Navigation path

Left navigation

Additional tools

MEMO/10/587

Brüssel, 18. november 2010

Taustteave: komisjoni teatis ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta

Euroopa Komisjon võttis täna vastu teatise ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku kohta – „ÜPP eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”. Dokumendiga pannakse alus konsulteerimisprotsessile, mis kestab järgmise kevadeni ning võimaldab komisjonil koostada 2011. aasta suveks õigusakti ettepanekud. Reformitud ÜPP peaks jõustuma 1. jaanuaril 2014.

Millised on komisjoni ideed Euroopa põllumajanduse konkurentsivõime suurendamiseks?

Põllumajandussektori pikaajaline konkurentsivõime sõltub selle suutlikkusest tulla toime kliimamuutuste ja loodusvarade säästva kasutamise probleemiga ning samal ajal suurendada tootlikkust. Selle saavutamiseks peab põllumajandussektor kogu Euroopas näitama, et ta on uuendusvõimeline, suuteline investeerima ja reageerima turgude arengule.

Komisjoni teatises tehakse ettepanek mitme võtmeelemendi kohta. Esiteks tuleb vaadata läbi otsetoetuste ülesehitus. Otsetoetused peavad sisaldama ökoloogilise konkurentsivõime keskkonnahoidlikku komponenti ning peavad olema jaotatud õiglasemalt ja läbipaistvamalt. Teiseks tuleb maaelu arenguprogrammide raames suurendada innovatsiooniga ja kliimamuutuste vastu võitlemisega seotud jõupingutusi. Kolmandaks on vaja töötada toidu tootmisahela läbipaistvuse nimel ning uurida võimalust anda liikmesriikidele uued vahendid põllumajanduslike toorainete hinna ülemäärase kõikumisega võitlemiseks.

Miks on vaja muuta ÜPP õiglasemaks?

Vananenud abikriteeriumid. ELi vanade liikmesriikide põllumajandustootjate otsetoetuste võrdluskriteeriumid pärinevad aastatest 2000–2002. Summad on kinnitatud kõnealuse ajavahemiku tootmismahtude alusel. Nüüd on vaja kehtestada kõigi põllumajandustootjate ja liikmesriikide suhtes objektiivsem ja õiglasem kord.

ELi laienemise arvessevõtmine. Praegu on paralleelselt kasutusel kaks otsetoetuste korda: üks vanadele liikmesriikidele, mis põhineb ajaloolistel kriteeriumidel, ning teine alates 2004. aastast ELiga ühinenud liikmesriikidele, mis põhineb ühtsel summal hektari kohta. Tuleb luua uus süsteem, mis on kohandatud kogu ELile ning mis on õiglane ja läbipaistev.

Euroopa põllumajanduse mitmekesisuse tõhusam toetamine. Võrdluskriteeriumid peavad sisaldama nii põllumajandusliku sissetuleku toetamiseks mõeldud otsetoetuste majanduslikku mõõdet kui ka keskkonnaalast mõõdet (põllumajandustootjate toodetavate avalike hüvede tagamine). Uuritakse majanduslikult ja poliitiliselt teostatavaid lahendusi, et luua tingimused õiglaseks toetuseks, mille puhul võetakse arvesse erinevaid parameetreid seoses sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase kontekstiga, milles põllumajandustootjad tegutsevad.

Kas otsetoetused peaksid olema piiratud?

Otsetoetus on sissetulekutoetus, mis on oluline põllumajanduse säilitamiseks kogu Euroopas. Seepärast peame tagama, et riigiabi on suunatud tegevtootjatele kes seda tõesti vajavad. Alates teatavast summast ei ole abi enam asjakohane, välja arvatud juhul, kui selle õigustamiseks on olemas konkreetsed sissetulekuga seotud tõendid.

Kas ÜPP saab olla väikepõllumajandustootjatele kasulikum?

Küsimus ei ole mitteelujõuliste põllumajandustootjate aitamises, vaid põllumajandustootjate turuga integreerumise soodustamises. ÜPP on vaja muuta lihtsamaks. Bürokraatia aeglustab väikepõllumajandustootjate juurdepääsu ÜPP toetusele, kuigi nendel väikepõllumajandustootjatel on oluline majanduslik roll mõne maapiirkonna arengus. ÜPPd tuleb lihtsustada, et tagada kõigile majandustegevuses osalejatele võrdne juurdepääs avaliku sektori meetmetele.

Kas ebasoodsamad piirkonnad saavad eritoetust?

Praegu maaelu arengu programmide alusel antavat toetust see ei mõjuta. Põllumajanduse säilitamine piirkondades, kus tootmine on keerulisem, on olulise tähtsusega bioloogilise mitmekesisuse ja dünaamiliste maapiirkondade säilimisel. Seepärast võiks otsetoetuste arvutamisel arvestada ka konkreetseid looduslikust eripärast tingitud piiranguid.

Millist põllumajandustegevust soodustatakse, et võidelda kliimamuutuste vastu ning kaitsta keskkonda?

Veel ei ole koostatud täielikku nimekirja põllumajandustegevustest, mida toetatakse otsetoetuste keskkonnahoidliku komponendi alusel. Praegu teostatakse mõjuhinnangut, et määrata kindlaks kõige asjakohasemad meetodid. Näiteks võiks need hõlmata taimkatte säilitamist, külvikordade kasutamist, ökoloogilise kesa või püsikarjamaa loomist.

Taimkatte säilitamine talveperioodil hõlmab teatavate taimede külvamist vahetult pärast saagikoristust. See rikastab mulda, parandab selle võimet hoida vett ning võitleb mullaerosiooniga. Lisaks võimaldab see toota ka nn vahekultuure.

Külvikord on traditsiooniline meetod, mis arvestab mulla võimet end taastada. Selle eeliseks on võimalus vähendada keemiatoodete (pestitsiidid, herbitsiidid, väetised jne) kasutamist.

Püsikarjamaad on märkimisväärsed bioloogilise mitmekesisuse säilitajad. Need on ökosüsteemid, millel on kõrge lisandväärtus mullastiku, veekasutuse, CO2 sidumise ja maastike puhul.

Ökoloogilised kesad rikastavad põllumajanduse ökosüsteeme, säilitades varjupaiga taimestikule ja loomastikule. Nendest suurima kasu saamiseks tuleks kesasid niita väga ettevaatlikult, et tagada põõsastiku areng.

Kas ÜPP kahe samba säilitamine on vajalik?

ÜPP kaks sammast täiendavad teineteist. Esimese samba abil toetatakse iga-aastaselt põllumajandustootjaid, et tulla toime probleemidega, mis on ühised kogu ELis. Teine sammas, kuhu kuulub ka Leader-kontseptsioon, on mitmeaastane ja paindlik investeerimisvahend, mis on kohandatud iga liikmesriigi kohalikule olukorrale, eelkõige selleks, et toetada konkurentsivõimet, innovatsiooni, võitlust kliimamuutuste vastu ning põllumajanduse jätkusuutlikkust.

Miks ei ole teatises esitatud üksikasjalikumat teavet teatavate küsimuste kohta?

Komisjoni teatises ei käsitleta reformi kõiki üksikasju. Tuleb oodata õigusakti ettepanekuid, mis esitatakse 2011. aasta suveks. Täna esitatud tekst on poliitiline dokument, milles antakse üldine ülevaade edasistest sammudest aasta alguses toimunud avalikul mõttevahetusel esile tõstetud probleemide lahendamiseks. Enne õigusakti ettepanekute esitamist teostatakse konkreetne mõju hindamine, et määratleda kõige asjakohasemad ja tõhusamad vahendid teatises määratletud eesmärkide saavutamiseks.

Mis on järgmised sammud pärast teatise avaldamist?

Kõnealust teatist hakatakse arutama nõukogus ja Euroopa Parlamendis ning ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ja Regioonide Komitees. Komisjon korraldab konsulteerimise, mille käigus kutsutakse sidusrühmasid esitama oma arvamusi võimaluste kohta ning panustama erinevate võimaluste mõju hindamisse, esitades oma analüüsid. Võttes arvesse kõigi teatises esitatud võimaluste üksikasjalikku mõjuhinnangut, koostab komisjon õigusakti ettepanekud, mis esitatakse 2011. aasta suvel. Nende ettepanekute puhul järgitakse kaasotsustamismenetlust, mida uue aluslepingu jõustumise järel kohaldatakse esimest korda ÜPP reformi suhtes. Reformitud ÜPP peaks jõustuma 2014. aastal.

Millised on Euroopa põllumajanduse homsed väljakutsed?

Toiduga varustamine. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni ekspertide sõnul tähendab maailma elanikkonna kasv ja toitumisharjumuste muutumine, et põllumajandustoodete nõudlus suureneb praegusega võrreldes 2030. aastaks 50% ja 2050. aastaks 70%. Euroopa peab võtma rahvusvahelisel tasandil oma osa vastutusest, olles ka edaspidi võimeline tootma kvaliteetseid tooteid piisavas koguses ning samal ajal järgides väga kõrgeid tervishoiunõudeid ja soodustades säästvaid tootmisviise, et mitte kahjustada keskkonda.

Loodusvarade säästev kasutamine. Põllumajandussektor on peamine mullastiku, vee ja bioloogilise mitmekesisuse kasutaja ning mõjutab oluliselt maastiku kujundamist. Rohkem kui pool Euroopa territooriumist on peaaegu 14 miljoni põllumajandustootja kasutuses. Põllu- ja metsamajandus hõlmab Euroopa territooriumist 80%. Põllumajandus saab pakkuda konkreetseid meetmeid võitluseks kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu. Lisaks peavad põllumajandustootjad kohandama oma tegevust globaalse soojenemisega.

Maapiirkondade tasakaalustatud areng. Põllumajandus on majanduslik liikumapanev jõud enamikus maapiirkondades ning Euroopa toidutootmise ahela alustugi. Põllumajandussaaduste sektoris töötab 17,5 miljonit inimest (neist 13,5% tööstuses). Oluline on tagada, et töökohad põllumajanduses oleksid piisavalt atraktiivsed, eelkõige selleks, et tagada vähemalt minimaalne põlvkondade vahetumine. Sissetulekud põllumajanduses moodustavad ainult 40% Euroopa keskmisest sissetulekust.

LISA: kolme ÜLDISE poliitikavõimaluse kirjeldus

Otsetoetused

Turumeetmed

Maaelu areng

1. võimalus

Muuta otsetoetuste jaotamine liikmesriikide vahel õiglasemaks (jättes muutmata praeguse otsetoetuste süsteemi).

Tugevdada riskijuhtimisvahendeid.

Vajaduse korral ühtlustada ja lihtsustada praeguseid turuinstrumente.

Säilitada ÜPP eelmise läbivaatamise suundumus suurendada rahastamist, et tegeleda probleemidega, mis on seotud kliimamuutuste, vee, bioloogilise mitmekesisuse, taastuvenergia ja innovatsiooniga.

2. võimalus

Muuta otsetoetuste jaotamine liikmesriikide vahel õiglasemaks ja muuta oluliselt nende ülesehitust.

Otsetoetused koosneksid järgmisest:

põhimäär, mis toimiks sissetulekutoetusena;

kohustuslik täiendav abi lihtsate, üldiste, iga-aastaste ja lepingust mittetulenevate põllumajanduse keskkonnameetmete kaudu loodavate konkreetsete keskkonnahoidlike avalike hüvede eest ning mis põhineb nende meetmete rakendamisega kaasnevatel täiendavatel kuludel;

täiendav toetus konkreetsete looduslikust eripärast tingitud piirangute hüvitamiseks;

ning vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetuse komponent konkreetsetele valdkondadele ja piirkondadele1.

Kehtestada uus kava väikestele põllumajandusettevõtetele.

Kehtestada põhimäära piirang ning samal ajal võtta arvesse suurte põllumajandusettevõtete panust maapiirkonna tööhõivesse.

Vajaduse korral täiustada ja lihtsustada praeguseid turuinstrumente.

Kohandada ja täiendada olemasolevaid instrumente, et need vastaksid paremini ELi prioriteetidele ja toetus oleks suunatud keskkonnale, kliimamuutustele ja/või restruktureerimisele ja innovatsioonile ning soodustada piirkondlikke/kohalikke algatusi.

Tugevdada olemasolevaid riskijuhtimisvahendeid ning võtta kasutusele vabatahtlik WTO rohelise kategooria kohane sissetuleku stabiliseerimise vahend, et hüvitada sissetuleku märkimisväärset vähenemist.

Võiks ette näha objektiivsete kriteeriumite alusel vahendite mõningast ümberjaotamist liikmesriikide vahel.

3. võimalus

Lõpetada järkjärguliselt otsetoetused nende praegusel kujul.

Selle asemel pakkuda piiratud toetuseid keskkonnaalaste avalike hüvede eest ja täiendavat konkreetsete looduslikust eripärast tingitud piirangute toetust.

Kaotada kõik turumeetmed, ainsaks võimalikuks erandiks oleksid häireklauslid, mida võiks kasutada tõsiste kriiside ajal.

Meetmed oleksid peamiselt suunatud kliimamuutuste ja keskkonna aspektidele.

1 :

See oleks samaväärne praegu artikli 68 kohaselt makstava tootmiskohustusega seotud toetusega ning muude tootmiskohustusega seotud abimeetmetega.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website