvideerimise ja piiramise kuludeks. Ilma ELi toetuseta on haiguspuhangute korral liikmesriikidel väga keeruline viia läbi ulatuslikke likvideerimisaktsioone, kuna üks liikmesriik peaks kandma väga suuri kulusid, kusjuures meetmete tulemustest võidaksid nii teised liikmesriigid kui ka liit tervikuna.

Näiteks klassikaline sigade katk on sigade ja metssigade raske haigus, mille laastavate tagajärgedega puhanguid esines 1990ndatel mitmes ELi liikmesriigis. Perioodil 1997‑1998 olid puhangu otsesed ja kaudsed kahjud Madalmaades hinnanguliselt ligi 2 miljardit eurot. EL on alates 1990ndate aastate keskpaigast eraldanud ligikaudu 218 miljonit eurot erakorralisteks likvideerimisteks ja seireks. Katku osas on olukord oluliselt paranenud ja viimasel kümnel aastal ei ole esinenud ühtki suurt puhangut, mis on viinud praktiliselt selle tõve likvideerimiseni enamikus ELi riikides, kusjuures ka uutes liikmesriikides on olukord märkimisväärselt paranenud. See tähendab, et kui arvestada üksnes Madalmaade kantud kulusid, siis võib iga ELi tasandil kulutatud euro potentsiaalselt kokku hoida 9 eurot või isegi rohkem, kui arvestada ka teiste liikmesriikide kulusid. Teadusuuringute Ühiskeskuse läbiviidud ja miljon eurot maksma läinud sihtotstarbelise uuringu tulemusel on vähenenud BSE (rohkem tuntud kui hullu lehma tõbi) testide kulud. Perioodil 2002–2006 vähenesid Euroopa Komisjoni otsetoetused testi kohta 20 eurolt 7 euroni, millega hoiti kokku umbes 250 miljonit eurot.

Ohutum keskkond: kliimameetmed ja keskkond

Enamik keskkonnaprobleeme, sealhulgas kliimamuutused ei lõpe piiridel ning liikmesriikidel ei ole üksinda neid lahendada võimalik. Liikmesriigid peavad nende probleemide lahendamiseks ühendama jõud ja looma partnerlusi sidusrühmadega, sest vastasel korral võivad hiljem kulud ELile tervikuna osutuda väga suureks.

ELi kliimameetmed ei hõlma mitte üksnes kõige esimest ja kaugeleulatuvamat heidete vähendamise ja taastuvenergiaga seotud eesmärkide õiguslikult siduvat kogumikku, vaid ka maailma esimest ja suurimat heitkogustega kauplemise süsteemi ETS. Mitte keegi ei arva, et süsinikdioksiidi riiklikul turul oleks Belgias või Taanis mõtet või et see aitaks tulemuslikult vähendada heitkoguseid − rääkimata meie globaalsete partnerite veenmisest eeskuju järgima. Euroopa suudab kliimamuutuse osas ainult ühiselt võtta tulemuslikke meetmeid, mis edaspidi avaldavad soodsat mõju jätkusuutlikumale kasvule ja töökohtade loomisele. Pealegi vähenevad tänu ELi kliimameetmetele meie energiaarved. Euroopa maksis 2010. aastal nafta impordi eest ligikaudu 50 miljardit eurot rohkem kui 2009. aastal. See on peaaegu kolmandik sellest, mida kõik ELi liikmesriigid kokku kulutavad teadus- ja arendustegevusele. Fossiilkütustest sõltumise vähendamine ning taastuvenergia suurem kasutuselevõtt tähendaks, et me ei pea iga kord, kui naftahinnad tõusevad, välismaalastele terveid varandusi maksma. Selle asemel saab säästetud raha investeerida Euroopa teadustegevusse, haridusse või muudesse kasvu ja töökohtade loomist soodustavatesse meetmetesse.

Otsusekindlate ja õigeaegsete Euroopa kliima- ja energiapoliitilist meetmetega on võimalik 2020. aastaks luua 1,5 miljonit töökohta, näiteks ehitiste uuendamise ja arukate elektrivõrkude loomise vallas. Ilma kollektiivsete meetmeteta kahekordistub ennustuste kohaselt aastaks 2050 fossiilkütuste sissevedu. Meetmete võtmisel väheneb fossiilkütuste sissevedu praegusega võrreldes rohkem kui poole võrra. Kütusekulud langevad keskmiselt 175−320 miljardit eurot aastas.

Komisjon lõi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi näol uuendusliku globaalse riskikapitali fondi, et kaasata erasektori investeeringud energiatõhususe ja taastuvenergia projektidesse arenguriikides ja tärkava turumajandusega riikides. ELi eelarvest eraldati selleks aastail 2007–2010 vaid 80 miljonit eurot, kuid prognoosi kohaselt aitab see kaasata 300 miljonit eurot erainvesteeringuid. ELi kulutused tehnoloogia arendamiseks ja varaseks kasutuselevõtuks (näiteks süsiniku sidumise ja ladustamise alal) on kasulikud, kuna võimaldavad jagada innovaatiliste näidisprojektide raames tehnoloogia esmakordse katsetamisega kaasnevaid riske. ELi eelarve abil riskide jagamine, samal ajal tulemustest riigisiseselt kasu saamine on tervitatav viis vähendada uue tehnoloogia abil kliimamuutuste mõjusid.

ELi keskkonnaprogramm LIFE+ on suunatud partnerlustele, mida oleks ilma toetuseta raske luua. Programm tagab tänu ressursside ja asjatundlikkuse koondamisele tõhusama sekkumise võrreldes liikmesriikide individuaalsete meetmetega. Programmi eelarve on kokku 2,2 miljardit eurot (ehk ümmarguselt 300 miljonit eurot aastas), hõlmates ka kliimameetmeid. Ehkki tegemist on suhteliselt väikesemahulise programmiga, on selle üksikutel projektidel sageli olnud väga suur mõju.

Mitmekordne kasu keskkonnale. Austria LIFE-projekt, mida teatakse nime all Donauufer, on hea näide mitmekordsest kasust, mida keskkonna rahastamine võib Euroopa tasandil tuua. Tegemist on väikesemahulise projektiga, mille käigus taastati Doonau ääres 3 km ulatuses looduslikud jõekaldad ja lammid, kuid selle mõjud on ulatunud lähiümbrusest märksa kaugemale. Lisaks kohalike ohustatud kalade, taimede ja lindude (nt merikotkas) kaitsestaatuse paranemisele on jõevoolu aeglustamine ning lammiäärte vabastamine vähendanud üleujutuste ohtu lähedalasuvas Hainburgis ja kaugemal allavoolu asuvas Bratislavas (Slovakkia). Hiljem on seda külastanud loendamatud eksperdid ning see on sarnaste algatuste eeskujuks nii Doonau ääres kui ka mujal. Ent maksma läks see kõigest 1,7 miljonit eurot, millest 0,7 miljonit eurot moodustas ELi kaasrahastamine.

Mudast kulla valmistamine. Reoveepuhastust käsitletakse ELi keskkonnaalastes õigusaktides põhjalikult, sest vee puhul on ilmselgelt tegemist ühise loodusvaraga. Reoveesetted on üks puhastusprotsessi jääke. Igal aastal tekib Euroopas üheksa miljonit tonni reoveesetteid, mis sisaldavad piisavalt energiat, et rahuldada 1,7 miljoni majapidamise elektri- ja küttevajadused. Kuid reoveesetted on keskkonna aspektist tundlik küsimus ning üldsuse kindlustunnet on vaja oluliselt suurenda. LIFE-projektis „MAD but Better” töötati välja täieulatuslik puhastusprotsess, mida saab kohandada erinevatele jäätmetööstuse ettevõtjatele ning mis on kiirendanud reoveekäitluse arengut. Projekti tehnoloogiast on nüüdseks saanud reosette puhastamise standard kogu Ühendkuningriigi veesektoris. Augustiks 2007 oli Ühendkuningriigis ehitatud neli ensüümhüdrolüüsi jaama ning tellitud veel viis. Umbes 12 ELi liikmesriiki ja 26 riiki kogu maailmast on näidanud üles huvi sarnaste puhastusjaamade rajamise vastu. Osa huvist on tingitud odavast hinnast: reosetete kõrvaldamine maksab vaid 210 eurot tonni kuivaine kohta, mis on pool prügilas ladustamise tavamaksumusest. Selle tehnika kasutamisel väetiste tootmiseks säästavad põllumajandusettevõtjad umbkaudu 175 eurot hektari kohta.

Maa seire Euroopa programmi (GMES) abil saaks aastas tegevusvaldkonnas säästa kuni 6,9 miljardit eurot, mis on 0,2% ELi aastasest SKPst. Loodus- ja inimese tegevusest põhjustatud katastroofid Euroopas, Ameerikas, Aasias ja Aafrikas ning vajadus suurema julgeoleku järele on kinnitanud vajadust paremate seiresüsteemide järele. Euroopa algatuse „Üleilmne keskkonna- ja turvaseire” (GMES) raames kogutakse poliitikakujundajate vajaduste toetamiseks asjakohaseid andmeid, näiteks keskkonnareostuse, üleujutuste, pagulaste liikumise, metsatulekahjude või maavärinate kohta. GMESil on suur potentsiaal teenusteturu ettevõtjatele, kes saavad kasutada GMESi andmeid tasuta. Perioodil 2006–2030 võiks selle aja jooksul GMESiga kogunenud kasulikkus potentsiaalselt olla võrreldav 0,2%ga ELi praegusest SKTst. Kõigi GMESi teenuste täielikul kasutamisel oleks tulu võrdne 130 miljardi euroga (2005. aasta hindade kohaselt) ehk umbes 6,9 miljardi euroga aastas.

Kodanike julgeoleku parandamine

Üleeuroopalise seaduste, õiguste ja õigluse ala loomine. Euroopa Komisjoni ettepanekutega õigluse valdkonnas soovitakse pakkuda nii kodanike kui ka ettevõtjate piiriülestele probleemidele praktilisi lahendusi, et kodanikud saaksid kartuseta elada, reisida ja töötada teises liikmesriigis ja olla kindlad, et nende õigused on kaitstud, ükskõik kus Euroopa Liidus nad ka on; ettevõtjatele aga võimalust kasutada täielikult ära ühtse turu pakutavad võimalused. Õigluse valdkonnale kulub kõigest 0,1% ELi eelarvest, kuid paljud selle valdkonna poliitilised algatused aitavad saavutada kokkuhoidu ja need võivad soodustada majanduskasvu.

Isikuandmete kaitse

Kiire tehnoloogiline areng ja üleilmastumine on maailma põhjalikult muutnud. Komisjoni eesmärk on viia isikuandmete kaitse eeskirjad vastavusse uute, üleilmastumise ja uute tehnoloogiate kujundatud ajastu nõuetega. Tugev, järjepidev ja ühtne Euroopa isikuandmete kaitse raamistik suurendab isikuandmete kaitse siseturuga seotud mõõdet. Uute eeskirjadega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust (näites seoses teatistega, mille kulud on hinnanguliselt 80 miljonit eurot aastas) ja tagatakse kõigile isikuandmeid omavatele ja erinevates liikmesriikides tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed võimalused.

Tarbijaõiguste direktiiv

Tarbijaõiguste direktiiv toob tarbijatele ja ettevõtjatele kaasa käegakatsutavaid eeliseid. Kehtivad eeskirjad on killustatud ja ei võimalda kodanikel ja ettevõtjatel meie ühisturgu täielikult ära kasutada. Ettepanekus suurendatakse tarbijate kaitset, keelates Interneti-tehingute varjatud kulud ja tasud. Ettevõtjad saavad kasutada ühtse põhireeglite kogumi eeliseid kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitavate lepingute puhul, mis loob kõigile võrdsed võimalused ja vähendab piiriüleste kauplejate tehingukulusid, eelkõige e-kaubanduses. Tarbijalepingute tüüptingimuste abil on üleeuroopalistel kauplejatel võimalik vähendada eeskirjade täitmise tagamise kulusid kuni 97% võrra.

Romade integreerimine

10–12 miljonit romat seisavad Euroopas jätkuvalt silmitsi diskrimineerimise, tõrjutuse ja neile nende õiguste keelamisega. Romade sotsiaalmajanduslik integreerimine on Euroopa ühiskondade huvides, muu hulgas seetõttu, et see võib kaasa tuua märkimisväärset majanduskasu. Romade osakaal tööealisest elanikkonnast kasvab, kusjuures nende keskmine vanus on 25 aastat (võrdluseks: ELi keskmine on 40 eluaastat). Bulgaarias ja Rumeenias on igast viiest tööturule sisenejast üks roma. Maailmapanga uurimusest nähtub, et romade täielik integreerimine võib osade riikide majandusele kasu tuua umbkaudu 0,5 miljardit eurot aastas tänu väiksematele hoolekandekuludele ja suuremale maksutulule. Euroopa Komisjon on seetõttu kutsunud liikmesriike üles koostama oma romade integreerimise riikliku strateegiad.

Naised tööturul

Kuigi naised moodustavad ELis peaaegu poole tööjõust ning 60% värsketest ülikoolilõpetanutest, on nad jätkuvalt alaesindatud juhtivatel kohtadel, eelkõige tipus. Meie eesmärk on kasutada sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks seni kasutamata talente. Naistippjuhtide arvu suurendamine tuleb ärile kasuks, eelkõige seetõttu, et naised langetavad umbes 80% tarbijate ostuotsustest. Goldman Sachsi prognoosis leiti, et soolise lõhe ületamine võib eurotsooni sisemajanduse kogutoodangut suurendada kuni 13% võrra.

  • Euroopa mõju suurendamine maailmas

Kas te tõesti arvate, et teie kodumaa eraldi võetuna on piisavalt suur või tähtis, et kujundada üleilmastumist või kaitsta meie huvisid ja väärtusi maailmas? Kiiresti muutuva maailmakorra ajal, kui sellised tärkava turumajandusega riigid nagu Hiina, India ja Brasiilia suurendavad oma mõjuvõimu, peab Euroopa seisma ühtselt ning osalema aktiivselt maailma tegude kujundamisel. Euroopa peab koondama oma ressursid ja tegutsema ühtselt, et panna end maailmas maksma ja kaitsta oma huvisid ja väärtusi, näiteks ühise kaubanduspoliitika kaudu, kandidaatriikide ettevalmistamisega ELiga ühinemiseks, meie naabrusse investeerimise ja abivajajate abistamisega.

Kaubandus

EL on suurim kaubandusblokk kogu maailmas. ELi kaubanduse (kaupade ja teenuste eksport ja import ning välismaised otseinvesteeringud) kogumaht on umbes 3,5 triljonit eurot aastas (2010). ELi kaubanduspoliitika eesmärk on tagada Euroopa ettevõtjatele kasv ja töökohad, muutes ELi ettevõtjate jaoks lihtsamaks äri tegemist kogu maailmas. Kaubanduspoliitika abil on Euroopa seotud üleilmse kasvu peamiste allikate ja piirkondadega. Euroopas sõltub rohkem kui 36 miljonit töökohta otseselt meie kaubandusest ülejäänud maailmaga. Järgmise viie aasta ELi kaubanduspoliitiline eesmärk on lisada meie majandusele ligikaudu 150 miljardit eurot. Suurem kaubavahetus tähendab tarbijatele suuremat kaubavalikut madalama hinna eest. Keskmine tarbija võidab hinnanguliselt 600 eurot aastas.

Ühtne kaubanduspoliitika (sealhulgas kaubavahetus ja teenustekaubandus ning välisinvesteeringud) toimib, kuna Euroopa Liidu 27 liikmesriiki jagavad ühtset turgu ja ühist välispiiri, mis tähendab seda, et EL teostab välisriikidega kaubavahetust ühtse blokina. ELi liikmesriigid räägivad oma kaubandusvoliniku vahendusel ühel häälel nii Maailma Kaubandusorganisatsioonis, kus lepitakse kokku rahvusvahelise kaubanduse reeglites ja tagatakse nende täitmine, kui ka individuaalsete kaubanduspartneritega oluliste kaubandustehingute üle läbirääkimisi pidades.

Tärkava turumajandusega riigid suurendavad oma osakaalu maailma majanduskasvus. 2015. aastaks luuakse 90% maailmamajanduse kasvust väljaspool Euroopat ja üksnes Hiina arvele langeb sellest üks kolmandik. 2030. aastaks on arenguriikide ja tärkava turumajandusega riikide osakaal maailma SKPst tõenäoliselt 60% võrreldes praeguse 50%ga. Vaatamata tärkava turumajandusega riikide arengule on EL viimasel aastakümnel suutnud säilitada oma keskmiselt 17,5%-lise osakaalu maailma kaubandusest.

1. juulil jõustub ELi ja Lõuna-Korea vaheline vabakaubandusleping. Selle jõustumine on oluline verstapost ELi ja Lõuna-Korea vahelistes kaubandussuhetes, mis toob ELi eksportijatele esimesest päevast alates 850 miljonit eurot kokkuhoidu. Tegemist on kõige kaugeleulatuvama ELi läbiräägitud kaubanduslepinguga ja see on ka esimene vabakaubandusleping Aasia riigiga. Eelduste kohaselt aitab vabakaubandusleping ELi kaubandust ja teenuskaubandust suurendada 19,1 miljardi euro võrra. Leping võimaldab kahepoolset kaubanduse mahtu 20 aastaga rohkem kui kahekordistada võrreldes kaubanduse mahuga juhul, kui lepingut ei oleks sõlmitud.

Laienemine ja naabruspoliitika

Euroopa Liidul on parimad eeldused aidata (võimalikel) kandidaatriikidel valmistuda ELiga ühinemiseks ja toetada naabruspoliitikas osalevate riikide majandusel kohaneda ELi eeskirjade ja nõuetega. Toetades tihedamat lõimumisele naaberriikidega, on ELil võimalik paremini taaselavdada majandust, tagada jätkusuutlik kasv ning saavutada eesmärke paljudes tema enda õitsengu ja turvalisuse seisukohalt olulistes valdkondades nagu energia- ja võrgutaristu, keskkonnakaitse ja võitlus kliimamuutuse vastu.

Laienemispoliitika annab majanduskasvu ja tööhõive osas reaalseid tulemusi kogu ELis, nii uutes kui ka vanades liikmesriikides. Praegustel ja võimalikel tulevastel liikmesriikidel on laienemisest ainult võita, kaotada pole midagi.

Näiteks Austrias on perioodil 2004–2007 tänu 12 uue riigi ühinemisele ELiga loodud umbkaudu 150 000 uut töökohta. Pool Austria ekspordist läheb nüüd uutesse liikmesriikidesse. Austria otseinvesteeringud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse moodustavad peaaegu 50% tema kõigist välismaistest otseinvesteeringutest.

Väljavaade ELiga ühineda innustab ELi lähimaid naaberriike viima läbi poliitilisi ja majandusreforme. Reformidest õigusriigi vallas, sealhulgas kohtureformidest ning võitlusest korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu, ei võida mitte ainult asjaomased riigid ise, vaid ka Euroopa Liidu kodanikud ja ettevõtjad. Reformidega tugevdatakse rahu, stabiilsust ja demokraatiat Euroopas ning säästetakse ELile raha, mis oleks muidu kulunud kuritegevuse ennetamisele, piirikontrollide tugevdamisele ning ebaseadusliku sisserände vastu võitlemisele.

Euroopa naabruspoliitika töötati välja 2004. aastal ELi ja selle naabrite heaolu, stabiilsuse ja julgeoleku suurendamiseks. Selleks et partnerlust edasi arendada, ületatakse tavapärase välispoliitika piirid ning toetatakse reforme ja uuendusi vastavalt välisriikides saadud kogemustele. Naabruspoliitika hõlmab väga erinevaid küsimusi, nagu transport, energia, teadustegevus, sisseränne.

Naabruspoliitika investeerimisrahastu (NIF) loomisega suunati naabruspiirkonda uuenduslikud rahastamisvahendid. NIF on kombineeritud vahend, mille kaudu ELi eelarvest võimendatakse rahvusvaheliste finantseerimisasutuste laene, mille eesmärk on toetada ENPi eesmärke ja selle piirkondlikke algatusi (Vahemere Liit, idapartnerlus, Musta mere sünergia). Alates loomisest 2008. aastal on NIFi rahastatud toetuseraldistega ligikaudu 308 miljoni euro ulatuses (245 miljonit eurot ELi eelarvest, 62,5 miljonit eurot liikmesriikidelt) ning heaks on kiidetud toetuse andmine 39 projektile kogusummas umbes 277 miljonit eurot, millega on võimendatud Euroopa finantsasutuste laenusid üle 5 miljardi euro väärtuses, nii et koguinvesteering ületab 10 miljardit eurot. NIF on osutunud tõhusaks lisatoetuste kaasamisel ENP-riikidele (idas ja lõunas) ning aidanud edendada toetuste koordineerimist naabruspiirkonnas.

Välistegevus

Euroopa Liit etendab juhtivat rolli maailma majanduses ja poliitikas ning tal on nii piirkondlikud kui ka üleilmsed julgeolekuhuvid ja -kohustused. Liit kaitseb aktiivselt inimõigusi, edendab inimväärsete töötingimuste tegevuskava, muid üldisi väärtusi ning rahvusvaheliste keskkonnakaitse- ja sotsiaalkonventsioonide järgimist. EL osaleb oma kriisiohjemissioonide kaudu aina aktiivsemalt konfliktide ennetamises, kriisiohjes ja rahu tagamises. Lisaks on EL pühendunud mitmepoolse süsteemi toetamisele ja reformimisele. Seetõttu on välispoliitika ELi oluline tegevusvaldkond, mida on tugevdatud Lissaboni lepingu uue institutsioonilise raamistikuga. ELi suhteline eelis tuleneb tema üleilmsest kohalolekust, igakülgsest asjatundlikkusest, riigiülesest olemusest, koordineerijarollist ja mastaabisäästust.

Ühelgi liikmesriigil ei ole ELiga võrreldavaid laialdasi rahvusvahelisi lepinguid oma partnerite ja organisatsioonidega terves maailmas. Need lepingud võimaldavad liikmesriikidel avaldada mõju peaaegu kõikides rahvusvaheliste suhete valdkondades. ELil on 27 liikmesriiki, kes tegutsevad ühise poliitika ja strateegia raames. See annab ELile kriitilise massi, et tulla toime üleilmsete probleemidega nagu vaesus, kliimamuutus, rände juhtimine ja stabiilsus. ELi üleilmne roll sellistes valdkondades nagu inimõigused, valimiste vaatlemine, valitsemistava, kriiside lahendamine ja erapooletu humanitaarabi andmine põhineb usaldusväärsusel ja neutraalsusel, mida ei suuda saavutada ükski liikmesriik eraldi võttes. EL on ainulaadne ka arenguabi andmise pikaajalise planeerimise ja prognoositavuse poolest, samuti selle poolest, et ta annab kogu maailmas abi eeskätt neile, kes seda kõige rohkem vajavad.

ELi lisandväärtust välistegevuse valdkonnas saab illustreerida järgmiste näidetega. Enamik neist kajastab ELi suutlikkust koondada konkreetses olukorras tulemuste saavutamiseks vajalikud finants- ja poliitilised vahendid. Vaevalt et ükski liikmesriik eraldi võetuna oleks suutnud selliseid vahendeid koondada.

Ülemineku toetamine

Pärast Põhja-Aafrika kriisi puhkemist on EL koondanud märkimisväärseid poliitilisi ja rahalisi vahendeid, et toetada naaberriikide üleminekut demokraatiale. On selge, et selline üleminek nõuab suuri vahendeid. Näiteks Tuneesia puhul on alates aasta algusest tehtud kättesaadavaks 60 miljonit eurot, et aidata kõrvaldada Liibüa kriisi mõju Tuneesia ja Egiptuse humanitaarolukorrale. EL valmistub ka toetama Tuneesia valmistumist valimisteks ning eraldab Tuneesiaga koostöö tegemiseks aastail 2011–2013 täiendavalt 140 miljonit eurot. Tuneesia kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamiseks ja demokraatia toetamiseks on kasutusele võetud ka muid vahendeid. Praegu toimub ELis arutelu naabruspoliitika kohandamise üle. ELi välistegevuse lisandväärtus peitub võimes ühtses tegevusraamistikus kiiresti kasutusele võtta märkimisväärseid poliitilisi ja rahalisi vahendeid.

Turvalisuse suurendamine

Saheli piirkonna lääneosas, kus julgeolek ja areng on omavahel tihedalt seotud, halveneb olukord kiiresti. Seda silmas pidades on EL kaasanud märkimisväärseid rahalisi ja poliitilisi vahendeid, et leevendada olukorda ja vältida katastroofilisi tagajärgi. ELi strateegiliste julgeoleku- ja arengueesmärkide saavutamiseks toimuva ja kavandatava tegevuse edendamiseks on eraldatud ligikaudu 450 miljonit eurot peamiselt Euroopa Arengufondist, kuid ka stabiilsusvahendist. Saheli piirkonna julgeoleku ja arengu tagamise strateegia võimaldab Euroopa tegevust paremini kooskõlastada ja muuta see igakülgseks ning võtta kasutusele täiendavaid rahalisi ja poliitilisi vahendeid.

Kriiside lahendamine

Pärast Haitit 2010. aasta jaanuaris tabanud maavärinat leppisid EL ja tema liikmesriigid kokku ülesehitustööde ühises toetamises. 2010. aasta märtsis New Yorgis toimunud rahastajate konverentsil lubasid EL ja liikmesriigid eraldada Haiti ülesehituse toetuseks 1,234 miljardi eurot, sellest 522 miljonit eurot ELi vahenditest. Selline ühine kohustus on terves maailmas suurenenud ELi nähtavust ja rolli ülesehituse toetajana. Liikmesriikide ja ELi ühise kavandamise tulemusel muudeti 2011.–2013. aasta ühist strateegiat. Kõnealuse ühise kavandamise eesmärk on ELi ja liikmesriikide tegevust paremini kooskõlastada ja muuta see tõhusamaks.

Arengupoliitika

EL ja selle liikmesriigid annavad rohkem kui poole (56%) kogu maailma arenguabist. EL on võtnud kohustuse täita aastatuhande arengueesmärgid tähtaegselt 2015. aasta lõpuks.

Praeguses majandusolukorras on enam kui kunagi varem vaja parandada arenguabi koordineerimist, et tagada abi maksimaalne mõju ja vältida tegevuste dubleerimist ja rahalist kahju. Hiljutise uuringu (The Benefits of a European Approach, HTSPE, 2009) kohaselt saavad liikmesriigid ELi kaudu tegutsedes aastas säästa 3–6 miljardit eurot.

ELiga koos töötamine on ka odavam. Halduskulud, mis lähtuvalt 2009. aasta andmetest on hinnanguliselt 5,4%, on madalamad kui suuremate kahepoolse abi andjate keskmised halduskulud. Kohaldatavate halduseeskirjadega soovitakse kanda hoolt selle eest, et ELi maksumaksjate raha kulutatakse nõuetekohaselt ning kooskõlas rangete ja kontrollitavate kriteeriumidega. See aga vastab läbipaistvuse ja hea juhtimise nõuetele.

Lisaks on arenguabi investeering kõigi eurooplaste jaoks. Arengukoostööga on võimalik ennetada probleeme ja kokku hoida raha. Investeeringutega arengumaadesse otsime lahendust sellistele probleemidele nagu sisseränne, kliimamuutus, toiduga kindlustatus, piraatlus, seksuaalvägivald jpt. Sageli on märksa odavam likvideerida vaesuse aluspõhjused kui tegeleda selle tagajärgedega.

Aafrika rahutagamisvahend on hea näide sellest, kuidas EL saab haarata endale juhtrolli ja ühtlasi kaasata ka liikmesriigid. Enamik liikmesriike selle teemaga ei tegele, kuid ELi kaudu on neil võimalik oma abi kiiresti ja lihtsalt suunata. EL on alates 2004. aastast andnud 740 miljoni euro ulatuses abi, mis on aidanud ennetada konflikte ja konfliktide korral edendada stabiilsust.

Toidurahastu on veel üks projekt, mille käivitamine oli võimalik ainult ELi-suurusel abiandjal. 2008. aasta detsembris kiire vastusena kerkivatele toiduhindadele loodud toidurahastuga eraldati projektidele ja programmidele 50 sihtriigis perioodiks 2009–2011 lisaks üks miljard eurot. Tänaseks on rahastu kaudu aidatud umbes 50 miljonit inimest. See näitab Euroopa suutlikkust reageerida üleilmsele toiduga kindlustatuse kriisile ning seda ulatuses ja headuses, millele liikmesriigid üksi ei suudaks vastata.

Euroopa Liidu poolt 2009. aastal käivitatud mehhanismiga Vulnerability FLEX (V‑FLEX) on arenguriikides aidatud 40−80 miljonit inimest, kes üleilmse majanduskriisi tõttu on sattunud täieliku vaesuse ohtu. Mehhanismi kaudu 2009. ja 2010. aastal eraldatud 500 miljonist eurost 434 miljonit eurot on välja makstud. Abi on saanud 17 kõige vaesemat Aafrika ja Kariibi mere riiki.

Humanitaarabi ja kriisidele reageerimine

Kriiside ja katastroofide korral reageerib Euroopa Liit kõigepealt humanitaar- ja kodanikukaitseabiga. ELi meetmete olulisusest selles komisjoni juhitavas valdkonnas annab tunnistust humanitaarkriiside ning loodus- ja inimese tegevusest põhjustatud katastroofide aina kasvav sagedus, intensiivsus ja keerulisus. Perioodil 1979−2010 kasvas kogu maailmas looduskatastroofide arv viis korda. Üksnes 2010. aastal leidis üle maailma aset 950 katastroofi (millest viis olid suurõnnetused), mis mõjutasid sadu miljoneid inimesi. Ka Euroopa on ohus, kuna üleujutuste ja metsatulekahjude, maavärinate ja äärmuslike ilmastikuolude esinemissagedus on tõusuteel. 2010. aastal oli humanitaarkriiside rahaline kulu hinnanguliselt umbes 100 miljardit eurot. Tulevikus probleemid tõenäoliselt süvenevad. Arvatakse, et aastaks 2015 suureneb kliimakatastroofidest mõjutatud inimeste arv 375 miljoni võrra aastas. Kui Euroopa Liit reageerib suurenevatele katsumustele humanitaar- ja kodanikukaitseabiga, siis on meie tegevus ja investeeringud mõjusamad ja tõhusamad ning ka asjakohasemad võrreldes sellega, kui liikmesriigid üritaksid kriiside tagajärgedega Euroopas ja maailmas iseseisvalt hakkama saada.

EL on kogu maailmas suurim humanitaarabi andja, osutades umbes 50% ametlikust humanitaarabist. Komisjon on suuruselt teine humanitaarabi andja maailmas. Juba üksnes tänu oma suurusele tagab ELi humanitaarabi eelarve muidu hajutatud jõupingutuste maksimaalse kasulikkuse, edendades samal ajal tööjõukulude mõistlikku jagunemist. Üks näide sellise kasulikkuse kohta on nn unustatud kriisid − katastroofid ja konfliktid, mida ei kajastata ajalehtede esiküljel, kuid mille ohvrid vajavad rahvusvahelist abi. Näiteks oli Euroopa Komisjoni roll otsustava tähtsusega rahvusvahelise tähelepanu juhtimisel kriisile Saheli piirkonnas (Burkina Faso, Tšaad, Mali, Mauritaania ja Niger), mis kannatas kroonilise vihmapuuduse, poliitilise ebastabiilsuse, kõrgete toiduhindade ja epideemiate käes, mis halvendavad juba niigi haavatavate kogukondade olukorda, kuid ei pälvi välismaal erilist tähelepanu.

Sageli ei suuda üksikud liikmesriigid tõhusalt reageerida aina keerulisematele kriisidele nagu Haitil, Jaapanis ja Liibüas − või läheb see meeletult kulukaks. Teisest küljest on Euroopa Liidul tänu ühistele ressurssidele ja liikmesriikide suutlikkusele olemas vahendid, kogemused ja asjatundlikkus kiireks ja kulutasuvaks reageerimiseks. Üheks näiteks on liidu abi Jaapanile pärast 2011. aasta märtsi kolmekordset katastroofi, kui kodanikukaitsemehhanismi abil koordineeriti abi (alates tekkidest ja joogiveest kuni kiirgusemõõturiteni) andmist ja kohaletoimetamist. Komisjon täiendas liikmesriikide osutatud kodanikukaitsetoetust humanitaarabiga evakueeritutele. Teine näide on Liibüa. Rahvarahutuste esimese nädala jooksul tegi komisjon kindlaks transpordivajadused ning võimaldas ja kaasrahastas transporti, et viivitamata evakueerida 5800 ELi kodanikku. Operatsioon teostati liikmesriikide lennukite ja laevadega ning seda koordineeris ja osaliselt ka kaasrahastas Euroopa Komisjon. Samal nädalal saatis komisjon oma humanitaarrühmad Egiptuse ja Tuneesia piiridele, kust Liibüast vägivalla eest põgenenud tuhanded inimesed ei saanud edasi liikuda. Komisjon on esimene rahvusvaheline humanitaarabi andja, kes on olnud pidevalt Liibüas esindatud. ELi Benghazis asuvad humanitaareksperdid koordineerisid rahvusvahelist abi Ida-Liibüas kuni Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni saabumiseni 9. aprillil.

  • ELi personal on kulutõhus

Kulutõhusus ei tulene ainult sellest, kuidas ELi poliitikat ja programme sõnastatakse ja ellu viiakse, vaid ka tõsiasjast, et ELi institutsioonides töötavad kõrgelt kvalifitseeritud inimesed, kes koostavad ELi õigusakte ja jälgivad nende täitmist, koordineerivad liikmesriikide tegevust, valmistavad ette ühinemis- ja kartelliotsuseid ning monopolidevastaseid otsuseid, tagavad ELi töötamise 23 keeles ja juhivad rahastamisprogramme. Allpool on mõned näited Euroopa Komisjonis töötava personali kulutõhususest.

Majanduse ja rahanduse ning siseturu peadirektoraatide töötajad mängivad ülimalt tähtsat rolli võitluses aastakümnete kõige rängema finantskriisiga, eelkõige selle tagajärgedega euroalale. Euroopa Komisjon on olnud kriisile kollektiivse ja tervikliku Euroopa vastuse väljatöötamise esirinnas. Näiteks Euroopa Komisjoni septembris 2010 esitatud kuuest ettepanekust koosnev pakett muudab otsustavalt Euroopa majanduspoliitika koordineerimist ja järelevalvet.

Siseturu ja teenuste peadirektoraadi (DG MARKT) personal on välja töötanud ettepanekud Euroopa uue finantsjärelevalvekorra jaoks, mille uued asutused hakkavad tööle juba käesoleval aastal. Järelevalveasutused lihtsustavad ja koordineerivad liikmesriikide järelevalveasutuste tegevust. ELi tasandil ära tehtud töö tähendab tohutult paremat tõhusust võrreldes varem valitsenud killustatusega. Järelevalveasutustele nähakse 2011. aastal ette umbes 150 töötajat ja nelja aasta jooksul suurendatakse nende arvu 300ni. Nimetatud näitaja on märksa madalam kui enamikus liikmesriikide järelevalveasutustes (nt Ühendkuningriigi finantsjärelevalve asutuses töötab umbes 3300 inimest), kuid täiesti piisav vajalike ülesannete täitmiseks.

Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadi personal on ka koostanud ELi eeskirjad, tänu millele on meil avatud ja konkurentsivõimelised avalikud hanked, millega on kokku hoitud umbes 20 miljardit eurot. See ületab kaugelt reguleeriva raamistiku kulud, mis on hinnanguliselt 5 miljardit eurot.

Rändlusteenus. Tänu komisjoni personalile koostatud õigusaktidele, milles võeti kasutusele hinna ülempiirid, on ELis tehtud rändluskõnede hinnad alates 2005. aastast langenud 73% võrra.

Naftatankeritega „Erika” ja „Prestige” toimunud rängad õnnetused sundisid ELi järsult reformima kehtivat korda ning võtma vastu uued mereõnnetuste ennetamise eeskirjad ja standardid. Ka selle juhtumiga seoses valmistasid komisjonis töötavad inimesed ette seadusandlikud ettepanekud naftareostusõnnetuste ennetamiseks.

Komisjon kaasrahastab Hiina intellektuaalomandi õiguste abiliini VKEdele, mis toetab tasuta ELi väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid, et kaitsta ja jõustada nende intellektuaalomandi õiguseid Hiinas või Hiinaga seoses.

Komisjoni töötajad konkurentsi peadirektoraadis viivad ellu Euroopa Liidu konkurentsipoliitikat, millest Euroopa tarbijad ja ettevõtjad saavad miljarditesse eurodesse ulatuvat otsest ja kaudset kasu. Kõigil neil juhtumitel on märkimisväärne piiriülene mõju ja seega on neid parem käsitleda Euroopa ja mitte liikmesriikide tasandil. 2010. aastal langetas komisjon 14 monopolide- ja kartellidevastast otsust, kehtestades sanktsioone 2 873 676 433 euro ulatuses. Trahvidena laekunud raha arvelt vähendatakse summat, mille liikmesriigid peavad maksma ELi eelarvesse. 2010. aastal ulatus tarbijate kasu komisjoni kartelliotsustest hinnanguliselt 7,2 miljardi euroni (võib-olla isegi 10,8 miljardi euroni). Komisjon tegi 2010. aastal ühinemiste kohta 274 otsust, millest 16 otsuses nõuti ühinemiskavade muutmist. 2010. aastal ulatus komisjoni ühinemisotsustest saadud kasu hinnanguliselt 4,2 miljardi euroni (võib-olla isegi 6,3 miljardi euroni). Alates ühinemismääruste kehtestamisest 1989. aastal on Euroopa käsitlenud ligikaudu 4500 juhtumit. Lähtudes konservatiivsest eeldusest, et keskmiselt hõlmab ühinemine nelja liikmesriiki, siis oleme 20 aasta jooksul vältinud 18 000 riigisisest menetlust. 2010. aastal väljastas komisjon ka 435 otsust riigiabi kohta, millest paljud moodustasid olulise osa ELi vastusest finants- ja majanduskriisile.

Õiguse peadirektoraadi töötajate tehtud töö najal saavutas Euroopa Komisjon kohtuotsuste tunnustamise kogu Euroopas. 2010. aasta detsembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kaotada teiste liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamise nõue. Selle nõudega kaasnes liikmesriikide tsiviil- ja kommertsasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisele pööramise keeruline ja kulukas menetlus. Komisjoni esitatud reform võimaldab kohtuotsuste vaba liikumist. Teiste liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamise nõue kaotamisega tunnustatakse mis tahes liikmesriigi kohtuotsust kõigis teistes liikmesriikides. Keskmiselt läheb tunnustamismenetlus ettevõtjale või üksikisikule lihtsa vaidluse korral ELis maksma umbes 2000 eurot, ulatudes 1100 eurost Bulgaarias 3800 euroni Itaalias. Keerulisemate juhtumite korral võivad kulud kerkida 12 700 euroni. Menetlusega kaasnevad ka vahemenetluste näol tarbetud jagelused, mis võivad mõnikord kesta kuni 12 kuud. Lissaboni leping võimaldab meil nüüd täielikult usaldada ja täita kõigis 27 ELi liikmesriigis tehtud otsuseid tsiviil- ja kommertsasjades.

Siseturul võivad maksueeskirjade erisused takistada tõhusat äritegevust. Selles küsimuses võttis nõukogu komisjoni personali ettevalmistatud ettepanekute alusel 13. juulil 2010. aastal vastu direktiivi, millega tagatakse, et maksuametnikud aktsepteerivad teises liikmesriigis väljastatud e-arveid. Siiani takistasid seda erinevused liikmesriikide e-arveldamist käsitlevates eeskirjades. Komisjoni hinnangul aitab käibemaksueeskirjadest e-arveldamise takistuste eemaldamine ettevõtjatel kokku hoida kuni 18 miljardit eurot aastas.

Kaubanduse peadirektoraadi personali peamine ülesanne on pidada läbirääkimisi mitme- ja kahepoolsete kaubanduslepingute üle, et avada Euroopa ettevõtjatele uusi turgusid. Kaubanduse peadirektoraadi kaubanduslepingute üle läbirääkimisi pidavad ametnikud teevad igal aastal turgude avamiseks ja kaubandusreeglite täiustamiseks umbes 2000 reisi. Kaubanduse peadirektoraadil on vähem kui 750 töötajat, kes asuvad Brüsselis ja ELi delegatsioonides üle kogu maailma. See on tagasihoidlik arv, võrreldes sarnaste kaubanduspoliitikaga tegelevate osakondadega USAs, Kanadas ja Jaapanis. Kui ELil on ühtne kaubanduspoliitika, ei tule liikmesriikidel enam osaleda 27 kaubandusläbirääkimiste maratonil ning nad ei vaja enam 27 läbirääkijate meeskonda, kellel tuleb läbirääkimisteks reisida 27 pealinna. ELi ühtne kaubanduspoliitika on seetõttu tõhus ja mõjus, pakkudes „head hinna ja kvaliteedi suhet”. Komisjoni kaubanduspersonali ülesanne on ka tagada, et meie kaubanduspartnerid lähtuksid reeglitest ning järgiksid ELi ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubanduseeskirju, ning nad ELi ettevõtjate nimel kohtusse kaevata, kui nad seda ei tee. Samuti kehtestame me lisalõivud importijatele, kes ei täida ELi turul kehtivaid eeskirju. Lisaks pakub peadirektoraat väga erinevaid teenuseid ELi ettevõtjatele, et nad saaksid ELi ühtsest kaubanduspoliitikast maksimaalselt kasu. Näiteks võib tuua turulepääsu elektroonilist andmebaasi ELi eksportijatele, arengumaade ekspordiettevõtete abiliini ja ELi turulepääsu meeskondi ELis ja teistes maailma riikides, kes töötavad selle nimel, et kaotada ebaõiglased kaubandustõkked ELi ettevõtjatele.

Komisjoni rohkem kui 100 humanitaarabi eksperti on Euroopa silmad ja kõrvad kohapeal. Nad hindavad kriisi- või katastroofiolukorras humanitaarvajadusi ja rahuldavad esmavajadusi. Üksikud liikmesriigid seda ei suuda. Eksperdid tagavad komisjonile ja liikmesriikidele otsesest allikast pärineva regulaarse ja usaldusväärse teabe humanitaarvajaduste kohta (nt olukorda käsitlevate aruannete kaudu). Ühtlasi kooskõlastavad nad oma tegevuse kohapealsete humanitaarpartneritega, et ennetada abi dubleerimist ja vältida lünki. Lisaks jälgivad ELi humanitaareksperdid ELi rahastatavate projektide elluviimist, mis asetab nad Euroopa Komisjoni kontrollide ja auditite range süsteemi esirinda.

1 :

Käesolevas lõigus esitatud andmed pärinevad ESFi järelhindamisest ning liikmesriikide 2009. aasta andmetest, mis on esitatud iga-aastastes toetuse rakendamise aruannetes.

2 :

Instytut Badan Strukturnalnych, Assessment of the benefits drawn by EU15 countries as a result of Cohesion Policy Implementation in Poland, 2009


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website