Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa kodanikualgatus

European Commission - MEMO/10/683   15/12/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/10/683

Brüssel, 15. detsember 2010

Euroopa kodanikualgatus

I. Üldised küsimused ja vastused kodanikualgatuse kohta

1. Mida ütleb Lissaboni lepingu Euroopa kodanikualgatuse kohta?

2. Kas kodanikualgatust on juba praegu võimalik esitada? Millal saab esimesi kodanikualgatusi käivitada?

3. Mis juhtub olukordades nagu hiljutine Greenpeace'i aktsioon? Kas seda on võimalik korrata, kui kodanikualgatust käsitlev määrus muutub kohaldatavaks?

4. Mis on Euroopa kodanikualatuse lisandväärtus?

5. Mis on Euroopa kodanikualgatuse ja petitsiooni vaheline erinevus?

6. Kas kodanikualgatusi on ka liikmesriikides?

7. Kas Euroopa kodanikualgatusega saab muuta Euroopa Parlamendi asukohta Strasbourgis?

8. Kas kodanikualgatusega saab käivitada aluslepingute läbivaatamise?

9. Kas ELis elavad kolmandate riikide kodanikud saavad kodanikualgatusega ühineda?

II. Küsimused ja vastused määruse kohta: kuidas Euroopa kodanikualgatus toimib?

1. Kes võib algatust korraldada?

2. Kas organisatsioonid tohivad olla kodanikualgatuse korraldajaks?

3. Kas kehtestatakse rahastamise läbipaistvust käsitlevad sätted?

4. Kas Euroopa kodanikualgatuse korraldajate käsutusse antakse ELi vahendeid?

5. Kuidas saavad kodanikud teada käimasolevatest algatustest?

6. Kuidas kontrollib komisjon seda, et algatusi käivitavad rühmad on tõsiste kavatsustega?

7. Kuidas kavatseb komisjon peatada äärmuslasi, kes soovivad kodanikualgatust kasutada oma seisukohtade platvormina?

8. Millised on nõuded kavandatava kodanikualgatuse registreerimiseks?

9. Mis keelt peaksid korraldajad kasutama, et kavandatavat algatust saaks registreerida?

10. Kas komisjon tõlgib kavandatavad algatused?

11. Kuidas saavad potentsiaalsed korraldajad veenduda selles, et nende idee kuulub komisjoni pädevusse?

12. Komisjon on kogu aeg pooldanud kõigepealt registreerimist ja hiljem algatuse vastuvõetavuse kontrolli. Miks on sellest ideest loobutud?

13. Miks peavad algatusele allakirjutanud olema pärit ühest neljandikust liikmesriikidest? Miks ei piisa ühest?

14. Miks toetusavalduste läve määramisel liikmesriigiti on võetud aluseks liikmesriigi liikmete arv Euroopa Parlamendis?

15. Mis saab toetusavaldustest, mis on kogutud liikmesriikides, kus alammäär jääb saavutamata?

16. Kui vana peab olema, et algatusele saaks alla kirjutada?

17. Kas inimesed peavad algatusele allakirjutamiseks end kandma hääletamisregistrisse?

18. Kui inimene on muu liikmesriigi kui tema elukohajärgse liikmesriigi kodanik, siis millises liikmesriigis tema toetusavaldust arvestatakse?

19. Kas väljaspool ELi elavad ELi kodanikud saavad algatusele alla kirjutada? Millise liikmesriigi alla nende toetusavaldusi arvestatakse?

20. Kas kodanikualgatusele on võimalik alla kirjutada ka veebipõhiselt?

21. Kuidas saavad inimesed olla kindlad, et algatusele veebipõhiselt allakirjutamine on turvaline?

22. Kuidas saavad algatust toetavad isikud olla kindlad, et nende isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil?

23. Kuidas toetusavaldusi kontrollitakse?

24. Kuidas komisjon reageerib heakskiidetud algatustele?

25. Mis juhtub, kui komisjon otsustab jätta kodanikualgatusele reageerimata? Mida saavad inimesed selles osas ette võtta?

26. Kas on võimalik esitada algatust, mis on vastuolus poolelioleva algatusega? Kas sama algatust on võimalik esitada mitu korda?

27. Miks on liikmesriikidel kodanikualgatuse rakendamiseks vaja aega üks aasta?

28. Kas kokkulepituga ei muudeta kodanikualgatust liialt bürokraatlikuks?

I. Üldised küsimused ja vastused Euroopa kodanikualgatuse kohta

1. Mida ütleb Lissaboni lepingu Euroopa kodanikualgatuse kohta?

Lissaboni Lepinguga nähakse ette Euroopa kodanikualgatus. Selles on sätestatud, et „vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt” (Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõige 4).

Samuti nähakse lepinguga ette, et Euroopa kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused, kaasa arvatud minimaalne liikmesriikide arv, millest kodanikualgatuses osalevad kodanikud peavad pärinema, määratakse kindlaks Euroopa Komisjoni ettepaneku põhjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõige 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 24). Komisjon võttis oma ettepaneku vastu 31. märtsil 2010. Nüüdseks on ka parlament ja nõukogu jõudnud määruse osas lõplikule kokkuleppele.

2. Kas kodanikualgatust on juba praegu võimalik esitada? Millal saab esimesi kodanikualgatusi käivitada?

Kodanikualgatust käsitlevad eeskirjad on kokku lepitud, kuid kooskõlas määrusega saab esimesi kodanikualgatusi käivitada alles ühe aasta möödumisel pärast määruse jõustumist. Liikmesriikidel on vaja aega oma siseriikliku õiguse ettevalmistamiseks enne, kui esimesed algatused käivitatakse.

3. Mis juhtub olukordades nagu hiljutine Greenpeace'i aktsioon? Kas seda on võimalik korrata, kui kodanikualgatust käsitlev määrus muutub kohaldatavaks?

Kodanikualgatuseks ei loeta selliseid aktsioone nagu hiljutine Greenpeace'i aktsioon. Kuna lepingus täpsustatakse, et Euroopa kodanikualgatuse esitamise kord ja tingimused määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, ei loeta enne määruse vastuvõtmist käivitatud ja kohaldatud algatusi lepingus sätestatud kodanikualgatuseks, sest eeskirjad ja menetlused veel ei toimi. Enne määruse kohaldamise kuupäeva kogutud allkirju ei saa hiljem kasutada. Määruses on sätestatud, et toetusavaldusi saab koguda vaid pärast kavandatava algatuse registreerimist komisjonis, mis osutub võimalikuks alles siis, kui määrus on kohaldatav. Vahepealsel ajal uurib komisjon hoolega Greenpeace'i aktsiooni käigus väljendatud seisukohti.

4. Mis on Euroopa kodanikualatuse lisandväärtus?

Lissaboni lepingu kohaselt toimib Euroopa Liit ka edaspidi esindusdemokraatia alusel ja Euroopa kodanike otsene esindatus liidu tasandil jätkub Euroopa Parlamendis. Lissaboni lepingus tuletatakse neid põhimõtteid taas meelde.

Euroopa kodanikualgatuse kaudu laiendab leping avalikku mõttevahetust, võimaldades kodanikel uue osalusdemokraatia vahendi abil liidu demokraatlikus elus intensiivsemalt osaleda.

Komisjon säilitab õigusaktide algatamise õiguse ja ta ei ole kohustatud kodanikualgatuse põhjal ettepanekut esitama. Komisjon peab hoolega uurima kõiki tema pädevusse kuuluvaid algatusi, et välja selgitada, kas uus poliitika ettepanek oleks asjakohane.

Seepärast leiab komisjon, et kõnealune uus vahend on äärmiselt kasulik Euroopa demokraatia edendamisel ja ELi poliitika kujundamisel.

5. Mis on Euroopa kodanikualgatuse ja petitsiooni vaheline erinevus?

Juba varasemate aluslepingutega tagatud õigus esitada Euroopa Parlamendile petitsioon erineb märkimisväärselt Lissaboni lepingus ette nähtud uuest kodanikualgatusest. Igal liidu kodanikul ning igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, on õigus kas üksikult või koos teiste kodanike või isikutega pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole küsimuses, mis kuulub liidu tegevusvaldkondadesse ja puudutab otseselt teda (nt kaebus). Seega ei nõuta petitsioonidega ilmtingimata uusi poliitika ettepanekuid. Petitsioonid adresseeritakse Euroopa Parlamendile seepärast, et parlament on kodanike esindaja liidu tasandil.

Kodanikualgatuse kaudu on ühel miljonil liidu kodanikul võimalik nõuda otse komisjonilt uute poliitikaalgatuste tegemist.

6. Kas kodanikualgatusi on ka liikmesriikides?

Enamikus liikmesriikides on kodanikualgatused kas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil juba olemas. Järgmistel liikmesriikidel on kodanikualgatused riiklikul tasandil: Austria, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Madalmaad. Piirkondlikud kodanikualgatused on Austrias, Saksamaal, Hispaanias, Rootsis ja Madalmaades. Kohalikud kodanikualgatused on loodud Belgias, Saksamaal, Ungaris, Itaalias, Luksemburgis, Sloveenias, Hispaanias ja Rootsis. Kodanikualgatuse näiteid leiab ka väljaspool ELi (Šveits, Ameerika Ühendriigid jne). Need kodanikualgatused erinevad märkimisväärselt ulatuse poolest, samuti on üldjuhul erinevusi kasutatavate menetluste vahel.

7. Kas Euroopa kodanikualgatusega saab muuta Euroopa Parlamendi asukohta Strasbourgis?

Ei. Sellise ettepaneku tegemine ei kuulu komisjoni pädevusse. Määruses täpsustatakse, et selliseid kavandatavaid kodanikualgatusi ei registreerita, mis ilmselgelt ei kuulu komisjoni volituste piiresse, et teha aluslepingute rakendamiseks asjakohane õigusakti ettepanek. Institutsioonide asukoht määratakse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel.

8. Kas kodanikualgatusega saab käivitada aluslepingute läbivaatamise?

Ei. Kooskõlas lepingus ja määruses sätestatuga saab kodanikualgatusega kutsuda üles tegema asjakohast ettepanekut vaid küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt.

9. Kas ELis elavad kolmandate riikide kodanikud saavad kodanikualgatusega ühineda?

Ei. Kooskõlas lepinguga ei saa kolmandate riikide kodanikud kodanikualgatusega ühineda. Lepingus on selgelt sätestatud, et algatusega saavad ühineda vaid liikmesriikide kodanikud.

II. Küsimused ja vastused määruse kohta: kuidas Euroopa kodanikualgatus toimib?

1. Kes võib algatust korraldada?

Kodanikualgatust saab korraldada kodanike komitee, kuhu kuulub vähemalt seitse kodanikku, kes on pärit seitsmest eri liikmesriigist. Kodanike komitee liikmed peavad olema liidu kodanikud, kes on jõudnud oma elukohaliikmesriigis Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikku vanusesse (18 aastat kõikides liikmesriikides, välja arvatud Austria, kus selleks vanuseks on 16 aastat). Nad peavad määrama ühe esindaja ja ühe asendaja, keda volitatakse kogu menetluse jooksul komitee nimel sõna võtma ja tegutsema. Euroopa Parlamendi liikmeid ei saa kasutada kodanike komitee moodustamiseks vajaliku miinimumi saavutamiseks.

2. Kas organisatsioonid tohivad olla kodanikualgatuse korraldajaks?

Organisatsioonid ei saa kodanikualgatusi korraldada. Samas tohib organisatsioon kavandatud algatusi edendada ja toetata tingimusel, et kogu tema tegevus on läbipaistev.

3. Kas kehtestatakse rahastamise läbipaistvust käsitlevad sätted?

Läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse huvides nõutakse kodanikualgatuse korraldajatelt kogu menetluse käigus sellise põhiteabe esitamist, mis hõlmaks eelkõige algatust toetavaid organisatsioone ja algatuse rahastamist. See oleks ka algatusele allakirjutamist kaaluvate kodanike huvides ja kooskõlas komisjoni Euroopa läbipaistvuse algatusega.

4. Kas Euroopa kodanikualgatuse korraldajate käsutusse antakse ELi vahendeid?

ELi vahendeid selleks ette nähtud ei ole.

5. Kuidas saavad kodanikud teada käimasolevatest algatustest?

Kõik käimasolevad algatused registreeritakse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks komisjoni veebisaidil. Sealt saab käimasolevaid algatusi jälgida. Kõnealune veebisait kehtib ühtlasi ka teabe edastamise ja läbipaistvuse tagamise vahendina.

6. Kuidas kontrollib komisjon seda, et algatusi käivitavad rühmad on tõsiste kavatsustega?

Määruses on sätestatud, et kavandatavaid algatusi, mis ei ole ilmselgelt tõsise loomuga (põhjendamatud, kuritahtlikud või kiuslikud algatused), ei registreerita. Kuna aga kodanikualgatuse korraldaja peab olema kodanike komitee, peaks vähetõsiste kavandatavate algatuste arv olema piiratud.

7. Kuidas kavatseb komisjon peatada äärmuslasi, kes soovivad kodanikualgatust kasutada oma seisukohtade platvormina?

Määruses on ette nähtud, et komisjon peab keelduma kavandatava kodanikualgatuse registreerimisest, mis on liidu väärtustega ilmses vastuolus. Nii toimides välditakse äärmuslike seisukohtade populariseerimist komisjoni veebisaidil.

8. Millised on nõuded kavandatava kodanikualgatuse registreerimiseks?

Algatuse korraldajad peavad ettepaneku registreerima komisjonis. Neil tuleb komisjoni online-registris esitada järgmine teave, mis on koostatud ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles:

  • kavandatud kodanikualgatuse pealkiri;

  • teema;

  • ettepaneku eesmärkide kirjeldus, mille suhtes kutsutakse komisjoni üles tegutsema;

  • lepingu sätted, mida kavandatava meetme korraldajad peavad asjakohaseks;

  • kodanike komitee seitsme liikme täisnimi, postiaadress, kodakondsus ja sünniaeg, sealhulgas nende esindaja ja asendaja ning e-posti aadressid;

  • kõik rahastamise ja toetuse allikad.

Korraldajatel on võimalik lisas esitada ka üksikasjalikumat teavet, sealhulgas õigusakti eelnõu.

Selle teabe alusel registreerib komisjon kavandatud algatuse, tingimusel et määruses ette nähtud tingimused on täidetud. Eelkõige peab kavandatav algatus kuuluma komisjoni pädevusse esitada liidu õigusakti ettepanek lepingute rakendamise eesmärgil.

9. Mis keelt peaksid korraldajad kasutama, et kavandatavat algatust saaks registreerida?

Korraldajatel on võimalik taotleda algatuse registreerimist ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles.

10. Kas komisjon tõlgib kavandatavad algatused?

Ei. Korraldajate ülesanne on kavandatud algatus tõlkida keeltesse, mida nad vajalikuks peavad. Pärast registreerimise kinnituse saamist ühes ELi ametlikus keeles on korraldajatel võimalik taotleda ka teiste ametlike keelte lisamist registrisse. Enne nende üleslaadimist registrisse kontrollib komisjon, et pealkirja esialgsest versioonist, teemast ja eesmärkidest ei ole märkimisväärselt kõrvale kaldutud.

11. Kuidas saavad potentsiaalsed korraldajad veenduda selles, et nende idee kuulub komisjoni pädevusse?

Komisjon esitab teavet oma pädevuste kohta kodanikualgatuse veebisaidil. Selle teabe põhjal peaks korraldajatel olema võimalik kindlaks teha, kas komisjon saab asjaomases valdkonnas lepingu mõne konkreetse sätte alusel toimida.

12. Komisjon on kogu aeg pooldanud kõigepealt registreerimist ja hiljem algatuse vastuvõetavuse kontrolli. Miks on sellest ideest loobutud?

Komisjon tahtis kontrollida vastuvõetavust pärast olulise arvu toetusavalduste kogumist. Selle eesmärk oli vältida kuritarvitamist ja veenduda, et korraldajate kavatsused on tõsised ja et nende algatuse ettepanek on juba leidnud suurel hulgal toetust.

Selle küsimuse arutamise käigus pakkus parlament lahendusena välja kodanike komitee idee. Komitee koosneb vähemalt seitsmest kodanikust, kes on pärit vähemalt seitsmest eri liikmesriigist, ning tagab, et algatused on tõsiseltvõetavad ja tõeliselt euroopalikud.

Komisjon ei võta vastuvõetavuse kohta vastu ametlikku otsust, nagu oli tema ettepanekuga algselt ette nähtud. Algatuste ettepanekud tuleb registreerida vaid juhul, kui on täidetud määruses kehtestatud tingimused, eelkõige tingimus, et algatuse ettepanek ei jää ilmselgelt välja aluslepingutes komisjonile sätestatud pädevusest teha ettepanekuid taotletud õigusakti kohta.

13. Miks peavad algatusele allakirjutanud olema pärit ühest neljandikust liikmesriikidest? Miks ei piisa ühest?

Selleks et kodanikualgatus kätkeks endas Euroopa huvi ning seepärast, et aluslepingus on sätestatud, et kodanikud peavad olema pärit „märkimisväärsest arvust liikmesriikidest”, on liikmesriikide arvule kehtestatud miinimumarv.

Parlament ja nõukogu otsustasid, et selleks suurusjärguks on ¼ liikmesriikidest, mis teeb praeguse seisuga seitse riiki.

14. Miks toetusavalduste läve määramisel liikmesriigiti on võetud aluseks liikmesriigi liikmete arv Euroopa Parlamendis?

Komisjon tegi oma rohelises raamatus ettepaneku kehtestada läveks 0,2 % iga liikmesriigi elanikkonnast. Kuid hulk rohelisele raamatule reageerinuid leidis, et 0,2 %-ga elanikkonnast oli tegemist tarbetult kõrge lävega, et tagada Euroopa huvi esindatuse eesmärk. Osad reageerinuist leidsid, et selline lävi ei oleks õiglane, kuna toetusavaldusi on palju lihtsam koguda näiteks 1 000 kodanikult Luksemburgis (0,2 % elanikkonnast) kui 160 000 kodanikult Saksamaal ning seega oleks toetusavaldusi väikestes liikmesriikides lihtsam arvesse võtta kui suurtes.

Valitud variandis võetaksegi arvesse neid kahte tähelepanekut. Määruses on igale liikmesriigile määratud kindlaks lävi, mis on kahanevalt proportsionaalne iga riigi elanikkonnaga, ning alam- ja ülemmäär.

Selleks et tagada, et osutatud lävi tugineks objektiivsetele kriteeriumidele, on komisjon selle määramisel võtnud aluseks iga liikmesriigi liikmete arvu Euroopa Parlamendis. Valitud korrutusteguriks on 750, et võtta ühelt poolt arvesse paljude sidusrühmade palvet määrata alampiiriks alla 0,2 % elanikkonnast ja et teiselt poolt arvestada väljendatud muret, et väikeste liikmesriikide alampiir ei tohiks olla liiga madal.

Seega tagatakse sellise süsteemiga, et kodanikualgatuses osaleb suurematest riikidest proportsionaalselt väiksem hulk ja väiksematest riikidest proportsionaalselt suurem hulk allakirjutanuid.

Allakirjutanute minimaalne arv liikmesriigiti on esitatud määruse I lisas.

15. Mis saab toetusavaldustest, mis on kogutud liikmesriikides, kus alammäär jääb saavutamata?

Need toetusavaldused liidetakse muidugi allakirjutanute koguarvule, kuid asjaomaseid liikmesriike ei arvestata vajaliku neljandiku hulka.

16. Kui vana peab olema, et algatusele saaks alla kirjutada?

Toetust saavad avaldada kõik liidu kodanikud, kes on Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses. Selleks vanuseks on kõikides liikmesriikides 18 aastat, välja arvatud Austrias (kus selleks vanuseks on 16).

17. Kas inimesed peavad algatusele allakirjutamiseks end kandma hääletamisregistrisse?

Ei pea: liidu kodanikud peavad olema vaid Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslikus vanuses.

18. Kui inimene on muu liikmesriigi kui tema elukohajärgse liikmesriigi kodanik, siis millises liikmesriigis tema toetusavaldust arvestatakse?

See sõltub allakirjutanu esitatud andmetest ja seega liikmesriigist, kes kontrollib allakirjutanu toetusavaldust. Kui allakirjutanu esitab tema elukohajärgses liikmesriigis nõutavad andmed, siis arvestatakse tema toetusega elukohajärgses liikmesriigis. Samamoodi, kui allakirjutanu esitab tema kodakondsusjärgses liikmesriigis nõutavad andmed, siis arvestatakse tema toetusega kodakondsusjärgses liikmesriigis. Näiteks võib Eestis elav Austria kodanik täita vormi, esitades oma ees- ja perekonnanime, aadressi, sünnikoha ja -aja, kodakondsuse ning seda kontrollitakse Eestis ja seega läheb tema toetus arvesse Eestis. Ta võib täita vormi kontrollimiseks ja toetuse arvestamiseks Austrias, esitades lisaks eespool loetletud andmetele isikukoodi, mille ta valib Austrias aktsepteeritud loetelu hulgast ja mille leiab määruse III lisa C osast.

Nii või teisiti saavad kodanikud algatusele alla kirjutada vaid üks kord.

19. Kas väljaspool ELi elavad ELi kodanikud saavad algatusele alla kirjutada? Millise liikmesriigi alla nende toetusavaldusi arvestatakse?

Kas väljaspool ELi elavad liidu kodanikud saavad algatusele alla kirjutada või mitte, sõltub sellest, millise liikmesriigi kodanikud nad on. Mõnel liikmeriigil ei ole võimalik kontrollida väljaspool ELi elavate kodanike toetusavaldusi. Komisjoni ettepanekus pakuti välja võimalus, et kõikidel väljaspool ELi elavatel liidu kodanikel oleks võimalus allkiri anda. Võttes arvesse liikmesriikide taotletud uusi nõudeid, võib mõnel kodanikul see võimalus puududa. Need kellel see võimalus on, arvestatakse nende kodakondsusjärgse riigi allakirjutanute hulka.

20. Kas kodanikualgatusele on võimalik alla kirjutada ka veebipõhiselt?

Kodanikel on võimalik anda allkiri interneti teel. Korraldajad peavad looma veebipõhise kogumise süsteemi, mis vastab määruses kehtestatud tehnilistele ja turvanõuetele. Komisjon töötab välja tehnilised normid ja teeb kättesaadavaks avatud lähtekoodiga tarkvara, et aidata korraldajatel oma süsteemi luua.

21. Kuidas saavad inimesed olla kindlad, et algatusele veebipõhiselt allakirjutamine on turvaline?

Korraldajad peavad igal juhul (kaasa arvatud siis, kui nad kasutavad komisjoni loodud lähtekoodiga tarkvara) enne veebipõhist kogumist oma veebipõhisele kogumise süsteemile saama heakskiidu sellelt pädevalt asutuselt, kus andmed talletatakse. Asutus kontrollib, et veebipõhise kogumise süsteemi tehnilised ja turvanäitajad vastaksid määruses kehtestatud miinimumnõuetele. Sellega tagatakse ka allakirjutamise turvalisus.

22. Kuidas saavad algatust toetavad isikud olla kindlad, et nende isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil?

Määrusega on tagatud, et kõik asjaomased osalised (algatuse korraldaja, liikmesriigid ja komisjon) tagavad isikuandmete täieliku kaitse kodanikualgatuse korraldamise ja järelmeetmete võtmise ajal. Kodanikualgatuse eesmärgil kogutud isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse isikuandmete kaitse suhtes kehtivaid õigusakte. Kodanikualgatuse korraldajad vastutavad andmete kontrollijatena tekitatud kahju eest vastavalt riigisisesele õigusele. Määruse rikkumise eest on ette nähtud karistused.

23. Kuidas toetusavaldusi kontrollitakse?

Kui inimene soovib alla kirjutada, siis peab ta oma toetusavalduses esitama liikmesriigi (kas elukoha- või kodakondsusjärgse liikmesriigi) nõutavad andmed, milleks võivad olla näiteks tema ees- ja perekonnanimi, aadress, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ning ka mitme liikmesriigi puhul isikukood. Mõned liikmesriigid ei nõua osade andmete (nt täieliku aadressi, sünniaja ja -koha) esitamist. Nõutavate andmete üksikasjad on esitatud määruse III lisas (A ja B osa) kahes toetuseavalduste näidises. Nende liikmesriikide kohta, kes nõuavad isikukoodi esitamist, on esitatud III lisa C osas igaühe kohta dokumendid/koodid, mida nad aktsepteerivad.

Korraldajad peavad samasse liikmesriiki kontrollimiseks saadetavad allkirjad koguma ühele vormile. Seejärel peavad nad need toetusavaldused saatma kõnealuse liikmesriigi ametiasutusele. Viimane kontrollib neid nõuetekohaselt, et kinnitada kogutud kehtivate toetusavalduste arv.

24. Kuidas komisjon reageerib heakskiidetud algatustele?

Kokkuleppe kohaselt on komisjonil aega kolm kuud, et vaadata läbi kodanikualgatus, millele on kogutud määruses nõutud vajalik arv toetusavaldusi ja mis on talle esitatud. Enne järelduste esitamist teatises võtab komisjon korraldajad vastu asjakohasel tasemel, et nad saaksid üksikasjalikult selgitada algatuses tõstatud küsimusi. Euroopa Parlamendis korraldatakse ka ärakuulamine.

25. Mis juhtub, kui komisjon otsustab jätta kodanikualgatusele reageerimata? Mida saavad inimesed selles osas ette võtta?

Kodanikualgatusega määratakse kindlaks arutusele tulevad küsimused ja seega ei mõjutata komisjoni algatusõigust. Samas kohustab see komisjoni kolleegiumina pöörama suurt tähelepanu kodanikualgatuse raames tehtud ettepanekutele. Kui komisjon otsustab jätta kodanikualgatusele reageerimata, selgitab ta täpselt selle põhjusi. Komisjoni poolset algatuse sisu poliitilise analüüsi kohta ei saa kaebust esitada.

Samas aga saab vaidlustada õiguslikul alusel esitatud õigusakti ettepaneku registreerimisotsust. Registreerimisest keeldumise korral teavitab komisjon korraldajaid selle põhjustest ja võimalikest õiguskaitse- ja muudest vahenditest.

26. Kas on võimalik esitada algatust, mis on vastuolus poolelioleva algatusega? Kas sama algatust on võimalik esitada mitu korda?

Määrusega ei ole ühe ja sama kodanikualgatuste korduv esitamine reguleeritud. Samamoodi ei takistata määrusega vastuolusolevate algatuste algatamist.

27. Miks on liikmesriikidel kodanikualgatuse rakendamiseks vaja aega üks aasta?

Mitu liikmesriiki peab oma õigust kohandama, et neil oleks võimalik kontrollida toetusavaldusi ja/või tagada, et korraldajate suhtes kohaldatakse määruse rikkumise korral kohaseid karistusi.

28. Kas kokkulepituga ei muudeta kodanikualgatust liialt bürokraatlikuks?

Kodanikualgatuse suhtes ei kohaldata tarbetut bürokraatiat. Kokkulepituga on saavutatud õige tasakaal vajaduse vahel tagada usaldusväärne vahend ja teha see kodanikele hõlpsasti kasutatavaks.

Lisaks on komisjonil kavas koostada ulatuslik ja kasutajasõbralik juhend, et menetluse eri etappidest oleks kergem aru saada. Komisjon abistab ka vajaduse korral korraldajaid.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website