Navigation path

Left navigation

Additional tools

Millest lähtudes korrigeeritakse ELi asutuste teenistujate töötasu ja pensionit?

European Commission - MEMO/10/468   04/10/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/10/468

Brüssel, 4. oktoober 2010

Millest lähtudes korrigeeritakse ELi asutuste teenistujate töötasu ja pensionit?

ELi asutuste teenistujate töötasu ja pensionide iga-aastase kohandamise kord on selgelt sätestatud personalieeskirjas: ELi töötajate palka muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutuvad palgad kaheksas liikmesriigis, mille SKP moodustab 76% kogu ELi SKPst. Seega muutub ELi asutuste teenistujate palk samamoodi, kui muutuvad Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Itaalia, Hispaania, Madalmaade, Belgia ja Luksemburgi riigiteenistujate palgad. Vastavalt kehtestatud reeglitele ei ole Euroopa Komisjonil ega nõukogul õigust võtta aluseks muid kriteeriume.

Töötasu ja pensionide kohandamise meetod nähti ette 2004. aasta reformiga, mille raames loodi ka väiksema palgaga lepinguliste töötajate kategooria, tõsteti pensioniiga, kärbiti pensioniõigusi, suurendati pensionimakseid, viidi sisse erimaks, mida kuni 2012. aastani suurendatakse igal aastal (ja mille maksimumsuuruseks on kehtestatud 5,5%), ning vähendati töölevõetavate teenistujate palka. Personalieeskirjaga ettenähtud palga kohandamise mehhanismi abil tagatakse, et ELi asutuste teenistujate ostujõud muutub käsikäes liikmesriikide riigiteenistujate ostujõuga, ning järgib elukalliduse muutumist Brüsselis (kohanduse suuruse arvutamisel korrutatakse Brüsseli elukalliduse muutmist kajastav indeks näitajaga, mis kajastab liikmesriikide riigiteenistujate töötasude ostujõu muutumist).

Kohanduse suuruse arvutab välja Eurostat, võttes aluseks kaheksa liikmesriigi esitatud statistilised andmed, ja selle kinnitab nõukogu oma otsusega enne iga aasta lõppu.

Kohandus tehakse aastase hilinemisega, kuna ELi asutuste teenistujate järgmise aasta palga kohandus põhineb andmetel, mille liikmesriigid esitavad eelmise aasta kohta.

Kuna ELi institutsioonide töötajate palgakohandus on seotud liikmesriikide riigiteenistujate ostujõuga, siis on see meetod vastu pidanud ajaproovile ja olnud kasulik nii töötajaile kui ka Euroopa maksumaksjaile. Lisaks on see vabastanud nõukogu vajadusest pidada igal aastal keerulisi palgaläbirääkimisi.

Milliseks aga kujuneb olukord 2011. aastal? Esialgsete andmete kohaselt kohandatakse ELi asutuste teenistujate palka käesoleva aastal -0,4%1 võrra, mille tulemusel ELi asutuste töötajate ostujõud väheneb 2,8% (0,4% palgalangusele lisandub 2,4% elukalliduse tõus). Aastail 2004–2010, praeguse personalieeskirja kehivuse ajal, on ELi asutuste teenistujate ostujõud töötasu iga-aastase kohandamise meetodi kasutamise tulemusel langenud peaaegu 6%.

Seega kannatavad ELi asutuste töötajad palgalanguse tõttu samamoodi kui liikmesriikide teenistujad, mis omakorda annab tunnistust kohandamismeetodi sobivusest: liikmesriikide avalike teenistujate ja Euroopa avalike teenistujate ostujõud muutub käsikäes.

Möödunud aastal palgakohanduse meetodi kohta kõlanud kriitika tulenes vaid sellest, et liikmesriikide avaliku teenistuse palkade muutumine saab teatavaks alles hiljem.

Kohtuasi C-40/10 Komisjon vs. nõukogu

Möödunud aastal otsustas nõukogu ühehäälselt mitte toetada komisjoni ettepanekut, mille aluseks oli liikmesriikides toimunud palgakasv. Nõukogu otsustas palku korrigeerida 1,85%, mitte aga personalieeskirjas sätestatud meetodi kohaselt arvutatud 3,7% võrra.

Komisjon, kelle ülesanne on valvata aluslepingu ja ELi õigusaktide täitmise järele, vaidlustas Euroopa Parlamendi toel nõukogu määruse, kuna see on vastuolus personalieeskirjaga. Kohtuasi on alles pooleli. Seda arutatakse eeldatavasti 21. oktoobril 2010 ja otsust on oodata 2011. aasta esimesel poolaastal.

1 :

Esitatud andmed on esialgsed ja liikmesriikide statistikaasutused peavad need üle vaatama.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website