Navigation path

Left navigation

Additional tools

memO/10/424

Brüssel, 20. september 2010

Lairibaühendus: komisjon kehtestab ELi ühise lähenemise ülikiirete lairibavõrkude suhtes

Euroopa Komisjon on vastu võtnud soovituse riiklikele telekommunikatsioonisektori reguleerivatele asutustele, kuidas nad saaksid korraldada kolmandate isikute konkurentsipõhist juurdepääsu ülikiiretele kiudoptilistele võrkudele (tuntud ka kui uue põlvkonna juurdepääsuvõrgud), et varustada kodud ja töökohad ülikiire lairibaühendusega. Reguleerivad asutused peaksid oma igapäevases otsuste tegemises kohaldama uusi juhiseid niipea, kui tekst on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Telekommunikatsiooni raamdirektiivi (2002/21/EÜ) kohaselt peavad reguleerivad asutused põhjalikult arvesse võtma komisjoni soovitust ning põhjendama sellest kõrvalekaldumist. Soovitusega antakse telekommunikatsioonivõrgu operaatoritele õiguslik selgus ning tagatakse sobiv tasakaal investeeringute soodustamise vajaduse ja konkurentsi kaitsmise vajaduse vahel. Soodustada investeerimist konkurentsivõimelistesse lairibavõrkudesse on komisjoni loodud digitaalarengu tegevuskava (IP/10/581) ja Euroopa 2020. aasta strateegia põhieesmärk. Soovitus moodustab ühe osa komisjoni täna esitatud lairibaühenduse meetmete paketist (IP/10/1142).

Komisjoni soovituses reguleeritud juurdepääsu kohta uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudele kehtestatakse kogu Euroopa Liitu hõlmav ühine lähenemisviis kiudoptiliste võrkude õiguslikule reguleerimisele. Kiudoptilised võrgud täiendavad traditsioonilisi vaskpaaril põhinevaid püsivõrke, mis võimaldavad üksnes piiratud ribalaiust, või võetakse kasutusele nende asemel. Kiudoptiliste võrkude kasutuselevõtmine nõuab olulisi investeeringuid. Kuid kiudoptika on püsiliiniga telekommunikatsioonitööstuse tehnoloogia loogilises arengus järgmine samm ja möödapääsmatult oluline digitaalarengu tegevuskavas seatud ambitsioonikate lairibaühendusega seotud eesmärkide saavutamisel (vt IP/10/581, MEMO/10/199 ja MEMO/10/200).

ELi telekommunikatsioonieeskirjadega on ette nähtud, et riikide telekommunikatsioonisektorite reguleerivatel asutustel tuleb soodustada tõhusat investeerimist ja edendada konkurentsi. Kui tõhus konkurents puudub, võivad reguleerivad asutused pärast põhjaliku turuanalüüsi tegemist (nagu on ette nähtud ELi telekommunikatsioonialases raamdirektiivis 2002/21/EÜ) sellise turutõrke parandamiseks kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele regulatiivsed eelkohustused. Komisjoni uues soovituses antakse reguleerivatele asutustele juhiseid, kuidas nad peaksid seda tegema kiudoptiliste uue põlvkonna juurdepääsuvõrkude turgudel.

Uue põlvkonna juurdepääsuvõrgud

Nii vanad ja suure turuvõimuga kui ka uued telekommunikatsioonioperaatorid vahetavad praegu oma vaskpaaril põhinevaid võrke kiudoptiliste vastu ja investeerivad võrkudesse, mis viivad valguskaabli vahejaotuspunktini (FTTN-võrgud) või valguskaabli koduni (FTTH-võrgud). ELis võistlevad suured telekommunikatsioonioperaatorid (kellel enne võis turul olla monopoolne seisund) muude operaatoritega, kes pakuvad näiteks kaabellevivõrkudel põhinevaid teenuseid, kliendiliinide eraldamist, mis ulatuvad suurte operaatorite võrkudeni, ning sellistele võrkudele bitikiirusega juurdepääsu.

Komisjonil tuli tegutseda

ELis on kiudoptiliste uue põlvkonna juurdepääsuvõrkude areng ikka veel lapsekingades. Üha rohkem on aga selliseid riikide reguleerivaid asutusi, kes pärast regulaarset turuanalüüsi kaalub uue põlvkonna juurdepääsuvõrkude õigusliku reguleerimise küsimust. Komisjonile teatatakse üha arvukamatest regulatiivmeetmetest, mida on võetud ühe osana artikli 7 kohasest konsultatsioonimenetlusest (vt MEMO/09/539). Nende meetmete alusel tehtud hindamise käigus jõudis komisjon järeldusele, et juhul, kui telekommunikatsioonisektori reguleerivatele asutustele ei anta vajalikke juhiseid, võivad liikmesriikide telekommunikatsiooniturud muutuda väga erinevateks. Selline olukord võib põhjustada vastuolulisest õiguslikust reguleerimisest tingitud turumoonutusi ja tekitada ebakindlust ettevõtjates, kes investeerivad uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse.

Komisjoni soovituse abil püütakse telekommunikatsioonisektori reguleerivatele asutuste otsuste jaoks anda rohkem selgust ja lihtsust ning seega kogu ELi ühtsel turul soodustada õigeaegset ja tõhusat investeerimist uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse, edendades sellega konkurentsi lairibateenuste turul.

Uute ja vanade turuosaliste vajaduste tasakaalustamine

Uue põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitleva soovitusega antakse riikide reguleerivatele asutustele vahend, millega toetada uusi järgmise põlvkonna võrkude turule tulijaid ning samuti toetada vanade turuosaliste investeeringuid infrastruktuuridesse. Kui riigi lairibaturul suure mõjuvõimuga ettevõtjatele kehtestatakse kulupõhised juurdepääsuhinnad, peavad reguleerivad asutused riskipreemiat kasutades vastavalt arvesse võtma ka iga võimalikku investeerimisriski. Samal ajal on soovituse eesmärk hõlbustada alternatiivsete operaatorite turule sisenemist ja konkurentsi, võimaldades neil „investeerimisredelile” ronida ning järk-järgult kasutusele võtta oma võrguinfrastruktuur.

Täpsemalt esitatakse uue põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlevas soovituses ELi reguleerivatele asutustele järgimiseks mitmed põhimõtted.

  • Esiteks, kuna märkimisväärse turujõuga ettevõtjatele ei ole ette nähtud „regulatiivset puhkust”, kajastab kiudoptilistele võrkudele juurdepääsu hinna kujundamine täielikult investeerimisriski ning võimaldab investeerivatel ettevõtjatel saada arvestatavat kasumit. Arvesse võttes kaalutavate investeeringute ulatust ja finantsvara vähest kasumlikkust praegusel ajal on see soodne raamistik investeerimishuvilistele ettevõtjatele.

  • Teiseks peab riikide reguleerivate asutuste käsutuses olema parandusmeetmete täielik kogum, mille hulgast nad vastavalt riigi turuolukorrale valivad asjakohase kombinatsiooni uutele turuletulijate ja infrastruktuuripõhise konkurentsi soodustamiseks

  • Kolmandaks peaks kiudoptiliste juurdepääsuvõrkude eelreguleerimine kajastama konkurentsitingimuste erinevusi konkreetse turu üksikute turusegmentide ja piirkondade (maa- ja linnapiirkonnad) vahel sel määral, et reguleerimine mõjub tagasihoidlikult tugevate konkurentsijõudude puhul (kaabli operaatorid ja tulevane mobiilne internet)

  • Lõpuks toetatakse soovituses väga sellist korraldust, mille puhul kaasinvesteeritakse uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse ning võib kehtestada eraldatud kliendiliini valguskaabelühendustele madalamad juurdepääsuhinnad pikaajaliste või mahtu käsitlevate lepingutega seotud kohustuste eest.

Riikide reguleerivate asutuste kohustus võtta komisjoni soovitust põhjalikult arvesse

Õiguslikust seisukohast lähtudes peavad liikmesriigid telekommunikatsiooni raamdirektiivi (2002/21/EÜ) artikli 19 kohaselt tagama, et nende telekommunikatsioonisektori reguleerivad asutused võtavad oma ülesannete täitmisel põhjalikult arvesse komisjoni soovitust. Nendes eeskirjades on ka sätestatud, et kui reguleeriv asutus otsustab komisjoni soovituse järgimata jätta, tuleb komisjonile esitada kirjalik selgitus. Komisjoni eelmisi telekommunikatsioonisektorit käsitlevaid soovitusi on reguleerivad asutused tänini alati hästi järginud. Uue põlvkonna juurdepääsuvõrkusid käsitlev soovitus jõustub niipea, kui see avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Eeldatakse, et sellest ajast alates kohaldavad riiklikud telekommunikatsioonisektori reguleerivad asutused uusi juhiseid oma igapäevases otsuste tegemises ning teevad koostööd elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti (BEREC) raames.

Korduvad küsimused

Millisele õiguslikule alusele tugineb uue põlvkonna juurdepääsuvõrkusid käsitlev soovitus?

Komisjoni soovitus reguleeritud juurdepääsu kohta järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele tugineb telekommunikatsiooni raamdirektiivi 2002/21/EÜ artiklile 19.

Kas uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse tohutuid summasid investeerivatel äriühingutel on õigus saada kaitset vähemalt algusfaasis?

Uue põlvkonna juurdepääsuvõrkude jaoks ei ole regulatiivset puhkust ette nähtud. Kogemused näitavad, et tegelikult saab eelreguleerimisega lahendada struktuurilisi probleeme ning avada turg konkurentsile, sätestades turule sisenemise tingimused, tagades võimalikele uutele turule tulijatele õiguslik selgus ning soodustades seega investeerimist. Eeskirjadele vastavatele ettevõtjatele tuleb eelkõige kasuks, et reguleerivad asutused peavad täielikult arvestama investeerimisriskiga.

Telekommunikatsioonisektor on suurepärane näide reguleerimise ja konkurentsi koostööst, kusjuures konkurentsi edenedes võiks reguleerimine järk-järgult väheneda.

Miks kohaldatakse uute kiudoptiliste võrkude suhtes samu põhimõtteid nagu varem kohaldati vaskpaaril põhinevatele võrkudele?

Komisjoni lähenemine järgib ELi konkurentsiõiguse põhimõtteid, mis põhinevad teenuste ja turgude majandusanalüüsil, aga mitte infrastruktuuril, mille kaudu teenuseid saadakse. Väga oluline on luua õiglane turg kõigile osalejatele olenemata aluseks olevast infrastruktuurist või tehnoloogiast. Soovituses ei piirduta üksnes vaskpaaril põhinevate võrkude suhtes kehtinud põhimõtete laiendamisega kiudoptilistele võrkudele – sellega hõlmatakse arvukalt uuenduslikke sätteid, millega kohandatakse olemasolevaid eeskirju uue kiudoptilise kontekstiga (vt eespool).

Mida tähendab ELi telekommunikatsioonisektori reguleerimises „märkimisväärne turujõud”?

Üldiselt võib regulatiivseid eelmeetmeid võtta vaid sel juhul, kui analüüsitud turul konkurents ei toimi. Näiteks juhul, kui reguleeriv asutus leiab, et ühel ettevõtjal on märkimisväärne turujõud ning otsustab seega määrata asjakohased heastamisvahendid. Mõiste „märkimisväärne turujõud” vastab konkurentsiõigusest pärit turu valitsemise põhimõttele, nagu see on määratletud Euroopa Kohtu ja Euroopa Üldkohtu kohtupraktikas.

Telekommunikatsiooni raamdirektiivi 2002/21/EÜ artiklis 7 sätestatud menetluste kohaselt peavad riikide reguleerivad asutused tööstussektoriga konsulteerides analüüsima oma riigi elektroonilise kommunikatsiooni turgusid ning tegema ettepanekud vastavate regulatiivsete meetmete kohta, et korrigeerida turutõrget. Seejärel peaksid nad teavitama komisjoni ja teisi oma riigi ametiasutusi oma järeldustest ja kavandatud meetmetest.

Täpsemalt öeldes peab reguleeriv asutus määratlema asjaomase turu piirid; hindama, kas ühel või mitmel sellel turul tegutsejal on märkimisväärne turujõud ning kas mõnel ettevõtjal paistab olevat märkimisväärne turujõud; tegema ettepanekud asjakohaste regulatiivsete heastamisvahendite kohta, et tagada tõhus konkurents.

Kas uue põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse investeeringuid teinud äriühingu investeeringukasumit piiratakse ka tegelikult juhul, kui reguleeriv asutus teeb kindlaks, et kõnealusel äriühingul on märkimisväärne turujõud?

Kui tehakse kindlaks, et äriühingul on märkimisväärne turujõud teataval turul, tuleb riigi reguleerival asutusel kehtestada regulatiivsed kohustused vastavalt elektroonilistele sidevõrkudele juurdepääsu käsitleva direktiivi (2002/19/EÜ) artiklile 8. See kehtestamine ei saa olla suvaline, vaid peab olema tasakaalus probleemi olemuse ja vastavate turustruktuuridega. Märkimisväärse turujõu tasakaalustamiseks soovitatakse riikide reguleerivatel asutustel kehtestada asjakohane kogum heastamisvahendeid (ja mitte kasutada ühekorraga ära kõiki vahendeid).

Näiteks võib reguleeriv asutus mõnel juhul otsustada, et valguskaabelühendustele jäetakse kehtestamata kliendiliini eraldamise kohustus, näiteks piirkondades, kus olemasolev infrastruktuur (valguskaabli koduni toovad võrgud või kaabellevivõrgud) ning ahvatlevad tarbijahinnad tekitavad tõenäoliselt tõhusa konkurentsi. Kui juurdepääsukohustus on kehtestatud, võivad riiklikud reguleerivad asutused olukorrast tingitult võimaldada märkimisväärse turujõuga äriühingule ka paindlikku hinnakujundust (st leebemad hinnakohustused nagu eelnev kulupõhine lähenemisviis). Soovituses sedastatakse, et bitikiirusega juurdepääsutoodete puhul võib kasutada kujundamist jaehind-miinus-juurdepääsuhind.

Praegu on ELis selle põlvkonna lairiba jaemüügiteenuste keskmine tulu kasutaja kohta ligikaudu 37 eurot kuus. Prognoosi kohaselt suureneb kõnealune arv 10–15% tuleviku ülikiirete lairibaühendustoodete puhul. Soovituse kontseptsioon on piisavalt paindlik ja nüansirikas, et investorite kasumit kaudselt mitte piirata.

Miks ei ole soovituses täpsustatud, kui suurt riskipreemiat peaksid riikide reguleerivad asutused kogu ELis kohaldama?

Reguleeritud juurdepääsuhinnad peavad kajastama ka asjaomaste uue põlvkonna juurdepääsuvõrkude erilist majanduslikku olukorda, sh hinnangulist investeerimisriski. Selline olukord võib turutingimustest ja investeerimisliigist sõltuvalt olulisel määral erineda ning seetõttu oleks ELi ühtse riskipreemia või juurdepääsuhinna kehtestamine ebaproportsionaalne ja põhjendamatu. Üldise arvamuse kohaselt on kõige mõttekam jätta reguleeritud hindade kehtestamine (seda isegi rohkem kui heastamisvahendite määramine) riikide reguleerivate asutuste ülesandeks. Hinnad kehtestatakse iga üksikjuhtumi täieliku majandusanalüüsi alusel ja vastavalt komisjoni soovituses toodud põhimõtetele.

Millist ettevalmistustööd tegi komisjon käesoleva soovituse koostamisel?

Käesoleva kontseptsiooni väljatöötamiseks tegi komisjon tihedat koostööd EL 27 liikmesriigi telekommunikatsioonisektori reguleerivate asutuste ja elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga. 2008. ja 2009. aastal toimus seoses soovitusega kaks avalikku arutelu, mille käigus esitati ligikaudu 170 seisukohta.

Kahe avaliku arutelu käigus esitatud seisukohad on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/library/public_consult/index_en.htm

ELi liikmesriigid toetavad igati soovituse teksti ning hääletasid selle poolt sidekomitees 2010. aasta juunis.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=6070

Vt ka märgukiri MEMO/10/426.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website