Navigation path

Left navigation

Additional tools

Küsimused ja vastused: tubakatoodete tarbimise vastane võitlus ELis

European Commission - MEMO/11/349   27/05/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/349

Brüssel, 27. mai 2011

Küsimused ja vastused: tubakatoodete tarbimise vastane võitlus ELis

Millist mõju avaldab tubakas ELi kodanike tervisele?

Tubakatarbimise tõttu sureb igal aastal enneaegselt hinnanguliselt 650 000 ELi kodanikku.

See arv hõlmab ka mittesuitsetajaid. Konservatiivsete hinnangute kohaselt suri 2002. aastal EL 15 liikmesriikides töökohal ja kodus tubakasuitsuga kokkupuutumise tõttu põhjustatud haiguste tagajärjel ligi 80 000 täiskasvanut, sh ligi 20 000 mittesuitsetajat.

Ligi 13 miljonit inimest 27 ELi liikmesriigis põevad ühte või mitut haigust kuuest peamisest haigusrühmast, mida seostatakse suitsetamisega1. Need rühmad on:

1. bronhiit ja muud alumiste hingamisteede põletikud;

2. kroonilised obstruktiivsed kopsuhaigused;

3. insult, südameinfarkt, arterite sulgused (eriti jalgades) ja muud südame-veresoonkonna haigused;

4. astma;

5. kopsuvähk;

6. muud vähktõved, nagu kõhunäärme-, söögitoru- ja maovähk.

Kuidas tubakatoodete tarbimise piiramine ELis toimub?

EL ja liikmesriikide asutused teevad tubakatoodete tarbimise piiramisel koostööd.

Tubakatoodete tarbimise piiramise alustalaks on tubakatooteid ja tubakatoodete reklaami käsitlevad ELi õigusaktid. Nende seaduste mõte on ühildada siseturu eesmärgid ja vajadus tagada inimeste tervise kõrge kaitse kogu ELis. Euroopa Komisjon jälgib nende seaduste rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepanekuid nende läbivaatamiseks.

Tubakatoodete direktiivis (2001) on nõutud, et kõikidele ELis müüdavatele tubakatoodetele oleks kantud kaks hoiatust: esimene kohustuslik hoiatus on "suitsetamine võib tappa" või "suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist". Teine hoiatus tuleb valida 14 lisahoiatuse hulgast, mille seas on lause "Suitsetamine tekitab surmavat kopsuvähki". Direktiiviga on keelatud ka eksitavad sõnad, nagu "kerge", "mahe" ja "madala tõrvasisaldusega", ja kohustatakse tootjaid teatama liikmesriikidele, milliseid koostisosi nad kasutavad. Lisaks on direktiiviga keelatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas ja kindlaks määratud tõrva, nikotiini ja süsinikmonoksiidi maksimumsisaldus sigarettides.

Tubakareklaami direktiiviga (2003) keelati tubakatoodete piiriülene reklaam trükimeedias, raadios ja online-teenustes ning piiriüleste ürituste spondeerimine. Tubakareklaam ja spondeerimine televisioonis on keelatud juba aastast 1989.

Tubakatoodete tarbimise piiramise muudes valdkondades, nagu suitsetamise ennetamine ja lõpetamine ning suitsuvabad alad, on vajalike eeskirjade ja struktuuride loomine liikmesriigi pädevuses. Siin on ELil vaid toetav, täiendav ja koordineeriv roll. EL on teinud liikmesriikidele järgmisi soovitusi:

Nõukogu soovitus suitsetamise ennetamise kohta (2003), milles kutsutakse liikmesriike üles kontrollima tubakatoodete müüki alaealistele ja neile suunatud tubakareklaami ning suurendama noorte teadlikkust suitsetamisest ja parandama tervisekasvatust.

Nõukogu soovitus suitsuvaba keskkonna kohta (2009), milles innustatakse liikmesriike vastu võtma ja rakendama seadusi, mis kaitseksid inimesi tubakasuitsu eest suletud avalikes ruumides, töökohal ja ühistranspordis. Samuti soovitatakse tõhustada suitsetamisvastaseid seadusi ja toetavaid meetmeid laste kaitsmiseks, teha jõupingutusi suitsetamisest loobumiseks ja panna sigaretipakkidele pilthoiatused.

Millised riiklikud tubakavastased seadused on juba vastu võetud?

Praegu on 15 liikmesriigis seadused, mis kaitsevad kodanikke laiaulatuslikult tubakasuitsuga kokkupuutumise eest.

Iirimaal, Ühendkuningriigis, Kreekas, Hispaanias ja Ungaris kehtib täielik suitsetamiskeeld kõikides kinnistes avalikes kohtades ja tööruumides, sealhulgas baarides ja restoranides. Itaalia, Rootsi, Malta, Läti, Soome, Sloveenia, Prantsusmaa, Madalmaad, Küpros ja Poola on kehtestanud suitsetamisvastased õigusaktid, mis lubavad spetsiaalseid kinniseid suitsetamisruume.

Ülejäänud liikmesriikides on suitsetamisvastaste seadustega lubatud erandid teatavate avalike kohtade jaoks, nagu baarid ja restoranid.

Milliseid seadusi on liikmesriigid vastu võtnud kodanike kaitsmiseks tubakasuitsu eest, saab näha siit: http://ec.europa.eu/health/tobacco/law/free_environments/index_en.htm

Kodanike tervise kaitsmiseks peavad need seadused olema tõhusalt jõustatud. Kui pädevad asutused neid korralikult ei jõusta, ei paku isegi kõige rangemad suitsetamisvastased eeskirjad kaitset tubakasuitsu eest siseruumides olevatel töökohtadel ja avalikes kohtades.

Mitmed riigid on alates eelmisel aastal toimunud ülemaailmsest tubakavabast päevast suurendanud jõupingutusi, et luua oma kodanikele suitsuvaba keskkond. Näiteks võttis Ungari 2011. aasta aprillis vastu ulatusliku suitsetamisvastase seaduse. Alates 2012. aastast keelatakse suitsetamine kõikides kinnistes üldkasutatavates kohtades ja kinnistes tööruumides, sealhulgas majutus- ja toitlustusasutustes ning ühistranspordis. Mõnede vabas õhus asuvate kohtade suhtes, nagu bussipeatused ja mänguväljakud, kehtestatakse suitsetamise keeld viie meetri raadiuses. Veel üheks näiteks on Hispaania, kus 2011. aasta jaanuaris jõustus uus seadus, millega laiendati suitsetamiskeeldu kõikidele avalikele kohtadele, sealhulgas baarid, restoranid, diskoteegid, meelelahutuspaigad ja ühistranspordi terminalid. Suitsetamine on keelatud ka mänguväljakutel ning tervishoiu- ja haridusasutuste välisterritooriumidel, välja arvatud need haridusasutused, kus toimub vaid täiskasvanuõpe. Baieri liidumaal jõustus pärast 2010. aasta juulis toimunud edukat referendumit täielik suitsetamiskeeld kõikides baarides ja restoranides.

Esimene siseriiklik seadus tubakatoodete tarbimise lõpetamiseks jõustus septembris 2010 Soomes eeskirjadega, millega keelati tubakatoodete eksponeerimine ja kõik sigarettide müügiautomaadid ning laiendati suitsetamise keeldu välisrajatistele ja hotellitubadele.

Kas suitsetamisvastased meetmed toimivad?

Tõendatud on, et suitsetamiskeeldudel on tarbimise ja kokkupuute vähendamise kaudu positiivne mõju tervisele. Kuigi täieliku pildi saamine võib 20-30 aastat aega võtta, on tõendid suitsuvabadest riikidest julgustavad: siseõhu kvaliteet paranes pärast suitsetamiskeelu jõustumist märkimisväärselt, nii on Iiri pubidesi tahkete osakeste kontsentratsioon vähenenud 83 % ja Šoti pubidesii 86 %. Parem õhukvaliteet on aidanud kaasa südameinfarktide märgatavale vähenemisele: 11 % Iirimaaliii ja Itaaliasiv, 17 % Šotimaalv ja isegi suurem langus mõnedes USA jurisdiktsiooni all olevates kohtades.

Arvukad uuringud on näidanud ka, et majutus- ja toitlustusasutuste töötajate haigestumine hingamisteede haigustesse on suitsetamisvastaste seaduste tulemuselvi oluliselt langenud. Samuti on teateid selle kohta, et suitsetamisvastased meetmed on vähendanud tubakatoodete tarbimist ja julgustanud suitsetamist maha jätma.

Mis on järgmised ELi sammud tubakatoodete tarbimise piiramises?

Komisjon kaalub ettepaneku tegemist 2001. aasta tubakatoodete direktiivi läbivaatamiseks 2012. aastal. Pärast eelmisel aastal läbi viidud avalikku arutelu ja mõjuhinnangu raames tehtud analüüsi direktiivi läbivaatamise võimaluste kohta, võiks direktiivi sätteid rangemaks muuta ja kohandada neid ülemaailmsete tubakatoodete tarbimise piiramise püüdlustega, uute arengutega tubakatoodete valikus ja teaduse edusammudega. Kaalumisel olevad võimalikud meetmed on järgmised:

  • regulatiivsed lahendused uute suitsuvabade tubakat ja nikotiini sisaldavate toodete käsitlemiseks;

  • tarbijate parem teavitamine. Näiteks suuremad ja kahepoolsed pilthoiatused, standardne pakend ja teave kahjulike koostisainete kohta;

  • eeskirjad, mis puudutavad tubakatoodete koostisosi, eelkõige neid, mis muudavad tubakatooted atraktiivsemaks ja sõltuvust põhjustavaks ja tõmbavad ligi just noori, nagu vanilli- ja puuviljamaitsed;

  • tubakatoodete müügieeskirjade läbivaatamine.

Kas komisjon toetab tubakast tulenevatest ohtudest teavitamist?

Jah, Euroopa Komisjoni meetmed hõlmavad tegevusi, mis aitavad Euroopa kodanikel mõista, mida tubakas nende tervisele teeb. Seepärast rahastab komisjon alates 2005. aastast üleeuroopalisi teavituskampaaniaid.

HELP-kampaania, mis toimus ajavahemikul 2005–2010 keskendus suitsetamise ennetamisele noorte seas.

Lähinädalatel käivitab komisjon uue kampaania: "Endised suitsetajad on edukamad”. Selle kampaania eesmärk on julgustada noori täiskasvanuid vanuses 25–34 aastat suitsetamist maha jätma. See vanuserühm hõlmab umbes 145 miljonit ELi kodanikku. Uues kampaanias võetakse suitsetamise ohtude asemel fookusesse suitsetamise lõpetamise eelised, kasutades endiseid suitsetajaid ja nende saavutusi inspireerivate eeskujudena.

Milline on ELi roll tubakatoodete tarbimise piiramisel rahvusvahelisel tasandil?

EL mängib üleilmsel tasandil aktiivset rolli tubakatarbimise piiramisel. EL andis otsustava panuse Maailma Terviseorganisatsiooni tubakatoodete tarbimise piiramist käsitlevasse raamkonventsiooni, mis jõustus 27. veebruaril 2005. See konventsioon on Maailma Terviseorganisatsiooni esimene siduv üleilmne tervisealane leping. Praeguseks on sellel 172 osalist, sealhulgas Euroopa Liit ja 26 ELi liikmesriikivii.

Raamkonventsiooniga on ette nähtud rahvusvaheline õigusraamistik tubakatoodete tarbimise piiramiseks. Selles on sätted pakendite, etikettide, reklaami, sponsorluse, kaitse kohta tubakasuitsuga kokkupuute eest, tubakasisalduse reguleerimise, ebaseadusliku kauplemise, hinna kujundamise ja maksustamismeetmete ning tubakakasvatajatele ette nähtud toetuse kohta majanduslikult tasuvate alternatiivide jaoks.

1 :

Allikas: ASPECTi uurimus : http://ec.europa.eu/health/ph_determinants/life_style/Tobacco/Documents/tobacco_fr_en.pdf

i :

Secondhand smoke exposure and risk following the Irish smoking ban: an assessment of salivary nicotine concentrations in hotel workers and air nicotine levels in bars, M Mulcahy et al. Tob Control 2005;14:384-388 doi:10.1136/tc.2005.011635

ii :

Secondhand smoke levels in Scottish pubs: the effect of smoke-free legislation, Semple et al. Tob Control 2007;16:127-132 doi:10.1136/tc.2006.018119

iii :

http://www.independent.ie/national-news/fall-in-heart-attacks-as-smoking-ban-takes-full-effect-1071344.html

iv :

Effect of the Italian Smoking Ban on Population Rates of Acute Coronary Events, G Cesaroni et al. Avaldatud veebruaris 11, 2008, doi:10.1161/CIRCULATIONAHA.107.72988

v :

International review of the health and economic impact of the regulation of smoking in public places, A Ludbrook et al. (2005) Edinburgh. NHS Health Scotland

vi :

Täpsem teave uuringute kohta on kättesaadav komisjoni talituste töödokumendis: Lisadokument nõukogu soovitusele tubakasuitsuvaba keskkonna kohta. Mõjuhinnang. KOM(2009) 328 lõplik – SEK(2009) 894.

vii :

Kõik liikmesriigid, välja arvatud Tšehhi Vabariik.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website