Navigation path

Left navigation

Additional tools

Lennuühenduse katkemine vulkaanilise tuha tõttu: aasta on möödas, kuidas ollakse valmis kriisiks?

European Commission - MEMO/11/235   12/04/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/235

Brüssel, 12. aprill 2011

Lennuühenduse katkemine vulkaanilise tuha tõttu: aasta on möödas, kuidas ollakse valmis kriisiks?

Eyjafjallajökulli purskamisest 2010. aasta aprillis on aasta mööda läinud. Rahvusvahelisel, ELi ja riikide tasandil on võetud suur hulk meetmeid, nagu ministrid transpordi nõukogu istungil 4. mail 2010 komisjoni tehtud ettepanekute alusel kokku leppisid, et lennundust võimalikeks kriisideks, eriti vulkaanilise tuha põhjustatud kriisideks paremini ette valmistada. Praeguseks saavutatud tulemused on esitatud allpool. Töö jätkub. Euroopa Komisjon, Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) ja Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) osalevad 13. ja 14. aprillil Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) korraldataval simulatsiooniõppusel, et katsetada Euroopa vulkaanilise tuha situatsiooniplaani ja menetlusi. Komisjon esitab simulatsiooni tulemuste ja tänaseks saavutatud edu kohta aruande juunis toimuvale transpordiministrite nõukogule.

Transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles: „Viimase aasta intensiivsed pingutused on end ära tasunud, sest on aidanud parandada kriisiga seotud planeerimist ja süsteeme. Aga töö jätkub. Vulkaanid ja muud lennunduskriisid on loomuldasa ennustamatud ja iga uus on teistsugune. Riski ei saa kunagi nulli viia, aga võib anda endast maksimumi, et valmistada katastroofidega toimetulekuks ette tugevad süsteemid. Rahvusvahelisi vulkaanilise tuha alaseid suuniseid on oluliselt parandatud, ühtse Euroopa taeva raamistiku kasutuselevõttu märkimisväärselt kiirendatud, lennuettevõtjatele tuha künnisväärtuste kohta läbipaistva info andmiseks on tehtud intensiivselt tööd. Sel kuul toimuv vulkaanilise tuha simulatsiooniõpe annab rohkem tagasisidet töö kohta, mis tuleb veel teha. Selle põhjal ja juba tehtu üksikasjaliku analüüsi alusel esitab komisjon juunis kogunevale transpordiministrite nõukogule aruande ja vajaduse korral soovitab uusi meetmeid.”

Peamised arengud kuni 2011. aasta aprillini.

ICAO Euroopa vulkaanilise tuha situatsiooniplaan on läbi vaadatud

Pärast tuhakriisi oli hädasti vaja koordineeritud Euroopa meetmeid, et vaadata läbi olemasolev rahvusvaheline menetlus vulkaanilise tegevuse korral (ICAO Euroopa suunised). Kriisi ajal ilmnes, et olemasolevad ICAO suunised ei sobinud, sest need põhinesid väga rangel ennetaval põhimõttel.

2010. aasta detsembriks oli ICAO läbi vaadanud Euroopa vulkaanilise tuha situatsiooniplaani. Läbi vaadati ka standardiseeritud suunised lennukite häire väljakuulutamiseks, kui on toimunud vulkaanipurse, ning menetluskord, mida tuleb järgida siis ning samuti õhuruumi võimaliku sulgemise korral.

Need suunised kajastavad Euroopa Komisjoni poolt 2010. aasta 17.-18. aprilli nädalavahetusel vahendatud lähenemisviisi, mis põhines Eyjafjallajökulliga saadud kogemustel. Nüüd eristatakse suunistes tuhasaaste kolme astet, mida saab operatiivselt kasutada, kui mõni vulkaan jälle purskama hakkab.

13. ja 14. aprillil 2011 toimub ICAO egiidi all vulkaanipurske simulatsiooni õppus, et testida ja kontrollida uue situatsiooniplaani tõhusust.

Samuti on ICAO 2010. aasta juunis asutanud rahvusvahelise vulkaanilise tuha rakkerühma, et läbi vaadata kõik vulkaanipurske juhendmaterjalidega, sealhulgas ülemaailmse ohutuse riskiohjamise raamistiku väljatöötamisega seotud elemendid, ning leida võimalused rutiinselt määrata turvalist töötaset tuhaga saastatud õhuruumis. Ta töötab välja juhendmaterjalid lennutegevuse juhtimiseks ja riikide lennuametite menetlusteks. Tulemuste esitlemist on oodata 2011. aasta juuniks.

Euroopa lennuliikluse korraldamise kiirem integratsioon ühtse Euroopa taeva algatuse abil

Kriis tõi välja vajaduse Euroopa lennuliikluse korraldussüsteemi palju suurema koordineerimise järele. Praegune lennujuhtimise riikidevaheline killustatus tegi kriisi veel teravamaks ja intensiivsemaks. Euroopa Ülemkogu andis 4. mail 2010 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kiirendamisele kõige kõrgema poliitilise prioriteedi.

Ühtse Euroopa taeva algatuse alane töö on viimase aasta jooksul väga jõudsasti edenenud. 2010. aastal esitatud meetmetest on kõige tähtsamad järgmised:

  • Tulemuseesmärgid. Veebruaris 2011 võtsid liikmesriigid komisjoni ettepanekute põhjal vastu ühtse Euroopa taeva tulemuseesmärgid. Need on ELi ja liikmesriikide tasandil võetud olulised sihid lennuliikluse korraldamiseks, mis käsitlevad näiteks lennuliikluse korraldamise tõhususe standardeid, lendude hilinemise taset, ohutusstandardeid ja keskkonnamõju. Need standardid on ühtse Euroopa taeva struktuuri tuum. Liikmesriikide omavahelisele kokkuleppele jõudmine nende suhtes oli suur samm edasi ühtse Euroopa taeva loomise suunas.

  • Funktsionaalsed õhuruumiosad. Ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldussüsteem hakkab rajanema üheksal liikmesriikide rühmal, mis moodustavad funktsionaalsed õhuruumiosad. Liikmesriikidel endal tuleb need funktsionaalsed õhuruumiosad kokku leppida ja luua. Kuid et nad saaksid seda teha, pidi komisjon vastu võtma funktsionaalsete õhuruumiosade rakenduseeskirjad ja juhendmaterjalid. Seal määratakse alused, kuidas funktsionaalsete õhuruumiosade loomine peaks toimuma. Liikmesriigid võtsid need eeskirjad komisjoni ettepanekute põhjal ühtse taeva komitees vastu 3. detsembril 2010. Praeguseks on asutatud valitsustevaheliste kokkulepete alusel asutatud kolm funktsionaalset õhuruumiosa: Ühendkuningriigi-Iirimaa õhuruumiosa, Taani-Rootsi õhuruumiosa ja FABEC - Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Madalmaad, Belgia, Šveits. Ülejäänud üheksa õhuruumiosa rakendamise tähtaeg on 4. detsember 2012. Praeguste plaanide kohaselt peetakse funktsionaalsete õhuruumiosade asutamise ajakavast kinni ja eesmärgid üldiselt saavutatakse.

  • Ühtse Euroopa taeva ühiste ohutusstandardite loomisel peab Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) hakkama mängima suuremat rolli. 2010. aastal tugevnes oluliselt plaan laiendada lennundusohutusameti pädevust. Taheti kaasata ohutuse reguleerimine lennuliikluse korraldamise valdkonda, et suurendada ühtlustatud Euroopa lähenemisviisi tähtsust ohutuse tagamisel, mis on ju lennunduse üleüldine ja esimene prioriteet. Liikmesriikide ametlik otsus peaks tulema aprillis 2011.

  • Võrguhaldaja määramine. Ühtse Euroopa taeva keskmes on võrguhaldaja. See on keskne üksus, kes igapäevaselt koordineerib Euroopa lennujuhtimist. Ka tulevastes kriisiolukordades, mis lennundust mõjutavad, hakkab võrguhaldaja juhtima reageerimise koordineerimist. 2010. aastal kiirenes töö selle kallal, et määrata Eurocontrol võrguhaldajaks. Vastu on võetud võrgufunktsioonide rakenduseeskirjad. Samuti on liikmesriigid määranud Eurocontroli võrguhaldajaks, et Euroopa õhuruumi kasutamist oleks võimalik optimeerida ja koordineerida.

  • Kriisiüksuse asutamine. 2010. aastal asutati Euroopa lennunduskriisi koordineerimise üksus (EACCC). Kui EACCC alustab tegevust, siis juhivad seda Euroopa Komisjon ja Eurocontrol. Üksuses osalevad ELi eesistujariik, aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad ja lennujaamad ning muud asjassepuutuvad sidusrühmad vastavalt kriisi iseloomust tingitud vajadusele. Kriisiüksus on kavandatud võrguhaldaja jaoks kriisiolukorra täiendava tugistruktuurina.

  • Lennundusfoorum. Pärast kriisi otsustas komisjon asutada lennundusfoorumi, mida juhiks asepresident Kallas ja milles osaleksid Euroopa olulised sidusrühmad. Foorum hõlbustaks lennutranspordisektori pikaajalist koordineerimist ja võimaldaks võtta kriisimeetmete järel tõhusaid lühiajalisi järelmeetmeid. Lennundusfoorum on asutatud lennundussektori kõrgetasemeliste esindajate rühmana, mis peab andma strateegilist nõu lennutranspordi jätkusuutliku tuleviku ja Euroopa lennundustööstuse konkurentsivõimelise tuleviku suhtes. Foorumi liikmed on kutsunud üles täielikult rakendama ühtse Euroopa taeva algatust ja laiendama selle põhimõtteid väljapoole Euroopa Liidu piire. Soovitatakse ka määratleda tõhus juhtimisstruktuur, et tulevikus saaks kasutusele võtta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi SESAR.

  • Ühtse Euroopa taeva tehnoloogia (SESARi kasutuselevõtt). SESARi näol on tegemist ühtse Euroopa taeva tehnoloogilise poolega. 2010. aastal on tõhustatud tööd SESARi kasutuselevõtu strateegia üksikasjade kallal. Tänu sellele võib komisjon 2011. aasta jooksul esitada nõukogule teatise SESARi kasutuselevõtuetapi juhtimis- ja rahastamismehhanismide kohta.

Riskihindamine ja -ohjamine

2010. aasta aprillikriisi ajal ei olnud liikmesriikide ja Euroopa ametiasutustel ega lennuettevõtjatel vajalikku infot, et õigesti hinnata vulkaanilise tuha tingimustes lendamise riske.

Väga olulisel määral on tööd tehtud eelkõige kahel rindel: i) tuha künnisväärtused; ii) ilma modelleerimine.

i) tuha künnisväärtused

Euroopa Lennundusohutusamet on töötanud selle kallal, et määrata vulkaanilise tuha künnisväärtus. Mandaat selleks anti talle mais 2010 toimunud transpordinõukogu järeldustega. Ühe künnisväärtuse määramine vulkaanilise tuha jaoks on osutunud äärmiselt keerukaks.

On ilmselge, et tegelikkuses võib vulkaanilise tuhaga seotud kriis olla iga kord erinev ja tuhk võib olla erinev. Seetõttu ei ole ainult ühe künnisväärtuse määramine lähiperspektiivis mõttekas. EASA jätkab sellealast tööd, kuid lahendust ei leita lähiajal. Vahemärkusena võib nimetada, et sellist künnisväärtust ei ole ka mujal maailmas kehtestatud, isegi Ameerikas ega Kagu-Aasias, kus vulkaanidega on rohkem kogemusi. Seepärast ei ole võimalik midagi sellealast mujalt maailmast üle võtta.

Kuid see teema on väga tähtis. Nüüd on Lennundusohutusametil plaan proovida teist lahendust. Ühe künnisväärtuse asemel tahetakse kehtestada õiguslikult siduvad meetmed, millega nõutakse lennukimootorite tootjatelt iga mootori kohta üksikasjalikku teavet, milline on risk vulkaanilise tuhaga kokku puutudes ja milline on mootori taluvustase.

2011. aasta sügisel avaldab EASA õiguslikult siduvate meetmete ettepaneku (st EASA praeguste lennukõlblikkuse tingimuste muudatused), et nõuda mootoritootjatelt üksikasjaliku teabe esitamist lennuettevõtjatele riski kohta, mis tekkib erinevate vulkaanilise tuha liikidega kokku puutudes, ja taluvustasemete kohta. Praegu mootoritootjatel sellist kohustust ei ole. EASA peaks need meetmed pärast konsultatsiooniperioodi ametlikult vastu võtma 2012. aasta alguses. EASA kavandatavas muudatusettepaneku teatises käsitletakse vajadust määratleda ja standardiseerida mootoritootjate poolt esitatavaid lennukõlblikkuse andmeid. Need andmed on tegevusriski hindamisel sisendiks.

See on suur samm edasi selle põhiprobleemi lahendamisel, kuidas lennuettevõtjad saaksid olulist infot riski ja mootorite tuhataluvuse kohta, et hinnata vulkaanilise tuha tingimustes lendamise võimalusi. Eelkõige annab see palju täpsemad riskihindamise võimalused lennuettevõtjatele, kes lendavad tuhakriisi piirialal.

ii) ilmaennustustooted

Teine valdkond, millele pingutused on keskendatud, on kriisiolukorras kasutatavate ilmaennustustoodete peenreguleerimine. Võib täheldada selget vajadust ilma suurema täpsusega ja ulatuslikuma modelleerimise järgi. See hõlmab nii tööd mudelitesse sisestatava info allikatega kui ka modelleerimissüsteemide endiga.

Mudelitesse sisestatavate andmete kvaliteedi tõstmise jaoks on Islandil rajatud uued radarisüsteemid. Lisaks sellele on Londoni vulkaanilise tuha nõuandekeskus (VAAC) omandanud uue mõõtevõimsuse õhus - uue lennuki ja instrumendid, et suurendada tuhas toimuvatest katselendudest saadavate andmete kvaliteeti ja kvantiteeti.

Lennunduskogukonna jaoks on äärmiselt tähtis saada korrektset, õigeaegset ja ühest teavet vulkaanilise tuha asukoha, koguse, koostise, kõrguse, projekteeritava trajektoori ja triivimise kohta. See omakorda aitab teha paremaid ja õigemaid toimimisotsuseid.

Euroopa tasandil on Eurocontrol tulnud välja uue töövahendiga. See on EVITA ehk Euroopa kriisi visualiseerimise interaktiivne vahend lennuliiklusvoo ja läbilaskevõime juhtimise jaoks, Liikmesriigid küll otsustavad oma õhuruumi avamise ja sulgemise üle, kuid selle vahendiga saab seda infot reaalajas palju tõhusamalt visualiseerida. Lennuettevõtjatel on EVITAst abi toimimisotsuste tegemisel ja see hõlbustab suuresti ka lennuliikluse korraldust tuhast saastatud õhuruumis.

Reisijate õiguste ühtne koordineerimine pärast vulkaanilise tuha kriisi

Ministrite üks peamisi soove pärast tuhakriisi oli, et komisjon tagaks reisijate õigusi käsitlevate õigusaktide ühtse kohaldamise pärast vulkaanilise tuha kriisi. Oli oluline tagada, et kõik Euroopa reisijad saaksid oma õigusi kasutada ja et lennundussektor võiks tugineda õiguse ühtsele tõlgendamisele kogu Euroopas.

Tuhakriisile järgnenud nädalatel koordineeris Euroopa Komisjon liikmesriikide asutuste võrgustikku, et leppida kokku ühtsetes tõlgendamisjuhistes täitevasutuste jaoks, kes tuhakriisiga seotud reisijate õiguste alaste nõuetega tegelevad. Samuti tegi komisjon ulatuslikult koostööd liikmesriikide asutustega ja üksikute lennuettevõtjatega, et tagada kogu ELis ühtne lähenemine sellele teemale.

On arvatud, et pärast tuhakriisi said liikmesriikide täitevasutused umbes 10 000 reisijate kaebust. Kui mõelda, et lendude tühistamine mõjutas miljoneid reisijaid, on see arv suhteliselt väike. Aprillis 2010 tühistati vulkaanilise tuha tõttu enam kui 100 000 lendu ja see puudutas enam kui 10 miljonit inimest.

Aasta hiljem on komisjoni hinnang selline, et suurem enamik lennuettevõtjaid võttis tuhakriisi ajal oma kohustusi tõsiselt. Tühistatud lendude hüvitamise nõudeid käsitleti mõistliku ajavahemiku vältel, nagu ka paljusid marsruudi muutmise ja lühiajalise hoolduse nõudeid. See osa nõudeid, mida lennuettevõtjad ei lahendanud ja mis tuli esitada liikmesriikide asutustele, on problemaatilisemad, sest reisijad pidid (tihti välismaale) paigale jääma pikemaks ajaks, mistõttu nende nõuded olid pärast väga suured. Neid nõudeid peavad hindama liikmesriikide asutused ja vajaduse korral tuleb need lahendada kohtus.

Sel kuul (aprill 2010) avaldab komisjon kaks teatist, milles hinnatakse lennureisijate õiguseid käsitleva määruse nr 261/2004 ja piiratud liikumisvõimega reisijaid käsitleva määruse nr 1107/2006 toimimist ning esitatakse järgmised sammud. Teatistes võetakse arvesse õppetunde, mis saadi eelkõige 2010. aasta vulkaanilise tuha ja lumekriisi ajal seoses vajadusega laiendada pädevate asutuste koostööd ja vaadata läbi mõned määruse nr 261/2004 sätted.

Euroopa liikuvuse tegevuskavad

Euroopa õhuruumi pikaajaline sulgemine pärast Islandi vulkaanipurset jättis väga pettunud reisijad lennujaamadesse ootama.

Pärast vulkaanilise tuha kriisi toetasid transpordiministrid 2010. aasta 4. mai istungil tugevalt komisjoni ettepanekuid tõhustada tööd pan-Euroopa liikuvuskavade alal. Nii tuhakriis kui 2010. aasta detsembri lumekriis tõid selgesti välja, et kui üks transpordiliik on tõsiselt kahjustatud, siis ei suuda teised transpordiliigid seda kergesti asendada ega abi osutada. 2010. aasta 2. ja 3. detsembril peetud transpordinõukogus korraldas komisjon ministritele üksikasjaliku infotunni, mis käsitles komisjoni algatust tugevdada Euroopa transpordisüsteemi nii, et äkilise transpordikriisi ajal oleks tagatud reisijate ja kaupade katkematu liikumine.

Komisjon on palunud liikmesriikide valitsustelt tagasisidet nende ettepanekute eri aspektide kohta, et teha edasisi plaane.

Järgmised sammud

Aprill 2011. ICAO vulkaanilise tuha simulatsiooniõppus

Euroopa Komisjon, Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (Eurocontrol) ja Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) osalevad selles suures ICAO kriisiõppuses, et katsetada ICAO vulkaanilise tuha situatsiooniplaani ja menetluste muudatuste ja paranduste tõhusust. Õppus toimub 13. ja 14. aprillil ning selles osalevad enam kui 70 lennundusettevõtjat, 14 aeronavigatsiooniteenuse osutajat, 10 liikmesriigi reguleerivat asutust, Londoni vulkaanilise tuha nõuandekeskus (VAAC), Euroopa Komisjon, EASA ja Eurocontrol.

Õppus võimaldab täielikult hinnata ICAO Euroopa vulkaanilise tuha alaste uuendatud menetluste kohaldamise mõju. Osa õppusest on vastloodud Euroopa lennunduskriisi koordineerimise üksuse aktiveerimine ja Eurocontroli uue töövahendi EVITA (Euroopa kriisi visualiseerimise interaktiivne vahend lennuliiklusvoo ja läbilaskevõime juhtimise jaoks) testimine. Õppus on simulatsioon ja sel ei ole mõju tegelikele lendudele.

Õppusel simuleeritakse Islandi Grimsvötni vulkaani purset, mille tagajärjel tekkib vulkaanilise tuha pilv, mis hajub lõuna suunas üle Põhja-Atlandi ja üle Euroopa õhuruumi. Õppuse esimesel päeval paluvad riigid Eurocontrolil lennukitele avada või sulgeda õhuruumi või piirata selle kasutamist vastavalt oma hetkel kehtivatele riiklikele menetlustele. Õppuse teisel päeval testitakse uut ühtlustatud Euroopa lähenemist. Selline lähenemine on kooskõlas ICAO juhendmaterjali eelnõuga (Lennutegevuse juhtimine toimunud või prognoositava vulkaanilise tuha pilvedega saastatuse korral), mis on välja töötatud 2010. aasta aprilliks ja mis võimaldab lennundusettevõtjatel otsustada, kas nad lendavad tuhaga saastatud piirkonnas. Otsused tehakse ohutuse riskihindamise alusel, mille on heaks kiitnud asjakohane järelevalveasutus.

Pärast õppust, juuni alguses toimub üleeuroopaline hindamissessioon, et tutvustada saadud kogemusi ja leppida kokku tulevase tegevuse osas.

Juuni 2011. Euroopa Komisjon esitab transpordiministritele aruande vulkaaniliseks tuhaks ja kriisiks valmisoleku kohta. Komisjon esitab juunis transpordiministritele hinnangu edu kohta, mis on saavutatud vulkaaniliseks tuhaks ja kriisiks valmisoleku alal ning soovitab vajaduse korral edaspidi võetavaid meetmeid.

Komisjon jätkab olukorra pidevat jälgimist ning jätab endale õiguse teha kõiki vajalikke algatusi.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website