Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/11/171

Brüssel, 16. märts 2011

Küsimused ja vastused ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi kohta

Mis on ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas (CCCTB)?

Ettevõtte tulumaksu ühtne konsolideeritud maksustamisbaas on ühtne eeskirjade kogum, mida ELis tegutsevad äriühingud saaksid kasutada oma maksustatava kasumi arvutamiseks. Teisisõnu peaks äriühing või äriühingute grupp oma maksustatava kasumi arvutamisel vastama ainult ühe ELi süsteemi nõuetele, mitte iga sellise liikmesriigi eeskirjadele, kus ta tegutseb. Lisaks tuleks rohkem kui ühes ELi liikmesriigis tegutsevatel äriühingutel CCCTB kohaldamisel esitada ainult üks ühine maksudeklaratsioon kogu oma ELis toimuva tegevuse kohta.

Kuidas CCCTB tegelikkuses toimiks?

CCCTB võimaldaks äriühingutel või äriühingute gruppidel konsolideerida kõik oma kasumid ja kahjumid kogu ELis, tunnistades sellega oma piiriülest tegevust. Ühtset konsolideeritud maksudeklaratsiooni kasutataks äriühingu maksustamisbaasi kehtestamiseks, pärast mida oleks kõigil liikmesriikidel, kus äriühing tegutseb, õigus maksustada teatav osa kõnealusest maksustamisbaasist vastavalt spetsiaalsele, kolmel võrdse osatähtsusega teguril (varad, tööjõud ja käive) rajanevale valemile. See kõik toimuks äriühingu peamise asukohaliikmesriigi maksuhaldurite kaudu (s.t „kõik ühest kohast” süsteemi kasutades).

Kavandatud direktiiviga nähakse ette selged menetluseeskirjad selle kohta, kuidas äriühingud peaksid teatama kavatsusest kohaldada CCCTB süsteemi, kuidas nad peaksid esitama oma maksudeklaratsioonid ning kuidas tuleks asjakohaseid vorme ühtlustada ja auditeid koordineerida. Iga äriühingu või grupi maksudeklaratsioon kogu tema tegevuse kohta ELis esitataks tema peamise asukohaliikmesriigi maksuhaldurite kaudu ja seesama liikmesriik oleks vastutav asjakohaste kontrollide koordineerimise ning deklaratsiooni edasise käitlemise eest.

Mida iga CCCTB element tähendab?

CCCTB üksikute elementide seletus on järgmine.

Ühtne – üks ühtne eeskirjade kogum, mida saab kohaldada kogu ELis.

Konsolideeritud – konsolideerimine tähendab ühe äriühingu või eri liikmesriikides asuvate äriühingute grupi kõigi kasumite ja kahjumite kokkuliitmist, et saada tema netokasum või -kahjum kogu tegevuse kohta ELis. Seejärel kasutataks seda äriühingu või grupi lõplikku maksustamisbaasi käsitleva otsuse tegemiseks.

Näide: CCCTB grupp koosneb äriühingutest A, B, C ja D. A ja B kasum on kummalgi 10 miljonit eurot; äriühingu C kasum on 5 miljonit eurot; äriühingu D kahjum on 8 miljonit eurot.

Selle grupi konsolideeritud maksustamisbaas on A+B+C-D = 17 miljonit eurot.

Ettevõtte – käsitleb äriühingute maksustamist.

Maksustamisbaas – äriühingu maksustatava kasumi suurus. Maksustamisbaasi arvutatakse järgmiselt: äriühingu tulud miinus summad, mille suhtes saab kohaldada maksuvabastust ja -vähendust, nt töötasud ja amortisatsioon. Igal liikmesriigil on kõnealuse maksustamisbaasi arvutamiseks eri eeskirjad. Näiteks võib liikmesriigis A olla varade lubatud amortisatsiooniaeg 10 aastat, samas kui liikmesriigis B võib see olla ainult 5 aastat. Või liikmesriik A võib lubada kõigi esinduskulude mahaarvamist kasumist, samas kui liikmesriik B seda ei luba. Ühtne ELi maksustamisbaas tähendaks, et äriühingutel on vaja teha oma arvutused kooskõlas ainult ühe eeskirjade kogumiga.

Näide: Äriühingu tulud on 10 miljonit eurot (nt kauba müük)

miinus kulud summas 3 miljonit eurot (nt töötasud ning müügiks ostetud kauba soetusmaksumus)

miinus mahaarvamised summas 2 miljonit eurot (nt kaubaveokite amortisatsioonikulud)

= kogu maksustamisbaas kokku 5 miljonit eurot.

Milleks on CCCTB-d Euroopa Liidus vaja?

CCCTB muudaks asjad ettevõtjatele palju odavamaks ja lihtsamaks, luues ühe eeskirjade kogumi äriühingu või grupi maksustamisbaasi arvutamiseks ja kehtestades „kõik ühest kohast” süsteemi maksudeklaratsioonide esitamiseks. Praegu tuleb äriühingutel oma maksustatavate kasumite arvutamiseks tegemist teha kuni 27 eri eeskirjaga ning nad peavad esitama maksudeklaratsioone iga sellise liikmesriigi maksuhalduritele, kus nad tegutsevad. Selle tulemuseks on suured nõuete täitmisega seotud kulutused, suur halduskoormus ning keerulised ümberhindamised. Komplitseeritud siirdehindade süsteem, mida praegu grupisiseste tehingute suhtes rakendatakse, on eriti kulukas ja koormav ELi piires tegutsevatele ettevõtjatele ning see võib viia liikmesriikide valitsuste vaheliste vaidlusteni ja päädida äriühingute topeltmaksustamisega.

Lisaks võimaldaks CCCTB kasumite ja kahjumite konsolideerimise lubamisega võtta täielikult arvesse äriühingute piiriülest tegevust ja vältida ülemaksustamist.

Kas CCCTB on esimene samm maksumäärade ühtlustamise suunas?

Ei. CCCTB ei käsitle maksumäärasid ja komisjonil ei ole kavas ühtlustada liikmesriikide ettevõtte tulumaksu määrasid. Liikmesriigid otsustavad edaspidigi ise oma ettevõtte tulumaksu määrade üle, nagu on nende suveräänne õigus. Kui see ei vii moonutusteni, võimaldavad maksumäärade erinevused teatava maksukonkurentsi säilitamist siseturul. Samas muudab CCCTB tegeliku ettevõtte tulumaksu alase olukorra liikmesriikides läbipaistvamaks, tekitades ELis seega ausama maksukonkurentsi. CCCTB on ka palju tõhusam vahend ELi konkurentsivõime ülemaailmseks edendamiseks kui mis tahes ühtsete ettevõtte tulumaksu määradega seotud meede.

Kas on olemas arvulisi näitajaid võimaliku CCCTB-st saadava kasu kohta?

ELis piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate jaoks tähendab CCCTB ilma igasuguse kahtluseta nõuete järgimisele kuluva aja ja sellega seotud kulude kokkuhoidu. Hinnanguliselt võiks praegusi nõuetele vastavusega seotud kulusid vähendada 7% võrra, mis tähendab 0,7 miljardi euro suurust kokkuhoidu kogu ELis.

Samuti toob uus süsteem materiaalset kasu äriühingutele, kes soovivad oma tegevust teistesse liikmesriikidesse laiendada. Praegu teeb suurettevõte üksnes mõnes teises liikmesriigis uue tütarettevõtte avamiseks üle 140 000 euro maksudega seotud kulutusi. CCCTB kohaselt väheneksid need kulud 87 000 euro võrra või 62%. Keskmise suurusega ettevõtted võidavad isegi rohkem, kuna nende ELis laienemisel maksudega seotud kulud langeksid 127 000 eurolt 42 000 eurole (s.t väheneksid 67%). Kui isegi ainult 5% VKE-sid otsustaks sellel alusel laieneda, oleks üldine kokkuhoid suurusjärgus 1 miljard eurot.

Ettenähtud võimalus, mille kohaselt äriühing võiks ühes liikmesriigis tekkinud kahjumi tasaarvestada mujalt saadud kasumiga maksustamise eesmärgil (s.t konsolideerimine), tooks endaga kaasa täiendava 1,3 miljardi euro suuruse kokkuhoiu kogu ELi äriühingute jaoks.

Kokkuvõttes aitab CCCTB äriühingutel säästa 0,7 miljardit eurot nõuetele vastavusega seotud kulude vähenemiselt, 1 miljard eurot piiriülese laienemise kulude vähenemiselt ja 1,3 miljardit eurot seoses konsolideerimisega.

Miks tegi komisjon ettepaneku, et CCCTB peaks olema äriühingute jaoks vabatahtlik?

CCCTB oleks vabatahtlik, mis võimaldaks selles osaleda äriühingutel, kes tunnevad, et ELi ühtlustatud süsteem toob neile tõepoolest kasu, samas kui ülejäänud äriühingud võivad jätkata tööd oma siseriiklike süsteemide raames. See on mõistlik lähenemisviis, kuna äriühingutel, kes ei kavatse oma riigi piiridest väljapoole laieneda ja kes seepärast töötavad alati ainult ühe süsteemi raames, ei ole vaja tarbetult uuele maksusüsteemile üle minna. Komisjon arvab ka, et kohustuslik CCCTB oleks vastuolus subsidiaarsuse põhimõttega, kuna see tähendaks, et ELi meetmed kehtestataks nii riigisisese kui ka ELi tasandil tegevuse suhtes.

Miks on konsolideerimine kõnealuse süsteemi tähtis osa?

Konsolideerimine on CCCTB ülioluline aspekt, sest see tähendab, et ettevõtja piiriülest tegevust ELis tunnustatakse täielikult.

Näiteks võib grupp praegu liita ühe liikmesriigis A asuva tütarettevõtte kasumid teise samas liikmesriigis A asuva tütarettevõtte kahjumitega, et saada netokasum või -kahjum. Sama grupp ei saa aga võtta arvesse teises liikmesriigis B tekkida võivaid kahjumeid. See tähendab, et isegi juhul, kui grupi kahjumid ühes liikmesriigis olid suuremad kui tema kasumid mujal ELis (s.t oli netokahjum), peaks ta ikkagi maksma maksu neis liikmesriikides, kus ta oli kasumis. Kahjumit ei saa piiriüleselt maha arvata. CCCTB kohaselt oleks grupil lubatud liita kõigi oma ELis asuvate tütarettevõtete kahjumid ja kasumid, et saada netonäitaja. Maksu makstaks sel juhul grupi kogu ELi kohta arvestatud netokasumilt. Selline kord oleks täielikult ühtse turu vaimus.

Lisaks kaotaks konsolideerimine vajaduse keerulise siirdehindade süsteemi järele, mida praegu piiriüleste grupisiseste tehingute suhtes kohaldatakse. Võttes arvesse seda, et siirdehinnad on ettevõtte tulumaksustamise üheks kõige koormavamaks ja kallimaks aspektiks, tooks nende kaotamine olulist kasu ELi äriühingutele ja äriühingute gruppidele.

Kuidas koostas komisjon jaotusvalemi?

CCCTB kohaselt on nii, et kui äriühingu maksustamisbaas on määratud, siis jagatakse see kindla jaotusvalemi alusel kõigi liikmesriikide vahel, kus äriühing tegutseb. Kõnealune valem rajaneb kolmel võrdse kaaluga teguril.

  • Varad: kogu materiaalne põhivara, sh hooned, lennukid ja masinad. Ka CCCTB kasutuselevõtule eelnenud kuue aasta jooksul tekkinud teadus-, arendus-, turustus- ja reklaamikulud arvestatakse immateriaalse põhivarana viieks aastaks varade hulka.

  • Tööjõud: tööjõu puhul võetakse arvesse kaht tegurit: 50% moodustavad tööjõukulud ja 50% töötajate arv.

  • Käive: seda arvutatakse selle põhjal, kuhu kaup lähetatakse / mis on selle sihtkoht; teenuste puhul selle põhjal, kus teenuseid tegelikult osutatakse.

Näide:

Äriühingud A, B ja C moodustavad CCCTB grupi. Konsolideeritud maksustamisbaas on 900.

Äriühingu A kapital on 100, töötasud 100, tal on 1000 töötajat ja tema käive liikmesriigis A on 10 000.

Äriühingu B kapital on 200, töötasud 200, tal on 2000 töötajat ja tema käive liikmesriigis B on 20 000.

Äriühingu C kapital on 300, töötasud 300, tal on 3000 töötajat ja tema käive liikmesriigis C on 30 000.

Arvutus tehakse järgmiselt.

Üks kolmandik 900-st varateguri jaoks: 100/600 A-le, 200/600 B-le ja 300/600 C-le.

Pool maksustamisbaasi (900) ühest kolmandikust töötasude jaoks: 100/600 A-le, 200/600 B-le ja 300/600 C-le.

Pool maksustamisbaasi (900) ühest kolmandikust töötajate arvu jaoks: 1000/6000 A-le, 2000/6000 B-le ja 3000/6000 C-le.

Üks kolmandik 900-st käibeteguri jaoks: 10 000/60 000 A-le, 20 000/60 000 B-le ja 30 000/60 000 C-le.

A maksustamisbaas = 50 + 25 + 25 + 50 = 150 – maksustatakse liikmesriigis A sealse maksumäära alusel.

B maksustamisbaas = 100 + 50 + 50 + 100 = 300 – maksustatakse liikmesriigis B sealse maksumäära alusel.

C maksustamisbaas = 150 + 75 + 75 + 150 = 450 – maksustatakse liikmesriigis C sealse maksumäära alusel.

Kuna äriühingu kasumid tuletatakse käibe, tööjõu ja varade põhjal, kasutatakse neid kolme tegurit jaotusvalemis. Need kolm tegurit tähendavad, et jaotusvalem rajaneb andmetel, mis on kergesti kättesaadavad, raskesti manipuleeritavad ja representatiivsed selle koha suhtes, kus äriühingu kasum tegelikult tekkinud on.

Kuidas võetakse maksustamisbaasi arvutamisel arvesse amortisatsiooni? Kas ja kuidas seda CCCTB raames ühtlustatakse?

Amortisatsioon on aja jooksul vara väärtuse vähenemine, mida võetakse arvesse, arvestades selle maksustamisbaasi hulgast maha. Kui te ostate näiteks 100 000 euro eest masina ja müüte selle viis aastat hiljem 20 000 euro eest, arvestatakse masinalt amortisatsiooni 80 000 eurot. Vara väärtus ei vähenenud viiendal aastal, vaid aegamööda kogu viie aasta jooksul. Kui äriühing ostab mõne vara, nt hoone või auto, on selle maksustamisbaas igal aastal sissetulek miinus kulud miinus kõnealuse vara suhtes kohaldatav amortisatsioon. Vara hinnanguline amortisatsioon on jaotunud ajavahemikule, mille jooksul äriühing vara eeldatavasti kasutab, ja selle põhjal tehakse igal aastal mahaarvamine maksustamisbaasist.

Igas liikmesriigis on erinevad amortiseerimiseeskirjad. Mõned võivad valida mahaarvamiste jaotamise pikemale ajavahemikule (nt 5% 20 aasta jooksul), samas kui teised võivad koondada mahaarvamised lühemale ajavahemikule (nt 20% 5 aasta jooksul). Eesmärk on jaotada varadega seotud kulud sobiva arvu aastate peale ja mitte moonutada kasumiarvestust, nt esimesel aastal kulude mahaarvamise lubamise teel.

Äriühingute jaoks, kes otsustavad süsteemi kasutada, kehtestatakse CCCTB raames ühised amortiseerimiseeskirjad. Need, kes CCCTB süsteemiga ei liitu, jätkavad siseriiklike eeskirjade kohaldamist.

Millist kasu toob CCCTB VKEdele?

CCCTB avab võimaluse tegevuse laiendamiseks ELis VKEdele, kes on siiani seda võib-olla liiga kulukaks ja keeruliseks pidanud. Kuna VKEdel ei ole harilikult samasuguseid ressursse nagu suurematel ettevõtetel (maksujuristid ja -eksperdid, konsultandid ja nõunikud), on teistes liikmesriikides maksustamisbaasi arvutamiseks kehtivate erinevate eeskirjadega toimetulemine nende jaoks tihti ületamatu takistus. CCCTB võimaldaks VKEdel jätkata ainult ühe süsteemi ja ühe maksuhalduriga töötamist, isegi kui nad otsustavad laieneda teistesse liikmesriikidesse Prognoositakse, et ELis laieneva keskmise suurusega ettevõtte maksudega seotud kulud vähenevad CCCTB kasutamisel 67%. Komisjon on teinud tööd selle nimel, et oleks tagatud, et uusi kavandatud eeskirju mõistavad kergesti ja kasutavad nii VKEd kui ka suured äriühingud.

Kas CCCTB aitab julgustada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid?

Teadus- ja arenduskulude käsitlemist CCCTB raames iseloomustavad leebed ja innovatsioonisõbralikud eeskirjad. Näiteks saab teadlaste töötasud ja palgad nende maksmise aastal täielikult maksustamisbaasist maha arvata (olenemata sellest, millal teadusuuringute tulemused kättesaadavaks muutuvad) ja lubatud on ka teadushoonete kulude 100%-line vahetu mahaarvamine. Lisaks eeldab üldine amortisatsioonieeskiri väga kiiret tehnilist progressi, nii et esimesel kolmel aastal võib maha arvata peaaegu 60% varade väärtusest. Selline meetod kajastab paremini põhivarade majandusliku või tehnilise väärtuse kiiret langust. Üldkokkuvõttes pakub CCCTB teadustegevuse ja innovatsiooni jaoks paremat keskkonda kui enamiku liikmesriikide praegused ettevõtte tulumaksu süsteemid.

Kas CCCTB kasutuselevõtmise ja sellest loobumisega on seotud mingid tingimused?

Jah. Äriühingud, kes otsustavad CCCTB süsteemi kasutama hakata, peavad seda tegema vähemalt viis aastat (et vältida süsteemiga liitumist ja sellest loobumist maksuplaneerimise eesmärgil). Lisaks loetletakse ettepaneku lisas mitmesugused kriteeriumid, millele äriühing peab CCCTB kasutamiseks vastama (nt tema suhtes kehtivate ettevõtte tulumaksu eeskirjade liik, äriühingu liik …).

Kas CCCTB-d saavad kasutada ka Euroopas asuvad ELi-välised äriühingud?

Jah. ELi-välised äriühingud, kellel on harukontorid või tütarettevõtted mõnes liikmesriigis, saavad oma ELiga seotud tegevuse puhul hakata kasutama CCCTB-d, kui nad vastavad samadele kvalifikatsioonikriteeriumidele kui need, mida nõutakse ELi äriühingutelt (vt eespool).

Kas CCCTB aitab ligi meelitada välismaiseid otseinvesteeringuid?

CCCTB võib muuta ELi palju atraktiivsemaks turuks välisinvestoritele. Praegu peavad sellistes kolmandates riikides nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina tegutsevad äriühingud tegemist tegema ainult ühe siseriikliku maksusüsteemiga. ELis on seevastu 27 erinevate eeskirjadega süsteemi, mis muudab olukorra palju keerulisemaks ja põhjustab suuremaid kulusid. Üks eeskirjade kogum ettevõtte tulumaksu maksustamisbaasi jaoks ning „kõik ühest kohast” süsteem maksudeklaratsioonide esitamiseks muudaksid ELi kohaks, kus välisfirmadel oleks tunduvalt kergem investeerida. Paljud kolmandad riigid on juba komisjonile märku andnud, et CCCTB aitaks muuta ELi välisinvestorite jaoks palju huvitavamaks turuks.

Kas CCCTB maksumäär erineb siseriikliku süsteemi omast?

Liikmesriigid otsustavad edaspidigi ise oma ettevõtte tulumaksu määrade üle, sh nende äriühingute maksumäärade üle, kes kasutavad CCCTB-d (CCCTB puudutab ainult maksustamisbaasi, mitte maksumäära). Liikmesriik võib otsustada kohaldada CCCTB suhtes teistsugust maksumäära, kui tema siseriiklik maksustamisbaas on väga erinev ja ta soovib säilitada sama tegelikku maksumäära (s.t tegelikult makstud maksude suurust, võttes arvesse maksumäära, maksustamisbaasi ja eri mahaarvamisi). Kui näiteks CCCTB on laiem kui siseriiklik maksustamisbaas, võib liikmesriik otsustada kehtestada CCCTB suhtes madalama maksumäära, et säilitada sama tegelik maksumäär. Teine võimalus on, et liikmesriigid viivad oma siseriiklikud maksustamisbaasid nii palju kui võimalik vastavusse CCCTB-ga, et vältida kaht erinevat maksumäära. Iga liikmesriik otsustab ise, millist lähenemisviisi ta oma riigi vajadustele vastamiseks parimaks peab.

Kas liikmesriigid on kaitstud selle eest, et äriühingud kannavad varasid üle, selleks et jaotusvalemist võimalikult palju kasu saada?

CCCTB ettepanekus on ranged maksustamise vältimise vastased eeskirjad, tagamaks et grupid ei saaks kunstlikult oma kasumeid ühest liikmesriigist teise üle kanda. Äriühingutel on siiski endiselt võimalik kasutada veenvatel ärilistel põhjustel liikumis- ja asutamisvabadust (nt ehitada uus tehas teise liikmesriiki).

Millised kuritarvituste vastased meetmed on ettepanekus?

Ettepanekus on üldine kuritarvituste vastane klausel, mis on kooskõlas praegu paljudes liikmesriikides juba kehtivaga. Lisaks sisaldab ettepanek konkreetseid kuritarvituste vastaseid meetmeid, nt intresside mahaarvatavuse piiramine teatavatel juhtudel ja välismaal teenitud sissetuleku maksuvabastuse erand teistel juhtudel.

Kas CCCTB võiks kaasa aidata suuremale maksukonkurentsile?

Ühtse maksustamisbaasina võimaldaks CCCTB suuremat läbipaistvust ja peaks seepärast tagama konkurentsi toimimise pigem tegelike maksumäärade tasemel kui eri maksustamisbaaside võimalike varjatud elementide tasemel. Selle tulemuseks peaks olema avatum ja ausam maksukonkurents. Liikmesriigid jätkaksid ettevõtte tulumaksu määrade kehtestamist oma territooriumil. Iga liikmesriik otsustaks ise, milline lähenemisviis sobib kõige paremini tema riigieelarve vajaduste ja maksupoliitikaga.

Kas CCCTB tulemusel laieneks enamiku liikmesriikide maksustamisbaas?

Enamiku liikmesriikide1 jaoks oleks CCCTB laiem kui olemasolev siseriiklik maksustamisbaas. Keskmiselt on ühtne maksustamisbaas 7,9% laiem. Selline laiem maksustamisbaas tähendab, et liikmesriigid ei peaks seoses eelarve konsolideerimisega muretsema oma maksusüsteemide püsimajäämise üle (s.t, et laiem maksustamisbaas vähendab maksukahjumi riski).

Kas CCCTB tõttu võidakse hakata äriühinguid kõrgemalt maksustama, kui nende kasumid on saadud kõrgemate maksudega turgudel?

CCCTB on vabatahtlik. Kui äriühingud ei usu, et neil sellest kasu on, ei pea nad seda kasutama hakkama. Enamus ettevõtteid (80%) toetab siiski CCCTB-d, kuna see toob nende arvates kasu väiksema halduskoormuse, madalamate nõuetele vastavuse kulude ja siirdehindadega seotud vaidluste vältimise näol (KPMG 2007. aasta uurimus „Harmonised corporate tax base – are European business for or against it? Pan-EU survey results investigating reactions to proposed Common Consolidated Corporate Tax base”, Jeff Wagland).

Kas kõnealune ettepanek on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas?

Jah. CCCTB eesmärk on siseturu takistuste kõrvaldamine, nii et äriühingutel oleks piiriüleselt võimalik odavamalt ja lihtsamalt tegutseda. Seda saab edukalt rakendada üksnes ELi tasandil. Piiriüleselt tegutsevate äriühingute jaoks ühtsete eeskirjade kehtestamiseks ja „kõik ühest kohast” süsteemi loomiseks on vaja ELi seisukohta. Lisaks ei ole mõnda ettepaneku põhielementi (nt kahjumi piiriülene mahaarvamine, maksustamisbaasi jaotamine ühtse valemi abil) võimalik saavutada üksnes siseriiklikul tasandil.

Millised on järgmised sammud?

Liikmesriigid peavad nüüd nõukogus ettepanekut arutama ja selle suhtes kokkuleppele jõudma, arvestades Euroopa Parlamendi arvamust.

See also IP/11/319

1 :

Siia ei kuulu Eesti, kuna selles riigis kohaldatakse dividendimaksu üksnes väljamakstud dividendide suhtes ja maksustamisbaasi ei ole tarvis määrata.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site