Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO – Transport 2050: suurimad probleemid ja põhimeetmed

Commission Européenne - MEMO/11/197   28/03/2011

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/11/197

Brüssel 28 märts 2011

MEMO – Transport 2050: suurimad probleemid ja põhimeetmed

Miks see on oluline?

Transport on meie majanduse ja ühiskonna jaoks äärmiselt oluline. Liikuvus on elutähtis majanduskasvu ja töökohtade loomise seisukohalt. Transpordisektoris töötab ligikaudu kümme miljonit inimest ning selle osakaal SKPs on umbes 5%. Tõhusatel transpordisüsteemidel on põhiroll Euroopa äriühingute konkurentsivõime tagamisel maailmaturul. Transpordi- ja ladustamisalase logistikaga seotud kulud moodustavad Euroopa äriühingutele 10–15% lõpptoote kuludest. Transporditeenuste kvaliteet mõjutab inimeste elukvaliteeti väga suurel määral. Iga majapidamise eelarvest kulutatakse keskmiselt 13,2% kaubaveole ja transporditeenustele.

Suurimad probleemid

Liikuvus suureneb. Seetõttu on Euroopa transpordisektor jõudnud teelahkmele. Transpordisüsteemis vajavad lahendamist suured probleemid.

  • Järgmistel kümnenditel vähenevad naftavarud ja üha enam hangitakse naftat ebastabiilsetest piirkondadest. 2050. aastaks prognoositakse naftahinna kahekordistumist võrreldes 2005. aasta tasemega (59 USD/barrel 2005. aastal). Praegused sündmused kinnitavad naftahindade tugevat kõikumist.

  • Transport on muutunud energiatõhusamaks, kuid 96% juhtudel sõltub selle energiavajadus ikka veel naftast.

  • Liiklusummikutega seotud kulud moodustavad igal aastal 1% SKPst.

  • Märkimisväärselt tuleb vähendada maailmas kasvuhoonegaaside heidet ja piirata kliimamuutust nii, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 ºC Selle eesmärgi saavutamiseks peab EL vähendama heidet 2050. aastaks 80–95% allapoole 1990. aasta taset.

  • Liiklusummikud ja -tihedus nii maanteedel kui ka lennuliikluses on suur probleem. Prognooside kohaselt suurenevad kaubaveod võrreldes 2005. aastaga 2030. aastaks ligikaudu 40% ning 2050. aastaks natuke üle 80%. Reisijatevedu suureneks veidi vähem kui kaubavedu: 2030. aastaks 34% ja 2050. aastaks 51%.

  • ELi ida- ja lääneosas on infrastruktuur arenenud ebavõrdselt. Uutes liikmesriikides on praegu vaid ligikaudu 4 800 km kiirteid ning kiirraudteeliine ei ole ehitatud; tavaraudteeliinid on sageli halvas olukorras.

  • ELi transpordisektorile pakuvad üha enam konkurentsi kiiresti arenevate riikide transporditurud.

Põhjalik ülevaade transporti käsitlevast põhistatistikast on esitatud dokumendis: Transport 2050: 50 fakti ja näitajat.

Transport 2050: põhimeetmed

Ühtse transpordipiirkonna tegevuskavas „Transport 2050” esitatud strateegia eesmärk on teha transpordisektori ümberkujundamiseks põhjalikke struktuurimuudatusi.

Selles esitatakse lähiaastateks (2011–2014) järgmised põhimeetmed.

  • Raudteed käsitlev ulatuslik õigusraamistik (raudteepakett 2012/2013). Tegevuskava „Transport 2050” keskmes on vajadus kujundada raudteesektor ümber nii, et see muutuks atraktiivsemaks ja et 2050. aastaks oleks võimalik osutada pikamaa-reisijateveo- ja pikamaa-kaubaveoteenuseid (>300 km) märkimisväärselt suuremas mahus. Lisaks on seatud eesmärk kolmekordistada olemasoleva kiirraudteevõrgu pikkust 2030. aastaks. Kõik see nõuab raudteed käsitleva õigusraamistiku põhjalikku muutmist, sealhulgas reisijateveo siseturu avamist, raudteeveokoridoride ühtse juhtimisstruktuuri kasutuselevõttu ning infrastruktuuri majandamise ja teenuste osutamise struktuurilist eraldamist. Samuti tuleb parandada õiguslikku keskkonda, et muuta raudtee erasektori investeeringute jaoks atraktiivsemaks. Komisjon esitab raudteesektorit käsitleva põhjaliku õiguslike algatuse paketi aastatel 2012–2013.

  • Strateegiliste infrastruktuuride põhivõrk on olulise tähtsusega tõeliselt ühtse Euroopa transpordipiirkonna loomiseks. Komisjon esitab 2011. aastal uued ettepanekud Euroopa mitmeliigilise põhivõrgu kohta (TEN-T üleeuroopalise võrgu suunised, tegevuskavad ja rahastamisettepanekud). EL eraldab rahalised vahendid ühtse raamistiku kaudu selleks, et raha kasutataks TEN-T projektis, struktuurifondides ja Ühtekuuluvusfondis kooskõlastatult. Rahastamistingimuste puhul tuleb arvestada ELi prioriteete ja uute tehnoloogialahenduste kasutuselevõttu (uute sõidukite tankimis- või laadimispunktid, uus liikluskorraldustehnoloogia).

  • Täielikult toimiva mitmeliigilise transpordisüsteemi loomiseks kõrvaldatakse kitsaskohad ja takistused võrgu muudes olulistes kohtades, konkreetselt järgmiste meetmetega: lennuväljapakett lennuväljade tõhususe ja läbilaskevõime suurendamiseks (2011), siseveetransporti käsitlev teatis (2011) piirangute kõrvaldamiseks ja siseveeteede tõhususe suurendamiseks ning e-merenduse algatus (2011) – paberivaba ja arukas laevandus –, mis on osa algatusest luua „sinine vöönd”, millega kõrvaldatakse laevandussektoris esinevad takistused. Komisjon teeb tööd maanteekabotaaži suhtes kehtivate piirangute kõrvaldamiseks (2011–2012).

  • Luuakse õiglane finantskeskkond: uus lähenemisviis transporditasudele. Transporditasud tuleb ümber kujundada nii, et rohkem kohaldataks põhimõtteid „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab”. Lähiaastatel tehakse järgmist:

  • avaldatakse suunised, milles käsitletakse infrastruktuurikulude kohaldamist sõiduautode suhtes (2012). Teise etapina esitatakse ettepanek, milles kehtestatakse raamistik väliskulude arvessevõtmiseks kõigi maanteesõidukite puhul (v.a Eurovignette'iga hõlmatud sõidukid), et hõlmata infrastruktuurikulud ning liiklusummikute, CO2-heite (kui neid ei ole arvestatud kütusemaksu hulka), kohaliku saaste, müra ja õnnetusjuhtumitega seotud sotsiaalkulud. Liikmesriigid otsustavad ise selliste maksude kohaldamise üle, kuid need, kes otsustavad seda teha, saavad seda teha ELi ühtse raamistiku alusel;

  • jätkatakse väliskulude arvessevõtmist muude transpordiliikide puhul;

  • transpordisektori stabiilse rahastamise tagamiseks kohaldatakse põhimõtet, et transpordi kasutajatelt kogutavaid makse kasutatakse sihtotstarbeliselt üksnes selleks, et arendada välja integreeritud ja tõhus võrk (st et transpordilt saadud maksud taasinvesteeritakse transporti, et tagada vajalikud vahendid kvaliteetse transpordiinfrastruktuuri rahastamiseks);

  • järk-järgult võetakse kasutusele Euroopa elektroonilised maksustamissüsteemid, nt Euroopa elektrooniline maksukogumisteenus on alates oktoobrist 2012 kättesaadav veoautodele ning kaks aastat hiljem kõikidele sõidukiliikidele; kõnealuse süsteemi abil saavad veoautojuhid kiirteedemaksud tasuda elektrooniliselt ning ühe teenuseosutaja kaudu kogu Euroopas. See asendaks mitut eri süsteemi, mis praegu on kasutusel teemaksustamist kohaldavas 21 liikmesriigis. Põhimõte on sama nagu mobiiltelefonide puhul – mis tahes kohast Euroopas läheb tasu siseriiklikule operaatorile/ametiasutusele. Elektrooniline maksustamine võimaldab tasusid vastavalt vajadustele (tipptunnid, rohkem saastavad sõidukid) kergesti kohandada.

  • ELi transpordi strateegiline tehnoloogiakava (2011). Teadustöö tulemuste ja uute tehnoloogialahenduste tõhus rakendamine on oluline selleks, et vähendada transpordiga kaasnevat heidet nii ELis kui ka kogu ülejäänud maailmas linnasiseste, linnadevaheliste ja pikamaavedude korral. Transpordi strateegiline tehnoloogiakava (STTP) on 2011. aasta põhialgatus, et vaadata läbi Euroopa teadus- ja arendustegevuses tehtud edusammud transpordisektoris või muuta nende rõhuasetust.

  • Esikohal on keskkonnasäästlike, ohutute ja vähem müra tekitavate sõidukite kasutuselevõtt kõikides transpordiliikides alates maanteesõidukitest ja lõpetades laevade, praamide, veeremite ja lennukitega. Põhivaldkonnad on: alternatiivkütused, uued materjalid, uued jõuseadmed ning IT-juhtimis- ja liikluskorraldusvahendid keeruliste transpordisüsteemide juhtimiseks ja integreerimiseks). STTPs määratakse kindlaks, kuhu tuleks suunata teadustöö eelarve, milline peaks olema rakendusstrateegia uute tehnoloogialahenduste turuletoomise soodustamiseks ja tagamiseks ning kuidas tagada vajalikud ELi standardid uudsete lahenduste ühetaoliseks kasutuselevõtuks kogu Euroopas.

  • Osana üldisest STTPst avaldab komisjon 2012. aastal keskkonnasäästlike transpordisüsteemide strateegia koos üksikasjalikumalt selgitatud konkreetsete meetmetega, et edendada ja hõlbustada keskkonnasäästlike sõidukite kasutuselevõttu ning kogu ELi hõlmavate standardite väljatöötamist keskkonnahoidlike sõidukite kasutuselevõtmiseks, st laadimise infrastruktuuri koostalitlusvõimet käsitlevad eeskirjad ning tankimisega seotud infrastruktuuride suunised ja standardid.

  • Linnatranspordi kolmeosaline strateegia. 2050. aasta transpordistrateegias keskendutakse eesmärgile kõrvaldada linnaliikluses 2050. aastaks tavakütusel töötavad autod ja asendada need elektri-, vesinik- ja hübriidautodega ning edendada ühistranspordi kasutamist, jalgsi käimist või jalgrattasõitu. Suur osa linnatranspordiga seotud ülesannetest jääb liikmesriikide lahendada ning linnad otsustavad ise sobiva transpordi kasutamise üle oma territooriumil. Selleks et linnadel oleks lihtsam võtta kasutusele keskkonnasäästlikke transpordiliike, kavandab komisjoni järgmisi meetmeid.

  • Kehtestatakse menetlused ja rahalise toetuse mehhanismid linnaliikluskeskkonna auditite ja linnaliikluskeskkonna kavade jaoks (vabatahtlik). Uuritakse võimalusi Regionaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ühendamiseks linnade ja piirkondadega, mille kohta on esitatud linnaliikluskeskkonna kavad.

  • Komisjon esitab ettepanekud linnateede kasutamise maksustamise kavasid ja juurdepääsu piiramise kavasid käsitleva ELi raamistiku kohta, suurendades sellega nende liikmesriikide arvu, kes soovivad neid kavasid kasutada liiklusummikute vähendamiseks ja üleminekuks uutele transpordilahendustele. See tagab eri kavade mittediskrimineeriva toimimise kogu ELi hõlmava ühtse raamistiku alusel.

  • Keskkonnasäästlike autodega seotud tehnoloogialahendusi on linnadel üksi raske ellu viia. Siin pöörab EL rõhku ELi teadustöö edusammudele, võtab kasutusele kogu ELi hõlmavad rakendusstrateegiad ning tagab vajalikud turutingimused, et lihtsustada linnades uute keskkonnasäästlike sõidukite kasutuselevõttu üleminek keskkonnasäästlikele sõiduautodele on transpordi strateegilise tehnoloogiakava (2011) prioriteet.

  • Pikamaavedude korral, kus domineerivaks jäävad lennu- ja meretransport, pööratakse suuremat tähelepanu konkurentsivõime suurendamisele ja heite vähendamisele.

  • 2020. aastaks tuleb täielikult ajakohastada Euroopa lennuliikluse juhtimissüsteem (SESAR1) ühtse Euroopa taeva lõplikuks väljakujundamiseks: tulemuseks oleksid lühemad ja ohutumad lennureisid ning suurem läbilaskevõime. Esmajärgus tuleb 2012. aasta lõpuks koostöös liikmesriikidega luua funktsionaalsed õhuruumiosad. Juba ühtse taeva puhul üksinda vähendatakse lennureise 10%, mis on väga oluline kasutatud kütuse ja tekitatud heite seisukohast.

  • Ka liikluskorralduse oluline paranemine on väga tähtis kõikide transpordiliikide üldise tõhususe suurenemise ja nende tekitatud väiksema heite seisukohalt. See tähendab täiustatud maismaa- ja veetranspordi korraldamise süsteemide kasutuselevõtmist (ERTMS, ITS, RIS, Safeseanet ja LRIT2).

  • Muud põhimeetmed merenduse ja lennunduse valdkonnas on järgmised: uute mootorite kasutuselevõtt, keskkonnasäästlike kütuste arendamine ja nendele üleminek (vt STTP); 58 riiki ja 1 miljardit elanikku hõlmava Euroopa ühise lennunduspiirkonna lõplik väljakujundamine 2020. aastaks; koostöö rahvusvaheliste partneritega ja osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ICAOs (Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon) ja IMOs (Rahvusvaheline Mereorganisatsioon), et edendada Euroopa konkurentsivõimet ja saavutada kliimaeesmärgid ülemaailmsel tasandil.

  • Eesmärki vähendada ELis 2050. aastaks merendussektoris punkrikütustega kaasnevat CO2-heidet 40% on võimalik saavutada selliste tegevus- ja tehniliste meetmetega nagu uut tüüpi laevade projekteerimine ja vähese CO2-heitega kütused. Võttes arvesse laevanduse üleilmset olemust, tuleb neid meetmeid tõhususe eesmärgil rakendada IMO rahvusvahelises kontekstis.

  • Mitmeliigilise reisi kavandamise ja integreeritud piletimüügi edendamine. Euroopa ühtne transpordipiirkond sõltub tõhusast ja koostalituslikust, kogu Euroopat hõlmavast mitmeliigilise reisi kavandamise ja integreeritud piletimüügi süsteemist.

  • Lähiajal hoogustatakse vajalike ELi meetmete rakendamist, et lihtsustada mitmeliigilise reisi integreeritud kavandamist, alustades põhistandarditest, mida on vaja kogu ELis rongireiside kavandamise lihtsustamiseks (2012), samuti vajalikest õiguslikest meetmetest, et tagada teenuseosutajatele juurdepääs reisi- ja liiklusteabele reaalajas.

Kvaliteetsed transporditeenused kõigis sektorites sõltuvad reisijate õigusi käsitlevate õigusaktide ühtlustamisest ja jõustamisest kõikide transpordiliikide lõikes. Pärast reisijate õigusi käsitleva õigusraamistiku lõplikku väljatöötamist kõigi transpordiliikide puhul avaldab komisjon aruanded lennureisijate õiguste kohaldamise kohta ning esitab 2011. aastal suunised reisijate õigusi käsitlevate ELi õigusaktide ühtse tõlgendamise kohta.

Eespool esitatud loetelu ei ole lõplik. Selle eesmärk on tuua esile mõned põhimeetmed, mis on ette nähtud aastateks 2011–2014 suurte struktuurimuudatuste tegemiseks, mida on vaja Euroopa ühtse integreeritud transpordipiirkonna loomiseks.

Tegevuskavaga „Transport 2050” ettenähtud algatuste täielik loetelu maantee-, raudtee-, õhu-, mere- ja veetranspordi rohkem kui 40 valdkonnas on esitatud aadressil http://ec.europa.eu/transport/index_en.htm.

1 :

Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteem, vt http://ec.europa.eu/transport/air/sesar/sesar_en.htm.

2 :

Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), intelligentsed transpordisüsteemid (ITS) (maanteeveo jaoks), jõeteabeteenused (RIS), ELi meresõiduteabe süsteemid SafeSeaNet ning laevade kaugtuvastus ja kaugseire.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site