Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/11/292

Brüssel, 13. mai 2011

Eurobaromeetri kiiruuring noorte liikuvuse kohta

53% Euroopa noortest oleks nõus töö pärast elukohta muutma.

Üle poole Euroopa noortest (53%) ütles, et nad oleksid nõus mõnes teises Euroopa riigis töötama või et neile meeldiks seda teha. Välismaal mõnda aega töötada soovis 28% vastanutest, veidi vähem väljendati soovi töötada seal pikka aega (25%). Noorte meeste hulgas oli välismaal töötada soovijaid rohkem (56%) kui noorte naiste hulgas (49%) ja vanuserühmas 15–19 soovis välismaal töötada rohkem noori kui vanuserühmas 30–35 (63% vs 42%). Kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistide hulgas leidus rohkem neid, kes ilmselt oleksid nõus välismaal elama, kui põhiharidusega inimeste hulgas (55% vs 33%). Fakt, et üle poole noortest on huvitatud välismaal töötamisest, on Euroopa tööturu jaoks hea uudis, sest tööjõu liikuvus ELis on praegu vaid 3 %.

Noorte valmidus mõnes teises Euroopa riigis töötamiseks

14% Euroopa noortest on elanud välismaal õpingute või koolituse ajal

Need, kes on välismaal õppinud, asuvad pärast õpingute lõppemist meelsamini välismaal tööle. 14% Euroopa noortest ütles, et nad on välismaal elanud (või et nad viibisid seal küsitluse ajal) sel põhjusel, et seal õppida või koolitusel käia. Nende arv ulatus 3%lt Türgis kuni 39%ni Küprosel ja 41%ni Luksemburgis.

Noored, kes on elanud õppimise või koolituse eesmärgil välismaal

14%st õppimise või koolituse eesmärgil välismaal elanutest moodustasid kõrghariduse omandajad 43% ja 26% neist 14%st viibisid kõrghariduse omandamise ajal mõnes ettevõttes praktikal. 43% ütles, et keskhariduse omandamise käigus õppisid nad osa ajast välismaal (nii põhi- kui ka keskhariduse saamiseks) ja 33% tegid seda kutsehariduse ja -koolituse raames. 21% olid kutsehariduse ja ‑koolitusprogrammi raames välismaal praktikal.

Noorte õppimisega seotud liikuvuse põhieesmärk välismaal viibimise ajal

Noored kõrgharidusega täiskasvanud ja need, kes parasjagu kõrgharidust omandavad, ütlesid kõige tõenäolisemalt, et nad on elanud välismaal. Linnaelanikud olid võrreldes väikelinnade ja maapiirkoona elanikega pea kaks korda enam õppimise eesmärgil välismaal viibinud (21% vs 12%).

65 % finantseerisid välismaal õppimise isiklikust rahakotist

Kui küsiti, kuidas finantseeriti välismaal elamise pikim periood, ütles pea kaks kolmandikku vastanutest (65%), et nad kasutasid erasektori vahendeid või oma sääste. ELi programmidest (Erasmus) rahastas välismaal õpinguid 15% vastanutest. 19% neist, kes nimetasid seda tüüpi rahastamist, omandasid kõrgharidust, ja 9% kõrgema taseme üldharidust või kutseharidust.

Noorte pikima välismaal viibimise rahastamisallikad

Nende noorte osa, kes said välismaal viibimise ajal riiklikku või piirkondlikku õppelaenu või õpitoetust, oli uuringus osalenud riikides väga erinev. Kui ligikaudu pooled Norra, Luksemburgi ja Islandi vastanutest ütlesid, et nad kasutasid seda tüüpi rahastamisvahendeid, siis uuringus osalenud 31 riigi hulgast 17 riigis jäi see näitaja alla 20%.

Noorte pikima välismaal viibimise rahastamisallikad

Riiklikud ja piirkondlikud õppelaenud ja õpitoetused


Välismaal elamise suurim pluss on laialdased oskused

Noored peavad välismaal õppimise suurimaks plussiks baasoskuste omandamist, näiteks võõrkeele õppimist, kultuuriteadlikkuse, kohanemisvõime ja suhtlusoskuse arendamist, mis on hinnas ka tööandjate hulgas. Uuringus osalenud 31 riigi hulgast 18 riigis arvas suurim osa vastanutest, et võõrkeeleoskuse parandamine oli kas kõige tähtsam või tähtsuselt teine kasutegur välismaal viibimise puhul.

Noorte pikima välismaal viibimise olulisimad plussid

Välismaale mineku suurim takistus on raha

Suur osa Euroopa noortest ei ole hariduse omandamise eesmärgil kunagi välismaal elanud. Kui neilt, kes olid valmis välismaale minema, küsiti, et miks nad seda ei teinud, siis nimetas 33% peamise põhjusena rahastamisvahendite puudumist ja välismaal elamise kulusid. Neljandik vastanutest ütles, et perekondlikud kohustused ei võimalda neil välismaale minna. Seda põhjust nimetasid pigem noored naised kui mehed (31% vs. 19%). Samuti nimetasid seda põhjust enam madalama taseme üldhariduse omandanud (38%) kui kõrgharidusega isikute rühma kuulujad (24%‑28%).

Põhjused, miks noored ei ole viibinud välismaal hariduse omandamise, koolituse, töötamise või vabatahtliku tegevusega seoses


Rohkem Euroopa noori tahab tulevikus luua oma äri

43% Euroopa noortest ütles, et nad tahaksid tulevikus luua oma äri, 42% ei olnud sellest huvitatud. Ettevõtlusega tegelemise sooviga isikute hulgas oli 15‑19 aastaseid märgatavalt rohkem (50%) kui 30–35 aastaseid (34%), samuti oli neid rohkem kutse- ja kõrghariduse omandanute hulgas. 6% noortest vastas, et nad on juba ettevõtlusega alustanud. Bulgaaria noorte hulgas oli oma äriga alustamise soovijaid kõige enam (74%), samal ajal kui noorte itaallaste hulgas oli neid kõige vähem (27%). Põhjustena, miks ettevõtlusega alustada ei taheta, nimetati erinevaid asju, kuid seitsmest üks ütles, et see on liiga riskantne ja 13 % arvas, et see on liiga keeruline.

Noorte soov ettevõtlusega alustada

Organisatsioonides osalemine

Peaaegu pooled Euroopa noored (46%) käivad spordiklubides, noorteklubides või muudes noorte- või kultuuriorganisatsioonides.

Spordiklubides, noorteklubides või muudes kultuuriorganisatsioonides osalejate määr

Vabatahtlikus tegevuses osalemine

Ümmarguselt neljandik noortest (24%) ütles, et nad on uuringutele eelneva 12 kuul olnud seotud vabatahtliku tegevusega.

Vabatahtlikus tegevuses osalemine

Valimistel osalemine

79% noortest ütles, et nad on viimase kolme aasta jooksul osalenud poliitilistel valimistel kas siis kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või Euroopa tasandil.

Osalemine kohaliku, piirkondliku, riikliku või Euroopa tasandi valimistel

Uuringu läbiviimise meetod

Eurobaromeetri kiiruuringu „Noorte liikuvus” (Nr 319 a+b) raames küsitleti 26. jaanuarist kuni 4. veebruarini 2011 telefoni teel 57 000 Euroopa noort. Hariduse, koolituse, liikuvuse ja tööhõive osas küsitleti 15–35 aasta vanuseid noori EL 27 riikides, Horvaatias, Islandil, Norras ja Türgis. Noorte osalemist ühiskonnas vaadeldi 15–30 aasta vanuste hulgas EL 27 riikides.

Lisateave:

Eurobaromeetri kiiruuringu tulemused on tervikuna kättesaadavad aadressil:

http://ec.europa.eu/public_opinion

IP/11/567


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website