Navigation path

Left navigation

Additional tools

Pensioneid käsitlev roheline raamat

European Commission - MEMO/10/302   07/07/2010

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

MEMO/10/302

Brüssel, 7. juuli 2010

Pensioneid käsitlev roheline raamat

Miks komisjon kõnealuse rohelise raamatu just praegu avaldab?

Eluea pikenemisest ja iibe vähenemisest tingitud demograafiline vananemine avaldab Euroopa pensionisüsteemidele suurt survet. Alates 2012. aastas on oodata Euroopa tööealise elanikkonna vähenemist, nii et probleem on terav. Paljud liikmesriigid on selle probleemi lahendamiseks oma pensionisüsteeme suuremal või vähemal määral ümber korraldanud, kuid finants- ja majanduskriis on muutnud olukorra veelgi keerulisemaks ja muudatuste tegemise vajaduse pakilisemaks.

Seda arvesse võttes on praegu õige aeg algatada avalik arutelu selle üle, kas ja kuidas tuleks ELi tasandi pensioniraamistik välja töötada, et see toetaks liikmesriike nende raskes ülesandes tagada oma kodanikele piisavad, jätkusuutlikud ja kindlad pensionid praegu ja tulevikus.

Missugune on ELi roll pensionides?

Pensionisüsteemi korraldamine on iga liikmesriigi enda otsustada ning roheline raamat ei sea seda kahtluse alla. ELi tasandi õigusraamistik hõlmab nelja peamist punkti:

1. Sotsiaalkindlustuspensionide piiriülene koordineerimine, et lihtsustada töötajate vaba liikumist ja tagada riiki vahetavate töötajate võrdne kohtlemine.

2. Kogumispensioni vormis ametipensionisüsteemide siseturu loomine ning minimaalsete usaldatavusnormatiivide kehtestamine, et kaitsta skeemi liikmeid ja pensionisaajaid.

3. Minimaalsed tagatised ametipensionide ning kogutud õiguste puhul juhuks, kui rahastavad ettevõtjad muutuvad maksevõimetuks.

4. Diskrimineerimisvastased eeskirjad kehtivad mõningate erinevustega nii riiklike kui ka eraõiguslike pensioniskeemide suhtes.

Lisaks sellele on olemas kooskõlastamisprotsess (avatud koordinatsiooni meetod), mida kasutatakse selleks, et lihtsustada ja edendada riiklikke reforme, vahetada parimaid tavasid ja seada kõrgeid eesmärke ja näitajaid. ELi tasandil on kokku lepitud, et pensionisüsteemid peavad olema piisavad ja jätkusuutlikud ning ajakohased ja läbipaistvad.

Rohelisele raamatule lisatud komisjoni talituste töödokument „EU legislation, coverage and related initiatives” (ELi õigusaktid, reguleerimisala ja seotud algatused) annab selle kohta rohkem teavet.

Lisaks sellele on veel riigi rahanduse jätkusuutlikkuse valdkond, kus asutamislepinguga on liikmesriikidele pandud kohustus juhtida oma valitsuse eelarvet nii, et see ei seaks ohtu majandus- ja rahaliidu toimimist. Nõukogu võib soovitada parandusmeetmete võtmist (eelkõige stabiilsuse ja majanduskasvu pakti raames) ka sotsiaalkindlustuse valdkonnas, kui see probleeme põhjustab.

Mis on rohelise raamatu eesmärk?

Rohelise raamatu eesmärk on saada kõikidelt ELi sidusrühmadelt nende seisukohad selle kohta, kas ja kuidas tuleks pensioneid käsitlevat ELi tasandi õigusraamistikku kohandada, et see demograafilist vananemist ning finants- ja majanduskriisist põhjustatud lisaprobleeme arvesse võttes saaks kõige paremini toetada liikmesriike nende püüdlustes täita kokkulepitud eesmärki tagada oma kodanikele piisavad ja jätkusuutlikud pensionid.

Millised on arutelu põhiteemad?

Piisavate, jätkusuutlike ja kindlate Euroopa pensionisüsteemide üldeesmärk jaguneb kolmeks peamiseks teemaks:

  • Kuidas ELi tasandil saaks kõige paremini toetada liikmesriike, kui nad püüavad leida tasakaalu tööelu ja pensionipõlve pikkuse vahel, võttes arvesse ühiskonnas ja tööturul toimuvad struktuurilisi muutusi ning keskmise eeldatava eluea tõusu. Need eesmärgid on tihedalt seotud Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia.

  • Kõrvaldada takistused töötajate vabalt liikumiselt ning ka kapitali vabalt liikumiselt, mis hõlmab pensionisüsteeme, sealhulgas täiendavaid pensioniskeeme.

  • Tagada pensionide kindlus nüüd ja tulevikus. Eesmärk on vähendada riske ja volatiilsust töötajate ja pensionisaajate jaoks. Meie soov on, et kogumispensionisüsteemid oleksid usaldusväärsed ning et nad leiaksid õige tasakaalu tõhususe ja kindluse vahel.

Kas komisjon tahab koostada uut õigusakti?

Tegemist on rohelise raamatuga. See tähendab, et praeguses järgus konkreetseid ettepanekuid ei tehta. Nagu rohelises raamatus ka rõhutatud, on mitmed pensionisüsteemide aspektid liikmesriikide otsustada. Kuid ELi õiguspädevusse kuuluvates valdkondades oleme me valmis eeskirju kehtestama (eelkõige kehtivaid õigusakte läbi vaatama), kui arutelu vastustest selgub, et seda peetakse vajalikuks.

Kas komisjon soovitab tõsta pensioniiga?

Ei. Pensioniea kindlaks määramine ja tõstmine on liikmesriikide pädevuses. Rohelises raamatus ei anta konkreetseid soovitusi ega arvustata liikmesriikide pensionisüsteeme. Pensionisüsteemide korraldamine on liikmesriikide valitsuste ülesanne ning Euroopa pensionisüsteemide maastik on väga mitmekesine.

Komisjon tunnistab, et inimesed elavad ELis kauem kui kunagi varem, mis on märkimisväärne saavutus. Kui aga inimesed, kes elavad kauem, ei jää ka pikemalt tööhõivesse ega hakka pensionisüsteemi sissemakseid tegema varem oma tööelu jooksul, kannatab selle all tõenäoliselt pensionide piisavus või tõusevad pensionidele tehtavad kulutused sellisel määral, mida ei ole võimalik pikaajaliselt finantseerida. Seepärast julgustab komisjon liikmesriike, ja on teinud seda ka varem (avatud koordinatsiooni meetodi kaudu), mõtlema selle peale, kuidas saavutada jätkusuutlik tasakaal tööelu ja pensionipõlve vahel, mis võib tähendada ka rohkem ja kauem töötamist.

Kas komisjon üritab inimesi sundida erapensionisüsteemiga liituma?

Ei. See on liikmesriikide otsustada. Komisjon ei propageeri üht kindlat pensionisüsteemi tüüpi. Komisjon nendib, et era- ja kogumispensionisüsteemid mängivad mitmes liikmesriigis ELi kodanike pensionisissetulekutes üha suuremat rolli. Seepärast tahab komisjon aidata ja julgustada liikmesriike, et nad kavandaksid neid süsteeme hoolikalt ja tagaksid nende kindluse ning kontrolliksid, et riskid ja volatiilsus oleksid asjakohaselt maandatud, nii et pensionisüsteemide piisavuse ja jätkusuutlikkuse üldine eesmärk oleks täidetud.

Kas hilisema pensionilemineku ja noorte töötuse probleemi lahendamiseks võetavate meetmete vahel ei ole vastuolu?

Tööturud ei ole nii üles ehitatud, et töökohtade arv on kindlaks määratud ning uus töökoht vabaneb vaid siis, kui keegi pensionile läheb. Kui see nii oleks, siis peaks kõrge pensionieaga riikidel olema raskusi noorte tööhõivega.

See aga kindlasti nii ei ole. Tõsiasi on see, et riikides, kus eakate tööhõive on kõrgem, on ka noorte töötajate tööhõive kõrgem. Ja vastupidiselt riikides, kus eakate inimeste tööhõive on suhteliselt madal, on probleeme noortele töövõimaluste loomisega.

Noorte töötus ei ole põhjustatud sellest, et eakad hoiavad „liiga kaua” kinni töökohta, mis muidu oleks läinud noorele inimesele. Pigem on noorte töötus tingitud üldisest majanduslangusest ja/või puudulikust haridussüsteemist ning halvasti toimivatest tööturuametitest.

Noorte töötuse probleemi ei saa lahendada eakamate töötajate enneaegsele pensionile saatmisega, mis suurendaks kohe ka noortele ja töötavale elanikkonnale langevat pensionihüvitiste rahastamise koormust. Noorte tööhõive olukorra parandamiseks on vaja võtta erinevaid meetmeid alates noorte oskuste paremast sobitamisest tööturu vajadustega kuni tõhusamate aktiveerimisstrateegiateni, millega kõrvaldada takistused noorte töölevõtmiselt.

Euroopa Komisjoni eesmärk on teha tihedat koostööd liikmesriikidega, et rakendada teostatavaid lahendusi, millega tagada noorte täielik osalemine tööhõives.

Kas komisjonil on kavas teha ettepanek luua pensionihüvitiste tagatissüsteem ?

See on üks arutelu teema. Selliste süsteemide loomist tuleb põhjalikult kaaluda, võttes arvesse pensionifondide maksejõuetuse eeskirju ja ELi eeskirju töötajate kaitsmiseks tööandja maksejõuetuse korral. Säilitada tuleks ühtsus muude finantsturgude puhul kavandavate või läbivaatamisel olevate kaitsesüsteemidega, eelkõige nendega, mis puudutavad pangahoiuseid, investeerimistooteid ja kindlustuspoliise.

Milline on olnud kriisi mõju pensionisüsteemidele ELis?

Finants- ja majanduskriis on elanikkonna vananemisega seotud probleeme süvendanud. Tuues esile erinevate süsteemide omavahelise sõltuvuse ja mõnede süsteemide kitsaskohad, on kriis andnud häirekella pensionide valdkonnas: suurem töötus, väiksem majanduskasv, suurem riigivõlg ja finantsturu kõikuvus on teinud pensionilubaduste täitmise kõikide süsteemide jaoks raskeks.

Need arengud, millele lisandub veel demograafiline probleem, tähendavad, et raskeid pensionireforme ei saa enam edasi lükata.

Kuidas mõjutavad pensionid töötajate liikuvust ELis?

Tänapäeva tööturul on vaja, et inimesed saaksid oma töökohta hõlpsasti ilma finantsiliste tagasilöökideta vahetada. Tööandajal peab olema võimalik võtta tööle õige inimene õigete oskustega. Elanikkonna vananemise tingimustes peab inimestel olema võimalus töötada ning koguda ja säilitada pensioniõigusi, mitte kaotada neid töökoha vahetamise tulemusena. Seepärast peame me kõrvaldama pensionieeskirjade tekitatud takistused vabale liikumisele

Kuidas arutelu toimub?

See on avatud arutelu, millest on kutsutud osa võtma kõik kõnealusest valdkonnast huvitatud ja avaldama arvamust selle kohta, mida EL saaks teha, et aidata tagada pensionide piisavust, jätkusuutlikkust ja kindlust nüüd ja tulevikus. Arutelus võivad osaleda kodanikud, sotsiaalpartnerid, riikide valitsused, turujärelevalveasutused, valitsusvälised organisatsioonid, eakaid ja tööstusharusid esindavad organisatsioonid, eelkõige pensionifondid ja kindlustused.

Selle rohelise raamatu abil püüab komisjon koguda seisukohti selle kohta, kas ja kuidas ajakohastada ELi tasandi pensioniraamistikku, võttes samal ajal arvesse asjaolu, et liikmesriikide pensionisüsteemide korralduse eest vastutavad esmajärjekorras liikmesriigid ise.

Kommenteerida saab 7. juulist 2010 kuni 15. novembrini 2010, mis annab inimestele neli kuud aega mõelda tõstatatud küsimuste üle ja vastata. Osaleda võivad kõik, kasutades selleks järgmist Interneti-põhist küsimustikku, mis on kättesaadav aadressil: http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=839&furtherNews=yes

Kui veebilehe kaudu vastata ei ole võimalik, võib vastused saata ka postiga aadressil:

European Commission

Green Paper on Pensions consultation

Directorate-General for Employment, Social Affairs & Equal Opportunities – Unit E4

B - 1040 Brussels

Millised on järgmised sammud?

Pärast konsulteerimisperioodi lõppu kogub komisjon vastused kokku ja avaldab kokkuvõtte. Kõik vastused pannakse Internetti, kuna eesmärk on olla avatud ja avalik, kuid vastajad võivad taotleda anonüümseks jäämist.

Järgmistest sammudest on veel liiga vara rääkida, kuna need sõltuvad loomulikult käivitatud arutelu tulemustest. Võimalikud lähenemisviisid on valge raamat ja/või erinevad algatused valdkondades, millega alustati tööd juba enne rohelist raamatut.

Rohelise raamatuga algatatud arutelu tulemustest ei tohiks ette rutata ning selge on see, et võimalikud on ka teistsugused vastuste järelmeetmed.

Lisateave

IP/10/905

Roheline raamat ja avalik arutelu:

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=839&furtherNews=yes


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website