Navigation path

Left navigation

Additional tools

Liiklusohutuse tegevusprogramm 2011–2020: üksikasjalikud meetmed

European Commission - MEMO/10/343   20/07/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/10/343

Brüssel, 20. juuli 2010

Liiklusohutuse tegevusprogramm 2011–2020: üksikasjalikud meetmed

Komisjon võttis täna vastu kõrgeid sihte seadva liiklusohutuse tegevusprogrammi, mille eesmärk on vähendada järgmise kümne aasta jooksul Euroopa teedel liiklusõnnetuste ohvrite arvu poole võrra. Programm hõlmab nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil algatusi, mis on suunatud sõidukite ja infrastruktuuri täiustamisele ning liiklejate käitumise parandamisele.

Olulisemad arvulised näitajad:

  • Liiklusohutus on ühiskonna jaoks suur probleem. 2009. aastal oli Euroopa Liidus liikluses hukkunuid üle 35 000, st keskmise linna jagu inimesi.

  • Euroopas on iga liiklussurma kohta hinnanguliselt 4 püsivate kahjustustega (ajukahjustus või selgroovigastus) vigastust, 10 rasket vigastust ja 40 väiksemat vigastust.

  • Hinnanguline majanduslik kahju ühiskonnale on 130 miljardit eurot aastas.

Liiklusohutuse tegevusprogrammist (2011–2020) täpsemalt

Programmil on seitse strateegilist eesmärki:

1. Parandada sõidukite turvalisust

Ajavahemikul 2001–2010 on palju tehtud sõidukite nö passiivsete turvaseadmete (turvavööd ja -padjad) täiustamiseks. Aastatel 2011–2020 jõustub terve rida uusi nö aktiivseid turvanõudeid, sealhulgas:

  • kohustuslik elektrooniline stabiilsuskontroll (busside, sõidu- ja veoautode stabiilsuse tagamiseks ja iseenesliku veeremise vältimiseks);

  • kohustuslikud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemid (veoautodele ja bussidele);

  • kohustuslikud automaatsed hädapidurdussüsteemid (veoautodele ja bussidele);

  • kohustuslik turvavöö kinnitamise meeldetuletus (sõidu- ja veoautodele);

  • kohustuslikud kiirusepiirajad kergetele tarbesõidukitele / pakiautodele (kehtib juba veoautodele).

  • Komisjon võtab meetmed elektriautode tehniliste turvanõuete kehtestamiseks.

  • Komisjon uurib võimalusi laiendada tänapäevaste sõidukijuhi abisüsteemide (nt kokkupõrkehoiatus) kasutamist ja kohandada need tarbe- ja/või erasõidukite tarbeks.

  • Alates 2003. aastast on ELi seadusi karmistatud, et vähendada vähemkaitstud liiklejate, nagu jalakäijad ja jalgratturid, vigastusohtu (sh sõidukite esiosa löögisummutuse ja pimealapeeglite kohustuslikuks muutmine). Selles valdkonnas tuleb uurida edasiste tehniliste täiustuste võimalusi.

Sõidukite maanteeturvalisus – tehnoülevaatus

  • Komisjon vaatab tehnoülevaatust reguleerivaid ELi õigusaktid läbi, et tagada ühes liikmesriigis tehtud tehnoülevaatuse tunnustamine ka teistes liikmesriikides.

2. Ehitada turvalisemaid teid

  • Kavas on hakata eraldama Euroopa raha üksnes teede ja tunnelite ohutust reguleerivatele direktiividele vastava infrastruktuuri tarbeks. Nii toimub praegu juba TEN-T rahastamine. Komisjon tahab nimetatud üldpõhimõtet laiendada kõigile ELi rahaeraldistele, nt Ühtekuuluvusfondi vahenditele.

  • Kaaluda tuleks maanteede infrastruktuuri ohutust käsitlevate ELi õigusaktide põhimõtete kohaldamist liikmesriikide maapiirkondade teede suhtes. Nende kohaselt tuleb infrastruktuuri arendamisel ohutusnõuetega arvestada nii planeerimise, eelprojekteerimise kui ka projekteerimise käigus. Samuti nõutakse neis teedeehituse liiklusohutusauditeid, kõrge ohuteguriga kohtade kaardistamist ja teede korrashoiuga seotud ohutusekontrolli. Nende põhimõtete rakendamine maapiirkondade teede puhul võiks põhineda liikmesriikide vahelisel kogemuste vahetamisel.

3. Kasutada arukat tehnoloogiat

  • Komisjon teeb ettepaneku kehtestada intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiivi alusel uued tehnilised nõuded, mis võimaldaksid andmeid ja teavet vahetada nii sõidukite vahel kui ka sõidukite ja infrastruktuuri vahel (nt reaalajas teave kiiruspiirangute, liiklusvoogude, ummikute, jalakäijate kohta).

  • Komisjon kiirendab automaatse hädaabikõne seadme kasutuselevõttu ning uurib võimalusi selle kasutamiseks mootorratastel, raskeveokites ja bussides.

4. Tõhustada sõiduõpetust ja karmistada lubade saamise tingimusi

Kõige esimene ja ühtlasi kõige rohkem eksimustele kalduv lüli liiklusohutuse ahelas on liikleja. Vaatamata mis tahes tehnilistele abinõudele sõltub liiklusohutuspoliitika tulemuslikkus lõppkokkuvõttes ikkagi temast. Seetõttu on äärmiselt oluline liiklejate koolitamine, väljaõpe ja liiklusjärelevalve.

Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd liiklusohutuse alase hariduse ja koolituse ühisstrateegia väljatöötamiseks. ELi tasandil tähendab see ennekõike sõiduõpetuse ja juhilubade väljaandmise süsteemi täiustamist, milleks laiendatakse ELi juhiloadirektiivi, et hõlmata järgmist:

  • sõiduõpetajatele esitatavad miinimumnõuded;

  • saatjaga sõitmise / õppesõidu käsitlemine loa taotlemise menetluse osana (st miinimumvanuse, -kogemuse ja tingimuste kehtestamine sellist süsteemi kasutavates riikides);

  • võimaliku katseaja kehtestamine pärast eksamineerimist (esmaste juhilubade omanike suhtes rangema kontrolli kehtestamine);

  • keskkonnasõbraliku sõidukijuhtimise põhimõtete kaasamine liiklusteooria õppesse ja nende järgimine õppe- ja eksamisõidul, et edendada säästlikku ja teisi liiklejaid arvestavat sõiduviisi.

5. Tugevdada järelevalvet

Liiklusohutuspoliitika tulemuslikkus sõltub suurel määral kontrollimise rangusest ja ohutusnõuete järgimisest. Et vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute arvu, on järelevalve endiselt määrava tähtsusega. Kiiruse ületamine, joobeseisundis juhtimine ja lahtine turvavöö on jäänud kolmeks peamiseks liiklussurmade põhjustajaks. Järelevalve tõhustamiseks kogu ELis ja liikmesriikides võetakse järgmisi meetmeid:

  • riiklike rakenduskavade koostamine liikmesriikides (nt esmatähtsate probleemide puhul seatavad eesmärgid ja riikliku kontrolli tase);

  • üle-euroopalised teavituskampaaniad;

  • joobeseisundis juhtimise puhul peaksid karistusele lisanduma ennetavad meetmed. Näiteks kaalub komisjon muuta kohustuslikuks alkoluku kasutamise: a) kutseliste juhtide jaoks teatud olukordades (nt koolibussid); b) joobes sõidukiroolist tabatud juhtide rehabilitatsiooniprogrammide raames (kutselised ja mittekutselised juhid);

  • kõige sagedamini esinevaks rikkumiseks kõigis liikmesriikides on jäänud endiselt kiiruse ületamine. Komisjon kannab hoolt õiguslikult siduvate meetmete võimalikult kiire kehtestamise eest, et riikide vahel oleks võimalik vahetada liiklusohutusteavet (2008. aasta direktiivi ettepanek). See võimaldaks tuvastada ja karistada muudest riikidest pärit liiklejaid, kes eksivad eeskirjade vastu, mis reguleerivad turvavöö kasutamist, kiirusevalikut, lubatud alkoholijoovet ja fooritulede nõuete järgimist.

6. Vähendada vigastatute hulka

Liikluses vigastatute arvu vähendamine on selles valdkonnas Euroopa järgmise kümnendi olulisim eesmärk. Komisjon koostab liiklusõnnetustes saadud vigastusi ja esmaabi käsitleva tegevuskava, mis hõlmab järgmist:

  • raske ja väiksema vigastuse määratlemine, et kehtestada kogu ELis vigastuste arvu vähendamiseks ühised sihttasemed, mis kajastuksid 2011–2020 liiklusohutuse suunistes;

  • liikmesriikide vastastikune teavitamine liiklusõnnetustele reageerimise hädaabisüsteemi toimimise parimatest tavade kohta, samuti ELi ülese süsteemi loomine vigastuste kohta käivate andmete korjeks ja nende analüüsimiseks;

  • sündmuste salvestamisseadmete (nn must kast) väljatöötamisest ja paigaldamisest tuleneva lisandväärtuse hindamine (eelkõige erisõidukite puhul), et tõhustada liiklusõnnetuste uurimise ja analüüsimise tehnilist külge.

7. Pöörata enam tähelepanu mootorratturitele

Komisjon pöörab edaspidi erilist tähelepanu mootorratastele ja muudele kaherattalistele mootorsõidukitele. Kui muude sõidukite puhul on surmajuhtumite ja raskete vigastuste arv aja jooksul oluliselt vähenenud, siis kaherattaliste mootorsõidukite vastavad näitajad on paranenud tunduvalt vähem või jäänud samaks.

Euroopa tasandil soovitatakse kaherattaliste mootorsõidukite puhul järgmisi meetmeid:

  • kehtestada sõidukite funktsionaalsed ohutusnõuded, nagu kaasaegse pidurisüsteemi kohustuslik paigaldamine, automaatne esilaterna sisselülitus ja ajakohastatud meetmed lubamatu ümberehitamise vältimiseks (nt kiiruskontrolliseadmete eemaldamine) teatavate kaherattaliste mootorsõidukikategooriate puhul;

  • töötada välja kaitsevahendite (kaitseriietus) tehnilised standardid ning uurida, kas on võimalik/mõistlik paigaldada mootorratastele ja/või kaitseriietusse turvapadi;

  • kohaldada ELi tehnoülevaatust käsitlevaid õigusakte edaspidi ka mootorrataste ja muude kaherattaliste mootorsõidukite suhtes.

Liiklusohutuse tegevuskava 2001–2010

Kuigi 2001. aastal seatud eesmärki vähendada 2010. aastaks liiklussurmade arvu poole võrra ei ole täielikult suudetud täita, on siiski tehtud olulisi edusamme. Näiteks vähenes surmajuhtumite arv prognooside kohaselt rohkem kui 40 %, samas kui sellele eelnenud kümnendil oli see näitaja 25 %. Praeguse 27 liikmesriigi keskmine liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta vähenes 113-lt 2001. aastal 69-le 2009. aastal. 2001. aastal oli sama tulemus kõige edukamalt liiklusohutust parandanud liikmesriikidel Ühendkuningriigil, Rootsil ja Hollandil (vastavalt 61, 62 ja 66 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta). Liiklusohutuse tegevuskava 2001–2010 oli selles valdkonnas tehtud jõupingutuste tugev katalüsaator nii liikmesriikides kui ka kogu ELis.

Lisateave:

IP/10/970

http://ec.europa.eu/transport/road_safety/events-archive/2010_07_20_road_safety_2011_2020_en.htm

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website