Navigation path

Left navigation

Additional tools

Kliimamuutused: küsimused ja vastused Cancúnis toimuva ÜRO kliimakonverentsi kohta

European Commission - MEMO/10/627   29/11/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/10/627

Brüssel, 29. november 2010

Kliimamuutused: küsimused ja vastused Cancúnis toimuva ÜRO kliimakonverentsi kohta

1. Milleks veel üks kliimamuutusi käsitlev konverents?

Kord aastas toimub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni1 ja Kyoto protokolli2 osaliste kõrgetasemeline kohtumine, et arutada, kuidas parandada rahvusvahelisi meetmeid kliimamuutuste ohjamiseks. Käesoleva aasta konverents toimub Mehhikos Cancúnis 29. novembrist 10. detsembrini 2010. Tegemist on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 16. konverentsi ja Kyoto protokolli osaliste koosolekuna toimiva konventsiooniosaliste 6. konverentsiga.

2007. aastal Bali saarel toimunud konverentsil algatati läbirääkimised kliima kaitsmist käsitleva ülemaailmse korra kehtestamiseks 2012. aastale järgneval perioodil, kui Kyoto protokolli esimene kohustusteperiood on lõppenud. Need läbirääkimised pidid lõpule jõudma Kopenhaageni konverentsil detsembris 2009, kuid selgus, et see ei olnud võimalik. Kopenhaageni konverentsi tulemusel sõlmiti siiski Kopenhaageni kokkulepe, mille on heaks kiitnud 140 riiki, sealhulgas Euroopa Liit ja selle liikmesriigid.

Seetõttu jätkatakse Cancúnis läbirääkimisi kliima kaitsmist käsitleva ülemaailmse korra üle, mis hakkaks kehtima pärast 2012. aastat. Selleks, et maailmal oleks mingigi võimalus hoida globaalne soojenemine madalamal kui 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega, nagu nähakse ette Kopenhaageni kokkuleppes, on vaja viivitamatuid ülemaailmseid meetmeid.

2. Mida on võimalik Cancúni konverentsil saavutada? Kas sellel konverentsil sõlmitakse ülemaailmne kliimakokkulepe, milleni Kopenhaagenis ei jõutud?

EL oli Kopenhaagenis valmis leppima kokku ambitsioonikas, kõikehõlmavas ja õiguslikult siduvas ülemaailmses kliimamuutuste raamistikus ja on valmis seda tegema ka Cancúnis. Ometi on selge, et mitmed tugeva majandusega riigid ei ole selleks valmis.

Seetõttu on ELi jaoks oluline, et Cancúni konverentsist saaks kaalukas vaheetapp, mis viib otsuste vastuvõtmiseni paljudes tähtsates küsimustes, mille tulemusena võetaks viivitamatuid meetmeid ja viidaks maailm nii kiiresti kui võimalik lähemale ülemaailmse ja kõikehõlmava õiguslikult siduva raamistiku loomisele. Selline otsuste pakett peaks põhinema Kyoto protokollil ja sisaldama Kopenhaageni kokkuleppes antud poliitilisi juhiseid. Otsused peaksid kajastama läbirääkimistel siiani saavutatud edusamme ning kavandama tulevase, kliima kaitsmist käsitleva ülemaailmse korra mitmed peamised elemendid.

3. Mida peetakse silmas „tasakaalustatuse” all?

Läbirääkimised 2012. aasta järgse ülemaailmse korra üle kulgevad kahte paralleelset rada pidi. Üks neist on seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni kõikide osaliste, sealhulgas USA pikaajaliste meetmetega, samas kui teise raames arutatakse edaspidiseid heitkoguste vähendamise sihtmärke ja sellega seotud eeskirju Kyoto protokolli osalistele arenenud riikidele.

ELi jaoks tähendab otsuste tasakaalustatud pakett selliseid otsuseid, mis hõlmavad nii erinevate valdkondade sees kui ka nende vahel saavutatud edusamme ning milles võetakse arvesse kõikide osaliste muresid.

Tasakaalustatud lähenemine tähendab ka seda, et määratakse kindlaks, milliseid, eelkõige heitkoguste vähendamisega seotud meetmeid kõik riigid võtavad ja kuidas toetatakse selliste meetmete võtmist.

4. Milliseid probleeme tuleks Cancúni otsuste paketis käsitleda?

Cancúni otsuste paketi ulatuse suhtes ei ole veel kokkulepet saavutatud. EL sooviks, et neis otsustes käsitletaks mitmeid konkreetseid probleeme ja et nendega aidataks kaasa kliima kaitsmist käsitleva ülemaailmse korra kehtestamisele 2012. aasta järgsel perioodil. Mõned otsused peaksid viima koheste kliimamuutuste vastaste meetmeteni, eelkõige arengumaades.

EL soovib, et Cancúni tasakaalustatud otsuste paketi osana tegeldaks järgmiste teemadega:

  • Kopenhaageni kokkuleppe raames antud heitkogustega seotud lubaduste lülitamine ÜRO protsessi;

  • läbipaistvust käsitlevad eeskirjad (järelevalve, aruandlus ja kontroll);

  • CO2-turu mehhanismide reformimine ja laiendamine;

  • metsade raadamine arenguriikides;

  • metsa majandamisest pärineva heite arvestuseeskirjad arenenud riikide jaoks;

  • kohanemine kliimamuutustega;

  • tulevase Kopenhaageni Rohelise Kliimafondi valitsemine;

  • tehnoloogiakoostöö;

  • suutlikkuse suurendamine arenguriikides;

  • rahvusvahelise lennunduse ja meretranspordi tekitatud heited.

Teave nende teemade kohta on esitatud punktides 9–18.

5. Kas EL pooldab Kyoto protokolli teise kohustusteperioodi kehtestamist?

EL eelistaks 2012. aasta järgse ülemaailmse kliimaraamistiku kehtestamist ühtse, uue ja õiguslikult siduva vahendi vormis, mis sisaldaks Kyoto protokolli olulisi elemente. Samas on EL valmis nõustuma ka sellise tulemusega, mis põhineb kummagi läbirääkimiste suuna puhul eraldi õiguslikel vahenditel, juhul kui need dokumendid sisaldavad samalaadseid, võrreldavaid ja õiguslikult siduvaid reegleid. EL on valmis kaaluma Kyoto protokolli teise kohustusteperioodi kehtestamist, tingimusel et see moodustab osa sellisest kahesuunalisest läbirääkimistest, millesse on kaasatud kõiki tugeva majandusega riigid, ja eeldusel, et samal ajal tegeletakse rahuldaval viisil protokollis sisalduvate puudustega, mis õõnestavad selle keskkonnaalast terviklikkust.

6. Millistel tingimustel nõustub EL Kyoto protokolli teise kohustusteperioodiga?

Kyoto protokolli teine kohustusteperiood peaks olema osa ülemaailmsest ja kõikehõlmavast raamistikust, millesse on kaasatud kõik tugeva majandusega riigid, et need võtaksid meetmeid kliimamuutustega võitlemiseks. Kyoto protokoll üksinda ei aita ennetada ohtlikke kliimamuutusi, sest sellega on hõlmatud vaid 30% ülemaailmsetest heitkogustest ning see protsent väheneb tulevikus veelgi.

Tegeleda tuleks Kyoto protokolli puudustega, mis õõnestavad selle keskkonnaalast terviklikkust. Kaks peamist probleemi seisnevad selles, et esiteks on protokolli osalistel võimalik heitkoguste ühikute (neid ühikuid nimetatakse „lubatud koguse ühikuteks”) ülejääke esimesest kohustusteperioodist üle kanda (vt punkt 19), ning teiseks on probleeme metsa majandamisel tekkiva heite arvestuseeskirjadega (vt punkt 13). Kui nende puudustega ei tegeleta, siis viivad need praktiliselt nullini nende lubaduste mõju, mida arenenud riigid on andnud heidete vähendamise kohta, või lausa heitkoguste mõningase suurenemiseni.

Edusamme tuleks teha seoses puhta arengu mehhanismi reformimise ja uute CO2-turu mehhanismide kehtestamisega (vt punkt 11).

7. Mida teeb EL selleks, et vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid?

EL möönab, et arenenud riikidel on kohustus võtta endale kliimamuutuste vastases võitluses juhtroll. Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse muutuda ülimalt energiatõhusaks, vähese kasvuhoonegaaside heitega majanduseks. Ta liigub edukalt selles suunas, et vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis moodustavad ligikaudu 11% kogu maailma heitest (sealhulgas metsade raadamisest tekkiv heide).

Osaliselt seetõttu, et viimasel aastakümnel on ELi ja liikmesriikide tasandil ellu viidud mitmesuguseid tegevussuundi ja meetmeid, suudavad EL ja selle 27 liikmesriiki täita ja isegi ületada Kyoto protokollist tulenevaid heite vähendamise kohustusi.

Kyoto protokolli sõlmimise ajal ELi kuulunud 15 liikmesriiki on võtnud endale kohustuse vähendada ajavahemikul 2008–2012 ühiselt heitkoguseid 8% võrreldes valitud võrdlusaastaga (enamikel juhtudel aastaga 1990). 2009. aastaks olid heitkogused vähenenud peaaegu 13% ning tulevaste heitkoguste prognoosid viitavad sellele, et lõpuks oleks võimalik saavutada isegi 14,2%-line vähenemine. ELi ülejäänud 10 liikmesriiki, kelle suhtes on Kyoto protokolli raames kehtestatud eraldi heite vähendamise sihtmäärad, mis jäävad 6–8% vahele, liiguvad samuti kindlalt nende saavutamise suunas.

EL on võtnud endale ühepoolse kohustuse vähendada aastaks 2020 oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aasta tasemega ning on seadnud endale ühtlasi eesmärgiks saada 20% energiast taastuvatest energiaallikatest. EL on ainus piirkond maailmas, kus on kehtestatud siduvad õigusaktid, millega tagatakse 2020. aasta sihtmärkide täitmine. EL on teinud ka tingimusliku pakkumise vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 30%, tehes seda osana ülemaailmsest ja kõikehõlmavast 2012. aasta järgsest kliimakokkuleppest ning tingimusel, et teised tugeva majandusega riigid võtavad endale samaväärse kohustuse. Pärast Cancúni konverentsi hindab EL uuesti olukorda, sealhulgas võimalusi minna kaugemale 20%-lisest vähendamisest 2020. aastaks.

Teaduslikud tõendid näitavad, et selleks, et hoida ära rohkem kui kahekraadine globaalne soojenemine, tuleb aastaks 2050 ülemaailmseid heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes vähendada vähemalt poole võrra. Sellest lähtudes ja võttes arvesse arenenud riikide kohustust seda protsessi juhtida, on EL võtnud endale eesmärgiks vähendada 2050. aastaks oma heitkoguseid 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega. Praegu on ettevalmistamisel teetähised, millega kavandatakse strateegia nimetatud eesmärgi saavutamiseks ja minnakse üle vähese CO2-heitega ühiskonnale, ning seda strateegiat tutvustatakse 2011. aasta alguses.

8. Kui suur on ELi rahaline toetus arenguriikidele kliimamuutuste vastu võitlemiseks?

EL annab arenguriikidele kõige rohkem rahalist abi maailmas, andes igal aastal peaaegu 60% ülemaailmsest ametlikust arenguabist ehk ligikaudu 60 miljardit USA dollarit. 2008. aastal andis EL rohkem kui 60% kogu kliimamuutustega seotud ametlikust arenguabist.

EL on võtnud endale kohustuse eraldada ajavahemikus 2010–2012 lisaks traditsioonilisele arenguabile kolme aasta jooksul 7,2 miljardit eurot nn stardiraha, et aidata arengumaadel kohaneda kliimamuutustega ja vähendada heitkoguseid. See kohustus tähendab peaaegu ühte kolmandikku ligikaudu 30 miljardi USA dollari suurusest kogusummast, mille arenenud maailm on Kopenhaageni kokkuleppe kohaselt lubanud ajavahemikus 2010–2012 stardirahana välja maksta.

2010. aastal on EL eraldanud 2,2 miljardit eurot 7,2 miljardi euro suurusest stardirahast, mille ta peab 2012. aasta lõpuks välja maksma. Cancúni konverentsil ja edaspidi igal järgneval aastal esitab EL tervikliku ja läbipaistva aruande oma stardirahaga seotud kohustuse täitmise kohta.

Kopenhaageni kokkuleppega võtsid arenenud riigid ka ühise kohustuse leida 100 miljardit USA dollarit aastas riiklikest ja eraallikatest kliimatoetuste jaoks arengumaades kuni aastani 2020. EL on valmis maksma oma õiglase osa rahvusvahelise riikliku rahastamise kogusummast.

9. Milliste ülemaailmse kasvuhoonegaaside heite vähendamist käsitlevate otsuste vastuvõtmist soovib EL Cancúnis näha?

Arenenud riigid, sealhulgas EL, ja arenguriigid (vt punkt 7) on andnud Kopenhaageni kokkuleppe raames lubadusi vähendada või piirata aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Sellised lubadused on algatuseks väga teretulnud. Kuid see ei ole piisav, et saavutada selline heitkoguste vähenemine, mis on vajalik globaalse soojenemise hoidmiseks allpool 2 °C.

Võttes arvese Kopenhaageni kokkuleppe mittesiduvat, poliitilist iseloomu, tahab EL, et Cancúni konverentsil võetaks vastu otsused, mis lülitaksid need lubadused ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimiste protsessi. Cancúni konverentsil tuleks algatada ka arutelusid, mis aitaksid tuua selgust mõningatesse ebamäärastesse lubadustesse, koguda vahendeid nende rakendamiseks ja kaaluda võimalusi ühiste jõupingutuste suurendamiseks, et saavutada 2 °C sihtmärk.

EL soovib ka seda, et Cancúnis võetaks vastu otsuseid mitmes muus heite vähendamise seisukohalt olulistes valdkondades, sealhulgas:

- puhta arengu mehhanismi reformimine ja kokkulepe uute CO2-turu mehhanismide kehtestamiseks (vt punkt 11);

- toimiva aluse loomine troopiliste metsade raadamisel ja lagunemisel tekkiva heite vähendamise mehhanismile (vt punkt 12);

- arenenud riikidele kehtestatud metsa majandamisel tekkiva heite arvestuseeskirjade läbivaatamine (vt punkt 13);

- ülemaailmse poliitilise raamistiku kehtestamine rahvusvahelise lennunduse ja meretranspordi tekitatud heite vähendamiseks (vt punkt 18).

10. Mida tuleb Cancúnis otsustada seoses meetmete läbipaistvusega?

EL soovib, et Cancúnis tehtaks käegakatsutavaid edusamme selleks, et kehtestada tugevam järelevalve, aruandluse ja kontrolli süsteem. See tooks kaasa suurema läbipaistvuse selles suhtes, kas riigid peavad kinni heitega seoses antud lubadustest ja kas arenenud riigid täidavad oma kohutusi tagada arenguriikidele pikaajaline rahaline toetus. See annaks võimaluse jälgida ülemaailmseid edusamme 2°C ülemmäära suunas. Järelevalve, aruandluse ja kontrolli tugevdatud süsteemiga kaasnev suurem läbipaistvus aitaks suurendada usaldust osaliste ja üldisemalt põhja ja lõuna vahel.

Kopenhaageni kokkulepe annab kasulikke juhiseid järelevalve, aruandluse ja kontrolli täiustatud süsteemi kehtestamiseks, kuid seda on tarvis veel viimistleda. Cancúnis tuleks vastu võtta otsused, millega loodaks raamistik sidusale ja tasakaalustatud järelevalve, aruandluse ja kontrolli süsteemile ning antaks juhiseid sellise süsteemi lõplikuks valmimiseks järgmisel aastal. Järjekindlat lähenemist tagades tuleb kõnealuse süsteemi puhul arvestada arenenud riikide ja arenguriikide erinevate kohustuste ja suutlikkusega ning pidada silmas nende kohustuste erinevat iseloomu.

Sellega seoses peavad kõik riigid parandama olemasoleval tavapärasel riiklikul teavitamise süsteemil põhinevat teabevahetust, kuid tegema seda diferentseeritult. Arenenud riikide esitatud teave läbib juba praegu põhjaliku rahvusvahelise läbivaatuse; lisaks sellele ja kooskõlas Kopenhaageni kokkuleppega tuleb Cancúnis panna alus protsessile, mis soodustab arenguriikide esitatud teabe rahvusvahelist arutamist ja analüüsi.

Üldiselt peaks järelevalve, aruandluse ja kontrolli süsteem tagama ühtse raamistiku täpseks, kindlaks ja läbipaistavaks aruandluseks, mille raames saavad kõik riigid vahetada teavet, õppida üksteiselt ja suurendada vastastikust usaldust.

11. Mida tuleks Cancúnis otsustada seoses CO2-turu mehhanismidega?

CO2-turu mehhanismid on olulised vahendid, mille abil saab majanduslikult tõhusal viisil vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kaasata rahalisi vahendeid erasektorist ja soodustada investeeringuid vähema CO2-heitega tehnoloogiasse.

EL tahab näha Cancúnis edusamme Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi reformimise suunas, et parandada selle keskkonnalast terviklikkust, tõhusust ja juhtimist ning puhta arengu mehhanismi projektide piirkondlikku levikut arenguriikides.

Cancún peaks looma aluse ka CO2-turu uute laiendatud mehhanismide kehtestamiseks edasijõudnud arenguriikide jaoks ning nende tekitatud CO2 arvestusühikute tunnustamiseks. Selline alus võiks sisaldada ka edendamiseks mõeldud pilootskeeme. Uued mehhanismid võiksid hõlmata kõiki majandussektoreid (valdkonnapõhised mehhanismid) või kujutada endast teist tüüpi turumehhanisme, mis läheksid kaugemale puhta arengu mehhanismi projekt-projekti haaval lähenemisviisist, mille puhul kompenseeritakse arenenud riikides tekkinud heited arengumaades säästetud heidetega.

12. Mida peaks Cancúni konverents ette võtma seoses troopiliste metsade raadamisega?

Troopiliste metsade raadamise ja nende seisundi halvenemise tulemusena tekkib hinnanguliselt 15–20% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitest. Selles suhtes valitseb rahvusvaheline üksmeel, et sellise olukorraga tuleb arenguriikides tegeleda metsade raadamise ja nende seisundi halvenemise tulemusena tekkivate heidete vähendamise programmi kaudu (tuntakse nime all „REDD”), edendades samal ajal metsade kaitset, nende säästvat majandamist ja metsa süsinikuvarude suurendamist (REDD+'.

Kopenhaageni kokkuleppes kutsuti üles looma REDD+ mehhanismi, mis võimaldaks leida rahastamist arenenud riikidest. EL soovib, et tasakaalustatud paketi osana võetaks Cancúnis vastu otsus, mis muudaks selle mehhanismi toimivaks. Seda tuleks teha kiiresti arenevate ja põhjendatud eeskirjade, juhiste, eesmärkide ja mitmesuguste REDD+ meetmete kaudu, mis tagaksid kõnealuse mehhanismi keskkonnalase terviklikkuse.

Eesmärgiks tuleks seada troopiliste metsade raadamisest tulenevate heidete praeguse taseme vähendamine vähemalt poole võrra aastaks 2020 ja metsade ülemaailmse hävitamise täielik peatamine aastaks 2030. Sellised otsused peavad kaitsma ka troopiliste metsade elurikkust, tagama kasu õiglase jagamise sidusrühmade vahel, võtma arvesse põlisrahvaste ja kohalike kogukondade õigusi ning mõistma ja täiustama metsa majandamise struktuure.

2,2 miljardist eurost, mille EL eraldas 2010. aastal stardirahaks, on 362 miljonit eraldatud REDD+ tegevuste toetuseks arenguriikides.

13. Kuidas on lood metsandusest pärineva heite arvestuseeskirjadega arenenud riikides?

Metsades peituvad tohutud süsinikuvarud. Metsad eraldavad loomulikul teel atmosfääri süsinikdioksiidi (CO2) ja samas seovad seda atmosfäärist (mets kui CO2 neeldaja).

Kyoto protokolli kohaselt peavad arenenud riigid pidama arvestust metsastamise või metsa uuendamise ja raadamisega seotud heite ja neeldumise kohta seoses endale võetud heitkoguste vähendamise sihtmärkidega. Samas on neil õigus valida, kas loendada või mitte heidet ja sidumist, mis tulenevad metsa majandamisest ehk sellisest majandamistegevusest nagu puude raiumine ja istutamine maa-aladel, mis olid metsastatud enne 1990. aastat ja mis on säilinud metsastatuna tänapäevani. Protokolli puudusteks on selle eeskirja vabatahtlikkus ja viis, kuidas heidet arvestatakse. Need kahandavad heite vähendamise sihteesmärkide praktilist mõju ega motiveeri riike suurendama oma metsade võimet CO2 siduda.

EL pooldab metsa majandamisel tekkiva heite arvestuse rangemaks muutmist, et suurendada selle keskkonnalaast terviklikkust ja stimuleerida heite vähendamist. Euroopa tahab 2012. aastale järgneva korra kohaselt muuta metsa majandamisega seotud CO2 heite ja sidumise arvestamise arenenud riikide jaoks kohustuslikuks, samas võimaldades neile arvestamise meetodite valikul teatavat paindlikkust.

Kyoto protokolliga seoses peetavad läbirääkimised on hästi edenenud selles osas, mis puudutab metsa majandamise arvestuseeskirjade läbivaatamist. See on osa suuremast arvestuseeskirjade paketist, mis käsitleb maakasutusest, maakasutuse muutustest ja metsandusest pärinevat heidet. EL tahab, et Cancúnis lepitaks kokku uutes maakasutusest, maakasutuse muutustest ja metsandusest pärineva heite arvestuseeskirjades.

14. Mida tuleks Cancúnis otsustada kliimamuutustega kohanemise kohta?

Kõik riigid peavad kliimamuutustega kohanema, kuid kõige vaesemate ja kõige kergemini haavatavate arenguriikide jaoks on see eriti keeruline. Tasakaalustatud paketi osana tuleks Cancúnis vastu võtta otsus rahvusvahelise koostööraamistiku loomise kohta, et tugevdada riikide meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks. Riigid ise peaksid juhtima kohanemisraamistikust tulenevate prioriteetide, vajaduste ja meetmete kindlaksmääramist.

Cancúni otsuses tuleks ette näha kõnealuse raamistiku juhtpõhimõtted. Ühtlasi tuleks sellega tagada kohanemiseks vajalikud rahalised vahendid ning kohanemismeetmete rakendamise jälgimise ja läbivaatamise meetodid. Otsuses peaks kajastuma kohanemiseks antava abi hädavajalikkus ja olulisus, kusjuures eelistada tuleks eelkõige kõige raskemas olukorras olevaid riike, eriti vähim arenenud riike, arengumaade hulka kuuluvad väikesi saareriike ja Aafrika riike, kus põua, kõrbestumise ja üleujutuste tõenäosus on suur.

2010. aastal on EL andud 735 miljonit eurot starditoetust kohanemismeetmete elluviimiseks arenguriikides.

15. Millised otsused tuleb Cancúnis vastu võtta seoses Kopenhaageni Rohelise Kliimafondiga?

Kopenhaageni kokkuleppega otsustati luua Kopenhaageni Roheline Kliimafond. Selle fondi kaudu hakatakse arenguriikides toetama projekte, programme, poliitikasuundi ja muid meetmeid, mis on seotud heite vähendamisega (hõlmab ka võitlust metsade raadamisega), kliimamuutusega kohanemisega, riikide suutlikkuse suurendamisega ning tehnoloogia arendamise ja tehnosiirdega. Fond luuakse ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni finantsmehhanismi tegevusüksusena.

EL tahab, et osana tasakaalustatud paketist jõutaks Cancúnis fondi juhtimise olulisemate põhimõtete suhtes kokkuleppele. EL toetab fondi loomise protsessi alustamist, et muuta see toimivaks ÜRO järgmisel kliimakonverentsil, mis toimub 2011. aasta lõpus.

16. Mida tuleks Cancúni konverentsil otsustada seoses tehnoloogiaga?

Kiirendada tuleb sellise tehnoloogia arengut, levikut ja kasutuselevõttu, mis aitab kaasa ühiskonna kohanemisele kliimamuutustega ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Kopenhaageni kokkuleppes nähakse seetõttu ette tehnoloogiamehhanismi loomine.

EL tahab, et Cancúni konverentsil võetaks tasakaalustatud paketi osana vastu otsus luua selline mehhanism ning muuta see toimivaks nii kiiresti kui võimalik. Kõnealune mehhanism peaks koosnema:

  • kliimatehnoloogikeskusest ja -võrgustikust, mis aitaks arenguriikidel suurendada strateegiate ja projektide koostamise suutlikkust ja toetaks teadusuuringuid ja teadmiste vahetamist ning

  • tehnoloogia täitevkomiteest, mille ülesanne oleks hinnata tehnoloogiaga seotud prioriteete, puudujääke ja vajadusi ning anda konventsiooniosaliste konverentsile nõuandeid ja soovitusi.

17. Mida peaks Cancúni konverents ette võtma suutlikkuse suurendamiseks?

EL möönab, et arenguriigid ja eriti kõige vaesemad neist vajavad abi paljudes valdkondades, et suurendada suutlikkust kliimamuutustega kohanemiseks ja vähendada heitkoguseid. EL annab suutlikkuse suurendamiseks rahalist toetust ametliku arenguabi ja stardiraha kaudu (vt punkt 8).

EL tahaks näha, et osana tasakaalustatud paketist tunnustataks suutlikkuse suurendamise tähtsust ja selle valdkondadevahelist olemust.

18. Kuidas on lood lennundusest ja meretranspordist tuleneva kasvuhoonegaaside heitega?

Rahvusvaheline lennundus ja meretransport on kaks kõige kiiremini kasvavat kasvuhoonegaaside heite allikaid. Üheskoos tekitavad nad 4% kogu maailma heitkogustest, kuid siiani ei ole nende sektorite tekitatud heitega piisavalt tegeletud.

Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on nende kahe sektori eest vastutavad rahvusvahelised organisatsioonid. EL tahab, et Cancúni konverents edastaks ICAO-le ja IMO-le tugeva poliitilise signaali selle kohta, et neil tuleb välja töötada ülemaailmne poliitiline raamistik nende sektorite tekitatud heite vähendamiseks, mis oleks kooskõlas 2 °C allapoole jäämise eesmärgiga.

19. Mida peaks Cancúni konverents ette võtma arenenud riikides üle jäänud CO2 ühikutega?

Kyoto protokolliga anti teatavatele Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele, eelkõige Venemaale ja Ukrainale rohkem CO2 arvestusühikuid, kui nad tegelikult vajasid. Praegu lubab protokoll need ülejäänud ühikud (lubatud koguse ühikud ehk LKÜd) üle kanda 2012. aastale järgnevasse teise kohustusteperioodi. Selliselt kogunenud ülejääk on märkimisväärselt suur – hinnangute kohaselt on see võrdne 10–11 miljardi tonni süsinikdioksiidiga (CO2), ehk seda on üle kahe korra rohkem ELi kogu aastasest heitkogusest. Selline ülejääk kujutab endast ülisuurt ohtu 2012. aastale järgneva kliimaraamistiku keskkonnaalasele terviklikkusele. Kui see kasutusele võetaks, nulliks see ära suure osa heidete vähendamisest, mida osalised on lubanud teha.

Võib-olla ei ole võimalik Cancúnis seda probleemi lahendada, kuid EL tahab, et konverents tunnistaks selle olulisust ning astuks edasisi samme selleks, et uurida, millised on võimalused arvestusühikute ülejäägi asjakohaseks haldamiseks. Seda tuleb teha õiglasel viisil, mille puhul ei tehtaks vahet ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel.

20. Kes hakkab Cancúnis Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi pidama?

Piirkondliku majandusorganisatsioonina on Euroopa Liit osaline ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis ja Kyoto protokollis. ELi 27 liikmesriiki on samuti seal iseseisvalt osalised.

Cancúnis hakkavad Euroopa Liidu ja selle 27 liikmesriigi nimel läbirääkimisi juhtima Belgia, kes on praegu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, ja Euroopa Komisjon. Nad jagavad seda ülesannet. Kuid ka mitmete liikmesriikide esindajad on määratud mitme konkreetse teema puhul ELi nimel läbirääkimisi juhtima ja kõnelevad nende teemade arutamisel kogu ELi eest.

Belgia eesistumisel tagatakse, et ELi positsioon läbirääkimistel antakse edasi ühel häälel isegi siis, kui seda väljendavad mitmed inimesed.

1 :

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonil on praegu 194 osalist, sealhulgas EL ja kõik ELi liikmesriigid.

2 :

Kyoto protokollil on praegu 192 osalist, sealhulgas EL ja kõik ELi liikmesriigid. Peamine erinevus võrreldes kliimamuutuste raamkonventsiooniga on see, et Ameerika Ühendriigid ei ole Kyoto protokolli ratifitseerinud.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website