Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

MEMO/10/200

Brüssel, 19. mai 2010

Euroopa digitaalne tegevuskava: olulised algatused

(vt ka IP/10/581 ja MEMO/10/199)

Miks vajab Euroopa digitaalset tegevuskava?

Euroopa vajab uut tegevuskava, et kasutada võimalikult hästi ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT) majanduse elavdamise kiirendamiseks ja aluse panemiseks jätkusuutliku digitaalse tuleviku jaoks. Uues tegevuskavas tehakse ettepanek kõrvaldada olemasolevad takistused, et kasutada maksimaalselt ära IKT potentsiaal ning vähendada pikaajaliste investeeringute abil edasisi probleeme.

30% eurooplastest ei ole kunagi kasutanud internetti. ELis laaditakse seaduslike pakkumiste puudumise ja killustatud turgude tõttu alla neli korda vähem muusikat kui USAs. Euroopa jääb oma tööstuspartneritest (nt USA ja Jaapan) maha IKT teadustegevusega seotud investeeringute ja ülikiirete võrkude kasutuselevõtu osas. Euroopas on kiudoptikal põhinevate kiirete võrkude kasutajaid üksnes 1%, kuid Jaapanis 12% ja Lõuna-Koreas 15%. ELi kulutused IKT teadus- ja arendustegevuseks moodustavad ainult 40% USA vastavatest kulutustest.

Euroopa peab need probleemid lahendama, et luua mõjuring, mille abil IKT stimuleerib ELi majandust. See on võimalik juhul, kui piirideta võrgukeskkonnas tehakse kättesaadavaks atraktiivsed teenused ning nende kättesaadavus ja kasutamine tekitab nõudluse kiirema interneti järele. Nõudlus kiirema interneti järele omakorda tekitab kiirematesse võrkudesse investeerimise võimalusi. Kiiremate võrkude rajamise ja laialdase kasutuselevõtu tulemusel tekivad võimalused uute innovaatiliste teenuste jaoks.

Digitaalses tegevuskavas määratakse kindlaks alad, millele Euroopa peab oma tegevuses keskenduma tõhusa mõjuringi loomiseks.

Millele digitaalne tegevuskava keskendub?

Digitaalne tegevuskava hõlmab seitset prioriteetset tegevusvaldkonda:

  • digitaalse ühtse turu loomine;

  • IKT toodete ja teenuste vahelise koostalitluse tingimuste parandamine;

  • interneti usaldusväärsuse ja turvalisuse suurendamine;

  • oluliselt kiirema internetiühenduse pakkumine;

  • teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute suurendamine;

  • digitaalpädevuse, -oskuste ja kaasatuse parandamine;

  • IKT rakendamine ühiskonna ees seisvate probleemide, näiteks kliimamuutuste, tervishoiukulude suurenemise ja elanikkonna vananemisega seotud probleemide lahendamiseks.

Milliseid põhimeetmeid Euroopa Komisjon välja pakub?

Digitaalne ühtne turg

Uus ühtne turg peab tagama digitaalajastuga kaasneva kasu.

Euroopa koosneb endiselt erinevatest riiklikest võrguturgudest ning eurooplased ei saa kasutada digitaalse ühtse turu võimalusi. Kaubanduslik ja kultuuriline infosisu ning vastavad teenused peavad olema piiriülesed; selleks tuleb kõrvaldada õiguslikud tõkked ning hõlbustada elektroonilisi makseid ja arveldamist, lahendada vaidlused ja võita klientide usaldus. Kehtiva õigusliku raamistiku alusel saab ja tuleb palju ära teha, et luua ühtne turg telekommunikatsioonisektoris.

Digitaalne tegevuskava sisaldab näiteks järgmisi meetmeid.

  • Toetatakse muusika allalaadimisega seotud ettevõtlust (ELis moodustab allalaadimiste maht ainult 25% USA omast), lihtsustades autoriõiguste andmist, haldamist ja piiriülest litsentsimist. 2010. aasta lõpuks teeb komisjon muu hulgas ettepaneku õiguste kollektiivset haldamist käsitleva raamdirektiivi kohta, et edendada (võrgu-) õiguste haldamise juhtimist, läbipaistvust ja üleeuroopalist litsentsimist. Olukorda hinnatakse 2012. aastal uuesti käesoleva aasta teises pooles avaldatava rohelise raamatu alusel.

  • Määratakse kindlaks kuupäev internetimaksete ühtsele turule üleminekuks. Praegu ostab internetioste tegevatest eurooplastest ainult 8% teisest riigist ja 60% piiriülestest internetiostudest ebaõnnestub tehnilistel või juriidilistel põhjustel, nagu välismaiste krediitkaartide mitteaktsepteerimine.

  • Edendatakse e-kaubandust era- ja avalik-õiguslikus sektoris, ajakohastades 2011. aastal e-allkirjade eeskirju, et turvaline e-autentimine oleks koostalitlusvõimeline ja piiriüleselt tunnustatud.

  • Tugevdatakse kodanike õigusi ja suurendatakse nende usaldust, ajakohastades ELi andmekaitse õiguslikku raamistikku 2010. aasta lõpuks.

Euroopa Komisjon tagab ka tarbijate kaitse küberruumis, avaldades digitaalsed eeskirjad, milles esitatakse kokkuvõtlikult kodanike õigused internetikeskkonnas selgel ja kättesaadaval viisil. Paljude tarbijate arvates on praegu raske teada saada, millised on nende digitaalsed õigused, kuna need on hajutatult eri õigusaktides.

Digitaalse tegevuskava teiste meetmete eesmärk on suurendada tarbijate usaldust internetiostude vastu. Komisjon toetab ideed luua ELi usaldusmärgid, eelkõige jaemüüjate veebisaitide jaoks, ja teeb ettepaneku kogu ELi hõlmava võrgupõhise vaidluste lahendamise süsteemi kohta e-kaubanduse tehingute puhul, et tarbijad teaksid, kuhu probleemide tekkides pöörduda.

Koostalitlusvõime ja standardid

Tõeliselt digitaalse ühiskonna loomiseks on vaja IT toodete ja teenuste vahelist tõhusat koostalitlust.

Internet on parim näide tehnilise koostalitlusvõime mõjukusest. Selle avatud arhitektuur on muutnud koostalitlusvõimelised seadmed ja rakendused kättesaadavaks miljarditele inimestele kogu maailmas. Selleks aga, et saada Euroopas maksimaalset kasu IKT kasutuselevõtust, tuleb seadmete, rakenduste, andmehoidlate, teenuste ja võrkude vahelist koostalitlust veelgi parandada.

Koostalitluse tingimusi saab mitmel viisil parandada. Üks moodus selleks on tagada, et on kehtestatud kvaliteetsed IKT standardid ning neid kasutatakse eelkõige riigihangetes ja õigusaktides.

Digitaalne tegevuskava sisaldab näiteks järgmisi meetmeid:

  • ettepanekute tegemine IKT standardite rakendamise eeskirjade reformimiseks nii, et need võimaldaksid kasutada teatavaid IKT foorumite ja konsortsiumide koostatud standardeid.

    Kuid komisjon tegeleb ka nende olukordadega, mille puhul ei ole standarditest kasu, kuna olulised turuosalised ei toeta neid. Täiendav eesmärk on parem kooskõlastatus ametiasutuste vahel Euroopa koostalitlusvõime strateegia ja Euroopa koostalitlusvõime raamistiku abil, et tagada e-valitsuse ja teiste Euroopa avalike teenuste vaheline koostalitlus.

Usaldus ja turvalisus

Eurooplased võtavad omaks vaid usaldusväärse tehnoloogia – digitaalajastu ei tähenda „suure venna järelevalvet” ega „küberruumi metsikut läänt”.

Eurooplased ei hakka kasutama veelgi keerulisemaid võrguteenuseid, kui nad tunnevad, et ei nemad ega nende lapsed saa täielikult usaldada neile kättesaadavaid võrke. On vaja tegeleda kasvava küberkuritegevusega, mis ulatub laste kuritarvitamisest identiteedivarguse ja küberrünnakuteni, ning töötada välja vastumeetmed.

Samal ajal tekitab andmebaaside ja uue tehnoloogia mitmekordistamine uusi probleeme. Õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele on ELis põhiõigused, mille järgimist tuleb tõhusalt kontrollida nii võrgukeskkonnas kui ka sellest väljaspool.

Internet on muutunud üksikisikute ja kogu Euroopa majanduse jaoks niivõrd oluliseks infoinfrastruktuuriks, et meie IT-süsteemid ja võrgud tuleb muuta kõikide uute ohtude suhtes vastupidavaks ja turvaliseks.

Digitaalne tegevuskava sisaldab näiteks järgmisi meetmeid.

  • Luuakse Euroopa kiirreageerimissüsteem küberrünnakute jaoks, sh infoturbeintsidentidega tegelevate rühmade (CERTid) võrgustik, ning tehakse 2010. aastal ettepanek Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) tugevdatud rolli kohta.

  • Esitatakse 2010. aastal rangemad õigusaktid infosüsteemide vastu suunatud küberrünnakutega võitlemiseks ja tehakse 2013. aastaks ettepanekud nii Euroopa kui ka rahvusvahelise tasandi küberruumi käsitleva kohtualluvuse eeskirjade kohta.

Euroopa Komisjon toetab ka vihjeliine, kuhu lapsed ja nende vanemad saavad teatada võrgukeskkonnas leiduvast ebaseaduslikust infosisust, ja teeb koostööd ELi riikidega, et anda koolides õpetust veebiohutuse alal.

ELi ajakohastatud telekommunikatsioonieeskirjade kohaselt on võrguoperaatorid ja teenuseosutajad kohustatud isikuandmete turbega seotud rikkumistest teatama (vt MEMO/09/568). ELi üldise andmekaitseraamistiku jätkuv läbivaatamine hõlmab ka andmeturbega seotud rikkumistest teatamise võimalikku laiendamist.

Kiire ja ülikiire internetiühendus

Kiiret internetiühendust on vaja hoogsaks majanduskasvuks, töökohtade ja jõukuse loomiseks ning selleks, et tagada kodanikele juurdepääs soovitud infosisule ja teenustele.

Euroopa vajab laialdaselt kättesaadavat ja konkurentsivõimelise hinnaga kiiret ja ülikiiret internetiühendust. EL püüab tagada kõikidele eurooplastele lairibaühendus 2013. aastaks ja püütakse tagada, et 2020. aastaks i) on kõikidel eurooplastel juurdepääs veelgi kiiremale internetiühendusele (30 Mbit/s või kiirem) ja ii) 50% või enamal Euroopa kodumajapidamisel on juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s internetiühendusele.

Nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on vaja töötada välja kõikehõlmav poliitika, mis põhineb eri tehnoloogiate kombinatsioonil ja mis keskendub kahele paralleelsele eesmärgile: ühelt poolt tagada lairibaühenduse üldine kättesaadavus (kombineerides püsi- ja juhtmevaba ühendust), saavutades järk-järgult internetikiiruse kuni 30 Mbit/s ja rohkem. Teisalt on eesmärk tugevdada aja jooksul järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõttu suurel osal ELi territooriumist, võimaldades ülikiiret internetiühendust kiirusega üle 100 Mbit/s.

Digitaalne tegevuskava sisaldab näiteks järgmisi meetmeid.

  • Tagatakse, et 2020. aastaks on kõikidel eurooplastel olulisemalt kiirem internetiühendus vastavalt ELi eesmärkidele. Euroopa Komisjon esitab 2010. aastal lairibaühendust käsitleva teatise, milles kehtestatakse ühine raamistik ELi ja liikmesriikide meetmetele; sealhulgas selgitatakse teatises välja, kuidas meelitada kapitali lairibainvesteeringutesse krediidikvaliteedi parandamise abil (EIP ja ELi vahendite toetusel). Lisaks esitab komisjon ambitsioonika Euroopa spektripoliitika programmi ja soovituse, et toetada investeeringuid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse.

Teadusuuringud ja innovatsioon

Euroopa peab suurendama investeeringuid teadus- ja arendustegevusse ning tagama parimate ideede jõudmise turgudele.

Võttes arvesse, et IKT moodustab märkimisväärse osa kogulisandväärtusest sellistes Euroopa tugevates sektorites nagu autotööstus (25%), tarbeseadmed (41%) ning tervishoiu- ja meditsiinitööstus (33%), ohustab IKT teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute vähesus kogu Euroopa tootmis- ja teenustesektorit.

Investeeringutega seotud mahajäämus on eelkõige tingitud nõrkadest ja hajutatud teadus- ja arendustegevusalastest jõupingutustest. Näiteks ELi avalik sektor kulutab IKT teadus- ja arendustegevusele vähem kui 5,5 miljardit eurot aastas, mis on tunduvalt vähem kui konkureerivatel riikidel. Teiseks piiravad turu killustatus ja teadusuuringutega seotud rahastamisvahendite hajutatus IKTga tegelevate innovaatiliste ettevõtete – eelkõige VKEde – kasvu ja arengut. Kolmandaks võtab Euroopa aeglaselt kasutusele IKT-põhiseid innovatsioone. Ühiskondlikud muutused, nagu elanikkonna vananemine või keskkonnakriisid, on peamised innovatsiooni käivitajad, kuid Euroopa ei kasuta piisavalt ära innovatsioonialaseid ning teadus- ja arendustegevusalaseid hankeid, et parandada oma avalike teenuste kvaliteeti ja osutamist.

Nende probleemide lahendamiseks nähakse digitaalse tegevuskavaga ette järgmised meetmed.

  • Hoogustatakse erainvesteeringuid kommertskasutusele eelnevate hangete strateegilise kasutamise ning avaliku ja erasektori vahelise partnerluse kaudu, kasutades struktuurifonde teadustegevuseks ja innovatsiooniks ning suurendades IKT teadus- ja arendustegevuse eelarvet jätkuvalt 20% aastas vähemalt seitsmenda raamprogrammi jooksul.

Komisjon töötab VKEde ja noorteadlaste jaoks välja lihtsad ja kiired viisid juurdepääsuks IKT-ga seotud ELi teadusfondidele. Komisjon on samuti innustanud ELi liikmesriike kahekordistama IKT teadus- ja arendustegevuseks ettenähtud riiklikke kulutusi 5,5 miljardilt eurolt 11 miljardile eurole (mis sisaldab ELi programme) selliselt, et ka erasektori kulutused suureneksid 35 miljardilt eurolt 70 miljardile eurole.

Digitaaloskused, digitaalkirjaoskus ja e-kaasatus

Digitaalajastu peaks tähendama suuremat mõjuvõimu ja emantsipatsiooni; taust või oskused ei tohiks takistada juurdepääsu kõnealusele potentsiaalile.

Kuna üha enam igapäevaülesandeid täidetakse internetis, alates tööle kandideerimisest kuni maksude maksmise või piletite broneerimiseni, on interneti kasutamine saanud paljude eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks. Üle poole eurooplastest (250 miljonit) kasutab internetti iga päev, kuid 150 miljonit eurooplast ehk ligikaudu 30% ei ole kunagi internetti kasutanud. Sageli öeldakse, et puudub vajadus või see on liiga kallis. Sellesse gruppi kuuluvad enamasti 65–74-aastased, madala sissetulekuga, töötud või vähem haritud inimesed.

Lisaks on Euroopas üha vähem IKT oskustega spetsialiste ja oskustega töötajate puudumise tõttu võib 2015. aastaks jääda täitmata tervelt 700 000 IT-töökohta.

Nende puudujääkide tõttu jäävad paljud kodanikud digitaalühiskonnast ja ‑majandusest kõrvale ning takistavad IKT kasutuselevõtu positiivset mõju tootlikkuse kasvule.

Nende probleemide lahendamiseks nähakse digitaalse tegevuskavaga ette järgmised meetmed.

  • Ületatakse digitaalne lõhe, edendades IKT oskustega seotud algatuste paremat kooskõlastatust liikmesriikide tasandil, eelkõige esitades ettepaneku seada digitaalkirjaoskus ja -pädevus Euroopa Sotsiaalfondi jaoks esmatähtsale kohale.

  • Edendatakse IKT oskuste pakkumist ja nõudlust tööturul, arendades 2012. aastaks välja vahendid IKT spetsialistide ja kasutajate pädevuste kindlaksmääramiseks, et konkreetsete IKT oskustega töötajaid vajavad ettevõtted suudaksid nende oskusi lihtsalt võrrelda.

Komisjon esitab võimaluste läbivaatamist aluseks võttes 2012. aastaks ettepanekud, millega tagatakse 2015. aastaks kõikidele kodanikele, sh eakatele ja puuetega inimestele juurdepääs avaliku sektori veebisaitidele.

IKTst saadav ühiskondlik kasu

Tehnoloogia ja teabe arukas kasutamine aitab meil lahendada ühiskonna ees seisvaid probleeme, nagu kliimamuutused ja elanikkonna vananemine.

IKT kasutamine ja rakendamine on oluline, et Euroopa tuleks toime selliste ülesannetega nagu vananeva ühiskonna toetamine, kliimamuutustega võitlemine, energiatarbimise vähendamine, transpordi tõhususe ja liikuvuse suurendamine, patsiendi pädevuse suurendamine ja puuetega inimeste kaasamise tagamine.

Nende probleemide lahendamiseks nähakse digitaalse tegevuskavaga ette järgmised meetmed.

  • Tagatakse, et IKT sektor võtab juhtrolli oma kasvuhoonegaaside heitkogustest teatamisel, võttes 2011. aastaks vastu ühised meetodid ja olles eeskujuks teistele energiamahukatele sektoritele.

  • Rakendatakse laiaulatuslikke katsemeetmeid, mille abil tagatakse eurooplastele turvaline veebipõhine juurdepääs oma terviseandmetele, et nad saaksid oma asukohast sõltumata võimaldada ka arstidel juurdepääsu oma terviseandmetele.

  • Parandatakse eurooplaste turvalisust ja meditsiiniabi, näiteks välismaal hädaabi vajades, määrates kindlaks minimaalsed patsiendiandmed, mida võidakse elektrooniliselt kasutada kõikjal ELis.

  • Parandatakse veebipõhist juurdepääsu Euroopa kultuuripärandile, esitades jätkusuutliku rahastamismudeli ELi avaliku digitaalraamatukogu Europeana ja Euroopa kultuuriteoste digiteerimise jaoks.

  • Muudetakse e-valitsus Euroopa kodanike ja ettevõtete jaoks igapäevaseks vahendiks, koostades ühiste piiriüleste avalike teenuste nimekirja, mis võimaldab ettevõtetel tegutseda sõltumatult ja kodanikud võivad elada kõikjal ELis, ja luues elektroonilise identiteedi vastastikuse tunnustamise süsteeme.

Need ja paljud muud meetmed muudavad digitaalse tegevuskava järgmiste aastate ambitsioonikaks tegevuskavaks.

Millal digitaalne tegevuskava ellu viiakse?

Tänane teadaanne sisaldab tervet hulka meetmeid, mis viiakse ellu või mis pakutakse välja järgmise kahe-kolme aasta jooksul; järelmeetmeid võetakse kuni 2015. aastani. Algatust edendatakse ja arendatakse järgmise kümne aasta jooksul kui Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojekti, et saavutada nimetatud aastaks seatud eesmärke.

Kas Euroopa Komisjon viib digitaalse tegevuskava üksi ellu? Kuidas saavad sidusrühmad kaasa aidata?

Selleks et käesolev programm ellu viia, teeb Euroopa Komisjon tihedat koostööd Euroopa Parlamendiga (regulaarse dialoogi kaudu) ja liikmesriikidega (kõrgetasemelise töörühma kaudu) ning kõikide liikmesriikide huvitatud sidusrühmadega kõikidel tasanditel. Komisjon loob sidusrühmade tegevusele suunatud platvormid ning korraldab iga-aastase digitaalse assamblee, et hinnata edusamme ja ilmnevaid raskusi.

1. lisa. Põhimeetmed

Kavandatud tähtaeg

Elujõuline digitaalne ühtne turg

1. põhimeede: lihtsustatakse autoriõiguste hankimist, haldamist ja piiriülest litsentsimist:

edendades (võrgu-) õiguste haldamise juhtimist, läbipaistvust ja üleeuroopalist litsentsimist, esitades ettepaneku õiguste kollektiivset haldamist käsitleva raamdirektiivi kohta;

2010

luues õigusliku raamistiku, et hõlbustada kultuuriteoste digiteerimist ja levitamist Euroopas, esitades ettepaneku orbteoseid käsitleva direktiivi kohta ning korraldades sidusrühmadega arutelu läbimüüdud teostega seotud edasiste meetmete üle, mida täiendavad õigustealased andmebaasid;

2010

vaadates läbi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleva direktiivi, keskendudes eelkõige selle reguleerimisalale ja põhimõtetele, mis on seotud juurdepääsu ja kasutamise tasustamisega.

2012

2. põhimeede: tagatakse ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomine, võttes vajaduse korral siduvad õiguslikud meetmed, millega määratakse kindlaks ülemineku lõppkuupäev, ning hõlbustatakse Euroopa koostalitlusvõimelise e-arvete raamistiku loomist, avaldades e-arvetega seotud teatise ja luues mitme sidusrühma foorumi.

2010

3. põhimeede: esitatakse ettepanek e-allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamiseks eesmärgiga tagada õiguslik raamistik turvaliste e-autentimise süsteemide piiriüleseks tunnustamiseks ja koostalitluseks.

2011

4. põhimeede: vaadatakse läbi ELi andmekaitse õiguslik raamistik eesmärgiga suurendada üksikisikute usaldust ja tugevdada nende õigusi.

2010

Koostalitlusvõime ja standardid

5. põhimeede: tehakse ELi standardimispoliitika läbivaatamise osana ettepanek IKT koostalitlusvõimega seotud õiguslike meetmete kohta, millega reformitakse IKT standardite rakendamise Euroopa eeskirju nii, et need võimaldaksid kasutada teatavaid IKT foorumite ja konsortsiumide koostatud standardeid.

2010

Usaldus ja turvalisus

6. põhimeede: esitatakse meetmed, mille eesmärk on tõhusam ja kõrgetasemeline võrgu- ja infoturbepoliitika, sealhulgas seadusandlikud algatused, mis käsitlevad Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) ajakohastamist, ja meetmed, mis võimaldavad küberrünnakute korral kiiremini reageerida, sh CERT ja ELi institutsioonid.

2010

7. põhimeede: esitatakse 2010. aastaks meetmed, sealhulgas seadusandlikud algatused, infosüsteemide vastu suunatud küberrünnakutega võitlemiseks, ja 2013. aastaks küberruumi käsitleva kohtualluvuse eeskirjad nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil.

2010 2013

Kiire ja ülikiire internetiühendus

8. põhimeede: võetakse vastu lairibaühendust käsitlev teatis, milles kehtestatakse ühine raamistik ELi ja liikmesriikide meetmetele, et saavutada Euroopa 2020. aasta strateegia lairibaalased eesmärgid, sealhulgas:

2010

tugevdatakse ja ratsionaliseeritakse 2014. aastaks selles raamistikus kiire lairibaühenduse rahastamist ELi vahenditest (nt ERDF, ERDP, EAFRD, TEN, CIP) ning selgitatakse välja, kuidas meelitada kapitali lairibainvesteeringutesse krediidikvaliteedi parandamise abil (EIP ja ELi vahendite toetusel);

2014

esitatakse 2010. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse jaoks Euroopa spektripoliitika programm, mille eesmärk on luua kooskõlastatud ja strateegiline spektripoliitika ELi tasandil, et muuta raadiospektri haldamine tõhusamaks ning suurendada võimalikult palju tarbijate ja tegevusvaldkonna saadavat kasu;

2010

antakse 2010. aastal välja soovitus, et toetada investeeringuid järgmise põlvkonna konkureerivatesse juurdepääsuvõrkudesse selgete ja tõhusate regulatiivsete meetmete abil.

2010

Teadusuuringud ja innovatsioon

9. põhimeede: hoogustatakse erainvesteeringuid kommertskasutusele eelnevate hangete strateegilise kasutamise ning avaliku ja erasektori vahelise partnerluse kaudu, kasutades struktuurifonde teadustegevuseks ja innovatsiooniks ning suurendades IKT teadus- ja arendustegevuse eelarvet jätkuvalt 20% aastas vähemalt seitsmenda raamprogrammi jooksul.

_

Digitaalse kirjaoskuse, oskuste ja kaasatuse parandamine

10. põhimeede: esitatakse ettepanek määrata digitaalkirjaoskus ja -pädevus Euroopa Sotsiaalfondi määruse (2014–2020) prioriteediks.

_

11. põhimeede: arendatakse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja EUROPASSiga seotud vahendeid IKT spetsialistide ja kasutajate pädevuste kindlaksmääramiseks ja tunnustamiseks ning luuakse Euroopa IKT professionaalsuse raamistik, et kogu Euroopas suurendada IKT spetsialistide pädevust ja liikuvust.

2012

IKTst saadav ühiskondlik kasu ELis

12. põhimeede: antakse hinnang, kas IKT sektor suutis õigel ajal rakendada ühiseid mõõtmismeetodeid sektori energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkoguste suhtes, ja teeb vajaduse korral ettepaneku õigusmeetmete kohta.

2011

13. põhimeede: rakendatakse katsemeetmeid, et tagada 2015. aastaks eurooplastele turvaline veebipõhine juurdepääs oma terviseandmetele ja saavutada 2020. aastaks telemeditsiiniteenuste laialdane kasutuselevõtt.

2015–2020

14. põhimeede: esitatakse soovitus minimaalsete ühiste patsiendiandmete kohta, et tagada koostalitlusvõime andmetele juurdepääsul või elektroonilisel vahetusel liikmesriikide vahel.

2012

15. põhimeede: esitatakse ettepanek ELi avaliku digitaalraamatukogu Europeana ja infosisu digiteerimise rahastamise jätkusuutliku mudeli kohta.

2012

16. põhimeede: esitatakse ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, et tagada e-identimise ja e-autentimise vastastikune tunnustamine kogu ELis, võttes aluseks kõikides liikmesriikides pakutavad veebipõhised autentimisteenused (mis võivad kasutada kõige asjakohasemaid kas avaliku või erasektori väljastatud ametlikke dokumente).

2012

2. lisa. Peamised tulemuseesmärgid

Kõnealused näitajad pärinevad peamiselt võrdlusuuringute raamistikust 2011–2015,1 mille ELi liikmesriigid kiitsid heaks 2009. aasta novembris.

1. Lairibaühendusega seotud eesmärgid

Lairibaühenduse baasteenuse tagamine kõikidele 2013. aastaks: lairibaühenduse baasteenuse kättesaadavus 100%-l ELi kodanikest. (Lähtealus: DSLi katvus (protsendina kogu ELi elanikkonnast) oli 2008. aasta detsembris 93%.)

Kiire lairibaühendus 2020. aastaks: kuni 30 Mbit/s või kiirem lairibaühendus on kättesaadav 100%-l ELi kodanikest. (Lähtealus: 2010. aasta jaanuaris oli 23% lairibaühenduste kiirus vähemalt 10 Mbit/s.)

Ülikiire lairibaühendus 2020. aastaks: 50%-l Euroopa kodumajapidamistest on juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s lairibaühendusele. (Lähtealus puudub)

2. Digitaalne ühtne turg

E-kaubanduse edendamine: 50% elanikest peaks 2015. aastaks tegema oste internetis. (Lähtealus: 2009. aastal oli viimase 12 kuu jooksul tellinud 37% 16–74-aastastest inimestest internetist kaupu või teenuseid isiklikuks tarbeks.)

Piiriülene e-kaubandus: 20% elanikest peaks 2015. aastaks tegema piiriüleseid oste internetis. (Lähtealus: 2009. aastal oli viimase 12 kuu jooksul tellinud 8% 16–74-aastastest inimestest kaupu või teenuseid interneti teel muude ELi riikide müüjatelt.)

E-kaubandus ja ettevõtlus: 33% VKEdest peaks 2015. aastaks ostma/müüma interneti teel. (Lähtealus: 2008. aasta jooksul ostis/müüs elektrooniliselt vastavalt 24% ja 12% ettevõtjatest ja seda summa eest, mis oli 1% käibest / ostude kogusummast või rohkem.)

Telekommunikatsiooniteenuste ühtne turg: rändlustasude ja riiklike tariifide vahe peaks 2015. aastaks jõudma nulli lähedale. (Lähtealus: 2009. aastal oli rändlusteenuse puhul keskmine (tehtava kõne) minutihind 0,38 senti ja kõikide ELi-siseste kõnede keskmine minutihind 0,13 senti (hõlmates rändlust).)

3. Digitaalne kaasatus

Interneti regulaarse kasutuse suurendamine 2015. aastaks 60%-lt 75%-le ning puuetega inimeste puhul 41%-lt 60%-le. (Lähteandmed pärinevad 2009. aastast.)

2015. aastaks vähendada poole võrra (15%-ni) nende inimeste osakaalu, kes ei ole kunagi internetti kasutanud. (Lähtealus: 2009. aastal ei olnud kunagi internetti kasutanud 30% 16–74-aastastest inimestest.)

4. Avalikud teenused

E-valitsuse teenused 2015. aastaks: e-valitsust kasutab 50% kodanikest, üle poole nendest täidetud blankettide esitamiseks. (Lähtealus: 2009. aastal oli 38% 16–74-aastastest inimestest viimase 12 kuu jooksul kasutanud e-valitsuse teenuseid ja 47% nendest kasutasid e-valitsuse teenuseid täidetud blankettide esitamiseks.)

Piiriülesed avalikud teenused: 2015. aastaks on veebipõhiselt kättesaadavad kõik põhilised piiriülesed avalikud teenused, mis kuuluvad liikmesriikide vahel 2011. aastal kokkulepitavasse loetellu. (Lähtealus puudub)

5. Teadusuuringud ja innovatsioon

Teadus- ja arendustegevuse osakaalu kasv IKTs: riiklike investeeringute kahekordistamine 11 miljardi euroni. (Lähtealus: 2007. aastal ulatusid valitsuse teadus- ja arendustegevuse eelarve assigneeringud ja eraldised (IKT GBAORD) nominaalselt 5,7 miljardi euroni.)

6. Vähem CO2-heiteid tekitav majandus

Madala energiavajadusega valgustusseadmete edendamine: 2020. aastaks vähendatakse valgustusega seotud energiatarbimist kokku 20%. (Lähtealus puudub)

1 :

Lisateabe saamiseks vt võrdlusuuringute raamistik 2011–2015. Tegemist on kontseptuaalse raamistikuga infoühiskonda käsitleva statistika kogumiseks ja see hõlmab ka võrdlusuuringute põhinäitajaid.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site