Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/11/32

Brüssel, 19. jaanuar 2011

Küsimused ja Vastused: Patsiendiõigused Piiriüleses Tervishoius

Suhkruhaigust põdev vanem saksa mees võtab reisile Itaaliasse kaasa täiendavad ravimiretseptid, kuid kas apteeker tunnustab neid retsepte? Poola naine sooviks lasta teha puusaoperatsiooni riigis, kus tema lapselapsed elavad ja töötavad, kuid kuidas ta saab seda Poolas elades korraldada? Portugali mees soovib teha kaeoperatsiooni Hispaania spetsialisti juures, kuid kas see hüvitatakse talle? Need on vaid mõned näited, milles patsiendid võivad vajada selgust seoses piiriülese tervishoiu õiguste ja eeskirjadega.

Just vastuvõetud ELi õigusakt toob selgust seoses kodanike õigustega saada turvalist ja heatasemelist ravi kogu ELis ning nõuda selle eest hüvitist. Teise ELi riiki ravi eesmärgil reisivaid patsiente koheldakse võrdselt selle riigi kodanikega, kus neid ravitakse. See uus õigusakt toob ELi patsientidele kasu mitmel viisil. See lihtsustab riiklike tervishoiuasutuste koostööd ja teabe vahetamist tervishoiuteenuste kvaliteedi- ja ohutusnõuete kohta. See aitab neid patsiente, kes vajavad eriravi, näiteks neid, kes vajavad harvaesineva haiguse diagnoosimist või ravi. See toetab Euroopa referentsvõrgustike arendamist, koondades vabatahtlikkuse alusel Euroopas juba tunnustatud spetsialiseerunud eksperdikeskusi. Terviseasjatundjad kogu Euroopas saavad jagada parimaid kogemusi ning näha ette kvaliteedistandardid.

Millises ulatuses see toimib?

Patsiendid eelistavad saada ravi oma kodumaal. Seega moodustab nõudlus piiriüleste tervishoiuteenuste järele vaid umbes 1% riiklikest tervishoiukuludest, mille kogusumma on praegu 10 miljardi euro ringis. Siia hinnangusse on sisse arvestatud ka plaanivälised piiriülesed tervishoiukulud (näiteks õnnetusjuhtumid). See tähendab, et plaanilised piiriülesed tervishoiukulud ja patsientide liikumine (nagu puusa- ja põlveoperatsioonid või kaelõikus) moodustavad alla 1%.

Aga selle kohta on juba õigusakt olemas (sotsiaalkindlustuse määrused)

Ajutiselt välismaal viibivate kodanike suhtes, kes vajavad ravi (sealhulgas esmaabi), kohaldatakse jätkuvalt olemasolevate määruste skeeme ja neile osutatakse vajalikku abi.

Plaanilise ravi puhul võib patsient juba taotleda eelnevat luba. Luba ei saa andmata jätta, kui patsienti ei ole võimalik ravida meditsiiniliselt põhjendatud tähtaja jooksul.

Milleks siis on meile vaja seda uut õigusakti?

Kõnealune direktiiv ei mõjuta kodanikele olemasolevate sotsiaalkindlustusmäärustega juba praegu pakutavaid soodustusi. Kuigi olemasolevad eeskirjad, mis käsitlevad peamiselt sotsiaalkindlustuslepinguid, mitte patsiendiõigusi, kehtivad juba 1971. aastast, oli siiski vaja täiendavaid selgitusi seoses ELi kodanike õigustega saada terviseabi teises liikmesriigis.

Haiglaravi puhul on uue direktiivi peamine saavutus see, et patsiendid võivad ise valida omale tervishoiuteenuse osutaja.

Haiglavälise ravi korral võivad patsiendid saada välismaal ravi ilma eelneva loa ja formaalsusteta ning nõuda koju jõudes kulude hüvitamist. Selle direktiiviga on hõlmatud nii riiklikud kui ka eraõiguslikud tervishoiuasutused.

Nii haiglaravi kui ka haiglavälise ravi korral on patsientidel juurdepääs saadava ravi kvaliteeti ja ohutust käsitlevale teabele.

Direktiiviga püütakse vastata ka muudele praktilistele küsimustele: kust leida teavet konkreetses haiglas kohaldatavate kvaliteedistandardite kohta? kui palju mulle hüvitatakse? Euroopa Kohus on kinnitanud1, et õigus piiriülesele tervishoiuteenusele sisaldub juba aluslepingus. Selle uue direktiiviga sätestatakse see aga selgelt ELi õiguses ning antakse ühtne ja selge raamistik kõigile Euroopa kodanikele.

Kas ma vajan oma koduriigi riiklikult asutuselt eelnevat luba enne välismaale ravile minekut?

Riiklikud asutused võivad eelneva loa taotlemise kehtestada kolmel juhul.

1) tervishoiuteenuste puhul, mis nõuavad vähemalt üheks ööks haiglasse jäämist;

2) väga spetsiifilise ja väga kalli teenuse puhul;

3) tõsistel ja erilistel juhtudel, mille puhul on oluline välismaal osutatava teenuse kvaliteet või ohutus. Neil kolmel juhul võib olla vaja, et patsiendid peavad küsima oma riigi hüvitavalt asutuselt eelnevat luba.

Kas loa andmisest võidakse keelduda?

Riiklikud asutused võivad loa andmisest keelduda, kui kõnealune ravi või tervishoiuteenuse osutaja võib patisendi jaoks olla ohtlik. Samuti võidakse loa andmisest keelduda juhul, kui vajalikku tervishoiuteenust saab osutada koduriigis. Liikmesriigid peavad selgitama, miks luba andmata jäeti.

Mida edasi teha, kui mulle luba ei antud?

Patsientidel on õigus taotleda iga konkreetse juhtumiga seotud piiriüleste tervishoiuteenuste kohta tehtud administratiivsete otsuste läbivaatamist.

Kui palju mulle hüvitatakse pärast välismaal ravi saamist?

Patsientidele hüvitatakse sama summa, mille nad oleksid saanud oma koduriigis sama tüüpi teenuse korral. Liikmesriikides, kus tervishoiuteenused on tasuta, tuleb teavitada patsiente hüvitustariifidest.

Kas ma saan tervishoiuteenust välismaal, kui minu koduriigis sellist tervishoiuteenust ei osutata?

Jah. Kui liikmesriigis teatavat tervishoiuteenust ei osutata, siis ei või liikmesriigi tervishoiuasutused keelduda loa andmisest patsiendile, kes otsib teenust teises ELi liikmesriigis. Patsientidele hüvitatakse selline ravi tingimusel, et see vastab riiklikule tervishoiu sooduspaketile.

Tavaliselt on riiklikud sooduspaketid määratletud üsna üldjooneliselt, kuid kui on olemas täpsemad nimekirjad (näiteks nagu üksikasjalikud meditsiiniteenuste arvete koodid), siis tuleb piiriülese teenuse hüvitamise puhul neid kasutada.

Kas piiriülese ravi korral tuleb kõigepealt ise maksta?

Jah, tavaliselt maksavad patsiendid ravi eest kõigepealt ise ja seejärel hüvitab nende liikmesriigi asutus selle nii kiiresti kui võimalik. Seaduses on ette nähtud ka võimalus, et liikmesriik kinnitab eelnevalt kirjalikult hüvitatava summa patsiendi esitatud hinnangu alusel.

Kust leida rohkem teavet õiguste kohta saada piiriülest tervishoiuteenust?

Uue direktiivi kohaselt luuakse igas liikmesriigis kontaktpunktid, mis annavad teavet patsientide õiguste kohta saada tervishoiuteenuseid kogu Euroopas. Need keskused vahetavad omavahel teavet ning suudavad anda patsientidele praktilist nõu hüvitamise tingimuste ja määrade kohta, võimalike tervishoiuteenuste, kahjude korvamise menetluste jm kohta. Patsiendid saavad nende punktide kaudu selgema ettekujutuse välismaal pakutavate tervishoiuteenuste kvaliteedi ja ohutuse kohta ning suudavad teha informeeritumaid otsuseid piiriülese tervishoiu kohta.

Kas on võimalik kanda oma terviseandmed üle riiki, kus ravi toimub?

Päritoluriik peab tagama, et tervishoiuteenuse osutajal on ravi toimumise kohaks olevas riigis juurdepääs patsientide kirjalikele või elektroonilistele tervisekaartidele. Juurdepääs tagatakse kooskõlas andmekaitse direktiividega. Liikmesriikide vahelise tugevdatud koostööga e-tervise alal tagatakse, et need andmed on täielikult loetavad ja arusaadavad. Teisisõnu, tervishoiu IT-süsteemid peavad saama üksteisega suhelda. Selline võimalus aitab palju kaasa nii patsientide ohutusele kui ka tervishoiusüsteemide järjepidevusele.

Mida tuleb teha, kui välismaal ravi saades midagi valesti läheb?

Uues õigusaktis on sätestatud nii ravi osutava liikmesriigi kui ka hüvitava liikmesriigi kohustused seoses kaebuste esitamise ja kahjude korvamisega. Riiklikud kontaktpunktid annavad patsientidele selle kohta vajalikku teavet.

Kuidas olla kindel, et välismaal saadud ravi koju naastes õigesti jätkatakse?

Ravi järjepidevuseks on ette nähtud mitmesugused meetmed. Ravi osutanud riik peab tagama, et patsiendil on ligipääs nende kirjalikule või elektroonilisele tervisekaardile, mis on seotud saadud raviga. Koduliikmesriik peab tagama, et järelravi on sama kvaliteediga, olenemata sellest, kus ELis ravi toimus.

Kas mulle väljakirjutatud retsepti tunnustatakse teises ELi liikmesriigis?

Teises ELi liikmesriigis väljakirjutatud retsepti tunnustatakse patsiendi elukohariigis ja vastupidi. See tagab, et teises ELi liikmesriigis osutatud ravi jätkatakse samaväärselt patsiendi koju naastes. Patsiendil on õigus saada väljakirjutatud ravim riigis, kus ta seda kätte saada soovib, juhul kui kõnealusel ravimil on selles liikmesriigis müügiluba ning see on seal saadaval.

Retsepte peaks juba praegu põhimõtteliselt kogu ELis tunnustatama, kuid praktikas seda alati siiski ei tehta. Uue direktiiviga antakse apteekritele vajalikud vahendid piiriülestest retseptidest arusaamiseks (nagu väljakirjutatud ravimi ning asjaosaliste arstide ja patsientide parem identifitseerimine).

Millist kasu toob tervisetehnoloogia hindamise võrgustik?

Tervisetehnoloogia hindamise eest vastutavate riiklike asutuste ja organisatsioonide võrgustiku kaudu arendatakse välja püsiv ELi koostööstruktuur selles valdkonnas. Tervisetehnoloogia hindamise lisandväärtus on aidata otsusetegijatel langetada õigeid otsuseid tervishoiuinvesteeringute ja -kulutuste alal. Tervisetehnoloogia hindamise koostöö eesmärk on anda objektiivset ja usaldusväärset teavet tervisetehnoloogiate tõhususe kohta. See on konkreetne meede, mis tervishoiuasutustes aitab veelgi kaasa teadlike otsuste tegemisele.

Mida veel teha?

Riiklikul tasandil peab iga liikmesriik rajama vähemalt ühe kontaktpunkti, mis annab patsientidele asjakohast teavet. Nad peavad tagama, et need kontaktpunktid osalevad Euroopa tugikeskuste võrgustikus.

Nad peavad tagama, et oleks olemas haldusmenetlused piirüleste tervishoiuteenuste kasutamise ja hüvitamise kohta, sealhulgas kaebuste esitamise menetlused ja kulude arvutamise mehhanismid.

Komisjon loob võrgustikud ELi koostöö kiirendamiseks tervisetehnoloogia hindamise ja e-tervise alal. Sellega hõlbustatakse ka piiriüleste retseptide tunnustamist.

Millal see õigusakt kehtima hakkab?

Liikmesriikide valitsustel on nende meetmete riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmiseks aega 30 kuud.

Täiendav teave:

http://ec.europa.eu/health/cross_border_care/policy/index_en.htm

1 :

Kohll ja Decker (1998); Ferlini (2000); Geraets-Smits ja Peerbooms (2001); Vanbraekel (2001); Inizan (2003); Müller Fauré ja Van Riet (2003); Leichtle (2004); Watts (2006); Stamatelaki (2007); Elchinov (2010).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website