Navigation path

Left navigation

Additional tools

Riigiabi: komisjon korraldab arutelu filmitoetuse küsimuste vallas – korduma kippuvad küsimused

European Commission - MEMO/11/428   20/06/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/428

Brüssel, 20. juuni 2011

Riigiabi: komisjon korraldab arutelu filmitoetuse küsimuste vallas – korduma kippuvad küsimused

Mis on täna algatatud arutelu eesmärk?

Riiklike, piirkondlike ja kohalike filmi- ja audiovisuaalsektori toetuskavade ning ELi riigiabi eeskirjade vastavuse hindamise kriteeriumid kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2012. Kõnealused kriteeriumid sätestati komisjoni 2001. aasta kinoteatises (vt IP/01/1326). Nende kehtivusaega on pikendatud kolm korda, viimati 2009. aastal (vt IP/09/138).

2009. aasta pikendusega seoses tuvastas komisjon mitu suundumust, mis vajavad riigiabieeskirjade läbivaatamise raames täiendavat analüüsi. Need suundumused hõlmavad filmitoetuskavades ettenähtud kohustuslikke territoriaalseid kulutusi, toetust muule tegevusele kui filmide ja telesaadete tootmine (nt filmide levitamine ja digitaalprojektsioon), samuti konkurentsi teatavate liikmesriikide vahel, kes kasutavad riigiabi selleks, et meelitada ligi välisinvesteeringuid suurtelt, peamiselt Ameerika Ühendriikide filmitootjatelt.

Täna avaldatud aruteludokument on esimene samm seoses riigiabieeskirjade läbivaatamise lõpuleviimisega 2012. aasta lõpuks.

Milline oli komisjoni 2001. aasta kinoteatise mõju?

ELi riigiabieeskirjad säilitavad ühtse turu, kus kõigi ELi riikide ettevõtjad saavad võrdselt konkureerida ja kaubelda, takistades liikmesriikidel selektiivselt toetada ettevõtjaid, asetades sellega ELi konkurendid halvemasse olukorda. ELi õiguse kohaselt on riikide või riigiasutuste rahaline toetus konkreetsetele ettevõtjatele või tööstussektoritele üldiselt keelatud.

Euroopa Liidu toimimise lepinguga on lubatud mõningad erandid kõnealusest põhimõttest, sealhulgas kultuuriedenduse eesmärgil antud riigiabi. Sellist abi võidakse lugeda eeskirjadega kokkusobivaks teatavatel tingimustel, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 artiklis 3d ja 2001. aasta kinoteatises.

Millistel tingimustel võivad filmid ja audiovisuaalteosed saada riigiabi?

Riiklikud kavad ei või diskrimineerida kodakondsuse põhjal ning need peavad vastama siseturu vaba liikumise põhimõttele. Praeguse seisuga peavad kavad 2001. aasta kinoteatise kohaselt täitma ka erikriteeriumid:

  • toetusega tuleb toetada kultuuritooteid, samuti ei tohi toetus olla suunatud konkreetsetele filmitootmisega seotud tegevustele (nt töötlus);

  • tuleb täita teatavaid kohustuslike territoriaalsete kulutuste ja abi osatähtsusega seonduvaid ülemmäärasid.

Milleks on kõnealuste kriteeriumide arutelu algatatud just nüüd?

Sellest ajast, mil komisjon kõnealused kriteeriumid vastu võttis, on möödunud kümme aastat. Selle aja jooksul on nii tehnoloogia kui ka tarbijakäitumine märkimisväärselt muutunud. Täna avaldatud aruteludokumendis uuritaksegi seda, kas tegemist on kõige asjakohasemate kriteeriumidega, samuti seda, kas filmitoetus peaks hõlmama ka muid tegevusi lisaks lihtsalt tootmisele.

Kas komisjon seab küsimuse alla ka vajaduse anda filmidele ja audiovisuaalteostele riigiabi?

Ei. Alates 2005. aasta riigiabi tegevuskavast on uute riigiabi käsitlevate õigusaktide ülesehitus selline, et esiteks sätestatakse kõnealuse abi eesmärk ja seejärel selgitatakse, milliseid nõuded tuleb täita, et abi oleks vajalik, proportsionaalne ja hästi läbi mõeldud. Seetõttu on üks aruteludokumendis tõstatatud küsimustest see, miks me rahastame filme? Kõnealuse küsimusega ei seata küsimuse alla filmile riigiabi andmise põhimõtet, vaid selle eesmärk on koguda arvamusi selle kohta, milline peaks olema sellise toetuse üldine Euroopa eesmärk. Alles seejärel püütakse määratleda kõnealuse olulise sektori riigiabieeskirju.

Komisjon tuvastas 2009. aastal suundumuse, mille kohaselt teatavad liikmesriigid võistlevad suurte filmitootjate ligimeelitamise nimel toetuse pärast. See suundumus on jätkunud. Toetuste saamise pärast võistlemise vältimine on aga just üks aluslepingu riigiabisätete eesmärke.

Ainukesed võitjad on siin suured Ameerika Ühendriikide filmitootjad ja suurimad kaotajad Euroopa riikide filmitööstused. Kuid 2001. aasta kinoteatis loodi just Euroopa filmitoetuskavasid silmas pidades, põhieesmärgiga toetada riiklikku ja Euroopa kultuuri. Komisjon uurib seetõttu seda silmnähtavat vastuolu.

Kas idee, et kõik filmitoetuskavad peaksid põhinema ühtsetel ELi kriteeriumidel ei ole vastuolus ELi toetatud kultuurilise mitmekesisuse ideega?

Aruteludokumendis ei eeldata, et kõik filmitoetuskavad peaksid põhinema ühtsetel ELi kriteeriumidel. Tegelikult rõhutatakse vajadust järgida subsidiaarsuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb iga otsus langetada kõige asjakohasemal tasandil.

Samas kohaldatakse aluslepingu kohaselt kõigi selliste kavade suhtes samu riigiabieeskirju. Tasakaalu leidmine on raske, kuid komisjon loodab, et arutelu käigus laekuvad vastused aitavad määrata kindlaks kõige asjakohasemad, üldised ja ühtsed kriteeriumid.

Miks käsitletakse filmide rahastamist üldse riigiabina, kui enamikku riiklike vahendite toel valminud Euroopa filmidest ei näidata väljaspool riigipiire, nende turuosa on väike ning seega on nende mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele ja konkurentsile väga väike?

Rahvusvahelisel filmiturul, nagu Cannes’i filmiturg, käivast vilkast reklaamitegevusest nähtuvalt kaubeldakse Euroopa filmidega rahvusvaheliselt ja nad võitlevad tähelepanu pärast. Tingimused, mille kohaselt loetakse riiklikku rahastamist riigiabiks, on seega täidetud, kuna selliste filmide toetus ületab sageli 200 000 eurot ning see võib mõjutada kaubandust ja moonutada konkurentsi. See kehtib eelkõige mastaapsete rahvusvaheliste filmide riikliku rahastamise kohta.

Märkimist väärib samuti asjaolu, et filmide piiriülese vaatamise ja turuosaga seonduvate kättesaadavate andmete puhul on arvesse võetud üksnes kinokülastusi. Aruteludokumendis on aga välja toodud, et inimesed ei vaata filme enam üksnes kinos. Koduvideo, tasuline ja tasuta televisioon, internet ja muud platvormid, koos siseturuga, võimaldavad nüüd hõlpsamat juurdepääsu muudes ELi liikmesriikides toodetud filmidele.

Kas aruteludokumendis ei aeta mitte segi kahte väga erinevat probleemi, mis nõuavad eri strateegiaid ja lahendusi: tõeliselt euroopaliku (isegi riikliku) „kultuuririkka” sisuga filme ja atraktiivseid suurfilme?

Aruteludokumendiga juhitakse lihtsalt tähelepanu võimalikule vastuolule eri liikmesriikide järgitud kahe eri strateegia vahel. Komisjon vaatab üle arutelu käigus laekunud vastused ja esitab seejärel ettepaneku, mil viisil võiks neid kaht liiki ja oma eeliseid omavaid rahastamisstrateegiaid hinnata.

Kas kinoteatise reguleerimisala laiendamine raskendaks filmide ja audiovisuaalteoste riiklikku rahastamist?

Ei. Komisjon peab asutamislepingu sätete kohaselt hindama kõigi riigiabide vastavust. Komisjoni teatise või suuniste olemasolu suurendab sektori jaoks õiguskindlust ja lihtsustab filmitoetuskavade koostamist.

Kuigi 2011. aasta filmiteatise kohased kehtivad eeskirjad hõlmavad üksnes tootmise toetamist, laekub komisjonile aina enam teatisi liikmesriikidelt, milles pannakse ette anda toetust ka muudele tegevustele, näiteks filmide levitamisele.

See loob liikmesriikides õigusliku ebakindluse ning suurendab nii liikmesriikide kui ka komisjoni halduskoormust. Kui tagada, et tulevane kinoteatis hõlmab enamikku filmitoetust, siis peaks vähenema nii kõnealuse toetuse teavitamisega seonduv halduskoormus kui ka aeg, mis komisjonil kulub selle hindamiseks.

Mis kavandab komisjon territoriaalse kriteeriumi läbivaatamist?

Euroopa siseturu aluspõhimõte on kaupade, kapitali, inimeste ja teenuste vaba liikumine. Territoriaalsed piirangud, mille kohaselt peavad filmitootjad kulutama teatava osa filmi kogueelarvest (või saadud toetusest) abi andvas liikmesriigis, võivad endast kujutada kõnealuse vaba liikumise piirangut. Selline piirang peab olema ELi õiguse põhimõtete kohaselt põhjendatud ning proportsionaalne Euroopa filmitootmisega seotud tegevuste konkreetsete aspektidega. Seetõttu kavatseb komisjon vaadata läbi analüüsi reguleerivad kriteeriumid, pidades silmas hiljutisi arenguid turgudel ning võttes arvesse kultuuriedenduse eripära.

Milline on läbivaatamise ajakava?

Esialgne ajakava on esitatud üldsusega konsulteerimist käsitleval veebilehel. Seda ajakohastatakse ülevaatuse edenedes.

  • oktoober 2011: arutelu käigus laekunud vastuste avaldamine

  • detsember 2011 – veebruar 2012: avalik arutelu teatise eelnõu üle

  • aprill 2012: arutelu käigus laekunud vastuste avaldamine

  • 2012. aasta teine pool: uue kinoteatise vastuvõtmine

(Vt ka IP/11/757)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website