Navigation path

Left navigation

Additional tools

Letter by President Barroso to the Members of the European Union

European Commission - MEMO/10/393   07/09/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/10/393

Brüssel, 7. september 2010

Letter by President Barroso to the Members of the European Union

"Lugupeetud härra president.

Aasta tagasi esitasin Euroopa Parlamendile komisjoni viie aasta poliitilised eesmärgid ning tegin ettepaneku seada sisse parlamendi ja komisjoni vaheline erisuhe. Nüüd on mul heameel tõdeda, et vaid mõni kuu pärast praeguse volinike kolleegiumi ametisseastumist oleme suutnud sellele suhtele anda poliitilise ja praktilise sisu. Meievahelistele suhetele selge kahepoolse raamistiku andmiseks oli eelkõige vaja kiiresti sõlmida raamleping.

Nagu teada, muudeti raamlepinguga komisjoni tööprogrammi vastuvõtmise korda. Nüüdsest arutavad meie institutsioonid enne tööprogrammi vastuvõtmist liidu poliitilisi prioriteete. Muu hulgas peab komisjoni president parlamendi ees kõne olukorra kohta Euroopa Liidus. Selles kõnes kavatsen ma esitada ka ülevaate komisjoni tööprogrammi ettevalmistamise peamistest lähtekohtadest. See on osa komisjoni ja parlamendi arvamustevahetusest ja aitab komisjoni 2011. aasta tööprogrammile lõpliku kuju anda käesoleva aasta oktoobriks, nagu raamlepingus ette nähtud.

Käesolevas kirjas osutatakse sellele, et praegu on kõige tähtsam ületada majanduskriis, mistõttu pööratakse 2010. aasta lõpus ja komisjoni järgmise tööprogrammi täitmisel erilist tähelepanu majandusküsimustele. Me soovime anda ELi kodanikele uut lootust ja näidata, et ELi tasandil tegutsemine on tõhusam. Meie ettepanekute ja poliitika eesmärk on parandada ELi majanduse olukorda, kusjuures jätkusuutliku majanduskasvu edendamisele ja uute töökohtade loomisele suunatud ettepanekud viiakse ellu esmajärjekorras. Me loodame, et Euroopa Parlament ja nõukogu soostuvad majanduse elavdamise ja töökohtade loomise seisukohalt olulisimaid ettepanekuid arutama kiiremas korras, mis annaks ühtlasi tunnistust sellest, et meie otsuste tegemise kord on töökindel ka erakordsete ja kiireloomuliste vajaduste ilmnedes.

Järgnevalt esitan kümnesse punkti kokkuvõetult tulevase tööprogrammi võimalikud peamised osad.

Majandusjuhtimist ja finantsteenuseid käsitlevad õigusaktid

ELi ja euroala majanduspoliitika koordineerimise parandamiseks peetakse arutelu, mis põhineb komisjoni esitatud ideedel. Ettepanekute põhisisu on eelkõige eelarve- ja makromajanduspoliitika ning struktuurireformide järelevalve parandamine. Selle kõrval tuleks võtta tugevamaid jõustamismeetmeid majanduskasvu ja liidu finantsstabiilsust ähvardavate kõrvalekallete kõrvaldamiseks.

Komisjon on kiires korras kohandanud stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise korda ja kavatseb ka edaspidi võtta meetmeid enda pädevusse kuuluvates valdkondades. Asjakohased õigusaktide ettepanekud esitame juba septembri lõpul. Ettepanekud on laadilt niisugused, et need tuleks institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel läbi vaadata ja vastu võtta kiirendatud menetlusega.

Euroopa Parlament osaleb kaasotsustusmenetluse raames aktiivselt ELi finantssektori uue regulatiivraamistiku loomisel. Vastavalt juunis esitatud teatisele teeb komisjon finantsreformikava lõpuleviimiseks ettepaneku võtta vastu pankade kriisiaegse maksevõimetuse ennetamise ja lahendamise vahend, suurendada turu läbipaistvust, kehtestada karistused turu kuritarvitamise eest, muuta rangemaks pangakapitali nõuded ja astuda samme finantssektori ettevõtete üldjuhtimisse parandamiseks. Juba lähematel päevadel esitame õigusaktide eelnõude ettepanekud, et suurendada tuletisinstrumentide turu turvalisust ja läbipaistvust ning lahendada katteta lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute probleemid. Komisjon esitab enamiku neist ettepanekutest sel sügisel, ülejäänud aga tuleva aasta algul. Seega täidetakse G 20 raames võetud rahvusvahelised kohustused. Me kavatseme teha parlamendiga tihedat koostööd, et kiirendada nende ettepanekute vastuvõtmist.

2011. aasta tööprogrammis nähakse ette:

  • jätkata tööd majanduse uue juhtimisviisi väljatöötamiseks ja kehtestamiseks koos asjakohaste õigusaktide eelnõude esitamisega;

  • Euroopa finantssüsteemi põhjaliku reformi lõppmeetmed: MIFIDi läbivaatamine UCITSi depositooriumide ja hüvitiste eeskirjade ning jaeinvestoritele suunatud kombineeritud investeerimistooteid käsitlevate õigusaktide väljatöötamine, reitinguagentuuride määruse täiendav muutmine ning kriisiohjamist, pangakriiside lahendamise fonde ja äriühingu üldjuhtimist käsitlevate õigusaktide väljatöötamine. Komisjon võtab ka meetmeid nende järelduste põhjal, mida käesoleval sügisel tehakse maksude ja finantssektori kohta.

Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk on toetada ELi majanduskasvu

ELi majanduskasvu ergutamise uut strateegiat käsitlevad komisjoni ettepanekud on nüüd muutunud peamiseks tuleviku kujundamise raamistikuks. Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks on eeldus, et Euroopa majanduse taastumine ja tulevikuväljavaated sõltuvad sellest, kas nii terve ELi kui ka liikmesriikide tasandil püstitatavate eesmärkide ja võetavate meetmetega suudetakse tagada arukas, jätkusuutlik ja kõiki osalejaid hõlmav majanduskasv. Ettepanekud on leidnud pooldavat vastuvõttu ja juunis kiitis need heaks ka Euroopa Ülemkogu. Nüüd on aeg asuda strateegiat rakendama, täites ennekõike strateegia neid osi, mis aitavad kaasa majanduse kasvule. Komisjon on juba käivitanud Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja esitab veel enne aasta lõppu ka teised peamised suuralgatused: „Innovatiivne liit”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika”, „Noorte liikuvus”, „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” ning „Euroopa vaesusevastase võitluse platvorm”. Vastavalt üldisele kliimamuutuse vastu võitlemise strateegiale teeme tööd ka suuralgatuse „Ressursitõhus Euroopa” peamiste eesmärkide täitmiseks eelkõige energeetika ja transpordi valdkonnas. 2011. aastat võime edukaks pidada siis, kui 2020. aasta strateegia esimene aasta kujuneb edukaks. 2011. aasta algul tehakse majanduskasvu aastaanalüüs, millega ühtlasi algab poliitika koordineerimise uus tsükkel.

Sotsiaalse aluse tugevdamine kooskõlas Euroopa ajakohastamise eesmärkidega

Meie ühiskond rajaneb sotsiaalsel mudelil, kus majanduskasv ja heaolu, konkurentsivõime ja sotsiaalne kaasatus täiendavad üksteist. See on ainulaadne mudel, mis pakub võrdseid võimalusi kõikidele ning on tõhus vaid siis, kui seda pidevalt arendatakse. Praeguse kriisi ajal tuleb meil luua uusi töökohti, et vähendada tööpuudust. Meil tuleb tegutseda, osutades inimestele igal võimalikul juhul abi, pakkudes neile koolitust ja neid julgustades. Kui EL soovib luua eelduseid heade ja püsivate töökohtade loomiseks, tuleb tal teha koostööd liikmesriikide valitsuste ja sotsiaalpartneritega. Kooskõlas parlamendi ees võetud kohustustega esitab komisjon tööaja direktiivi muutmise ettepaneku ja lähetatud töötajaid käsitleva direktiivi tõlgenduse.

Euroopa 2020. aasta strateegias rõhutatakse hariduse rolli heaolu ja sotsiaalse õigluse süvendamisel. ELil tuleb läbi vaadata võimalused, kuidas aidata liikmesriikide valitsustel täita strateegiast tulenevaid eesmärke.

2011. aasta tööprogrammis nähakse ette ka järgmised meetmed:

  • 2005. aasta üldhuviteenuste pakme läbivaatamine vastavalt avalike ja sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikule;

  • kõrghariduse, eeskätt ülikoolide ajakohastamise ja hariduse võrdselt kättesaadavaks tegemise küsimustele Euroopa mõõtme andmine.

Ühtse turu võimaluste parem ärakasutamine

Ühtne turg on Euroopa integratsiooni suursaavutus ning parim konkurentsivõime suurendamise ja töökohtade loomise raamistik. Minu palvel töötati Mario Monti juhtimisel välja põhjalik aruanne, mille alusel esitab komisjon mahuka ja põhjaliku ühtse turu akti. Selles loetletakse 2011. aastal esitatavad õigusaktide vastuvõtmise ettepanekud ja muud esmatähtsad ettepanekud, mille eesmärk on parandada ettevõtete ja kodanike olukorda. Ühtse turu aktiga parandatakse avalike hangete korda ja esitatakse ühise konsolideeritud tulumaksubaasi kava ning lisaks tehakse selles ettepanekud piirideta Euroopas puhkusereisil viibivate inimeste mobiilside rändlusteenuse tasude püsivaks alandamiseks ning elektroonilise isikutuvastus- ja autentimisraamistiku arendamiseks. Selle töö eesmärk on käegakatsutavalt parandada VKEde ja teiste ühtsel turul osalejate olukorda.

Euroopa tsiviilõigus võimaldab laiendada piiriüleseid operatsioone ja kõrvaldada lüngad ühtse turu toimimises. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted puutuvad pidevalt kokku probleemidega lepingute sõlmimisel ning tarnitud kaupade ja osutatud teenuste eest maksmisel.

2011. aasta tööprogrammis nähakse ette:

  • meetmed, mis sätestatakse ühtse turu aktis;

  • Euroopa lepinguseaduse raamistik ja meetmed, mida võetakse selleks, et kõrvaldada probleemid, millega ettevõtjad ja kodanikud põrkuvad võla väljanõudmisel teisest liikmesriigist, arvestades, et olukorras, kus kapitali täiendamise võimalused on piiratud, on nõuete täitmine ettevõtte püsimise seisukohalt eluküsimus;

  • rändlusteenuse arendamise eduaruande koostamine;

  • avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise eeskirjade läbivaatamine;

  • üleeuroopalise kollektiivse hüvitamise mehhanismi rakendamiseks tehtava töö lõpuleviimine;

  • viisid, kuidas EL saab osaleda väga keerulise pensionireformi läbiviimises.

Arukas reguleerimine

Ettepanekute väljatöötamisel lähtub komisjon täielikult „aruka reguleerimise” nõuetest ning horisontaalsest ja õigetest eeldustest lähtuvast lähenemisviisist poliitika kujundamisel mõjuhindamise integreeritud süsteemi raames vastavalt proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttele. Me kavatseme koostöös teiste institutsioonidega esitada uued ettepanekud ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks.

Komisjon jätkab oma tööd ELi eelarve usaldusväärse ja vastutustundliku täitmise tagamisel. Euroopa Pettustevastase Ameti regulatiivraamistiku arendamisel teeb ta tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Ressursitõhusa ühiskonna ülesehitamine

Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks on eeldus, et majanduskasvu on võimalik kiirendada, kasutades senisest vähem ressursse. Euroopa vajab visiooni selle kohta, kuidas suunata majandus püsivalt jätkusuutliku majanduskasvu teele. Seega tuleb kliimamuutuse, energia-, transpordi- ja keskkonnapoliitika ühendada üheks terviklikuks käsitluseks, mis keskendub ressursitõhusa ja vähe CO2 heitmeid tekitava ühiskonna ülesehitamisele. See omakorda aitab ette valmistada Rio de Janeiro ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 20. aastapäeva konverentsi, mis peetakse 2012. aastal.

On ilmne, et üleilmse toiduga kindlustatuse, bioloogilise mitmekesisuse hääbumise pidurdamise, loodusvarade säästva haldamise ja muude suurte üleilmsete probleemide lahendamisel kuulub keskne koht põllumajandusele. Seetõttu teeb komisjon ettepaneku ühine põllumajanduspoliitika täielikult ümber kujundada ja ajakohastada. Seejuures tuleb lähtuda Euroopa ühiskonna soovist, et põllumajandussektor oleks jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik ning selles valitseks tõhus konkurents.

EL kavatseb püsida kliimamuutuse vastase võitluse esirinnas nii sise- kui ka välispoliitika valdkondades. Me toestame jätkuvalt aluspõhja, millele rajada maailma kõige põhjalikum kliimamuutuse vastase võitluse programm, ning seame oma eesmärgiks sõlmida ülemaailmne heitkoguste märkimisväärse vähendamise kokkulepe.

Lähemate kuude jooksul pööratakse erilist tähelepanu konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja varustuskindluse meetmetele energiapoliitika raames. Käesoleval aastal esitatakse strateegiline energeetika tegevuskava, millega määratakse kindlaks 2011.–2020. aasta peamised tegevussuunad. Sellele lisaks jätkatakse tööd, et luua vajadustele vastav Euroopa energeetika infrastruktuur.

2011. aasta tööprogrammis nähakse ette:

  • viis, kuidas EL läheb aastaks 2050 üle vähem CO2-heiteid tekitavale majandusele, ning see, milliseid teid kasutab EL lähematel aastakümnetel oma energeetika ja transpordi ümberkujundamiseks;

  • ettepanekud kliimamuutuste igakülgseks arvestamiseks teistes poliitikavaldkondades;

  • ühise põlumajanduspoliitika ajakohastamise ja ümberkujundamise ettepanekute tegemine;

  • 2020. aastaks ehitus-, kommunaalteenuste ja transpordisektori energiatõhususe 20 % suurendamise strateegia;

  • energia infrastruktuuri, eeskätt „arukate võrkude” loomiseks vajaliku regulatiivraamistiku kehtestamine;

  • uus lähenemisviis strateegilisele Euroopa transpordiinfrastruktuurile;

  • lennujaamade läbilaskevõime põhjalik hindamine eesmärgiga tõhustada konkurentsi, paremini rahuldada tarbijate huve ja suurendada lennujaamade keskkonnasäästlikkust;

  • ühise kalanduspoliitika põhjalik ümberkujundamine.

Kodanike kaasamine

Komisjon teeb ettepanekud, millega suurendatakse kodanike õigusi piiriülese liikumise valdkonnas. Meil tuleb ka lõpule viia tegevus kodanikualgatuse valdkonnas, et Euroopa kodanikud saaksid hakata oma uusi õigusi täie määral kasutama.

ELil tuleb ka edaspidi selgitada oma poliitika olulisust kodanikele ning rõhutada ainulaadset Euroopale mõõdet, mida väljendab tema kultuuriline rikkus ja mitmekesisus.

ELi turvalisuse suurendamine

Lissaboni lepinguga sai EL laiemad volitused muuta Euroopa avatumaks, et seal oleks lihtsam reisida ja äri ajada, kuid sai samas ka ülesande suurendada tõhusa sisejulgeolekustrateegia raames Euroopa turvalisust ja kõrvaldada süsteemis esinevaid lüngad, mida võiksid ära kasutada kurjategijad ja terroristid. Komisjon on esitanud väga mahuka mitmeaastase programmi, nn Stockholmi programmi rakenduskava, ja kavatseb kindlalt järgida selle aluseks olevat turvalisusvajaduse ja isikuvabaduste tasakaalu.

Iga päev ületavad piiri miljonid reisijad, kes ei soovi nõuete järsku karmistamist. Me oleme valmis rahvusvaheliseks koostööks ja näeme selles peitvaid majanduslikke eeliseid. Sisseränne on Euroopa ühiskonna jaoks oluline ressurss, kuid kodanikel ei tohi olla põhjust seda umbusaldada. Seega on meil vaja ühist immigratsioonipoliitikat, mille raames oleks selgelt eristatud seaduslik ja ebaseaduslik sisseränne ning mis aitaks nõuetekohaselt lahendada varjupaigaprobleeme. Tuleval aastal esitame uued ettepanekud 2005. aastal algatatud seadusliku rände pakme täiendamiseks. Koostöös immigrantide päritoluriikidega kavatseme võtta meetmeid ka ebaseadusliku sisserände ohjeldamiseks. Kõnealuste meetmete hulka kuuluvad:

2011. aasta tööprogrammis nähakse ette:

  • kuriteoohvrite toetamist käsitlev ettepanek;

  • igakülgse ELi isikuandmete kaitse raamistiku väljatöötamine;

  • abieluasjade ja vanemliku vastutuse kohta langetatud kohtuotsuste tunnustamise ja jõustamise alase töö jätkamine;

  • registreeritud reisijate programmi ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi käsitlevad ettepanekud, millega ühelt poolt lihtsustatakse reisimist riiki saabujate jaoks ja teiselt poolt tõhustatakse kontrolli välispiiril.

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik

Tuleval aastal esitab komisjon ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Euroopa kulutused peavad vastama tema poliitika peasuundadele ja aitama täita peamisi eesmärke, eriti 2020. aasta Euroopa strateegiat. ELi eelarves tuleb eeskätt pöörata tähelepanu nendele poliitikavaldkondadele, kus on võimalik saavutada kõige paremaid tulemusi ja luua suurimat lisaväärtust. Liidu omavahendite süsteemi tuleb ajakohastada ja tõhustada.

Lähemate nädalate jooksul esitab komisjon eelarve läbivaatamise tulemused, mille alusel saab arutada järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kujundamise olulisimaid põhimõtteid ja valikuvõimalusi. 2011. aasta peamised ülesanded on järgmised:

  • 2011. aasta esimesel poolaastal esitatakse olulisimad ettepanekud uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta;

  • esitatakse üksikasjalikud järgmise põlvkonna rahastamiskavad. Neist olulisimad on ettepanekud alates 2013. aastast teostatavat ühist põllumajanduspoliitikat käsitlevate õigusaktide, ühtekuuluvuspoliitika, tööpuuduse vähendamise, Euroopa 2020. aasta strateegiale vastavate struktuurireformide rakendamise, innovatsiooni kindlustamine, transpordi- ja energiainfrastruktuuri arendamine ja võrkude ühendamine ning digitaalse tegevuskava elluviimine. Tähtsaid ettepanekuid tehakse ka liidu välispoliitika, samuti kodakondsuse ja vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas.

Uus suund välissuhetes

Lissaboni lepinguga loodud ELi uued välispoliitikaorganid asuvad peatselt täie jõuga tööle. Komisjon kavatseb Euroopa välisteenistust toetada ja teha temaga väga tihedat koostööd.

Nüüd, kui asjakohased struktuurid on loodud, saame keskenduda igakülgse ja sidusa poliitika kujundamisele meie ees seisvate probleemide lahendamiseks. Meil tuleb tihendada koostööd strateegiliste partneritega ning tõestada, et Euroopa Liit on tugev ja usaldusväärne partner, kes väljendab ühtseid seisukohti. Seoses Lissaboni lepingu rakendamise esimese aastapäevaga esitab komisjon oma nägemuse sellest, kuidas suurendada ELi ülemaailmset rolli.

See tähendab ka kõikide ELi välissuhete vahendite koordineeritud kasutamist meie väärtuste ja huvide kaitsmisel. Komisjoni puhul väljendub see arengupoliitika tõhustamises ja selle keskendamises nendele abivajajatele, kelle probleemide lahendamisele on tegelikult võimalik kaasa aidata. ELi välistegevuse peasuund on humanitaarkatastroofides kannatanute abistamine. Võimalikult peatselt tuleb teha ettepanekud, kuidas suurendada ELi võimet tõhusalt reageerida humanitaarkriisidele.

Avatud kaubandusest peavad kasu saama kõik partnerid. Kahe- ja mitmepoolsete majandussuhete edasisele liberaliseerimisele aitab kaasa sel sügisel esitatav uus kaubanduspoliitika strateegia. Uue rahvusvaheliste investeeringute strateegia raames on komisjon hakanud rakendama oma vastset pädevust välismaiste otseinvesteeringute valdkonnas ja esitanud ELi investeerimispoliitika strateegilised üldsuunad, tagades investoreile vajaliku õigusindluse üleminekukorra abil. Selle strateegia konkreetsete algatuste esitamisel loodame teha koostööd parlamendi ja nõukoguga. Meetmete hulka kuuluvad:

2011. aasta tööprogrammis nähakse ette:

  • ELi arengupoliitika põhjalik läbivaatamine ja Euroopa arengukonsensuse ajakohastamine vastavalt nendele tulemustele, milleni jõutakse aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamise New Yorgi kõrgetasemelisel kohtumisel;

  • arengumaade kaubandussoodustuste süsteemi kohandamine ja selle rakendamine alates 2014. aasta lõpust;

  • humanitaarabivahendite põhjalik ümberkujundamine;

  • liikmesriikide vahendite ja logistika ühendamise ettepanekute tegemine kriisidele reageerimise võime suurendamiseks;

  • laienemisprotsessi jätkamine vastavalt lähenemisviisile, mille komisjon esitab 2010. aasta novembris;

  • naabruspoliitika läbivaatamine.

Kokkuvõtteks loodan ma, et meie kokkulepitud uus tegevuse kavandamise kord aitab institutsioonidevahelist koostööd oluliselt tihendada. Meie suunaseadmisel on olnud palju kasu komisjonide esimeeste konverentsi koondaruandest. Pärast seda, kui on toimunud volinike ja parlamendikomiteede vahelised konsultatsioonid, loodan saada ka parlamendi panuse. Enne, kui kolleegium tööprogrammi lõplikult vastu võtab, kavatsen kogu protsessi veel kord teiega läbi arutada ja komisjonide esimeeste konverentsi raames üle vaadata."


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website